3-14-297/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-297

Haldusasi

Raino Oti (Ott) kaebus Viru Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 250 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raino Oti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Raino Ott

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 14.03.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus, milles ta palub

Viru Vanglalt välja mõista talle hingeliste kannatuste tekitamise eest kahjutasu summas

250 eurot. Kaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et soovis 09.12.2013 helistada oma

advokaadile, kuid Viru Vangla valvur S. Normak ei võimaldanud talle seda. Määruskaebuse

esitaja on seisukohal, et vangla on teda sellise tegevusega diskrimineerinud, käitunud

lubamatult ning teda alavääristanud. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja

halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks,

põhjendades enda taotlust maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.03.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi

taotluse tema riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis tähtaja

15 päeva määruse kättesaamisest kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumiseks.

Määruses on halduskohus seisukohal, et kuigi määruskaebuse esitajat saab pidada

maksejõuetuks isikut, kuna tal puuduvad halduskohtule kaebuse esitamisele eelneval neljal

kuul sissetulekud, ei ole siiski tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine menetlusabi

korras põhjendatud. Halduskohus selgitab, et menetlusabi andmisel hindab kohus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 alusel ka kaebuse edukust menetluses

ning Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tulenevalt ei ole väheintensiivse riive korral

isiku riigilõivust vabastamine põhjendatud. Halduskohtu hinnangul on käesolevas asjas

tegemist määruskaebuse esitaja õiguste väheintensiivse riivega, kuna advokaadile helistamise

mittevõimaldamine ühel korral ei riiva tema õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks

käsitatav inimväärikuse alandamisena. Lühiajalised ebamugavused ei saa üldjuhul kaasa tuua

hüvitamisväärset mittevaralist kahju isegi siis, kui esinevad vanglapoolsed rikkumised.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 31.03.2014 saabus Tartu Halduskohtule R. Oti määruskaebus Tartu Halduskohtu

24.03.2014. a määruse peale, milles palub tema määruskaebus rahuldada ning võimaldada

talle riigipoolset menetlusabi.

Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebuses kirjeldatud intsident ei ole

esmakordne ning selliseid juhtumeid esineb vähemalt korra nädalas. Määruskaebuse esitaja

sõnul on Viru Vangla valvur S. Normak võtnud eesmärgiks teda kompromiteerida ja

provotseerida ning teeb seda vahendeid valimata. Sellise avaliku võimu omavoli

ohjeldamiseks on ainuõige rahalise hüvitise nõue, mis hoiaks ära tulevikus analoogsete

intsidentide kordumise. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle tuleks anda võimalus kaitsta oma

õigusi. Viru Vangla juhtkond on tema korduvaid kaebusi ignoreerinud ega ole probleemi

lahendamiseks midagi ette võtnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

5. Menetlusosalisele menetlusabi andmiseks näeb HKMS § 111 lg 1 ühe eeldusena ette selle,

et esineks piisav alus eeldada, et isiku kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Tulenevalt HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta menetlusosalisele menetlusabi, kui tema

menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes

kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et kohtul tuleb menetlusabi andmise otsustamisel

hinnata nii taotleja majanduslikke võimalusi riigilõivu tasumiseks kui ka kaebusel

eduväljavaadete olemasolu ning menetlusabi andmisest keeldumiseks võib olla piisav üksnes

ühe menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemine. Et menetlusabi andmisel taotleja

eeldatava menetluses osalemise edukust tuli halduskohtul kontrollida ka HKMS kuni

31.01.2011 kehtinud redaktsiooni kehtivuse ajal, on selles osas kohaldatav Riigikohtu

halduskolleegiumi praktika enne kehtiva HKMS redaktsiooni jõustumist (vt ka RKHK

12.03.2012. a määrus asjas nr 3-7-1-3-61-12, p 7).Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi

seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui

kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt

perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat

eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt RKHK 11.12.2007. a määrus asjas

nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas

nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr 3319510, p 6). Mittevaralise kahju

hüvitamise kaebuste osas on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et sel juhul sõltub

riigilõivu tasumisest vabastamine ka sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille

rikkumise eest mittevaralist kahju nõutakse. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust

vabastamine põhjendatud (RKHK 04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p-d 10 ja 11).

6. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja seisukohal, et tema poolt halduskohtule esitatud

kaebuse näol ei ole tegemist perspektiivitu kaebusega ning tema poolt kaebuses kirjeldatud

probleem on tõsine. Eelkõige viitab määruskaebuse esitaja konkreetse Viru Vangla valvuri

korduvale õigusvastasele käitumisele määruskaebuse esitaja suhtes ning leiab, et valvur

provotseerib teda teadlikult. Ringkonnakohus selgitab, et eeltoodu ei anna alust käesolevas

asjas esitatud kaebuse perspektiivikuse osas halduskohtuga võrreldes erinevale seisukohale

asumiseks. Nii kaebuses halduskohtule kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nõuab

määruskaebuse esitaja talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses

09.12.2013 toimunud intsidendiga, mil Viru Vangla vanemvalvur S. Normak ei võimaldanud

tal helistada advokaadile. Seega saab kohus käesoleva määruse punktis 5 selgitatud

menetlusabi andmise eelduse täidetuse kontrollimisel aluseks võtta üksnes valvuri poolt

09.12.2013 helistamise mittevõimaldamist ning selle mõju määruskaebuse esitajale, mitte aga

teisi sama valvuri toiminguid, millele määruskaebuses on viidatud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja õiguste riivet ei saa kaebuses kirjeldatud asjaoludel

pidada intensiivseks ning kaebuse eesmärgi saavutamine, so rahalise hüvitise väljamaksmine

määruskaebuse esitajale, on vähetõenäoline. Määruskaebuse esitaja sõnul tekitas Viru Vangla

ametnik talle oma 09.12.2013. a tegevusega hingelisi kannatusi. Kaebuses kirjeldatud

asjaolud aga ei anna tunnistust sellest, et määruskaebuse esitajale oleks vanglaametniku poolt

tema helistamise taotluse rahuldamata jätmise mõjul tekkinud selliseid hingelisi kannatusi,

mis kvalifitseeruksid hüvitamisele kuuluva väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse

§ 9 lg 1 mõttes. Seega ei saanud üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitaja taotlus advokaadile

helistamiseks jäeti vanglaametniku poolt rahuldamata, kujutada endast sellise intensiivsusega

määruskaebuse esitaja õiguste riivet, mis tooks endaga kaasa vajaduse menetleda tema

kaebust riigi kulul.

7. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud menetlusabi taotluse rahuldamata

kaebusel eduväljavaadete puudumise tõttu ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas võib esineda vajadus juhtida

määruskaebuse esitaja tähelepanu tema õiguste kaitsele paremini kaasa aitava kaebuse

esitamise võimalusele (HKMS § 2 lg-d 4, 5). Nimelt on määruskaebuse esitaja märkinud, et

lisaks rahalise hüvitise saamisele on tema huviks ka vangla korduvate sarnaste õigusvastaste

toimingute vältimine. Sellise eesmärgi saavutamiseni võib aidata jõuda kohtu poolt

tuvastusnõude lahendamine. Seega tuleb halduskohtul juhul, kui määruskaebuse esitaja jätab

kahju hüvitamise kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumata, enne HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel

kaebuse tagastamist kaaluda, kas asjas võib olla põhjendatud jätkata menetlust Viru Vangla

09.12.2013. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mis sisuliselt on juba

halduskohtule esitatud, kuna see sisaldub kahju hüvitamise kaebuses. Siiski tuleb ka juhul, kui

määruskaebuse esitaja soovib menetluse jätkumist õigusvastasuse tuvastamise nõudes, tasuda

tal tulenevalt riigilõivu seaduse § 571 lg-st 1 riigilõiv summas 15 eurot ning võimalikult

esitatava menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb halduskohtul lisaks määruskaebuse esitaja

maksevõime kontrollimisele hinnata tuvastusnõude edulootusi.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits