3-14-297/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated14.03.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus, milles ta palub 250 eurot. Kaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et soovis 09.12.2013 helistada oma
Legislator headnote
AI generated3-14-297/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et soovis 09.12.2013 helistada oma
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
23.04.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-297
Haldusasi
Raino Oti (Ott) kaebus Viru Vangla tekitatud kahju
hüvitamiseks summas 250 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raino Oti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Raino Ott
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.03.2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD
1. 14.03.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus, milles ta palub
Viru Vanglalt välja mõista talle hingeliste kannatuste tekitamise eest kahjutasu summas
250 eurot. Kaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et soovis 09.12.2013 helistada oma
advokaadile, kuid Viru Vangla valvur S. Normak ei võimaldanud talle seda. Määruskaebuse
esitaja on seisukohal, et vangla on teda sellise tegevusega diskrimineerinud, käitunud
lubamatult ning teda alavääristanud. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja
halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks,
põhjendades enda taotlust maksejõuetusega.
2. Tartu Halduskohus jättis 24.03.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi
taotluse tema riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis tähtaja
15 päeva määruse kättesaamisest kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumiseks.
Määruses on halduskohus seisukohal, et kuigi määruskaebuse esitajat saab pidada
maksejõuetuks isikut, kuna tal puuduvad halduskohtule kaebuse esitamisele eelneval neljal
kuul sissetulekud, ei ole siiski tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine menetlusabi
korras põhjendatud. Halduskohus selgitab, et menetlusabi andmisel hindab kohus
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 alusel ka kaebuse edukust menetluses
ning Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tulenevalt ei ole väheintensiivse riive korral
isiku riigilõivust vabastamine põhjendatud. Halduskohtu hinnangul on käesolevas asjas
tegemist määruskaebuse esitaja õiguste väheintensiivse riivega, kuna advokaadile helistamise
mittevõimaldamine ühel korral ei riiva tema õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks
käsitatav inimväärikuse alandamisena. Lühiajalised ebamugavused ei saa üldjuhul kaasa tuua
hüvitamisväärset mittevaralist kahju isegi siis, kui esinevad vanglapoolsed rikkumised.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. 31.03.2014 saabus Tartu Halduskohtule R. Oti määruskaebus Tartu Halduskohtu
24.03.2014. a määruse peale, milles palub tema määruskaebus rahuldada ning võimaldada
talle riigipoolset menetlusabi.
Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebuses kirjeldatud intsident ei ole
esmakordne ning selliseid juhtumeid esineb vähemalt korra nädalas. Määruskaebuse esitaja
sõnul on Viru Vangla valvur S. Normak võtnud eesmärgiks teda kompromiteerida ja
provotseerida ning teeb seda vahendeid valimata. Sellise avaliku võimu omavoli
ohjeldamiseks on ainuõige rahalise hüvitise nõue, mis hoiaks ära tulevikus analoogsete
intsidentide kordumise. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle tuleks anda võimalus kaitsta oma
õigusi. Viru Vangla juhtkond on tema korduvaid kaebusi ignoreerinud ega ole probleemi
lahendamiseks midagi ette võtnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus
järgmist.
5. Menetlusosalisele menetlusabi andmiseks näeb HKMS § 111 lg 1 ühe eeldusena ette selle,
et esineks piisav alus eeldada, et isiku kavandatav menetluses osalemine on edukas.
Tulenevalt HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta menetlusosalisele menetlusabi, kui tema
menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt
kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes
kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse
eesmärki. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et kohtul tuleb menetlusabi andmise otsustamisel
hinnata nii taotleja majanduslikke võimalusi riigilõivu tasumiseks kui ka kaebusel
eduväljavaadete olemasolu ning menetlusabi andmisest keeldumiseks võib olla piisav üksnes
ühe menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemine. Et menetlusabi andmisel taotleja
eeldatava menetluses osalemise edukust tuli halduskohtul kontrollida ka HKMS kuni
31.01.2011 kehtinud redaktsiooni kehtivuse ajal, on selles osas kohaldatav Riigikohtu
halduskolleegiumi praktika enne kehtiva HKMS redaktsiooni jõustumist (vt ka RKHK
12.03.2012. a määrus asjas nr 3-7-1-3-61-12, p 7).Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi
seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui
kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt
perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama kaebuse esitamisega taotletavat
eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt RKHK 11.12.2007. a määrus asjas
nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas
nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr 3319510, p 6). Mittevaralise kahju
hüvitamise kaebuste osas on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et sel juhul sõltub
riigilõivu tasumisest vabastamine ka sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille
rikkumise eest mittevaralist kahju nõutakse. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust
vabastamine põhjendatud (RKHK 04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p-d 10 ja 11).
6. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja seisukohal, et tema poolt halduskohtule esitatud
kaebuse näol ei ole tegemist perspektiivitu kaebusega ning tema poolt kaebuses kirjeldatud
probleem on tõsine. Eelkõige viitab määruskaebuse esitaja konkreetse Viru Vangla valvuri
korduvale õigusvastasele käitumisele määruskaebuse esitaja suhtes ning leiab, et valvur
provotseerib teda teadlikult. Ringkonnakohus selgitab, et eeltoodu ei anna alust käesolevas
asjas esitatud kaebuse perspektiivikuse osas halduskohtuga võrreldes erinevale seisukohale
asumiseks. Nii kaebuses halduskohtule kui vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nõuab
määruskaebuse esitaja talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses
09.12.2013 toimunud intsidendiga, mil Viru Vangla vanemvalvur S. Normak ei võimaldanud
tal helistada advokaadile. Seega saab kohus käesoleva määruse punktis 5 selgitatud
menetlusabi andmise eelduse täidetuse kontrollimisel aluseks võtta üksnes valvuri poolt
09.12.2013 helistamise mittevõimaldamist ning selle mõju määruskaebuse esitajale, mitte aga
teisi sama valvuri toiminguid, millele määruskaebuses on viidatud. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja õiguste riivet ei saa kaebuses kirjeldatud asjaoludel
pidada intensiivseks ning kaebuse eesmärgi saavutamine, so rahalise hüvitise väljamaksmine
määruskaebuse esitajale, on vähetõenäoline. Määruskaebuse esitaja sõnul tekitas Viru Vangla
ametnik talle oma 09.12.2013. a tegevusega hingelisi kannatusi. Kaebuses kirjeldatud
asjaolud aga ei anna tunnistust sellest, et määruskaebuse esitajale oleks vanglaametniku poolt
tema helistamise taotluse rahuldamata jätmise mõjul tekkinud selliseid hingelisi kannatusi,
mis kvalifitseeruksid hüvitamisele kuuluva väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse
§ 9 lg 1 mõttes. Seega ei saanud üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitaja taotlus advokaadile
helistamiseks jäeti vanglaametniku poolt rahuldamata, kujutada endast sellise intensiivsusega
määruskaebuse esitaja õiguste riivet, mis tooks endaga kaasa vajaduse menetleda tema
kaebust riigi kulul.
7. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud menetlusabi taotluse rahuldamata
kaebusel eduväljavaadete puudumise tõttu ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas võib esineda vajadus juhtida
määruskaebuse esitaja tähelepanu tema õiguste kaitsele paremini kaasa aitava kaebuse
esitamise võimalusele (HKMS § 2 lg-d 4, 5). Nimelt on määruskaebuse esitaja märkinud, et
lisaks rahalise hüvitise saamisele on tema huviks ka vangla korduvate sarnaste õigusvastaste
toimingute vältimine. Sellise eesmärgi saavutamiseni võib aidata jõuda kohtu poolt
tuvastusnõude lahendamine. Seega tuleb halduskohtul juhul, kui määruskaebuse esitaja jätab
kahju hüvitamise kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumata, enne HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel
kaebuse tagastamist kaaluda, kas asjas võib olla põhjendatud jätkata menetlust Viru Vangla
09.12.2013. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mis sisuliselt on juba
halduskohtule esitatud, kuna see sisaldub kahju hüvitamise kaebuses. Siiski tuleb ka juhul, kui
määruskaebuse esitaja soovib menetluse jätkumist õigusvastasuse tuvastamise nõudes, tasuda
tal tulenevalt riigilõivu seaduse § 571 lg-st 1 riigilõiv summas 15 eurot ning võimalikult
esitatava menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb halduskohtul lisaks määruskaebuse esitaja
maksevõime kontrollimisele hinnata tuvastusnõude edulootusi.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Tiina Pappel
Agu Timmi
Madis Ernits