2-11-21978/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-21978

Tsiviilasi

Saue Auto AS hagi Loodusmaja OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2747,18 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2013.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Saue Auto AS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

04. veebruar 2014.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Saue Auto AS (RK: 10115980), esindaja

vandeadvokaat Kaarel Kais

Vastustaja (kostja): Loodusmaja OÜ (RK: 11172804),

esindaja Kaspar Kamsakann

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: E.M. (IK:

XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2013.a otsus.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja

mõista Loodusmaja OÜ-lt välja Saue Auto AS-i kasuks

põhivõlgnevus summas 2 747,18 eurot (kaks tuhat

seitsesada nelikümmend seitse eurot ja kaheksateist senti)

ja viivis alates 12.05.2011. a kuni 25.04.2014.a summas

664,62 eurot (kuussada kuuskümmend neli eurot ja

kuuskümmend kaks senti) ning sellele lisanduv viivis

alates 26.04.2014.a VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras

kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Rahuldada Saue Auto AS-i apellatsioonkaebus osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud 94 % ulatuses Loodusmaja OÜ kanda ja

6 % ulatuses Saue Auto AS-i kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Saue Auto AS esitas kohtusse hagi Loodusmaja OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 747,18 eurot, viivise 177,69 eurot ning

viivise 0,022% päevas põhinõude summast 2 747,18 eurot alates 10.05.2011 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Hagiavalduse ja hageja täienduste kohaselt sõlmiti 17.06.2010 poolte vahel leping, mille

kohaselt hageja kohustuseks oli veoteenuse osutamine marsruudil Tartu-Võru-Varstu-Skrea ja

kostja põhikohustuseks oli tasuda osutatud teenuste eest 21 600 NOK. Lepingu sõlmimine

tuleneb kostja poolt esitatud pakkumusest ja hageja edaspidisest käitumisest. Hageja

nõustumus väljendub veoteenuse osutamises. Lepingu täitmiseks oli kaasatud Provintsi

Transport OÜ, kes omakorda esitas hagejale arve summas 39 500 kr. Vastavalt poolte vahel

sõlmitud lepingule osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale 30.06.2010 arve summas 42

984 kr. Teenuse osutamist tõendab rahvusvaheline kaubaveo saateleht. Saatelehel on hageja ja

Provintsi Transport OÜ pitsatid.

Loodusmaja OÜ tellimus saadeti hagejale 17.06.2010, mitte 07.01.2011.Hiljem saadetud

arved, saateleht ja tellimus esitati mälu värskendamiseks korduvalt.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud rahvusvahelise kaubaveo

saatelehe koopia on praktiliselt loetamatu. Meelevaldne on hageja seisukoht, et kostjale

teenuse osutamist tõendab hageja ja Provintsi Transport OÜ saateleht. Hageja poolt kohtule

esitatud CMR-i saatelehel puudub lahtris nr 22 info kauba laadimise aja kohta ning nii saatja

allkiri kui ka pitsat. See, et saatelehel on saajana märgitud kostja ärinimi, ei tähenda, et kostja

veo tõepoolest tellis. Kuna CMR-i saateleht on väidetava saaja (kostja) poolt allkirjastamata,

puudub sellel tõenduslik väärtus. Isegi kui see oleks allkirjastatud, ei ole tellimuse väidetavalt

esitanud E. M. l kostjapoolseid volitusi hagejaga lepinguid sõlmida.

Tellimuse edastanud e-kiri kannab kuupäeva 07.01.2011, tellimus ise on dateeritud

kuupäevaga 17.06.2010. Tegemist on kunstlikult loodud õigusliku konstruktsiooniga, mille

abil soovitakse kostja arvelt alusetult rikastuda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 14. jaanuari 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, kas nende vahel oli sõlmitud

kaubaveoleping. Kohus leidis, et pooltevahelise kaubaveolepingu sõlmimine 17.06.2010 ei

ole tõendatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtule esitatud tellimuse koopiast

nähtuvalt ei ole see allkirjastatud, tellijana on märgitud OÜ Loodusmaja aadress Roosikrantsi

11 Tallinn, mis ei ole kostja registrijärgne asukoht. Ei saa nõustuda hageja selgitusega, et

hiljem saadetud saateleht ja tellimus said esitatud kostjale korduvalt, eesmärgiga värskendada

kostja mälu. Kohtule esitatud e-kirja koopia on Urmas Müürsepa ja Kersti Murometsa

vahelisest 11.05.2011 kirjavahetusest, mis viitab originaalsõnumile, et tellimus on aadressilt

elar@loodusmaja.ee saadetud aadressile urmas@saue-auto.ee 7.01.2011 kell 11.44.29.

Kohus kuulas vande all ära kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme Marko Lehese (tl 95),

kes kinnitas, et juhatuse liikmena ei ole ta Saue Auto AS-ga sõlminud ühtegi kirjalikku ega

suulist kokkulepet. M. Lehese ütluste kohaselt oli E. M. Loodusmaja palgal ja töösuhe

temaga lõpetati 31.10.2008. Ta oli palgatud müügitegevuse korraldamiseks ja sõlmimaks

kontakte potentsiaalsete Norra klientidega. Loodusmaja poolt oli antud E. M. le töölepingu

perioodiks kasutamiseks meili-aadress elar@loodusmaja.ee ja eeldati, et kui tööleping

lõpetatakse, siis ei tohi ta enam kasutada seda aadressi. Seega puuduvad käesolevas asjas

tõendid, et E. M. oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kostja töötaja või muu isik, kelle

eest kostja majandus- või kutsetegevuses vastutas. Samuti ei ole esitatud volikirja, mis

tõendaks E. M. esindusõigust tegutsemiseks kostja nimel. Hageja on kohtule esitanud

Loodusmaja logoga lepingu koopia koos tõlkega (tl 72-77), mille kohaselt on H. T. ja E. M.

16.03.2009 sõlminud palkmaja Norrasse müügi lepingu, millest nähtuvalt tasu maja eest

kantakse üle müüja panka OÜ Loodusmaja kontole, müüjana on alla kirjutanud E. M. .

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et E. M. oli vaidlusalusel perioodil juunis 2010 seotud kostja

majandus- või kutsetegevusega.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kohtule esitatud CMR-i saatelehel puudub lahtris

nr 22 informatsioon kauba laadimise aja kohta ning nii kauba saatja allkiri kui ka pitsat, mida

rahvusvahelise kaupade autoveo konventsioonist ja CMR blanketist nähtuvalt peaks saateleht

sisaldama, samuti ei ole ka muude tõenditega usaldusväärselt tõendatud poolte vahel

kaubaveolepingu sõlmimine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Saue Auto AS esitas Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellant taotles, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2 747,18 eurot,

viivise 177,69 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise 0,022 % päevas

põhinõudelt (2 747,18 eurot) alates 10.05.2011. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks

asja ise lahendada, taotles vastustaja, et asi saadetaks tagasi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) uskus hageja E. M. esindusõiguse olemasolusse. Kostja pidi olema E. M. tegutsemisest

teadlik ja talus sellist tegevust. Seega tulnuks TsÜS § 118 lg 2 alusel lugeda, et kostja on

volitanud E. M. d kostja nimel hagejaga veolepingu sõlmimiseks. Samuti on tellimus

koostatud kostja blanketil, millel tellija esindaja e-postiaadressi lõpp ühtib kostja ärinimega.

