3-14-265/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-265

Haldusasi

Viktor Ussanovi kaebus hüvitamisnõudele vastamise

kohta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Ussanovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Viktor Ussanov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata, asendades Tartu Halduskohtu 10. märtsi

2014. a määruse põhjenduse, mis käsitleb menetlusabi andmisel tehtud arvutusi

maksejõuetuse hindamiseks, käesoleva määruse p-s 7 esitatud põhjendusega.

2. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Ussanov esitas 29. jaanuaril 2014 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile

taotluse, milles palus hüvitada talle kehvade kinnipidamise tingimuste tõttu tekkinud 200-eurose

kahju.

2. V. Ussanov esitas 5. märtsil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohut kohustada

Põhja prefektuuri kaebajale vastama, kuna eelnevalt nimetatud taotlusele ei olnud kaebaja veel

vastust saanud. Alternatiivselt palus kaebaja, et kohus hüvitamistaotluse ise vastu võtaks.

Koos kaebusega esitas V. Ussanov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2014. a määrusega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus

rahuldamata ning kaebus käiguta. Määruse kohaselt:

3.1. Hüvitamiskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 571 lg 2 kohaselt tasuda riigilõivu

kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750

euro. Käesoleval juhul kuulub tasumisele 15 eurot.

3.2. Kaebaja maksevõimelisuse hindamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-dest 1 ja 3 ning § 112 lg 1 p-st 1.

3.3. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et haldusorganile esitatud kahju hüvitamise taotlus tuleb

lahendada 30 päeva jooksul. Riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 on kehtestatud, et haldusorganil

on selleks aega kaks kuud arvates taotluse nõuetekohasest esitamisest. Kuna see tähtaeg ei ole

kohtueelse taotluse koostamise kuupäevast nähtuvalt käesolevaks ajaks veel möödunud, ei saa

kaebuse kohustamisnõudel olla mingit edulootust. Seega ei kuulu kaebaja selle nõude osas

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamisele.

3.4. Kaebaja on alternatiivselt esitanud ka hüvitamisnõude ning palunud see kohtu menetlusse

võtta. Kinnipeetaval puudub seadusest tulenev kohustus läbida kohtuväline menetlus

politseiasutuse vastu esitatava hüvitamisnõude osas. Esitatud nõuet ei saa kaebaja õiguste kaitse

seisukohalt ebaoluliseks pidada, lisaks ei saa kaebaja esitatud nõuet praeguses

menetlusstaadiumis pidada ka edulootusteta olevaks.

3.5. Kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist oli 168,09 eurot, millest saab

kulutustena maha arvata nõuete fondi kantud 83,44 eurot ja vabanemisfondi arvatud 33,62 eurot.

Menetlusabi andmisel arvesse võetav kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 25,51

eurot, mis võimaldab tasuda kaebuse nõudest tulenevat 15 euro suurust riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. V. Ussanov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2014. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt teenib kaebaja ühes kuus vähem kui 15

eurot, mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda. Praegusel hetkel on kaebaja arvel broneeritud

11 eurot. Kaebaja peab haiguse tõttu soetama poest vitamiinirikast toitu. Kuna vangla ei varusta

kaebajat piisavalt hügieenivahendite ja kirjatarvetega, on kaebajal vaja ka neid osta. Kohus on

menetlusabi taotluse lahendamisel lähtunud kaebaja varasemast rahalisest seisundist, mitte

praegusest. Halduskohus ei ole tähelepanu pööranud ka sellele, et kaebajal puudub regulaarne

sissetulek, kuna vangla võib kaebaja töögraafikus asendada ka kellegi teisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb lähtuda HKMS § 110 lg 1 p-st 1 ja HKMS § 111

lg-st 1. Piirangud füüsilisele isikule menetlusabi andmisel kehtestab HKMS § 112 lg 1 p 1.

Antud sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa

eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega on menetlusabi

taotluse lahendamisel oluline välja selgitada, kas kaebuse esitamisele eelnenud neljakuise

perioodi vältel oli kaebaja majanduslik olukord selline, mis võimaldanuks riigilõivu tasumist,

mistõttu ei ole käesoleval juhul oluline, kas määruskaebuse esitamise seisuga on kaebaja

isikukontol piisavalt rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks või mitte.

7. Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja 5. märtsil 2014, mistõttu tuleb kohtul

arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 5. november 2013 kuni 4. märts 2014.

Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud 168,09 euro ulatuses. Sellest summast

saab maha arvata nõuete fondi kantud 84,04 eurot ja vabanemisfondi kantud 33,62 eurot.

V. Ussanovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 25,22 eurot

((168,09-84,04-33,62):4x2). Kuigi Tartu Halduskohus on nõuete fondi kantud summa osas

eksinud, ja märkinud selleks olevat 83,44 eurot, ei muuda see eksimus halduskohtu järeldust

vääraks, sest kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ringkonnakohtu arvutuste kohaselt ikka

üle 25 euro. Kuna tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe

kuu sissetulekut, tuleb V. Ussanovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätta rahuldamata.

8. Kaebaja on seisukohal, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta ka

väljaminekuid, mis on tehtud soetamaks tarvilikke hügieenivahendeid, kirjatarbeid ja toitu.

Nimetatud kulutuste mahaarvamiseks puudub HKMS § 112 p 1 kohaselt õiguslik alus.

Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et Riigikohtu halduskolleegium sedastas 12. märtsi

2012. a määruses nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse

võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks,

kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka

määruskaebuses esitatud väited, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleks kaebaja

sissetulekust maha arvata ka kulutused kaebaja täiendavate vajaduste rahuldamiseks, näiteks

söögi ja isiklike hügieenivahendite ostmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kinnipeetavate

toitlustamise ja ka muude vajaduste rahuldamise tagab suuremas osas vangla, ei ole nimetatud

kulutuste mahaarvamine põhjendatud.

9. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii regulaarseid kui ka

ühekordseid laekumisi kinnipeetava kontole (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2012. a

määrus nr 3-7-1-3-61-12, p 9), mistõttu ei oleks välistatud kaebaja töötasude arvessevõtmine

isegi siis, kui kaebaja ei oleks tööle rakendatud igakuiselt.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus peab vajalikuks asendada halduskohtu määruse põhjenduste osa, mis puudutab

halduskohtu tehtud arvutusi kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku hindamisel,

käesoleva määruse p-s 7 esitatud põhjendustega. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu 10. märtsi

2014. a määrus muutmata.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene