3-14-50603/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50603 Haldusasi Insenerehituse AS kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.04.2014. a otsuse vaidlustuses nr 83-14/143573 tühistamiseks ning vaidlustuse menetlusse võtmise uuesti otsustamise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Insenerehituse AS-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Insenerehituse AS Esindaja v. adv. Magnus Braun Kaasatud haldusorgan Riigihangete vaidlustuskomisjon RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD

1. 28.05.2013 avaldas MTÜ Lalli Arendusselts riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ (viitenumber 143573) hanketeate. Pakkumuste esitamise tähtajaks esitasid pakkumused 3 pakkujat, sh ühispakkujad Insenerehituse AS ja Terrat AS ning OÜ Maaekspert.

2. MTÜ Lalli Arendusselts 08.07.2013. a otsusega kvalifitseeriti kõik pakkujad, tunnistati nende pakkumused vastavaks ja OÜ Maaekspert pakkumus edukaks. Insenerehituse AS vaidlustas OÜ Maaekspert kohta tehtud MTÜ Lalli Arendusselts otsused ning riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi ka VAKO) 31.07.2013. a otsusega nr 159-13/143573 vaidlustus rahuldati.

3. 12.08.2013 tegi MTÜ Lalli Arendusselts uued otsused OÜ Maaekspert kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise kohta.

4. Insenerehituse AS esitas VAKO-le vaidlustuse MTÜ Lalli Arendusselts 12.08.2013. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. VAKO rahuldas vaidlustuse ja tunnistas 18.09.2013 otsusega nr 211-13/143573 kehtetuks MTÜ Lalli Arendusselts 12.08.2013 otsused OÜ Maaekspert kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. VAKO otsus jõustus Riigikohtu 28.02.2014. a otsusega asjas nr 3-3-1-3-14.

5. 27.03.2014 avaldas hankija hanketeate riigihankes „Lalli paisjärve kalapääsu rajamine“ (viitenumber 150681), mille esemeks on sarnaselt 28.05.2013 avaldatud hanketeatega algatatud riigihankega Tartumaal Kambja vallas Lalli külas Lalli paisjärve paremale kaldale kalapääsu ehitamine.

6. 02.04.2014 on digitaalallkirjastatud MTÜ Lalli Arendusselts otsus Insenerehituse AS-i kvalifitseerimata jätmise kohta riigihankes „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ viitenumbriga 143573. 12.04.2014 esitas Insenerehituse AS VAKO-le vaidlustuse 02.04.2014. a kvalifitseerimata jätmise otsusele, mille VAKO jättis 22.04.2014. a otsusega vaidlustuses nr 83-14/143573 läbi vaatamata ja tagastas vaidlustajale.

7. 23.04.2014 esitas Insenerehituse AS Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO 22.04.2014. a otsuse vaidlustuses nr 83-14/143573 tühistamiseks ja vaidlustuse menetlusse võtmise uuesti otsustamise kohustamiseks. Kaebuses esitas Insenerehituse AS ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata MTÜ-l Lalli Arendusselts hankelepingu sõlmimise hankes nr 150681 „Lalli paisjärve kalapääsu rajamine“.