Kostja poolt sellise olukorra talumine, kus kostja ärinimega identse kostja poolt kasutatava

domeeni aadressiga (loodusmaja.ee) e-posti aadressi kasutab kolmas isik, kes on pealegi

varasemalt olnud kostjaga töösuhetes, on kostja risk. Antud juhul on veolepingu alusel

tarnitud kostja poolt toodetud majadetailid, mis tõendab, et kostja mitte üksnes ei

aktsepteerinud E. M. poolt veo tellimist, vaid võimaldas ka reaalselt oma toodangut sama

lepingu alusel vedada. E. M. on kostja ärinimega domeeni e-postiaadressi kasutanud veel

jaanuaris 2011, mil veolepingu täitmisest oli möödas enam kui pool aastat. Selleks ajaks pidi

kostjale olema teada hagejapoolne nõue (veoteenus oli osutatud ja arve kostjale esitatud),

mistõttu, juhul kui kostja E. M. tegevust ei talunuks, pidanuks ta ammu olema lõpetanud E.

M. le loodusmaja.ee lõpuga e-postiaadressi kasutamise võimaldamise.

2) ei ole kostja veoteenuse eest esitatud arvet vaidlustanud enne, kui on saanud maksenõude

Kreedix OÜ-lt. Maja müügilepingust nähtuvalt on H. T. ostnud palkmaja koos transpordiga,

kohustudes tasuma maja ja transpordi eest kostjale Loodusmaja OÜ. Transpordi eest

tasumisele kuuluv summa (viidatud lepingu p-s 3) ühtib summaga, mida hageja veoteenuse

osutamise eest kostjalt nõuab;

3) jääb maakohtu lahendist arusaamatuks, kes siis antud juhul kauba saatjaks oli. Ilmselt ei

saanud see olla E. M. füüsilise isikuna, kuna tema ei tegele palkmajade tootmisega, mis on

hoopis kostja peamine majandustegevus. Kui maakohus leidis olemaolevate tõendite pinnalt,

et kostjal ei ole tellitud veoga mistahes seost, siis pidanuks kohus menetluse käigus välja

selgitama, kellele kuuluvat kaupa siis vaidlusaluse veolepingu täitmisel veeti;

5. Loodusmaja OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole õige apellandi seisukoht, mille kohaselt kohaldub antud juhul TsÜS § 118 lg 2.

Nimetatud sätet pole võimalik kohaldada, kuna apellant ei ole tõendanud lepingu sõlmimise

fakti pakkumuse esitamise ja selle aktsepteerimise teel. Seetõttu olenemata E. M. volituse

olemasolust või selle puudumisest ei saaks endiselt lepingut apellandi ja vastustaja vahel

sõlmituks lugeda;

2) ei ole TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused antud juhul täidetud. Esiteks puudub

mistahes E. M. poolne lepingu sõlmimisele eelnev avaldus või käitumine, mis oleks apellanti

mõjutanud uskuma volituse olemasolu E. M. l. Teiseks puudub ka vastustaja tegevus, millega

viimane oleks talunud E. M. tegevust vastustaja esindamiseks. Vastustaja e-posti aadressi

kasutamine tellimuse esitamisel ei ole tõendatud. 24.10.2011 kohtuistungil väitis apellandi

lepinguline esindaja maakohtus, et „esialgne tellimus esitati posti teel ja allkirjastamata ning

et äripraktikas ongi selline tava, et kõik on allkirjastamata“, võttes sellega omaks ka asjaolu,

et esialgne E. M. esitatud tellimus oligi apellandile laekunud posti teel ja allkirjastamata

kujul. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseval mõistlikul isikul ei saa posti teel ja

allkirjastamata laekunud tellimus tekitada arvamust, et tellimuse saatnud isik on kohane ja

volitustega esindaja;

3) ei saanud 07.01.2011 aadressil elar@loodusmaja.ee, s.o. pool aastat pärast väidetava

tellimuse ja veo toimumist laekunud samasisuline tellimus apellandil samuti tekitada

mõistlikku uskumust selle kohta, et E. M. l olid volitused vastustaja esindamisel veo tellimise

ajal. TsÜS § 118 lg 2 tähenduses esindajana tegutseva isiku avaldus või käitumine ei saa olla

hilisem esindaja poolt sõlmitud lepingu sõlmimise ajast, vaid see peab eelnema lepingu

sõlmimisele;

4) ei saa vastustaja mõjutada seda, et vastustaja teadmata kasutab vastustaja blanketti (millel

sisaldub ka vastustajale kuuluva domeenilõpuga e-posti aadress) vastustaja endine töötaja.

Seetõttu ei saa vastustajale omistada sellisest tegevusest teadma pidamist ega selle talumist;

5) on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ei arvestanud ta tõendina kaubaveo saatelehte,

viidates, et sellel puuduvad lahtris 22 andmed nii kauba laadimise aja kohta kui ka kauba

saatja allkiri.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.06.2013 a. määrusega E. M. taotluse ja kaasas

menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja (apellandi) poolel E. M. . Iseseisva

nõudeta kolmas isik taotles, et kohus rahuldaks apellatsioonkaebuse ja jätaks menetluskulud

vastustaja kanda. Kolmas isik taotles ka, et kohus võtaks asja juurde tema poolt lisatud

tõendid.

Kolmanda isiku seisukoha kohaselt:

1) sõlmis 16.03.2009 E. M. H. T. iga müügilepingu. Müügilepingu p-i 4 kohaselt pidi

esimene makse olema 40% summast ehk 162 120 Norra krooni. Punkti 5 kohaselt oli teine

makse 45% summast ehk 182 385 Norra kr. H. T. i pangakonto väljavõtte kohaselt tegi H. T.

Loodusmaja OÜ-le 21.05.2010 teise osamakse (45% kogusummast) summas 182 385 NOK,

koos pangapoolsete teenustasudega. Omavahel klapivad nii 16.03.2009 lepingus olevad

Loodusmaja OÜ pangakonto andmed kui ka panga väljavõttes nähtuvad andmed. Kui

Loodusmaja OÜ-1 oli ka tegelikult kahtlus müügilepingu ja vaidlusaluse veolepingu

olemasolu osas ning selles, et müügileping oli Loodusmaja OÜ poolt toodetava maja

müümiseks sõlmitud volitamata isiku poolt, siis oleks küsimus pidanud üles kerkima hiljemalt

21.05.2010, kui H. T. tegi Loodusmaja OÜ-le teise osamakse, mitte aga alles pärast

30.06.2010 transpordiarve esitamist;

2) lükkab viidatud pangakonto väljavõte ümber kostja lepingulise esindaja poolt 13.12.2012

kohtuistungil esitatud väite, et kostja on saanud H. T. küll raha, kuid see ei ole saadud

16.03.2009 sõlmitud müügilepingu alusel. Müügilepingus ja panga ülekandes kattuvad

makstavad summad ning Loodusmaja OÜ pangarekvisiidid, samuti on omavahel loogilises

seoses nii müügilepingu kui ka teise osamakse kuupäevad;

3) on OÜ Loodusmaja juhatuse liikmed äriregistri andmete kohaselt Rain Lehes ja Marko

Lehes ning mõlemal on esindusõigus OÜ Loodumaja üksinda esindamiseks. 10.11.2010 saatis

M. Lehes E. M. isiklikule e-posti aadressile ja R. Lehesele kirja, millest on alust arvata, et M.

Lehesel juhatuse liikmena ei olnud soovi Saue Auto AS-i viimast transpordiarvet tasuda, kuna

hind oli väidetavalt kokkulepitust kõrgem. M. Lehese sõnul muutus transpordi marsruut ning

lisandusid vahelaadimised, mis võisid transpordi hinda kergitada. Antud kiri tõendab aga

asjaolu, et nii M. kui ka R. Lehes olid teadlikud vaidlusalusest müügilepingust ning palkmaja

transpordist;

4) näitab viidatud kiri, et vaatamata töölepingu lõppemisele kaasati E. M. firmasisesesse

arutellu. Seega on põhjendamatu väide, nagu ei oleks E. M. olnud volitatud veolepingut

sõlmima. E. M. kaasati mind ka muudesse OÜ-ga Loodusmaja seonduvatesse

tööprotsessidesse ja OÜ Loodusmaja heaks müügitööd Norras edasi, temaga arutati

materjalide kasutamist ja hindu, samuti jagati töökorraldusi. See tähendab, et H. T. iga

16.03.2009 müügilepingut sõlmides oli E. M. l selleks volitus olemas.

MENETLUSOSALISTE

SEISUKOHAD

NÕUDE

KVALIFITSEERIMISEL

KÄSUNDITA ASJAAJAMISE VÕLASUHTENA

7. Tartu Ringkonnakohus uuendas oma 20. veebruari 2014.a määrusega TsMS § 437 p 1 ja

§ 639 lg 1 alusel asjas menetluse leides, et vaidlusaluse võlasuhte sisu ja olemust ning

õigussuhte võimaliku kvalifitseerimise aluseid ei ole kohtumenetluses ammendavalt arutatud.

Seoses maakohtu poolse selgitamiskohustuse puuduliku täitmisega andis ringkonnakohus

menetlusosalistele võimaluse esitada soovi korral täiendavaid tõendeid pooltevahelise

võlasuhte tõendamiseks.

7.1. Ringkonnakohus märkis, et olukorras, kus lepingulise võlasuhte olemasolu ei leia

tõendamist, tuleb kohtul kontrollida, kas menetluses esiletoodud asjaoludel võis poolte vahel

esineda mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja seejärel, kas

poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.

7.2. Käesolevas asjas tuleb käsundita asjaajamise võlasuhte olemasolu hageja ja kostja vahel

kõne alla juhul, kui ei leia tõendamist, et kostja oleks teinud veolepingu sõlmimiseks

tahteavalduse (pakkumuse). Hageja väidete kohaselt on ta osutanud kostjale veoteenust,

toimetades kostja toodangu kostja Norras asuvale kliendile. Asjaolu, et hageja on väidetavalt

vedanud kostjale kuuluvat kaupa kostja Norras asuvale kliendile, on võimalik käsitada hageja

poolt kostja asja ajamisena ilma, et hageja oleks olnud selleks lepingu või seaduse järgi

kohustatud. Esiletoodud asjaolud asuda seisukohale, et veoteenuse osutamine vastas kostja

huvile ja tema eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Käsundita asjaajamise suhte

tõendatuse korral on hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist VÕS § 1023

järgi.

8. Apellant (hageja) leidis, et pooltevahelist võlasuhet on võimalik käsitada käsundita

asjaajamise võlasuhtena. Apellandi põhilised seisukohad pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimisel käsundita asjaajamise suhtena olid järgmised:

1) 01.03.2009 allkirjastas iseseisva nõudeta kolmas isik koos H. T. ’iga pakkumise (tl

74, 77) ja 16.03.2009 sõlmis iseseisva nõudeta kolmas isik H. T. ’iga müügilepingu (tl 72,

75), mis sisaldas materjalide kohalevedu Norrasse. Kostja seadusliku esindaja ja iseseisva

nõudeta kolmanda isiku vahelisest kirjavahetusest nähtub, et materjalide veo Norrasse teostas

kostja teadmisel hageja (kostja juhatuse liikme M. Lehese e-kiri E. M. le 10.11.2010.a, tl

191). 10.11.2010.a e-kirjas on juttu just vaidlusalusest veost ning see viitab kokkulepetele E.

M. , hageja ja kostja esindaja R. Lehese vahel. Müügilepingu järgi pidi raha veetava maja eest

kantama kostja pangakontole. Müügilepingu kohaselt toimus maksmine mitmes osas;

2) müügilepingust nähtuvalt on lepingu poolteks on märgitud küll H. T. ja E. M. ,

kuid tasu maksmise tingimuseks oli see, et tasu maja eest kantakse kostja pangakontole. H. T.

’i pangakonto väljavõttest (tl 192) nähtub, et H. T. on teinud pangaülekande ehk tasunud

maja eest kostja pangakontole. Kostja ei ole vastu vaielnud H. T. ilt majadetailide eest raha

saamise faktile. Kui E. M. oleks pärast kostja juurest töölt lahkumist tegutsenud toodete

edasimüüjana ainuüksi enda huvides, jääb selgusetuks, miks märkis ta H. T. ’iga sõlmitud

müügilepingust tuleneva tasu saajaks kostja;

3) hageja on kostjale veoteenuse osutanud, kostja on veoseks oleva toodangu eest raha

saanud, kuid ei ole hagejale veo eest tasu maksnud. Apellant viitas Riigikohtu otsusele nr 3-2-

1-44-11 (p 32), mille kohaselt isegi juhul, kui asjaajamise esmaseks aluseks oli leping, ei

pruugi käsundita asjaajamine olla välistatud, kui see leping oli sõlmitud muu isiku kui

soodustatud isikuga või kui lepingulise kohustuse täitmine ei tähendanud samal ajal kolmanda

isiku asja ajamist, eelkõige juhul, kui kolmas isik ei olnud lepinguga soodustatud kolmandaks

isikuks VÕS § 80 järgi;

4) kuivõrd müügileping allkirjastati kolmanda isiku ja H. T. poolt, siis tegelikkuses

oli müügilepingust tuleneva tasu saajaks ehk soodustatud isikuks kostja ning käsundita

asjaajamise eeldused on täidetud. Vedu teostati hageja poolt kostja huvides ja kooskõlas

eeldatava tahtega. Kauba tootja, olemata isiklikult veolepingu või müügilepingu pooleks, oli

siiski kaudselt seotud veolepinguga, saades veolepingust kasu kauba eest tasutu näol.

Tegemist ei olnud pahauskse asjaajamisega hageja poolt, kuna enne asjaajamisele asumist oli

kolmas isik hagejaga veo teostamise osas suhelnud ja hagejal oli alus eeldada, et ta on

õigustatud vedu teostama ja kostja asja ajama. Kui käsundita asjaajamine vastab soodustatu

huvile ja eeldatavale tahtele, siis on see VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi õigustatud ka olukorras,

kus asjaajaja ei ole VÕS § 1020 järgi selgitanud välja soodustatu tahet asjaajamise suhtes.

Apellant esitas lisaks järgmised täiendavad tõendid: (1) Saue Auto AS arve LV 939

25.06.2010 Provintsi Transport OÜ-le summas 18 000 krooni; (2) Saue Auto AS ja Provintsi

Transport OÜ vahel 02.07.2010 sõlmitud tasaarveldusakt; (3) Saue Auto AS 13.08.2010

maksekorraldus nr 2964, millega Saue Auto AS tasus Provintsi Transport OÜ-le arve

21006133 eest 21 500 krooni. Apellant leidis, et nimetatud dokumendid tõendavad asjaolusid,

millel põhinevad hageja nõuded käsundita asjaajamise korral kostja poolt hüvitamisele

kuuluvate kulutuste ja hagejal tasumisele kuuluva mõistliku tasu suuruse kohta.

Hageja (apellant) ei nõustunud kostja (vastustaja) väidetega hagi muutmise kohta. Hageja ei

ole muutnud hagi aluseks olevaid peamisi asjaolusid. Uute tõendite kogumine on

põhjendatud, kuna võimaliku käsundita asjaajamise võlasuhte tuvastamise mõttes on menetlus

pärast asja arutamise uuendamist sisuliselt eelmenetluse staadiumis. Tulenevalt Riigikohtu

lahendist nr 3-2-1-113-11 (p 68) on menetluse uuendamise korral vältimatu anda

menetlusosalistele uue nõude aluse kohta oma seisukoha kujundamiseks ning vastuväidete ja

tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-169-10 (p11) ja 3-2-1-9-

13 (p 14) kohaselt tuleb kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse rikkumise korral võimaldada

esitada uusi tõendeid ka apellatsioonimenetluses. Kuna kohtu poolt anti menetlusosalistele

tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks, ei tule hagejal põhjendada tõendite varasemas

menetluses esitamata jätmist.

9. Iseseisva nõudeta kolmas isik leidis, et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude eeldused

on täidetud. Hageja poolt osutatud transporditeenus vastas kostja huvile ja tema eeldatavale

tahtele, kuna kokkuleppeid seoses veoteenuse osutamisega sõlmis kostja seaduslik esindaja

Rain Lehes. Kolmandale isikule määrati kostja poolt konkreetseid tööülesandeid ka pärast

töölepingu lõppemist, mida tõendab kolmanda isiku e-kirjavahetus Marko Lehese ja Rain

Lehesega. Samuti oli kolmandal isikul lubatud sõlmida lepinguid Norras asuvate klientidega.

Kostja seaduslikud esindajad olid teadlikud kokkuleppe sõlmimisest hageja poolt

transporditeenuse osutamiseks, kuna selle teenuse üle toimus e-kirjavahetuses arutelu.

Kokkuleppe transporditeenuse osutamiseks oli sõlmitud otseselt kostja kasuks. Kostja on

saanud oma toodangu eest raha, mille hulgas olid müügilepingu kohaselt arvestuslikult ka

transpordikulud, kuid kostja ei ole hagejale transpordi eest tasunud. Hageja otseseks kuluks

oli Provintsi Transport OÜ poolt esitatud arve rahvusvahelise transpordi eest summas 39 500

krooni. Kostjal tuleb tasuda hageja poolt esitatud transporditeenuse arve täies ulatuses, kuna

see sisaldab endas nii transpordikulusid kui ka mõistlikku tasu asjaajamise eest. Seetõttu

võlgneb kostja hagejale 42 984 krooni, millele lisandub viivitusintress.

10. Vastustaja (kostja) asus seisukohale, et apellandi ja vastustaja vahel ei saa olla käsundita

asjaajamise õigussuhet. Vastustaja asus järgmistele põhiseisukohtadele:

1) asjas ei ole välja selgitatud, kellele kuuluvat kaupa apellant vedas. Vastustaja

hinnangul ei ole menetluses esitatud tõendite pinnalt võimalik asuda seisukohale, et apellant

vedas vastustajale kuulunud kaupa ka juhul, kui palkmaja tootis algselt vastustaja ning lõplik

ostja on selle eest vastustajale tasunud;

2) 16.03.2009 leping palkmaja valmistamiseks ja transportimiseks on sõlmitud H. T.

ja E.M. vahel. Vastustaja ei ole antud lepingu pooleks, st vastustajal ei olnud nimetatud

lepingu alusel kohustust maja valmistada ega transportida, vaid selline kohustus tulenes

lepingust üksnes E. M.

3) vastustaja ei ole kunagi saanud palkmaja lõplikult ostjalt tasu palkmaja veo eest,

mistõttu ei saa veo teostamine vastata eelduslikult ei vastustaja huvile ega veelgi vähem tema

tahtele;

4) vastustaja seaduslik esindaja on 13.12.2012 toimunud kohtu eelistungil andnud

ütlused, mille kohaselt: /…/ 2008. aasta sügisel, 31. oktoobril 2008.a lõpetati temaga (E. M.

’ga) töösuhe, millele on alla kirjutanud Rain Lehes /…/. Seega on võimalik, et E.M. tegutses

16.03.2009 H. T. ’iga lepingut sõlmides vastustaja toote edasimüüjana ning enese huvides.

Sellele viitab ka asjaolu, et veebilehe http://www.th.ee/palkmaja/ andmetel tegutseb E.M.

muuhulgas palkmajade ehituse ja paigaldusega. Samuti võib antud veebilehelt näha, et

kaubale teostavad transporti Saue-Auto ehk apellandi logodega veokid. Veebilehe statistika

andmetel on leht loodud 12.12.2008. Eeltoodust saab vastustaja hinnangul järeldada, et pärast

vastustaja juurest töölt lahkumist tegeles E.M. iseseisvalt palkmajade müügi ja transpordiga

ning seda koostöös apellandiga. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et apellant teostas

vaidlusaluse veo kokkuleppel E. M. ’ga ja viimase huvides ning ei ajanud vedu teostades

vastustaja asja VÕS § 1018 mõttes;

5) kauba esialgne tootja ei seostu ilmtingimata sõlmitud veolepingu tellijaga ega tekita

veetava kauba tootjale veo eest tasumise kohustust;

6) juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et veo teostamisega aeti vastustaja asja, ei ole

apellandil VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigusi ja kohustusi, kuivõrd käesoleval juhul ei

esine vastustaja hinnangul VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldusi. Vastustaja ei ole

väidetavat asjaajamist heaks kiitnud. Samuti ei saanud vaidlusalune asjaajamine olla oluline

avalikes huvides. Seega tuleb analüüsida, kas asjaajamine vastas soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele;

7) käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja

kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Kui ka

möönda, et apellandi poolt kauba transportimine oleks vastanud vastustaja huvile, siis ei

vastanud see siiski vastustaja tegelikule või eeldatavale tahtele. Vastustaja tegi koostööd

kindlate koostööpartneritega ning puudub põhjus, miks oleks vastustaja pidanud tellima

teenust kelleltki teiselt (sh hagejalt). Lepinguvabaduse põhimõttel olnuks vastustaja ise pädev

otsustama, kellega ja millistel tingimustel ta lepingu sõlmib. Seega, kuivõrd VÕS § 1018 lg 1

p-des 1-3 nimetatud eeldusi ei esine, ei ole apellandil VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigusi

ja kohustusi;

8) apellant ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et vedu teostades oleks ta pidanud

silmas vastustaja huvi vedada maja Norrasse. Vastustaja on seisukohal, et apellant ei ole vedu

teostades tegutsenud vastustaja soodustamise tahtlusega, vaid üksnes enda tulu teenimise

huvides;

9) alusetust rikastumisest tuleneva nõude võib välistada VÕS § 1020 lg-s 1 sätestatud

teavitamiskohustuse rikkumine asjaajaja poolt. Käesoleval juhul ei olnud tegemist

hädaolukorraga, millise puhul ei oleks apellandilt vastustaja eelnevat teavitamist olnud

mõistlik oodata. Sellest hoolimata ei ole apellant transportima asumise kavatsusest vastustajat

teavitanud ega oodanud ära ka vastustaja otsust asjaajamise kohta, millist asjaolu tõendab

selgelt ka vastustaja poolse allkirja puudumine rahvusvahelise kaubaveo saatelehel. Muid

tõendeid selle kohta, et apellant oleks vastustajat transportima asumisest teavitanud, ei ole

apellant kohtule esitanud. Seega on alusetust rikastumisest tulenev nõue vastustaja vastu

välistatud;

10) tõendatuks ei saa lugeda apellandi poolt kulutuste tegemist käsundita asjaajamise

raames. Kulutuste tegemist ei tõenda esitatud arved ega tasaarveldusakt. Tõendatud ei ole tasu

suuruse mõistlikkus ega tehtud kulutuste vastavus turutingimustele. Lisaks leidis vastustaja, et

Saue Auto AS poolt Provintsi Transport OÜ-lt tellitud veo maksumuseks ei ole mitte 39 500

krooni vaid 21 500 krooni, mis on tasutud 13.08.2010.a ülekandega. Maksekorralduselt ei

nähtu, et tegemist oleks arve osalise tasumisega, samuti puuduvad viited tasaarveldusele vms.

Arve nr 939 on allkirjastamata ning see ei võimalda tõendada sellel näidatud veo teostamist.

10.1. Vastustaja esitas 19. märtsil 2014.a vastuväite kohtu tegevusele leides, et kohus on

täiendavate tõendite esitamise võimaldamisel kaldunud kõrvale TsMS § 5 lg-tes 1 – 3

sätestatust.

Samuti esitas vastustaja vastuväite apellandi poolt hagi muutmisele. Senises menetluses on

apellant (hageja) läbivalt tuginenud lepingusuhtest tulenevale võlgnevusele, mistõttu tuleb

käsundita asjaajamise sätetele tuginemist pidada hagi muutmiseks. Vastustaja ei nõustu

apellandi poolt hagi muutmisega. Antud olukorras ei ole võimalik apellandi käsundita

asjaajamisest tuleneva nõude rahuldamine, kuivõrd selline nõue on esitatud hilinenult ning

mistahes alternatiivset nõuet ei ole menetluses esitatud.

Vastustaja vaidles vastu ka apellandi ja kolmanda isiku seisukohtadele ning täiendavalt

esitatud tõendite vastuvõtmisele. Kõik 10.03.2014.a esitatud täiendavad tõendid (e-

kirjavahetuse väljatrükid) on kolmas isik E. M. esitanud ringkonnakohtule juba varem, kuid

kohus luges need hilinenuks. Seetõttu ei ole neid tõendeid võimalik vastu võtta ka praeguses

menetlusstaadiumis.

Ükski eelnimetatud e-kirjadest ei ole vahetatud enne vaidlusaluse veo teostamist. 10.11.2010

e-kiri on saadetud Marko Lehes’elt E. M. ’le pea pool aastat peale vaidlusaluse veo teostamist

ning sellega ei ole võimalik seostada poolte tahet ega huvi veo suhtes enne veo teostamist või

veo teostamise ajal. Samuti puudub e-kirjades viide vaidlusalusele veole, nagu ka veo saajale.

Samadel põhjustel ei ole võimalik E.M. poolt esitatud muude e-kirjade seostamine vastustaja

huviga tellida apellandilt vedu.

Apellant on juba varasemas menetluses esitanud väite, et H. T. pidi kooskõlas 16.03.2009

lepinguga tasuma palkmaja eest vahendid vastustaja arveldusarvele, kuid ei olnud senini

kasutanud võimalust oma ütluste tõendamiseks ega ka vastavate tõendite kogumiseks, kuigi

tal on see võimalus kogu aeg olemas olnud. Apellant ei ole põhjendanud, miks ei ole antud

tõendit (H. T. i konto väljavõte) kohtule varem esitatud. Lisaks sellele on dokument esitatud

norrakeelsena ning ilma eestikeelse tõlketa vastuolus TsMS § 33 lg-ga 1. Viidatud põhjustel

tuleb nimetatud tõend menetlusosalistele tagastada.

Asja materjalide juurde tuleb jätta võtmata ka apellandi raamatupidamisprogrammi väljavõte

Provintsi Transport OÜ arve nr 21006133 tasumise osas. Apellandil oli võimalik

sellekohaseid asjaolusid tõendada juba varasemas menetluses. Lisaks ei tõenda

raamatupidamisprogrammi väljavõte, et apellant on Provintsi Transport OÜ-le veo eest

tasunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus,

millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas

2 747,18 eurot. Sellele lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis VÕS §-s

113 sätestatud määras alates 12.05.2011.a kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni

25.04.2014.a summas 664,62 eurot ja alates 26.04.2014.a lisanduva viivisena kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kokkuvõttes rahuldatakse hagi põhinõude osas täielikult (s.o summas 2 747,18 eurot) ja

viivise osas osaliselt, s.o VÕS §-s 113 sätestatud määras.

12.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagi ei kuulunud

tõendamatuse tõttu rahuldamisele lepingulisel alusel. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda

ringkonnakohus maakohtu kõiki sellekohaseid põhjendusi. Õige on maakohtu hinnang

tõenditele, mille kohaselt puudus alus lugeda poolte vahel 17.06.2010.a sõlmituks

kaubaveoleping. Eelkõige ei tõendanud hageja oma väidet, et kostja oli esitanud veolepingu

sõlmimiseks omapoolse tahteavalduse ehk teinud pakkumuse. TsÜS § 69 kohaselt muutub

tahteavaldus kehtivaks siis, kui adressaat tahteavalduse kätte saab. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid, et kostja oleks avaldanud lepingu sõlmimiseks tahet, edastades 17.06.2010.a

dateeringuga allkirjastamata tellimuse (t lk 9).

12.2. Maakohtu 24.10.2011.a eelistungil on hageja esindaja selgitanud, et „Esialgne tellimus

saadeti posti teel allkirjastamata. Äripraktikas ongi selline tava, et kõik on allkirjastamata.“

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et allkirjastamata dokumentide posti teel

saatmist ei ole alust pidada levinud äripraktikaks. Tõendatud ei ole ka poolte vahel eelnenud

äri- või lepingusuhete olemasolu, mille põhjal saanuks teha järeldusi, kas allkirjastamata

tellimuse paberkandjal esitamine võis olla kooskõlas nendevahelise praktikaga. Tõendeid ei

ole esitatud asjaolu kohta, et 17.06.2010.a dateeringuga allkirjastamata tellimus oleks kuhugi

paberkandjal või e-posti teel edastatud enne 7. jaanuari 2011.a. Seega ei ole kinnitust leidnud

kostja poolt 2010.a juunikuus veolepingu sõlmimiseks tahte avaldamine ning sellest

tulenevalt ka lepingulise kohustuse olemasolu.

13.1. Ringkonnakohus on seisukohal, et täiendavaid võimalusi esitamaks senises menetluses

esitamata tõendeid ja faktiväiteid poolte vahel lepingusuhte olemasolu kohta ei tulenenud

asjaolust, et iseseisva nõudeta kolmas isik E. M. avaldas soovi menetlusse astuda alles

apellatsiooniastmes (kolmas isik on menetlusse kaasatud 25. juuni 2013.a ringkonnakohtu

määrusega). Menetlusse astumine alles apellatsioonimenetluses ei anna ringkonnakohtu

arvates kolmandale isikule õigust esitada ringkonnakohtule tõendeid või asjaolusid, mille

esitamise õigust apellatsioonimenetluses ei ole TsMS § 652 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetluse

poolel (s.o käesoleval juhul apellandil).

13.2. Tulenevalt TsMS § 214 lg-test 1 ja 2 laieneb iseseisva nõudeta kolmandale isikule

TsMS §-des 237 ja 330 sätestatu, mille kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja

vastuväited esitada kohtule üldjuhul maakohtus läbiviidavas eelmenetluses ning hiljem

esitatud avaldusi saab TsMS § 331 kohaselt arvestada üksnes juhul, kui avalduse õigeaegset

esitamist takistas mõjuv põhjus. Ringkonnakohtu arvates ei ole niisuguseks mõjuvaks

põhjuseks menetlusse astumine alles apellatsiooniastmes, kuna kolmandal isikul oli iseenesest

võimalik menetlusse astuda juba varem. TsMS § 214 lg 4 kohaselt oleks kolmandal isikul E.

