3-13-2004/23 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

3-13-2004

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2004 Haldusasi A.J.i kaebus Tallinna Vangla tegevusega (26.06.2012; 02.07.2012 ja 03.08.2012 hommikusöögita jätmine) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1050 eurot Menetlustoiming Kaebetähtaja küsimuse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Lugeda A.J.i kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist.

2. Jätta A.J.i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada haldusasja nr 3-13- 2004 menetlus.

3. Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.09.2013 esitas A.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et Tallinna Vangla on põhjustanud kahju tema tervisele, kuna keeldus andmast 26.06.2012; 02.07.2012 ja 03.08.2012 hommikusööki. Kaebaja palub välja mõista 350 eurot iga päeva kohta, mil ta hommikusöögist ilma jäeti, so kokku 1050 eurot.

2. 26.09.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks).

3. 14.10.2013 kohtule saabunud vastuses esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

4. 17.10.2013 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta. Kaebuselt oli tasumata riigilõiv. Kohus andis riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse saamisest.

3-13-2004

5. 29.10.2013 laekus riigilõiv 31,50 eurot A.J.i kaebuselt (maksja D. B.).

6. 04.11.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tallinna Vangla ning kohustas vastustajat esitama kohtule seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja selgitab kohtule oma pikka viivitust kaebuse uuesti esitamisega. Sama nõudega 31.12.2012 kaebus tagastati kaebajale läbivaatamatult, kuna tol hetkel ei olnud ta suuteline tasuma kohtu poolt määratud summat. Kaebaja väidab, et kohus selles määruses seletas kaebajale, et tal on õigus esitada kaebus uuesti kolme aasta jooksul. Käesoleval hetkel tekkis kaebajal võimalus riigilõivu tasumiseks, millest oligi tingitud niivõrd pikk viivitus kaebuse taasesitamisega. Kaebaja lisab, et ta ei mõista piisavalt hästi kõiki juriidilisi peensusi ja on võimalik, et seetõttu lähtuski sellest, et kolm aastat on see aeg, mille jooksul ta võib oma kaebusega uuesti kohtusse pöörduda.

8. Vastustaja Tallinna Vangla leiab, et tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi. Antud juhul on kaebaja esitanud kaebuse ligikaudu 10 kuud pärast vaidlustamistähtaja möödumist ning põhjendanud tähtaja ületamist sellega, et tal puudusid andmed, kuhu tuleb riigilõiv tasuda ja et ta ei orienteeru juriidilistes nüanssides.

Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel peetud üldjuhul üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Teatud juhtudel võib tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitingimustes (Riigikohtu 16.01.2009 lahend asjas nr 3-3-1-75-08). Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on oma õiguste kaitseks ka varasemalt kohtu poole pöördunud ning seejuures ei ole kaebuse tähtaegse esitamise takistuseks olnud riigilõivu tasumiseks vajalike andmete mitteteadmine ega ka kogenematus protsessitingimustes.

Lisaks kohtusse pöördumise kogemusele pidi eksimuse välistama ka asjaolu, et Tallinna Vangla 25.10.2012 vastus kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/35632-1 sisaldas vaidlustamisviidet ning selles märgiti konkreetselt, et käesoleva lahendusega mittenõustumisel on õigus pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras. Kuigi Tallinna Vangla 25.10.2012 vastusest nr 5- 18/35632-1 ei nähtunud otseselt seda, et kohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul, ei tingi see kaebetähtaja ennistamist. Riigikohus on oma 08.10.2008 lahendis nr 3-3-1-41-08 selgitanud, et isegi juhul, kui isiku kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud nõuetekohaselt (nt puudus vaidlustamisviide), oleks isik pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul haldusorganile taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest.

Kaebaja oleks pidanud ise olema piisavalt hoolas oma õiguste kaitsel. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. 16.01.2009 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Tallinna Vangla hinnangul on kaebaja olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ja tegevusetu ning seetõttu puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja

3-13-2004

ennistamiseks. Kaebaja oleks pidanud 26.10.2012 vangla vastuse kättesaamisel astuma kohaseid samme selleks, et välja selgitada kahju hüvitamise otsuse edasikaebamise kord ning vajadusel küsima riigilõivu tasumiseks vajalikke rekvisiite oma inspektorkontaktisikult või selgitama selle ise interneti kasutamise käigus välja. Kaebaja seda ei teinud. Ka tähtaja ületanud kaebuse esitamisel ei olnud kaebaja tasunud riigilõivu, mistõttu ei pidanud kaebaja seda kaebuse esitamise takistuseks. Eeltoodust nähtub, et kaebajal oli mitmeid võimalusi tähtaegselt kohtusse pöördumiseks vajalike andmete väljaselgitamiseks, kuid ta oli oma õiguste kaitsel passiivne. Riigikohtu 19.01.2001 määruse nr 3-3-1-59-00 kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebaja ei ole väitnud, et ametnikud oleksid keeldunud talle selgituste andmisest või jätnud talle vajalikud andmed väljastamata. Lähtuvalt eeltoodust palub vastustaja jätta A.J.i kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kaebaja nõuab vanglalt kahju hüvitamist kolmel korral hommikusöögist ilmajäämise eest. Vastavasisulise taotluse on vangla lahendanud oma 25.10.2012 vastusega, mille kaebaja sai kätte 26.10.2012. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 2 tuleneb, et kohtueelse menetluse läbimise korral saab kohtusse sama nõudega pöörduda 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kaebus on esitatud 23.09.2013. Seega on kaebus esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

10. Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, põhjendades seda asjaoluga, et varasemalt ei olnud tal võimalust tasuda kaebuselt riigilõivu ning et oma väheste teadmistega tõttu õigusküsimustes arvas ta ekslikult, et tal on kaebuse esitamiseks aega kolm aastat. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja soovib sisuliselt uuesti esitada kaebust, mille ta on halduskohtule varasemalt esitanud haldusasjas 3-12-2432. Nimetatud haldusasjas tagastas kohus 23.01.2013 määrusega A.J.i kaebuse läbivaatamatult puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kohus selgitas, et kaebuse tagastamine ei võta tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Tulenevalt sellest, et kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud, kulgeb kaebetähtaeg edasi. Kaebajal oli võimalus uurida, mida tähendab seaduses sätestatud korras kohtusse pöördumine. Kaebaja on oma 14.10.2013 vastuses märkinud lisaks, justkui oleks kohus talle haldusasjas nr 3-12-2432 kaebuse tagastamisel selgitanud, et tal on õigus esitada kaebus uuesti kolme aasta jooksul, mistõttu tekkis tal vale arusaam kaebetähtajast.

3-13-2004

Kohus aga ei märkinud haldusasjas nr 3-12-2432 tehtud määrustes, et kaebaja saab kohtusse pöörduda kolme aasta jooksul. Kohus üksnes märkis, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust sama nõudega seaduses sätestatud korras uuesti kohtusse pöörduda. Kohus ei ole kaebajat eksitanud väitega, et kaebaja saab uuesti kohtusse pöörduda kolme aasta möödumisel kaebuse tagastamisest. Kaebetähtaeg tuleneb seadusest ning see, millal kohus kaebuse tagastab, kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta. Kuna kohus ei ole kaebajale eksitavaid selgitusi andnud, ei saanud see asjaolu olla kaebetähtaja rikkumise põhjuseks. Kohus on ühtlasi seisukohal, et keegi ei ole jätnud kaebajale vajalikku informatsiooni väljastamast ning kaebaja suhtes ei ole rikutud selgitamiskohustust. Kohus märkis haldusasjas nr 3-12-2432 kaebuse tagastamise määruses, et kaebajal on õigus pöörduda kohtusse seaduses sätestatud korras. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võib küll olla isiku eksimus protsessitoimingutes, kuid seda mitte sellisel juhul, kui eksimus isikule välditav oli. Kaebaja pidi ise järele uurima, mida seaduses kaebetähtaja osas sätestatakse. Kinnipeetavatel on selleks piisavad võimalused olemas. Ka Riigikohus on leidnud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (RKHK 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Arvestades ka seda, et kaebaja ei pöördu kohtusse esmakordselt, oleks kaebaja pidanud teadma, et kui vangla on tema taotluse rahuldamata jätnud, siis vastava otsuse saamisest tuleb pöörduda

30 päeva jooksul kohtusse. Kohus märgib, et samasisulise kaebuse varasemalt haldusasjas nr 3-12-2432 esitas kaebaja 30-päevase kaebetähtaja jooksul, seega oli kaebaja siiski teadlik, missugune on kohtusse pöördumise tähtaeg. Kui kaebaja sai varem kaebust esitades aru, et kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul vangla vastuse saamisest, siis ei ole usutav, et käesolevat kaebust esitades kaebaja seda enam ei teadnud. Ka nähtus, et kohus ei olnud kaebajat selles osas mingil moel eksitanud. Isegi kui kaebaja käesoleva kaebuse esitamisel oli ekslikul arvamusel, et kaebetähtaeg ei ole möödunud, ei olnud selline eksimus vältimatu. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla asjaolu, et kaebajal ei olnud varem võimalik riigilõivu tasuda ning et kohus ei rahuldanud tema menetlusabi taotlust. Sellega, et kaebuselt tuleb tasuda riigilõiv ning et kohus alati ei anna menetlusabi, tuleb kohtule kaebust esitades arvestada. Kohtule nähtub kaebaja selgitustest, et kaebaja on viivitanud kohtusse pöördumisega seetõttu, et tal alles hiljuti tekkis võimalus riigilõiv tasuda. Tegemist ei ole aga objektiivse takistusega kaebuse esitamisel. Mida rohkem on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukam peaks ka olema tähtaja ennistamise põhjus (vt RKHK 16.10.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02). Kaebaja ei ole sj ka selgitanud, kas ta varem palus kellegi abi riigilõivu tasumisel ja millal ta seda tegi. Kaebajal oli vajadus ja võimalus paluda abi koheselt ilma suurema viivituseta, kuid kaebaja ei esita andmeid, et ta seda tegi koheselt ja ilma viivituseta, kui oli ilmne, et kohus tema taotlust ei rahuldanud. Kaebetähtaega on ületatud umbes 10 kuu võrra, kuid kaebaja ei ole kohtu arvates toonud välja sellist mõjuvat põhjust, mis õigustaks sedavõrd olulist hilinemist kaebuse esitamisel.

11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. HKMS §

124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

12. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja eest on kaebuselt riigilõivu tasunud D. B. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal kohtule pärast käesoleva määruse jõustumist esitada riigilõivuseaduse §-de 12 ja 13 nõuetele vastav taotlus, kuhu muuhulgas tuleb märkida, kellele riigilõiv tagasi tuleb kanda ja vastav kontonumber.

3-13-2004

Kui riigilõiv tuleb tagastada samale isikule ja samale kontole, millelt see tasuti, siis piisab sellest, kui kaebaja seda kohtule kirjalikult kinnitab. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole teisiti sätestatud. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik