4-13-4323/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.november 2013.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4323

Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi

Eesti Vabariigi Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri kaudu avaldus isikule asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised, esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Sissenõudja Lääne Eesti Vabariik Politseija Piirivalveameti

Prefektuuri Kuressaare PJ kaudu (Transvaali 58 Kuressaare ) Süüdlane/võlgnik B.Z (isikukood xxx, ) 27.11.2013.a.

RESOLUTSIOON

1. avaldus rahuldamata. Jätta

2.

Enno Kermikule. Saata määruse ärakiri sissenõudjale ja kohtutäitur

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule kümne päeva jooksul alates kohtumääruse teada saamise päevast või päevast millal kohtumenetluse pool pidi sellest teada saama.

Asjaolud, s

issenõudja avaldus

1. 30.06.2010.a määras Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskond väärteoasjas nr

2740,10,001346 B.Z-ile isikukood xxx, elukoht , rahatrahvi 30 (B.Z)

trahviühikut, st 1800 krooni s.o 115.04 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 20.07.2010. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus 11.11.2010.a

09.05.2013.a teavitas kohtutäitur Enno Kermik kohtuvälist menetlejat täiteasjas 180/2010/1099 rahatrahvi täitmise võimatusest.

Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 palutakse otsustada B.Z-i osas rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga.

2. Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et suhtes ei ole rahatrahvi asendamine arestiga võlgniku või üldkasuliku tööga võimalik.

Täitemenetlus seadustiku TMS § 201 lg 1 järgi, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §- s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

Peale avalduse saamist määras kohus avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi toimumisajaga esmalt 8.10.2013 ja teistkordselt 27.11.2013 ase, kuid kohtukutset ei a., kuhu kutsus ka süüdl ole kohus saanud temale kätte toimetada. Kohus on kohtukutse saatnud avalduses olevale aadressile , süüdlasele ja väärteootsuses

kuid kohtukutse dastada, t ei õnnestunud kohtukordnikul nimetatud aadressil kahel korral e kuna kedagi ei viibinud kohal. Kohtu kontrollitud andmetel on süüdlase

rahvastikuregistrijärgne elukoht alates septembrist 2009 hoopis , kuhu saadetud kohtukutse tuli tagasi postiasutuse

. Kohus on poolt märkega ,,hoiutähtaja möödumisel’’ püüdnud võlglasega kontakteeruda helistades talle KIS andmetes olevale telefoninumbrile

, kui nimetatud number ei ole kättesaadav. Eesti Vabariigis on süüdlane töötasu saanud viimati 2008.aastal. Muud andmed (telefoni nr, e-post jne

töökoht, ) süüdlase kohta kohtu kontrollitud registrites puuduvad (süüdlane ei oma Eestis sõidukit, kinnisvara ega ole seotud ühegi äriühinguga).

VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §- 72, kui le süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 11 järgi rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata (VTMS § 211 lg 3). Põhiseaduse § 24 lõige 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõike 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.

Kuna kohtule ei ole süüdlase elukoht ja muud vajalikud andmed teada, siis ei ole olnud võimalik teda kohtusse kutsuda ega ole võimalik rahatrahv sissenõudja i asendada ja vastav avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab siinkohal, et kuna on Soome Vabariigis süüdlase elukoht võib VTMS § 2042 kohaselt Eesti Euroopa Liidu liikmesriigilt taotleda isikule väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmist. Rahatrahvi otsuse täitmise taotlemisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta.

Reena Undrest kohtunik