M. l võimalik tema vastu hagi esitamise korral esitada tõendid selle kohta, et võlasuhte

pooleks ei olnud mitte tema füüsilise isikuna, vaid kostja (Loodusmaja OÜ). Muu hulgas

oleks tal võimalik tugineda vastuväitele, et ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või

kaebust seetõttu, et ta astus menetlusse liiga hilja, või et hageja ise jättis asjakohase taotluse,

väite või tõendi esitamata.

14.1. Ringkonnakohtu arvates on maakohus rikkunud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust,

jättes käsitlemata, kas poolte vahel võis lepingulise suhte asemel olla tekkinud käsundita

asjaajamise suhe. Riigikohtu otsuste nr 3-2-1-83-12 (p 14) ja 3-2-1-57-13 (p 11) kohaselt

tuleb kohtul juhul, kui väidetav lepingusuhe ei leia tõendamist, kontrollida, kas pooltevaheline

suhe vastab muu seadusest tuleneva eriregulatsioonile alluva võlasuhte, käsundita

asjaajamisest või alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tunnustele.

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleb kohtul selgitada menetlusosalistele ka

tõendamiskoormise

jaotust.

Tõendamiskoormise

selgitamine

omakorda

eeldab

menetlusosalistele võimaluse andmist esitada oma seisukohti ja tõendeid nende asjaolude

kohta, mida vastavalt tõendamiskoormise jaotusele kummalgi menetlusosalisel tõendada

tuleks.

14.2. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-34-11 (p 10) selgitanud, et kui kohus on hagi

menetlusse võtmisel ja eelmenetluses rikkunud selgitamiskohustust võimaliku alternatiivse

nõude esitamise osas, peab ta võimaldama hagejal avaldada seisukohta, asjaolusid ja tõendeid

ka pärast eelmenetluse lõppu, sh peab seda vajadusel võimaldama ka ringkonnakohus.

Seejuures on ringkonnakohtul võimalik tuvastada maakohtus tuvastamata jäänud asjaolusid

ning hinnata maakohtus hindamata jäänud tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et

hageja ja tema poolel menetlusse astunud iseseisva nõudeta kolmas isik ei kasutanud täiel

määral oma võimalusi esitada pooltevahelise lepingusuhte kohta tõendeid maakohtu

menetluses,

ei

võta

neilt

õigust

esitada

täiendavaid

tõendeid

olukorras,

kus

apellatsioonimenetluses selgub maakohtu poolne kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse

rikkumine.

Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et asja materjalide juurde tuleb võtta

dokumentaalsed tõendid, mille menetlusosalised on ringkonnakohtule esitanud pärast asja

arutamise uuendamist ringkonnakohtu 20. veebruari 2014.a määrusega.

14.3. Apellant (hageja) on esitanud järgmised tõendid: (1) e-kirjavahetus Marko Lehes’e ja

E.M. vahel novembrist 2010 ühel lehel; (2) H. T. ’i pangakonto väljavõte 21. maist 2010 ühel

lehel; (3) Saue Auto AS-i raamatupidamise väljavõte ajavahemikust 25.06.2010 – 13.08.2010

Provintsi Transport OÜ-le tehtud maksete kohta ühel lehel; (4) Saue Auto AS arve nr 939

seeria LV, adresseerituna Provintsi Transport OÜ-le, transporditeenuse eest Sundsvall-Riga,

summas 18 000 krooni (1 150,41 eurot); (5) Saue Auto AS ja Provintsi Transport OÜ juhatuse

liikmete poolt allkirjastatud 02.07.2010 tasaarveldusakt, mille kohaselt teeb Saue Auto AS

ettepaneku teha tasaarvestus 18 000 EEK osas, lugedes tasutuks Saue Auto AS Arve LV 939

(25.06.2010) summas 18 000 kr ja ühtlasi Provintsi Transport OÜ arve 2100613 (30.06.10)

osaliselt summas 18 000 kr, mille tulemusena jääb Saue Auto AS-l arvest 21006133 tasuda

21 500 EEK; (6) Saue Auto 13.08.2010 maksekorraldus Provintsi Transport OÜ-le summas

21 500 EEK, selgitusega „arve 21006133“.

14.4. Iseseisva nõudeta kolmas isik on esitanud järgmised tõendid: (1) 10.11.2010 e-kiri

Marko Leheselt Rain Lehesele ja E. M. le (sama esitanud ka apellant); (2) 09.11.2011 Rain

Lehese ja E.M. kirjavahetus, (3) 29.11.2011 – 07.12.2011 Rain Lehese ja E.M. kirjavahetus;

(4) H. T. i pangakonto väljavõte kuupäevaga 21.05.2010 (sama esitanud ka apellant).

14.5. Vastustaja (kostja) on esitanud järgmised tõendid: (1) väljavõte veebilehelt

http://www.th.ee/palkmaja ühel lehel; (2) väljavõte veebilehel http://www.th.ee/palkmaja

asuvatest transporti teostavatest veokitest (2 pilti) kahel lehel; (3) väljavõte veebilehe

http://www.th.ee/palkmaja statistikast ühel lehel.

15.1. Ringkonnakohus leiab, et esiletoodud asjaolude ja tõendite pinnal on alust lugeda

tuvastatuks poolte vahel käsundita asjaajamise suhe vaidlusaluse veo teostamisel 2010.a

juunis.

Õigussuhte saab VÕS § 1018 lg 1 järgi kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks, kui isik ajab

teise isiku asja, olemata selleks lepingu või seaduse järgi kohustatud. Käsundita asjaajaja võib

täita kolmanda isikuna teise isiku kohustuse (VÕS § 78) või teha muu teo teise isiku kasuks.

Käsundita asjaajajal on VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1)

soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal

täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on

asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

15.2. Käesoleval juhul on hageja tuginenud asjaolule, et hageja korraldas kostja toodangu

(palkmaja detailide) veo kostja Norras asuvale kliendile ja kandis sellega seotud kulud, s.o

tasus veo eest faktilisele vedajale (Provintsi Transport OÜ-le). Ringkonnakohus on

seisukohal, et hageja kirjeldatud tegevust on põhjendatud käsitada kostja asja ajamisena, kuna

see aitas kaasa kostja kui palkamajade tootmisega tegeleva ettevõtja toodangu realiseerimisele

ning Norrasse kohale toimetatud majadetailide eest sai kostja maja tellijalt ka tasu.

Ringkonnakohtu arvates võimaldab tõendite kogumis hindamine jõuda järeldusele, et

Provintsi Transport OÜ poolt 2010.a juunis teostatud veo puhul oli tegemist H. T. i poolt

tellitud palkmaja kohaletoimetamisega, kusjuures palkmaja müügilepingu ostja H. T. iga

allkirjastas müüjana küll kolmas isik E. M. , kuid palkmaja tootjaks oli OÜ Loodusmaja. 16.

märtsil 2009.a sõlmitud müügilepingu (tõlge t I kd lk 75-76) kohaselt pidi maja detailid

valmis freesituna saadetama Norrasse 2010. aasta kevadel ning monteerimine pidi toimuma

2010. aasta oktoobrikuu jooksul. Maja kogumaksumus 405 300 NOK tuli kanda

osamaksetena OÜ Loodusmaja arveldusarvele SEB Pangas. 01.03.2009.a müügipakkumise

(tõlge t I kd lk 77) kohaselt oli transpordi, s.o ühe veoauto koorma, maksumuseks 21 600

NOK. Rahvusvahelisel kaubaveo saatelehel (t I kd lk 70) on kauba saatjaks märgitud kostja

(Loodusmaja OÜ), saajaks H. T. (Norra) ja vedajatena Reiskent Teenus, Provintsi Transport

OÜ ja Saue Auto AS. Lahtrist nr 24 nähtuvalt on kaup Norrasse saabunud 22. (26.) juunil

2010, mida on oma allkirjaga kinnitanud H. T. . Hageja poolt 10.03.2014.a esitatud H. T. i

kontoväljavõttelt dateeringuga 21.05.2010.a nähtub, et H. T. on Loodusmaja OÜ

arvelduskontole teinud ülekande summas 182 385 NOK, mis vastab 16.03.2009.a

müügilepingus märgitud II osamakse suurusele. Samuti vastab konto väljavõttelt nähtuv

Loodusmaja OÜ arveldusarve number 16.03.2009.a lepingus märgitule. Loodusmaja OÜ ei

ole eitanud H. T. raha saamist. Samuti ei ole Loodusmaja OÜ põhistanud, nagu oleks tal

olnud vaidlusalusel perioodil H. T. muid võlasuhteid peale kõne all oleva palkmaja

tellimuse.

Eeltoodu põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et palkmaja veo korraldamine Eestist

Norrasse, mille tulemusena tasus palkmaja ostja H. T. kostjale maja hinna, on käsitatav kostja

asja ajamisena VÕS § 1018 lg 1 mõttes.

15.3. Ringkonnakohtu arvates on hageja eelkäsitletud asjaoludel tegutsenud tahtega ajada

teise isiku (kostja) asja. Veo korraldamisel oli hageja teadlik, et veo esemeks on kostja

toodang (palkmaja detailid) ning hageja ei pidanud seega silmas üksnes omaenda asjade

ajamist. Käsundita asjaajamise sätete kohaldamist ei välista samas asjaolu, et veo

korraldamisel järgis hageja lisaks ka omaenda majanduslikke huve (teenuse osutamine

eesmärgiga saada selle eest tasu). Samuti ei välista käsundita asjaajamise õigussuhte tekkimist

asjaolu, et kolmas isik E. M. võis tegutseda vastustaja toote edasimüüjana ning et ta pakub

oma nimel palkmajade ehituse ja paigaldamise teenuseid. Kohus möönab, et asjaajamine

toimus olukorras, kus olnuks ootuspärane sõlmida teenuse osutamiseks leping. Käsundita

asjaajamise võlasuhte tekkimine on aga ringkonnakohtu arvates võimalik ka juhul, kui üks

pooltest tugineb (ekslikult) lepingusuhte olemasolule, kuid hiljem ilmneb, et lepingut ei ole

tegelikkuses sõlmitud. Kuna lepingusuhte olemasolu tõendamist ei leidnud, puudus ühtlasi

muu alus hageja poolt kostja asja ajamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud VÕS § 1018 lg 1 punktis 2 sätestatud

eeldus, s.o asjaajamisele asumine vastas soodustatu (Loodusmaja OÜ) huvile ja eeldatavale

tahtele. Veoteenuse osutamine oli objektiivselt kooskõlas kostja majanduslike huvidega, kuna

kohaletoimetatud kauba (majadetailide eest) sai kostja tellijalt (H. T. ) vastusoorituse.

Seejuures ei sõltu hinnangu andmine käsundita asjaajamise õigustatusele sellest, kui suurt tasu

on hageja soovinud oma teenuse eest saada. Käsundita asjaajaja tasunõue ei tulene mitte

pooltevahelisest lepingust, vaid VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb hinnata kulutuste ja

tasu mõistlikkust ning vajalikkust. Kostja ei ole peale teenuse väidetavalt liiga kõrge hinna ja

teiste lepingupartnerite olemasolu toonud esile muid põhjendusi, miks ei vastanud hageja

poolt pakutud veoteenus tema huvidele ja eesmärkidele. Need asjaolud ei anna alust asuda

seisukohale, et mõistlikult võttes ei oleks soodustatu (kostja) eelduslikult nõustunud hageja

poolse käsundita asjaajamisega.

Käsundita asjaajamise võlasuhte tekkimist ei välista kostja (vastustaja) väide, mille kohaselt

ei ole ta saanud palkmaja lõplikult ostjalt majadetailide veo eest tasu. Vedu teostati kostja

majanduslikes huvides ning puudub põhjendus, miks peaksid veokulud jääma veo

korraldanud vedaja enda kanda. Küsimus sellest, kuidas jaotatakse veokulud palkmaja tootja

ja lõppostja vahelises suhtes, on seotud nendevahelise õigussuhtega, ega välista hageja

nõudeõigust käsundita asjaajamise sätete alusel.

Ringkonnakohtu arvates toetab seisukohta, mille kohaselt veo teostamine vastas

põhimõtteliselt kostja huvidele ja eeldatavale tahtele, muuhulgas ka kolmanda isiku E. M. 8.-

10. novembril 2010.a peetud e-kirjavahetus kostja juhatuse liikmete R. ja M. Lehesega. Selle

sisust nähtub, et transporditeenuse tellimine hagejalt (Saue Autolt) oli kostja juhatuse

liikmetele vastuvõetav juhul, kui kokkuleppele jõuti teenuse mõistlikus hinnas.

Kuna käsundita asjaajamine vastas ringkonnakohtu hinnangul soodustatu huvile ja eeldatavale

tahtele, ei ole vajalik asjaajamise täiendav heakskiitmine soodustatu poolt (VÕS § 1018 lg 1

p 1).

15.4. VÕS § 1020 kohaselt peab käsundita asjaajaja soodustatut üldjuhul asjaajamisele

asumise kavatsusest teavitama ning ootama ära tema edasise otsuse asjaajamise kohta.

Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hageja oleks teavitanud soodustatut, s.o kostjat, oma

kavatsusest asuda kostja asja ajama, s.o korraldama kostja huvides palkmajadetailide vedu

Norrasse. Asjas ei ole esile toodud, et hageja kui käsundita asjaajaja oleks enne 2010.a juunis

veo teostamisele asumist suhelnud kostjat esindama õigustatud isikuga. Küll aga on hageja

tuginenud sellele, et veo korraldamise osas suhtles hageja E. M. ’ga, keda pidas õigustatuks

kostja huvides veoteenust tellima.

Käesoleva tsiviilasja raames puudub otsene vajadus hinnata, kas E. M. tegevus võis tuua

kaasa vahetuid õiguslikke tagajärgi kostja jaoks TsÜS § 118 lg 2 alusel (nn talumisvolitus),

kuna kinnitust ei leidnud asjaolu, nagu oleks E. M. teinud kostja nimel, s.o esindajana,

hagejale tahteavalduse veolepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus märgib siiski, et nähtuvalt

E. M. ja kostja juhatuse liikme R. Lehese vahelisest e-kirjavahetusest ajavahemikul

november – detsember 2011 toimus vaatamata töösuhte lõppemisele ka 2011. aasta lõpus

kostja ja E. M. vahel koostöö, mille käigus kolmas isik vahendas kostja toodangut Norra

klientidele. Arvestades seda asjaolu ning jäädes eelpool väljendatud seisukohale, et käsundita

asjaajamine vastas soodustatu huvile ja eeldatavale tahtele, leiab ringkonnakohus, et VÕS

§ 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumine ei muuda käesoleval juhul

käsundita asjaajamist õigustamatuks ega välista kulutuste ja tasu maksmise nõuet.

16. Õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhte olemasolul tuleneb käsundita asjaajaja õigus

kulutuste hüvitamiseks ja tasu saamiseks VÕS §-st 1023. Käsundita asjaajaja võib nõuda, et

soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis

seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ja vabastaks ta asjaajamisel võetud

kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib

käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või

kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1023 lg 2 kohaselt võib oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise

eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita

asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt

isikult.

