3-13-2236/2 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2236

Haldusasi I.A. kaebus tunnistada vangistusseaduse § 651 vastuolus olevaks vangistusseaduse §-ga 41, § 63 lg 3 teise lausega, Põhiseaduse §

23 lg 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 7 art 4 lg 1 ning Euroopa vanglareeglistiku Rec (2006) 2 p 62. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada I.A.i kaebus.

2. Jätta I.A.i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.10.2013 saabus Tallinna Halduskohtule I.A.i kaebus tunnistada vangistusseaduse (VangS) §

651 vastuolus olevaks vangistusseaduse §-ga 41, § 63 lg 3 teise lausega, põhiseaduse (PS) § 23 lg 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll (EIÕK) nr 7 art 4 lg 1 ning Euroopa vanglareeglistiku Rec (2006) 2 p 62.

Kaebuses märgitakse, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas ning kandis kartseri karistust 3 aasta jooksul järgmiste käskkirjade alusel: kk nr 1022-d 2010 aasta; kk nr 1587-d, kk nr 1631-d, kk nr 25-d, kk nr 159-d, kk nr 195-d, kk nr 798-d – 2012 aasta; kk nr 1066-d, kk nr 1067-d, kk nr 1068- d, kk nr 1097-d ning 24.09.-07.10.2013, kus oli kohaldatud VangS § 651 lg 1, 2, 3, 4 ühe korraga ühe distsiplinaarsüüteo eest.

Kaebaja taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve teostamist kuna ühe distsiplinaarsüütoe eest mitme karistuse kohaldamine on vastuolus kaebaja poolt eelnevalt viidatud teiste vangistusseaduse ning põhiseaduse ja EIÕK ning Euroopa Vanglareeglistikus sätestatuga.

Kaebaja märgib, et kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, kuna kaebaja kavatseb esitada kahjunõude. Vaidemenetlus ei ole antud juhul vajalik, kuna vangistusseadus on vastu võetud Riigikogu poolt.

Kaebaja esitab ka menetlusabi taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punktis 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

3. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohus on erikohus avalik-õiguslikes suhetes, peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks. Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on halduskohtumenetluse seadustik, mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas. HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud kohtule abstraktse normikontrolli taotluse VangS §

651 vastavuse kontrollimiseks põhiseadusega ning Euroopa Liidu õigusega.

Põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendatavate asjade menetlemiseks on ette nähtud erikord põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS). Nimelt üldaktide, milleks on ka vangistusseadus, kontrollimist reguleerivad PSJKS §-d 2 p 1-21, mis sätestavad, et käesoleva seaduse alusel Riigikohus: 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele; 2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; 21) lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega. Seega on VangS § 651 põhiseadusele ning Euroopa Liidu õigusele vastavuse kontrolli pädevus Riigikohtul.

PSJKS § 4 lg 1 kohaselt kontrollib riigikohus õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb, et taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. Seega saavad abstraktse normikontrolli taotluse esitada üksnes eelpool märgitud isikud. Üksikisikule seadus vastavat õigust ei anna.

Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kaebaja saaks esitada vastava taotluse üksnes juhul, kui ta vaidlustab konkreetse distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiskaebusega (järgides selleks seaduses ettenähtud korda) ning esitab koos sellega ka taotluse VangS § 651 kohaldamata jätmiseks seoses selle vastuolu tõttu põhiseadusega ning Euroopa Liidu õigusega. Sellisel juhul saab kohus konkreetse kaebuse lahendamisel kontrollida ka vastava sätte põhiseaduspärasust ning vastavust Euroopa Liidu õigusele (vt HKMS § 158 lg 4). Kaebuse ja põhiseaduslikkuse taotluse rahuldamise korral edastab kohus eelpool viidatud PSJKS § 4 lg 1 alusel vastava kohtuotsuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse kontrolli menetluse alustamiseks. Käesoleval juhul meil aga sellise olukorraga tegemist ei ole.

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu antud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb kaebajale tagastada.

4. Kuna kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele, siis puudub vajadus ka kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks ning see tuleb jätta läbi vaatamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik