2-08-73598/114 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-73598

Tsiviilasi

L.-R.L.se hagi A.P.i vastu ehitise osa kõrvaldamiseks

või alternatiivselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks

A.P.i

vastuhagi

L.-R.L.se

vastu

kinnisasja

piiri

kindlaksmääramiseks

Tsiviilasjh hind

apellatsioonikohtus

33 597 eurot 79 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 09. oktoobri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.-R.L.se apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja, vastuhagis kostja): L.-R.L. (isikukood

XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja (kostja, vastuhagis hageja): A.P. (isikukood

XXX), esindaja advokaat Heiki Kuningas

Kohtuistungi toimumise aeg

01.aprill 2014

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 09. oktoobri 2013 otsus

muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta L.-

R.L.se kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. L.-R.L. (hageja) esitas 06.11.2008 Tartu Maakohtule hagi A.P.i (kostja) vastu, milles palus

kohustada kostjat kõrvaldama hageja kinnisasja piiridesse ulatuva kostja ehitise osa või

alternatiivselt mõista kostjalt välja rahaline hüvitis. Hageja täpsustas 18.10.2010 kohtuistungil

alternatiivselt nõutava rahalise hüvitise suurust, paludes kostjalt välja mõista 1000 krooni

kuus. 26.10.2010 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et soovib hüvitist tagasiulatuvalt alates

ehitamise algusest. 03.02.2011 menetlusdokumendis soovis hageja garaaži lammutamist ning

kostjalt hageja kasuks 32 000 euro suuruse hüvitise ning alates 1999 septembrist 1000 euro

suuruse igakuise hüvitise väljamõistmist. 05.06.2013 menetlusdokumendis nõudis hageja kostjalt

hüvitist summas 32 000 eurot kuni 49 000 eurot.

Hagiavalduses märgitu kohaselt kuuluvad pooltele Jõgeva linnas kõrvuti asuvad kinnisasjad.

Hagejale kuulub kinnistu aadressiga XXC ja kostjale kinnistu aadressiga XXCC. Kostja on

renoveerinud kinnistul olnud hooned, eirates detailplaneeringut, ehitades kõrvalhoone hageja

kinnistule lähemale kui detailplaneeringuga lubatud. Hoone on ehitatud osaliselt üle kinnisasja

piiri, mistõttu voolavad vihma- ja lumesulamisveed kostja majalt hageja kinnisasjale ja kostja

maja katuselt variseb hageja kinnisasjale lund. Samuti varjab kostja maja hageja kinnisasjale

langevat päikesevalgust. Kostja maja paiknemine ei ole kooskõlas ka tuleohutuseeskirjaga,

mistõttu on tuleoht hageja majale suurenenud.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et ta ei ole oma maja

üle hageja kinnisasja piiri ehitanud. Pooltele kuuluvad katastriüksused on moodustatud plaani- ja

kaardimaterjalide alusel, ilma katastrimõõdistamiseta maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lg 5

kohaselt. Piiride kindlaksmääramisel tehti viga, mistõttu kindlaksmääratud piirid ei lange kokku

looduses olevate piiridega. Detailplaneeringu ega selle lisaks oleva plaanimaterjali kohaselt ei

asu kostja hooned ega hooneosad hageja kinnisasjal. XXC ja XXCC kinnistute asendiplaanidest

nähtub, et kruntide piirid on määratud erinevalt. XXCC plaanil kulgeb piir hoonete tagant, XXC

plaanil lõikub piir kostja hoonesse. Isegi kui kostja hoone asub osaliselt hageja maal, ei ole selle

kõrvaldamise nõue põhjendatud. Kostja ei olnud pahauskne, kuna ta on lähtunud kehtivast

detailplaneeringust

ja

ehitusloast.

Samuti

oleks

ehitise

osa

kõrvaldamise

nõue

ebaproportsionaalne, kuna tooks kaasa terve kostja maja lagunemise ohu.

Kostja ehitis ei saa piirata päikesevalguse ligipääsu olulisel määral. XXCC hoonele on

paigaldatud vihmavee äravoolu renn ja toru, mis suunduvad kostja krundile ning kostja hoone

katusele on paigaldatud lumetõke, mistõttu ei saa vihma- ja lumesulamisvesi ning lumi sattuda

hageja krundile.

3. Kostja esitas 31. mail 2010 vastuhagi, milles palus kindlaks määrata piiri XXC ja XXCC

katastriüksuste vahel selliselt, et see ei lõikuks kostja hoonetesse.

Vastuhagi kohaselt on hooned XXCC krundile püstitatud enne katastriüksuste moodustamist

1998. XXC katastriüksuse plaanil ei lange piir kokku krundi 1966. a piiridega, mistõttu lõikub

kinnisasja piir kostja hoonesse. XXC katastriüksuse moodustamisel ei ole järgitud MaaKatS §

20 ja kinnisasja piiri kulgemine läbi kostja hoone ei ole põhjendatud. Plaani- ja kaardimaterjali

alusel tuli katastriüksused moodustada selliselt, et katastriüksus moodustuks endise krundi ja

maakasutuse piirides. Kuna piire pole looduses kätte näidatud ja piiriprotokolli ei ole koostatud,

on kinnisasjade piir ebaselge ja tuleb kindlaks teha. Katastrimõõdistamise järgi kulgeb piir

mööda kinnistute vahele rajatud aeda, mis on olnud ajalooline piir.

4. Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuhagi ei saa rahuldada

asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 alusel, kuna XXC ja CC piir on katastriüksuste plaanidelt üheselt

kindlaksmääratav. Kostja viide vanadele hoonetele on eksitav, kuna need on detailplaneeringu ja

ehitusloa alusel põhjalikult renoveeritud ning üle kinnisasja piiri ulatub uusehitisena garaaž.