Tuginedes VÕS § 1023 lg-tele 1 ja 2, tuli seega hagejal kui käsundita asjaajajal tõendada enda

kulutusi, mida ta veo korraldamisel kandis, ja tasu nõudmiseks mõistliku tasu suurust.

16.1. Hageja on esile toonud, et ta on teinud käsundita asjaajamise raames kostja kasuks

kulutusi summas 39 500 krooni ehk 2524,51 eurot. Nimetatud summa nähtub t lk 10 olevalt

Provintsi Transport OÜ arvelt nr 21006133 (30.06.2010), mille kohaselt teostati vedu Eestist

(Varstu) Norrasse (T. ) 18. juuni 2010 CMR (rahvusvahelise kaubaveo saatelehe) alusel. Arve

kohaselt võlgneb Saue Auto AS nimetatud veo eest Provintsi Transport OÜ-le 39 500 krooni

ehk 2 524,51 eurot. Seega on hageja tuginenud asjaolule, et ta ei teostanud küll ise vahetult

majadetailide vedu, vaid veo otseseks teostajaks oli Provintsi Transport OÜ, kellele hageja on

veoteenuse eest tasunud.

Lisaks leidis hageja, et tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuse raames on tal alus nõuda

kostjalt VÕS § 1023 lg 2 järgi ka mõistlikku tasu summas 222,67 eurot. Nimetatud nõudes

tugineb hageja enda poolt kostjale esitatud 30.06.2010.a arvele nr 459/seeria UV (t lk 11),

mille kohaselt võlgneb Loodusmaja OÜ Saue Auto AS-le 42 984 krooni (2 747,18 eurot).

16.2. Kulutuste kandmise kohta summas 39 500 kr (2524,51 eurot) on hageja esitanud

13.08.2010 maksekorralduse, millest nähtuvalt on hageja kandnud Provintsi Transport OÜ-le

üle 21 500 krooni selgitusega „arve nr 21006133“. Sellele lisaks esitas hageja tõendid, mille

kohaselt ülejäänud 18 000 krooni osas on Saue Auto AS ja Provintsi Transport OÜ teostanud

vastastikuste nõuete tasaarvelduse. 02.07.2010.a tasaarveldusaktis märgitu kohaselt jääb Saue

Auto AS-l arvest 21006133 tasuda veel 21 500 kr, millise summa tasumine nähtubki

13.08.2010.a makskorralduselt. Hagejal Provintsi Transport OÜ ees kohustuse olemasolu

summas

39 500

krooni

tulenevalt

arvest

nr

21006133

kinnitab

ka

hageja

raamatupidamisprogrammi väljavõte ajavahemikust 25.06.2010 – 13.08.2010.

Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõenditega nende kogumis on hageja tõendanud

kulutuste tegemise summas 39 500 krooni ehk 2524,51 eurot. Kuna nõuete tasaarveldamine

(02.07.2010.a) toimus enne pangaülekande tegemist (13.08.2010.a) ja tasaarveldusaktis oli

sõnaselgelt näidatud arvest nr 21006133 tasuda jääv summa, ei pidanud maksekorralduse

selgituses kajastuma asjaolu, et kõnealune arve tasutakse ülekandega üksnes osaliselt. Samuti

ei pidanud maksekorralduse selgitus sisaldama viidet tasaarveldusele. Tasaarveldusakti ei

muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et selles viidatud arve nr LV 939 25.06.10 on

allkirjastamata, kuna Provintsi Transport OÜ juhatuse liige on sellel arvel kajastatud nõuet

tunnistanud oma allkirjaga 02.07.2010.a tasaarveldusaktil.

16.3. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kulutused summas 2524,51 eurot tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Kostja ei esitanud vaatamata ringkonnakohtu poolt selleks antud

võimalusele tõendeid selle kohta, et hageja kantud kulutused seoses transporditeenuse

osutamisega oleksid olnud ebamõistlikult suured ega vastanuks turutingimustele.

Transpordikulu suuruse mõistlikkust kinnitab kaudselt ka asjaolu, et nähtuvalt palkmaja

tellijale H. T. tehtud pakkumisest ja temaga sõlmitud lepingust oli palkmajadetailide Eestist

Norrasse vedamise arvestuslik kulu (ühe veoautokoorma maksumus) 21 600 NOK, mis

2010.a juuni seisuga vastas 2743,20 eurole. Kulude liigsele suurusele viidatakse küll E. M. ja

M. Lehes’e vahelises 10. novembri 2010.a e-kirjavahetuses, kuid selle kirjavahetusega ei ole

siiski tõendatud, et transpordikulu summas 2524,51 eurot oleks ebamõistlikult suur ja

turutingimuste kohane kulu oleks olnud ca 2045 eurot (32 000 kr).

16.4. Tasu summas 222,67 eurot väljamõistmise taotluse põhjendusena on hageja esile toonud

oma tegutsemise majandus- ja kutsetegevuse raames ning selle asjaolu üle vaidlus puudub.

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kuulub ka selles osas rahuldamisele. Kohus luges

tõendatuks hageja poolt kulutuste tegemise summas 39 500 krooni ehk 2524,51 eurot.

Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku puhul tuleb tasu saamise õigust eeldada. Kostja

ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mille kohaselt tasu summas 222,67 rahvusvahelise

veoteenuse korraldamise eest oleks ebamõistlikult suur või muul alusel põhjendamatu. Seega

on põhjendatud kostjalt hageja kasuks ka tasu summas 222,67 eurot väljamõistmine

VÕS § 1023 lg 2 alusel.

17. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise kohustuse täitmisega viivitatud aja eest. Kuna

poolte vahel puudus lepinguline suhe, on viivise nõuet võimalik esitada VÕS § 113 alusel.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-54-08 (p-d 10 – 13) selgitanud, et ka käsundita

asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma

asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi.

17.1. Viivist on VÕS § 113 lg 1 kohaselt võimalik nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust

rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest

tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui

kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on

võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja

(VÕS § 82 lg 3) möödumist (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel

võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust).

Mõistliku aja kulgemine eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva

võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast (mh

olematu või kehtetu kohustuse täitmisest). Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas sellest,

millal alusetult rikastunud isik sai või pidi saama teada alusetust rikastumisest tulenevast

kohustusest. Hageja ei ole menetluses esitanud seisukohti, missugusest ajast alates tuleks

lugeda alusetu rikastumise kohustus sissenõutavaks.

17.2. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Ringkonnakohus leiab, et seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras on

põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 12. maist 2011.a.

Kuigi hageja tugines varasemas menetluses üksnes lepingulisele suhtele ja taotles ka viivise

väljamõistmist lepingus sätestatud määras, sai kostja alates hagi esitamisest arvestada

muuhulgas sellega, et vaidlus võidakse lahendada alusetu rikastumise sätete kohaselt.

Käsundita asjaajamise toimumisest (kulude kandmine juulis ja augustis 2010) kuni hagi

esitamiseni kulunud aeg on ringkonnakohtu arvates käsitatav mõistliku ajavahemikuna

alusetust rikastumisest tuleneva kohustuse täitmiseks, kuivõrd sellele eelnesid pooltevahelised

läbirääkimised maksenõude põhjendatuse ja võimaliku kompromissi sõlmimise üle.

18. TsMS § 173 lg 3 ja § 163 lg 1 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud

94 % ulatuses kostja kanda ja 6 % ulatuses hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kuulub hagi tervikuna rahuldamisele 94 % ulatuses, kuna

kohus jätab rahuldamata enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

177,69 eurot.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud hüvitab vastustaja (Loodusmaja OÜ)

TsMS § 167 lg 1 järgi sarnaselt apellandi menetluskuludega.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/