8. Tartu Halduskohus jättis 24.04.2014. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leiab määruses, et esialgse õiguskaitse raames MTÜ-l Lalli Arendusselts hankelepingu sõlmimise keelamine hankes nr 150681 „Lalli paisjärve kalapääsu rajamine“ ei ole põhivaidluse esemest tulenevalt lubatav esialgse õiguskaitse abinõu, kuna väljub kaebuse nõudest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise. Käesolevas kohtuasjas on vaidluse all VAKO otsus, millega jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati vaidlustus, mis esitati hankija otsusele jätta Insenerehituse AS kvalifitseerimata hankes viitenumbriga 143573. Ehkki nii hankemenetluses viitenumbriga 143573 kui ka hankemenetluses viitenumbriga 150681 hangitakse sama asja, leiab kohus, et tegemist on siiski erinevate hankemenetlustega. Halduskohus leiab, et ei saa käesoleva haldusasja raames keelata hankelepingu sõlmimist hankes viitenumbriga 150681, kuna esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest ning esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. 25.04.2014 esitas Insenerehituse AS ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a määrusele. Määruskaebuse kohaselt osutub määruskaebuse esitaja õiguste kaitse võimatuks juhul, kui hankija sõlmib hankelepingu ajal, kui halduskohtus toimub menetlus, mistõttu on vajalik tema õiguste kaitseks kohaldada esialgset õiguskaitset, millega keelata hankijal hankelepingu sõlmimine kuni vaidlustuses nr 83-14/143573 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Hankeasjad nr 143573 ja 150681 kestavad üheaegselt ja on sama hankeasi, neil on sama ese ja sama hankija. Looduses ei saa ühte kalapääsu samasse kohta kaks korda ehitada, mistõttu on ilmne, et tegemist on ühe ja sama menetlusega. Samasse kohta kahe kalapääsu ehitamiseks ei jätkuks ka rahalisi vahendeid. Kalapääsu ehitust finantseeritakse sama projekti kaudu EL struktuurifondist (struktuuritoetuse nr SFOS 2.1.1001.12-0036) ning raha on taotletud üksnes ühe kalapääsu ehitamiseks. Seega on tekkinud olukord, kus hankija viib paralleelselt läbi kahte hankemenetlust, kuigi ühes menetluses ei kavatse hankija lepingut sõlmida. Insenerehituse AS on pakkuja esimesena alustatud hankemenetluses ning on esitanud 11.04.2014 VAKO-le taotluse teise hankemenetluse peatamiseks. VAKO tegi 17.04.2014 otsuse mittepeatamise kohta põhjendusega, et puudub õiguslik alus menetluse peatamiseks, sest teises menetluses ei ole vaidlustust esitatud. Määruskaebuse esitaja hinnangul on VAKO otsus ebaõige. Asjaolu, et hankija on õigusvastaselt avaldanud kaks eraldi hanketeadet, ei muuda asjaolu, et mõlema menetluse eesmärk on üks ning hangitakse sama asja – hankija soovib ehitada Lalli paisjärve paremale kaldale kalapääsu. Juhul, kui hankija sõlmib hankelepingu teises hankemenetluses, ei ole esimeses hankemenetluses osalejatel võimalik saavutada menetluses osalemise eesmärki ehk sõlmida hankelepingut, mis on HKMS § 249 lõike 1 kohaselt esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks. RHS § 123 lg 3 mõttega ei ole kooskõlas, kui hankija saaks vaidlustuse esitamise korral ühes hankemenetluses avaldada lihtsalt uue hanketeate ning sõlmida hankelepingu teises menetluses. Seega on ebaõige VAKO seisukoht, mille kohaselt ei ole võimalik keelata hankelepingu sõlmimist, kuna hankemenetluses ei ole esitatud vaidlustust. Vaidlustus on esitatud, nimelt hankija 11.04.2014 otsusele Insenerehituse AS-i mittekvalifitseerimise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused ning see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti kohaldanud HKMS-s sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise reegleid, asudes seisukohale, et määruskaebuse esitaja poolt taotletud esialgse õiguskaitse abinõu väljuks käesoleva kaebuse piiridest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea neid tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4 vajalikuks käesolevas määruses korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses rõhutanud, et hankeasjad nr 143573 ja 150681 kestavad üheaegselt ja nende näol on tegemist sama hankeasjaga, sest neil on sama ese ja sama hankija, ning kuna tegemist on sama menetlusega, on halduskohus ebaõigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et tegemist on sama hankeasjaga. Käesolevas asjas on määruskaebuse esitaja vaidlustanud VAKO 22.04.2014. a otsuse vaidlustuses nr 83-14/143573. Nimetatud otsusega jättis VAKO riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata määruskaebuse esitaja vaidlustuse hankija 02.04.2014. a otsusele riigihankes „Lalli paisjärve kalapääsu ehitamine“ viitenumbriga 143573. Tulenevalt HKMS § 250 lg 1 p-st 1 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel oluline vaidluse eseme väljatoomine ning sellest tuleb taotluse lahendamisel lähtuda ka kohtul. Vaidluse ese määrab ära vaidluse piirid ning seeläbi ka esialgse õiguskaitse kohaldamise piirid. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kohus ei tohi kaebaja õigusi esialgse õiguskaitse korras kaitsta suuremas ulatuses, kui vaidluse piirid võimaldavad (I. Pilving, K. Merusk. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 691). HKMS § 41 lg 1 esimese lause järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Sama sätte teise lõike kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Antud vaidluse esemesse kuuluvad seega VAKO 22.04.2014. a otsuse tühistamise nõue ning selles otsuses käsitletud asjaolud. Nimetatud VAKO otsuses on lahendatud küsimust määruskaebuse esitajal vaidlustuse esitamise õiguse olemasolu osas riigihankes viitenumbriga 143573 tehtud hankija otsusele määruskaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise kohta. Asjaolu, et hankija on sama ehitise rajamiseks algatanud uue riigihanke viitenumbriga 150681, ei tähenda, et selles riigihankes võimalik hankelepingu sõlmimine ning selle sõlmimise keelamine oleks seotud käesoleva vaidluse asjaoludega. Seega väljub määruskaebuse esitaja poolt taotletav abinõu – hankelepingu sõlmimise keelamine riigihankes viitenumbriga 150681− käesoleva haldusasja esemest.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

Agu Timmi Tiina Pappel Madis Ernits