XXC katastriüksuse moodustamisel arvestati nii 1966. a koostatud kui ka 1998. a muudetud

krundiplaani ning 1980-ndatel aastatel tehtud kruntide ümberjaotusi, seega on vale kostja

seisukoht, et XXC katastriüksus on moodustatud vastuolus kehtivate normidega.

14.03.2013 vastuses muutis hageja esialgset seisukohta kinnistute piiri kindlaksmääramise osas.

Hageja märkis, et asjas esitatud kinnistute plaanimaterjali põhjal ei ole võimalik kinnistute piiri

kindlaks määrata. Erineval ajal teostatud mõõdistamiste andmed on erinevad ja seega eksitavad.

Hageja leidis, et kinnistute piir on võimalik kindlaks määrata kohapeal paikvaatlusega ning

mõõtes.

5. Tartu Maakohus rahuldas 17. märtsi 2011 otsusega L.-R.L.se hagi osaliselt, jättis rahuldamata

hageja nõude kostja ehitise osa lammutamiseks ja rahuldas hageja alternatiivse nõude ning

mõistis A.P.ilt L.-R.L.se kasuks välja kinnistu kahjustamisest tuleneva hüvitise perioodi

november 2008 - veebruar 2011 eest ühekordse maksena 1400 eurot ja alates 01.03.2011

igakuiselt 50 eurot. Kohus jättis A.P.i vastuhagi rahuldamata.

6. Tartu Ringkonnakohus 02. aprilli 2012 otsusega rahuldas A.P.i apellatsioonikaebuse osaliselt

ja jättis rahuldamata L.-R.L.se apellatsioonikaebuse. Ringkonnakohus saatis L.-R.L.se hagi

A.P.i vastu perioodilise hüvitise väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jättis

muutmata Tartu Maakohtu 17. märtsi 2011 otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata L.-

R.L.se hagi A.P.i vastu ehitiseosa kõrvaldamiseks ning millega maakohus jättis rahuldamata

A.P.i vastuhagi L.-R.L.se vastu kinnisasja piiride kindlaksmääramiseks.

7. Riigikohus tühistas 05. detsembri 2012 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 02. aprilli 2012 otsuse

ja Tartu Maakohtu 17. märtsi 2011 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata L.-R.L.se hagi ehitise

osa kõrvaldamiseks ning A.P.i vastuhagi kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks ning saatis asja

tühistatud osas läbivaatamiseks maakohtule.

MAAKOHTU LAHEND

8. Tartu Maakohus rahuldas 09. oktoobri 2013 otsusega A.P.i vastuhagi L.-R.L.se vastu

kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks ja määras Jõgeva linnas asuvate XX tn XXC kinnistu,

registriosa numbriga XXX, ja XX tn XXCC kinnistu, registriosa numbriga XXX, vahelise piiri

kindlaks järgmise kirjeldusega: piir kulgeb XXX tn äärest Vainu tn suunas sirgjooneliselt, alates

XXX tn ääres asuvast piiripunktist nr 2, mille piirimärgiks on aiaposti tsenter, kulgedes

sirgjooneliselt piiripunkti nr 3, mille piirimärgiks on ehitise nurk, kulgedes edasi sirgjooneliselt

piiripunkti nr 4, mille piirimärgiks on ehitise nurk ja kulgedes edasi sirgjooneliselt piiripunkti nr

5, mille piirimärgiks on metalltoru. Selline piirikirjeldus vastab 2008 mais maamõõtja I.R. poolt

XXCC kinnistu katastrimõõdistamise käigus kirjeldatud piirile.

Maakohus jättis rahuldamata L.-R.L.se hagi A.P.i vastu ehitise osa kõrvaldamiseks ning

alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja XXCC elamu

kõrvalhoone on ehitatud kinnistu piirides ja vastab detailplaneeringuga ettenähtud nõuetele.

Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendeid ei saa arvestada kui kinnisasja piiri

kindlaksmääravaid dokumente. Kinnistute piiri kulgemine on vaidluse all ja see on vastuhagi

esemeks. Maakohus lähtus asjaolust, et poolte kinnistute piiri ei ole kindlaks määratud ja see

tuleb kindlaks määrata kohtul.

Poolte vahel puudub vaidlus XXC katastriüksuse plaanilt nähtuva üle, et plaanil märgitud

kinnistute vaheline piir lõikub kostja abihoonesse. Piir lõikub mitte ainult rekonstrueeritud

abiehitusse, vaid ka endisesse abihoonesse, mille kostja omandas Jõgeva linnalt. XXCC

katastriüksuse plaani kohaselt kulgeb piir mööda kinnistute vahele paigaldatud aeda ja kostja

ehitised jäävad XXCC kinnistu piiridesse.

03.06.1999 Jõgeva Linnavolikogu määrusega (I kd, tl 142) kehtestati XXCC krundi

detailplaneering. L.-R.L. andis naaberkinnistu XXC omaniku esindajana detailplaneeringule

kooskõlastuse (I kd, tl 28). Detailplaneeringus (II kd, tl 61-72) on ette nähtud XXCC asunud

elamu ja kõrvalhoone rekonstrueerimine ja laiendus selliselt, et olemasolevat elamut ja

kõrvalhoonet laiendatakse ning need ehitatakse kokku. Kõrvalhoone juurdeehitus on planeeritud

XXC kinnistu poolses osas. Detailplaneering näeb veel ette tugimüüri ehitamise XXC poolsele

krundi piirile.

20.07.1999 andis Jõgeva Linnavalitsus A.P.ile ehitusloa XXCC ehitise rekonstrueerimiseks ja

laiendamiseks. Käesolevaks ajaks on elamu ja kõrvalhoone rekonstrueerimise ja laiendamise

tööd tehtud.

Jõgeva Linnavolikogu vastusest hagejale (I kd, tl 80-XXCC) nähtub, et 2004 sidekanali ja

kaablite asendiplaani koostamisel ilmnes viga XXC katastriüksuse moodustamisel. XXC krundi

moodustamisel on vanadel plaanidel eiratud XXCC krundil asetseva abihoone olemasolu, krundi

piir kulgeb kõrvalhoone nurka lõikavana.

Connecto AS poolt koostatud sidekanali ja -kaabli asendiplaanil (II kd, tl 75) on kinnistute

vaheline piir märgitud nagu XXC katastriüksuse plaanil. Sellise vea tekkimise põhjus on Jõgeva

Linnavalitsuse teate kohaselt (II kd, tl 79) järgmine: Jõgeva linnas Puiestee tn 36 kuni XXXtn 95

asuvate kruntide krundiplaanide, koordinaatide kataloogide ja tegelike koordinaatide vea suurus

oli nii ulatuslik, et kõik krundid olid üksteise suhtes ülekattega. Vea allikas ei ole teada, kuid

viga oli tehtud juba 1972 krundiplaanide koordineerimisel. Sellisest veast ülesaamiseks tuli teha

plaani- ja kaardimaterjali alusel koordinaatide ümberarvutus kogu piirkonna kohta. Kuna XXC ja

XXCC katastriüksused on moodustatud plaanimaterjali alusel, on sellisel meetodil moodustatud

katastriüksuste puhul fikseeritud ja tõene vaid pindala, koordinaadid on üksnes orientiiriks

maaüksuse registreerimiseks Riigi Maakatastris ja on ebatäpsed.

Maakohus järeldas eeltoodust, et XXC ja XXCC katastriüksuste plaanid on erinevad ja piirid ei

kattu. XXC katastriüksuse plaanil märgitud piiri kaardistamine on toimunud koordinaatide

ulatusliku vea tingimustes. Selliste koordinaatide alusel määratud piir on kantud katastrikaardile

seda looduses tähistamata ja võrdluseta looduses tuvastatavate punktidega. Selle tulemuseks on,

et XXC katastriüksuse plaanil märgitud piir lõikub osaliselt XXCC hoonesse. Hooned olid

XXCC kinnistul juba enne katastriüksuse moodustamist 1998. Kostja on küll hageja kinnistu

piiri kõrval asetseva kõrvalhoone rekonstrueerinud ning ehitist laiendanud, kuid XXC

katastriüksuse plaanil lõikub piir ka juba katastriüksuse moodustamise ajal olemasolevasse

hoonesse.

Arvestades MaaRS § 7 lg-s 5 ja VV 30.06.1998 määruse nr 144 p-s 4 sätestatut, ei saadud kostja

poolt XXCC ehitise aluse ja sinna juurde kuuluva maa erastamisel ning vastava katastriüksuse

moodustamisel määrata krundi piire selliselt, et kinnistute piir lõikuks olemasolevasse hoonesse.

Seega XXC katastriüksuse plaan ja sellel märgitud kinnistute piir ei arvesta tegelikke asjaolusid

ning võib järeldada, et piir on plaanil valesti märgitud.

Maakohus leidis, et arvestades XXC ja XXCC katastriüksuste plaanide erinevust ja

katastriüksuse

kaardistamisel

tekkinud

eksimust,

ei

saa

kinnistute

vahelise

piiri

kindlaksmääramisel lähtuda üksnes maakatastri andmetest.

Maakohus märkis, et kinnistute vaheline piir ei ole arvutuste-mõõdistamiste või tehniliste

konstruktsioonide alusel tõmmatud joon, vaid eraõiguslike subjektide vaheline maakasutussuhe.

Kohtul tuleb hinnata kõiki piiriandmeid kogumis, muu hulgas arvesse võtta tegelikkusele

vastavad piirisuhted looduses.

Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses nr 3-2-1-143-12 (p 15) ja ka varasemas

otsuses nr 3-2-1-67-12 (p 23) asunud seisukohale, et piirivaidluse puhul ei saa lähtuda üksnes

maakatastri andmetest. Riigikohus on leidnud, et maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist

reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega

kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted

looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda,

mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride

alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata.

Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise

õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis.

Seega tuleb sisuliselt hinnata kostja esitatud väiteid ja tõendeid piiri asukoha ja selle vale

kaardistamise kohta, mitte üksnes lähtuda maakatastri andmetest. Otsuses nr 3-2-1-67-12 (p 25)

on kolleegium märkinud, et piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus.

Vähemalt maakorraldustoiminguna tuleb piiri kindlaksmääramisel MaaKS § 5 lg 2 järgi

arvestada ka mh kinnisasja sobivust ettenähtud sihtotstarbeks (p 3), kinnisasjale otstarbeka

juurdepääsutee tagamist (p 4), kinnisasja terviklikkust ja otstarbeka kuju tagamist, lihtsate ja

selgete piiride loomist ning looduslikke piire (p 5), samuti kinnisasja kiildumise ja ribasuse

vältimist (p 6).

Maakohus leidis, et kinnistute vahelist piiri ei ole võimalik kindlaks määrata Maa-ameti

11.03.2010 eksperdiarvamuse alusel ehk üksnes katastriüksuste plaanide järgi, sest piiri

kindlakstegemine on eraõiguslik küsimus, mis on poolte vaidluse all ning tuleb lahendada kohtul

piiri kindlakstegemise menetluses. Ekspertiisi tulemusi on võimalik kasutada faktiliste asjaolude

kindlakstegemisel, mis on piiri kindlaksmääramisel vajalikud.

Maakohus asus seisukohale, et kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks tuleb aluseks võtta

kostja poolt tellitud ja 2008 teostatud katastrimõõdistamisel määratud piir. 22.05.2008

katastrimõõdistamisel paika pandud kinnistute piir arvestab tegelikkusele vastavaid piirisuhteid

looduses. XXCC katastriüksuse mõõdistamise on teostanud maamõõtja I.R.. Mõõdistamise

tulemuste kohta on koostatud XXCC katastriüksuse toimik, kus on muu hulgas koostatud

katastriüksuse plaan, katastrimõõdistamise seletuskiri, mõõdistamiskäigu ja -punktide skeem,

mõõtmisandmed ja piiriprotokoll.

Maakohus leidis, et kahe kinnistu vaheline aed on tähistanud ajalooliselt kruntide vahelist piiri.

Maakohus, hinnates 09.05.2013 paikvaatlusel situatsiooni, sh nende ehitiste paiknemist, mis olid

rajatud enne pooltevahelise vaidluse algust ehk siis vähemalt enne 1998 (mil XXX tn XXCC

maaüksuse ostis kostja), oli veendumusel, et kummalgi kinnisasjal asuvate objektide ehk valduse

ulatus tegelikkuses (looduses) osutab selgelt, et kinnisasjade omanikud on aastate kestel pidanud

loomulikuks piiri kulgemist XXX tn ääres asuvast aiapostist visuaalselt sirgjooneliselt kuni

kinnistute tagumisse otsa (ehk punkti nr 51, I.R.i plaanil p 5), lõikumata XXXtn XXCC

hoonetesse. See tähendab, et kinnistute XXXtn XXC ja XXXtn XXCC vahelise piiri XXX tn

poolne piiripunkt (I.R.i piiriprotokollis I kd, tl 172 ja plaanil tl 171 p 2, katastriüksuse plaanil tl

8 p 1, XXXtn XXC plaanil tähistatud nr-ga 1, I kd, tl 168 ja C-ga tl 167) asub võrkaiapostis.

Katastrimõõdistamise piiriprotokolli järgi on selleks piirimärgiks p 2 aiaposti tsenter.

Ehkki puuduvad andmed selle kohta, et kahe kinnistu vaheline aed (aiapostid) oleks rajatud kui

piirimärk, vastab aed selles olukorras oma tähenduselt piirimärgile. Kummagi kinnisasja valduse

ulatust kajastavad aastakümneid tagasi rajatud kõrvalhooned – nii XXXtn XXC poolel

puitkõrvalhoone kui ka XXXtn XXCC kivikõrvalhoone, mille nurgad (piirimärgid 3 ja 4 –

ehitise nurgad piiriprotokollis I kd, tl 172) on piirimärkideks. Sellisena vastab XXXtn XXC ja

XXXtn XXCC vahelise piiri kindlaksmääramine MaaKS § 15 lg-s 1 kehtestatud kinnisasja piiri

kindlaksmääramise nõuetele ja Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise

kontrollimise korra (VV määrus nr 264 23.10.2003) § 7 lg 2 nõuetele.

MaaKatS § 20 lg 5 sätestab plaani- ja kaardimaterjali alusel katastriüksuste moodustamise korra.

MaaKatS § 20 lg 54 järgi kui viiakse läbi katastrimõõdistamine ja kui katastriüksuse

mõõdistamisel selgub, et plaanil olev piir ja piiriprotokolliga määratud piir ei lange kokku,

võetakse aluseks piiriprotokolliga määratud piir.

Kohtuistungil küsitletud ekspert Siiri Püss kinnitas ütlustes, et looduses toimub piiride

taastamine arvestades situatsioonielemente, plaanimaterjali alusel määratud katastriüksuse

koordinaadid on tehniline küsimus ja need ei pea olema aluseks piiri määramisele. XXXtn XXC

katastriüksuse plaanil on piir määratud mitmes kohas erinevalt 1966 plaanil olevast piirdeaiast.

Tegelikkuses tuleb piir määrata AÕS § 128 ja § 129 alusel.

Ekspert S. Püss on ekspertarvamuses märkinud, et XXXtn XXC katastriüksuse plaanilt on näha,

et piiri asukoht on määratud 1966 koostatud majavalduse krundi plaani piiridest (krunti piiravast

aiast) erinevalt piiripunktides nr 1, 54, 52, 51. Sellest järeldub, et juba aastal 1966 on olnud

krundi plaanilt kindlaks tehtav krunti piirava aia olemasolu ja XXXtn XXC plaanil on punkt nr 1

määratud sellest aiast erinevasse kohta. Maakohus leidis, et see asjaolu kinnitab veelkord, et

aiapost (aed) on piirimärgina olnud käsitletav juba ajalooliselt aastast 1966 ja märgistanud

kinnistute omanike valduse ulatust.

Seetõttu määras kohus XXC ja XXCC kinnistute vahelise piiri kindlaks vastavalt tegelikele

piirisuhetele looduses, valduste ulatusele ja see kujuneb vastavalt 2008 mais maamõõtja I. R.

poolt teostatud XXCC katastrimõõdistamisel paika pandud piirile (XXCC katastriüksuse toimik

ja piiriprotokoll I kd, tl 84-103).

Arvestades kohtu poolt kindlaksmääratud piiri, asetseb XXCC hoone kostja kinnistu piirides ega

ulatu üle piiri XXC hageja kinnistule, mistõttu ei esine AÕS § 148 lg-s 3 ette nähtud ehitise osa

kõrvaldamise nõude eeldust ehk asjaolu, et ehitis ulatub naaberkinnisasja piiridesse. Seega ei ole

hageja nõue kostja ehitise osa kõrvaldamiseks põhjendatud ning hagi selles osas tuleb jätta

rahuldamata.

Maakohus leidis, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja alternatiivne nõue kahjuhüvitise saamiseks.

Arvestades kohtu poolt kindlaksmääratud piiri, asetseb XXCC hoone kostja kinnistul. Seega ei

ole täidetud AÕS § 148 lg-s 4 sätestatud hüvitise nõudmise eeldus ning hageja nõue tuleb jätta

rahuldamata.

Hageja on lisaks viidanud, et isegi kui kostja hoone ei ületa kinnisasja piire, on see ehitatud

hageja kinnistule liiga lähedale, millega kaasnevad negatiivsed mõjutused hageja kinnistule.

Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kahjulike mõjutuste levimist kostja kinnistult tema

kinnisasjale, mis kahjustaks tema kinnisasja kasutamist sedavõrd, et õigustaks hüvitise

väljamõistmist mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult.

Omandi kaitse nõuded, mis esitatakse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral, eeldavad

nõude alusena omandiõiguse rikkumist. Hageja väide, nagu oleks kostja ehitanud hoone hageja

kinnistule lubatust lähemale, ei leidnud tõendamist.

Jõgeva Linnavalitsus on 05.11.2008 arvamuses märkinud, et XXCC krundi detailplaneering ning

selle alusel koostatud ehitusprojekt on kooskõlas seadusega. Hageja on detailplaneeringu

vaidlustanud ja esitanud 25.07.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohus jättis

10.09.2008 määrusega hageja kaebuse rahuldamata.

05.10.2010 vastuses on Jõgeva Linnavalitsus leidnud, et XXCC krundil on ehitamine toimunud

kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seda kinnitas ka 18.10.2010 kohtuistungil (protokoll I kd,

tl 249) tunnistajana ära kuulatud Jõgeva Linnavalitsuse arhitekt A.Ö.. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja oleks detailplaneeringus ja ehitusprojektis ette nähtud nõudeid rikkunud. Puuduvad

tõendid selle kohta, et hageja oleks hoone laiendamise ja rekonstrueerimise käigus ehitanud

hageja kinnistule lähemale kui lubatud.

Hageja ei ole tõendanud, et vihma- ja lumesulamisveed voolavad kostja majalt tema kinnistule,

kahjustades oluliselt hageja kinnistut või selle kasutust. Kostja poolt esitatud fotolt (II kd, 21) ja

ka paikvaatlusest nähtus, et kostja XXCC hoonele on paigaldatud vihmavee äravoolu renn ja

toru, mis suunduva kostja enda kinnistule.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et XXCC kinnistul asuv kostja hoone varjab XXC kinnistule

langevat päikesevalgust, kahjustades sellega hageja õigusi olulisel määral. Kohus tuvastas, et ala,

millele päikesevalguse langemist kostja ehitis piirab, kasutab hageja sissesõiduteena. Hageja ei

ole tõendanud, et õhtuse päikese mittelangemine sissesõiduteele kahjustaks kuidagi tema

kinnistu kasutust. Päikesevalguse puudumine teena kasutatavalt alalt ei ole ka üldteadaolevalt

kahjustav asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 järgi ei ole vaja tõendada.

Hageja väitel ei täida kostja tuleohutuse nõudeid – on ehitanud hooned tema kinnistule liiga

lähedale, mistõttu on hageja hoonetele suurem tuleoht. Kohtu hinnangul on olnud poolte

piirivaidlus oluline takistus piirile uue rajatise, antud juhul tulemüüri, rajamiseks. Kui kinnistute

vaheline piir on kindlaks määratud, on kostjal võimalik ettenähtud tulemüür piiri äärde rajada.

Kostja on avaldanud valmisolekut erinevate abinõude tarvitusele võtmiseks, et hoida ära

võimalikke negatiivseid mõjutusi hagejale.

Maakohus ei tuvastanud hageja poolt tõendatutena selliseid olemasolevaid või potentsiaalseid

kahjulikke mõjutusi XXXtn XXCC omaniku poolt, mis väljuksid tavapärase talumiskohustuse

piirest ja tingiksid hüvitise väljamõistmise naaberkinnisasja omaniku kasuks. Seetõttu tuleb

hageja nõuded ehitiseosa kõrvaldamiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. L.-R.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 09. oktoobri 2013 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada L.-R.L.se hagi ja jätta A.P.i

vastuhagi rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on piir kahe kinnistu vahel üheselt määratletav katastrikannete ja katastriüksuste plaanide

kaudu. Ka Maa-ameti arvamuse kohaselt on piir katastriüksuse plaanidelt üheselt määratletav.

Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendist ning Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-67-12 tuleneb, et

eelkõige tuleb lähtuda katastriandmetest, mis on kinnistute moodustamisel aluseks võetud –

katastriandmed loovad eelduse piiri määratlemiseks, kuigi päris tähelepanuta ei saa jätta ka nt

looduslikke piire;

2) on maakohus ebaõigesti järeldanud, et kostja on tõendanud katastrikannete ebaõigsust ja

tegelikku piiri asukohta, lähtudes maamõõtja I.R. mõõdistamisest. I.R. on käsitlenud

olemasolevat aeda ja hooneid looduslike piirimärkidena ja pannud piiri kulgema kostja soovide

järgi. Tegelikkuses ei ole toimunud piiri ebaõiget kaardistamist, pooled teadsid juba 1998 piiri

kulgemisest ja oma katastriüksuse plaanidest;

3) on maakohus jätnud olulises osas tähelepanuta hageja väited, et kostja hooned olid 1998 maa

erastamise aja seisuga XXXtn XXCC krundi sees ja olemasolevad hooned ei lõiganud

kruntidevahelist piiri. See on hõlpsasti tuvastatav XXXtn XXCC katastriüksuse plaanilt (I kd,

tl 163-166 eksperdiarvamuse lisa nr 2). Kostja ostis 27.05.1998 müügilepinguga need hooned

(elamu ja garaaž) Jõgeva linnalt vallasasjadena ja sai õiguse maa erastamiseks 1998 oktoobris,

mil kinnistu kanti ka kinnistusraamatusse. Viidatud 1998 katastriüksuse plaanilt nähtuvalt on

tegemist küllalt väikeste ehitistega, mis mahuvad krundi piiresse. Läbi erastamise ja

sh katastriüksuste plaanide koostamise oli hageja teadlik krundi piiridest, mh sellest, et piir ei ole

tähistatud 1986 rajatud võrkaiaga. Pärast maa erastamist on kostja tellinud detailplaneeringu ja

saanud ehitusloa (II kd, tl 56-75), mille järgselt on need hooned põhjalikult renoveeritud ja

ehitatud olulises osas üle erastamiste käigus määratletud piiri;

4) on maakohus ebaõigesti arvestanud looduslike olude ja piirimärkidena uusehitise, mitte aga

1998 eksisteerinud ehitistega. Sisuliselt on maamõõtja I. Roos tõmmanud kaardil piiri uusehitise

järgi, mööda selle seinaäärt (seetõttu on piirijoon saanud ebaloomuliku siksakilise kuju).

Maakohtu lahendist tuleneb, et kui olemasolev ehitis rekonstrueeritakse selliselt, et

juurdeehituslik osa ületab naabri piiri, siis on hiljem võimalik võtta piiri kulgemise aluseks

uusehitise asukoht;

5) on maakohus ühest küljest järeldanud, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks hoone

laiendamise ja rekonstrueerimise käigus ehitanud hageja kinnistule lähemale kui lubatud. Teisalt

on maakohus möönnud kostja sellist tegevust, tuues esile Lõuna-Eesti Päästekeskuse õiendi

(I kd, tl 120), millest nähtub, et kostja ja hageja ehitiste liigse läheduse tõttu on vajalik tulemüür.

Päästekeskuse 26.11.2010 õiendi kohaselt tuleb juhul, kui ehitiste vaheline kuja on alla 8 m,

ehituslike või muude abinõudega takistada tule levikut. Puudub vaidlus selles, et XXC ja XXCC

hoonete vaheline kuja on väiksem kui 8 m. XXXtn XXCC detailplaneeringu koostamisel andis

Päästeamet 1999 (enne uusehitise rajamist) kooskõlastuse XXXtn XXCC katastriüksuse kaardil

ja poolte hoonete vahe oli 7,20 m, pärast uusehitise rajamist jäi kujaks vaid 4,98 m – see tõendab

veenvalt uusehitise rajamist üle planeeringuga lubatud piiride ja samuti üle poolte kruntide piiri;

6) ei ole maakohus öelnud midagi selle kohta, et maamõõtja I.R. tõmmatud piirijoone kohaselt

jookseb piir jällegi läbi hageja krundil oleva ehitise (puukuuri). See asjaolu on tuvastatav OÜ

Metricus kontrollmõõdistustelt (III kd, tl 88-92). Maakohus on vastupidiselt katastrikandele ja

erastamise korraldustele määranud kinnistute piiri teisiti, mis tähendab seda, et hageja on jäänud

ilma tuntavast osast oma kinnistust. Toimunud on justkui hageja omandi vähenemine ja

sundvõõrandamine, ilma selle eest hüvitist saamata. Kinnistusraamatu kanded on muutunud

justkui ebaõigeks, kuid hageja ei ole selleks nõusolekut andnud;

7) on vastuhagis nõutud piiri kindlaksmääramist lähtudes 1966 krundiplaanist ja nõutud

katastriüksuste moodustamise õigsuse kontrollimist, kuid maakohus on rahuldanud vastuhagi ja

määranud piiri lähtudes maamõõtja I.R. mõõdistamisest. See ei olnud vastuhagis esitatud nõue,

mistõttu kohus on väljunud nõude piiridest.

10. A.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu

09. oktoobri 2013 otsuse muutmata ning menetluskulude hageja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on ebaõige apellandi väide, et piir on juba kindlaks määratud. Kuna piiri ei ole määratud, siis

ei saa ka üle piiri ehitada. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et piiri ei saa määrata nii, nagu soovib

hageja, s.o liikuvalt kostja kõrvalhoonesse. Maakohus on õigesti tuvastanud, et XXXtn XXC

katastriüksuse plaanil märgitud piir lõikub kostja abihoonesse. XXCC plaanilt nähtub, et

katastriüksuse piir kulgeb hoonete tagant nii, et hooned jäävad XXCC krundile. Paikvaatluse

18.10.2010 protokollist (fotolt) nähtub, et kõrvalhoone juurdeehitus on rajatud XXCC vana

kõrvalhoone vundamendi joonest sissepoole ehk täielikult XXCC krundile. Jõgeva

Linnavalitsuse vastuse kohaselt ei ole XXCC hooneid rajatud naaberkrundile ning varasema

abihoone sein asub endisel kohal. Vastuse kohaselt pole kruntidevaheline piir looduses

nihkunud. Järelikult, kui kostja abihoone asub kostja katastriüksusel ning juurdeehitis jääb

abihoone vundamendi joonest kostja krundi suhtes sissepoole, siis ei ole võimalik juurdeehitise

asumine väljaspool kostja katastriüksust;

2) on maakohus põhjendatult leidnud, et XXC plaanil on piiri kaardistamine toimunud

koordinaatide suure vea tingimustes. Piiri pole looduses tähistatud ja on kantud katastrikaardile

võrdluseta looduses tuvastatud punktidega. XXCC katastriüksuse mõõdistamisel koostati

piiriprotokoll (I kd tl 95), millele hageja esitas vastuväite piiripunktide 2-3-4 osas. Piiripunktid

2-3-4 tähistavad joont XXXtn kostja kõrvalhoone nurgani (I kd tl 93). Paikvaatlusel tuvastatu

kohaselt asub XXCC katastriüksusel vastu XXC katastriüksust kostja 27.05.1998 ostetud

kõrvalhoone ja hilisem juurdeehitus. Kõrvalhoone asub oma endisel kohal muutumatul kujul.

Hageja vastuväide kinnitab seega tõdemust, et vana kõrvalhoone asukoha ja sinnani kulgeva piiri

osas vaidlusi pole. Hageja väitel peab kõrvalhoonest kulgev joon kulgema sirgena vaid nurga all

suunaga kostja kinnistusse. Maakohus viitab 09.05.2013 paikvaatlusele, kus hageja seisukoht

kattus ülalviidatud piiriprotokollis olevaga. Vaidlust polnud piiri kulgemises kinnistute

tagumises osas, et see kulgeb sirgena piiripunktist 51 Suure tänava suunas kostja kõrvalhoone

XXXtn poolse nurgani;

3) on maakohus õigesti viidanud MaaRS § 7 lg-le 5 ja EVV 30.06.1998 määrusega nr 144

kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p-le 4, mille kohaselt ehitise

teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega ning ehitise

teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja

piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise. Peale selle pidi

erastamistoimingute läbiviija katastriüksuse moodustamisel arvestama MaaKatS § 5 lg-s 2

sätestatud maakorralduse nõuetega. Osundatud normidest tulenevalt tuli maa erastada nii, et

krundil asuvad hooned jääksid katastriüksuse piiridesse. Nimetatud normidest tulenevalt ei ole

lubatav piiride määramine nii, et osa hoonest jääks naaberkatastriüksusele. Osundatud normid ei

luba piiri määrata läbi ehitise, sest sel juhul ei oleks ehituse kasutamine võimalik. Maakohus on

antud juhul lähtunud samas asjas tehtud Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-143-12, et maa

mõõdistamisega kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses;

4) rõhutatakse apellatsioonkaebuses S.P. arvamuse tähtsust, kuid selline seisukoht on ebaõige.

Maakohus on oma otsuses andnud ka sellekohase hinnangu. 26.04.2010 toimunud kohtuistungil

vastas S.P., et looduses pole ta piire kontrollinud, arvamus on antud vaid plaanide alusel. Seega

ei saa ta väita, kas plaanil tähistatud piir lõikub kostja kõrvalhoonesse või mitte. Oma arvamuse

lõpus märkis S.P., et tuleb välja selgitada, kas plaanil olevad piirid on arusaadavad ja kas sellisel

kujul määratavad piirid on otstarbekad;

5) on maakohus õigesti viidanud MaaKatS § 20 lg-le 13. Asjas on tuvastamist leidnud, et plaani-

ja kaardimaterjali järgi plaanil märgitud piir ei lange kokku looduses olevate piiridega.

Maakorralduse nõuete ning teenindusmaa määramise reeglite kohaselt ei või piirid läbida

katastriüksusel olevaid hooneid. Samuti on S.P. 26.04.2010 kohtuistungil antud ütlustega

tuvastatud, et kahe krundi vahel oli algselt puitaed, hilisemalt võrkaed. 22.05.2008 on teostatud

katastrimõõdistamine ja S.P. on oma arvamuses öelnud, et see vastab kehtestatud nõuetele.

Maakohus võttis õigustatult aluseks selle katastrimõõdistamise, sest see lähtub looduslikest

piiridest ning kahe krundi vahel asunud ja asuva aia asukohast. Võrkaia asukoht tuvastati ka

paikvaatlusel;

6) on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise saamiseks. Kostja on

ehitanud kehtiva detailplaneeringu kohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja katastriüksuselt

leviksid kahjulikud mõjutused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

09. oktoobri 2013 otsus muutmata

Kuna Tartu Maakohtu 09. oktoobri 2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes

esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus

on

õigesti

hinnanud

asjas

tõendeid,

kohaldanud

materiaalõigus-

ja

protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu

vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

12. Ebaõige on apellandi väide, et piir kahe kinnistu vahel (XXXtn XXC ja XXXtn XXCC) on

üheselt määratletav katastrikannete ja katastriüksuste plaanide kaudu ning seetõttu on alusetult

rahuldatud kostja vastuhagi piiri kindlakstegemiseks.

Nähtuvalt asja materjalidest on XXXtn XXC katastriüksus ja XXXtn XXCC katastriüksus

moodustatud 1998. aastal plaanimaterjali alusel, s.o katastriüksuste moodustamisel ei toimunud

mõõdistamist. Maa-ameti selgituse kohaselt hagejale (I kd tl 118-119) „Plaani- või

kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamisel määratakse maaüksuse pindala ja piirid

kindlaks plaani või kaardimaterjalil, üldjuhul maastikul piiride kulgemist ei tähistata ning samuti

ei toimu looduses ka situatsiooni mõõdistamist. Seega antud katastriüksuse moodustamise viisil

moodustatud katastriüksuse plaan kajastab moodustatud katastriüksuse piire plaani- või

kaardimaterjalil ja kuna piiride mõõdistamist (aga ka piiri maastikul tähistamist ) ei toimunud,

siis ei saa rääkida katastriüksuse piiri kulgemisest maastikul, kuna seniajani ei ole nende

katastriüksuste piire maastikul tähistatud. Määramaks üheselt kõnealuste katastriüksuste piiride

kulgemist maastikul (sh ka selgitada ehitiste paiknemine), on vajalik teostada kõnealuste

katastriüksuste katastrimõõdistamine.“

Seega kuna XXXtn XXC katastriüksus ja XXXtn XXCC katastriüksus moodustati

plaanimaterjali alusel ja maastikul piiride kulgemist ei tähistatud ning XXXtn XXC ja XXXtn

XXCC asuvate kinnistute omanike vahel on vaidlus piiri asukoha üle, siis oli kostja õigustatud

esitama AÕS § 129 alusel vastuhagi hageja kui naaberkinnisasja omaniku vastu piiri

kindlaksmääramiseks kohtu poolt.

13. Tingituna sellest, et katastriüksuste moodustamisel ei teostatud katastrimõõdistamist, on

tekkinud antud juhul olukord, kus XXXtn XXC katastriüksuse plaanilt nähtuvalt lõikub

kinnisasjade vaheline piir kostjale kuuluval kinnisasjal paiknevasse abihoonesse (mitte ainult

rekonstrueeritud ehitisse, vaid ka endisse abihoonesse), kuid XXXtn XXCC katastriüksuse

plaani kohaselt kulgeb piir mööda kinnisasjade vahele paigaldatud aeda ning kostjale kuuluval

kinnisasjal paiknevad ehitised jäävad XXXtn XXCC asuva kinnistu piiridesse.

Kõige eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et naaberkinnisasjade piirid on valesti kaardistatud

ning maakohus on seetõttu õigesti sisuliselt hinnanud kostja esitatud väiteid ja tõendeid piiri

asukoha ning selle vale kaardistamise kohta, mitte lähtunud üksnes maakatastri andmetest.

Eeldada ei saa kinnisasja piiriandmete õigsust, mis väljenduvad kinnistusraamatus viitena

katastritunnusele (ja –kaardile). Piiride määramisel võib tekkida küsimus piiride erinevusest

looduses ning kaartide ja/või koordinaatide järgi. Seaduses ei ole sätestatud maakatastri andmete

õigsuse eeldust.

14. Apellandi seisukoha järgi on maakohus jätnud tähelepanuta tema väited, et kostja hooned

olid 1998 maa erastamise aja seisuga XXXtn XXCC krundi sees ja olemasolevad hooned ei

lõiganud kruntidevahelist piiri.

Selline apellandi etteheide ei ole õige, sest maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et

1998 koostatud XXXtn XXC ja XXXtn XXCC katastriüksuste plaanidel on kinnistute vaheline

piir märgitud erinevalt, XXXtn XXCC katastriüksuse plaani kohaselt kulgeb piir mööda

kinnistute vahele paigutatud aeda ja kostjale kuuluval kinnisasjal paiknevad ehitised jäävad

XXXtn XXCC asuva kinnistu piiridesse.

Samuti on alusetu apellandi väide, et pärast maa erastamist on kostja tellinud detailplaneeringu ja

saanud ehitusloa ning hoonete renoveerimise käigus on ta ehitanud need olulises osas üle

naaberkinnisasja piiri. Paikvaatluse 18.10.2010 protokollist (I kd tl 247 ja fotolt (II kd tl 21)

nähtub, et kostja kinnisasjal paikneva kõrvalhoone juurdeehitus on rajatud XXXtn XXCC

kinnisasjal paiknenud vana kõrvalhoone vundamendi joonest sissepoole (s.o täielikult XXXtn

XXCC kinnisasjale). Asjaolu, et XXXtn XXCC kinnisasjal paikneva abihoone XXXtn XXC

kinnisasja poolse välisseina kaugus ei ole muutunud, tõendab ka Jõgeva Linnavalitsuse

05.10.2010 kiri (I kd tl 242-244).

Siinkohal ei ole asjakohane apellandi väide, et uusehitise rajamist üle planeeringuga lubatud

piiride ja samuti üle poolte kruntide piiri tõendab asjaolu, et XXXtn XXCC detailplaneeringu

koostamisel andis Päästeamet 1999 (enne uusehitise rajamist) kooskõlastuse XXXtn XXCC

katastriüksuse kaardil ja selle kohaselt oli poolte hoonete vahe oli 7,20 m, pärast uusehitise

rajamist jäi kujaks vaid 4,98 m. Päästeameti kooskõlastusega ei saa siduda piiri kindlakstegemist,

samuti ei sõltu piiride kindlaksmääramine asjaolust, kas kostja rikkus või ei rikkunud

detailplaneeringuga lubatud piire.

15. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi

kõiki piiriandmeid kogumis. Maakohus on seda teinud, ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi

vastavate põhjendustega ning ei korda neid.

Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kinnistute vahelist piiri ei ole võimalik kindlaks

määrata ainuüksi Maa-ameti 11.03.2010 eksperdiarvamuse alusel ehk üksnes katastriüksuste

plaanide järgi. Ekspert S.P. kinnitas ütlustes (I kd tl 185-187), et looduses toimub piiride

taastamine arvestades situatsioonielemente, plaanimaterjali alusel määratud katastriüksuse

koordinaadid on tehniline küsimus ja need ei pea olema aluseks piiri määramisele.

Maakohus on õigesti hinnanud piiri kindlakstegemisel maamõõtja I.R. poolt teostatud

katastrimõõdistamist (I kd 84-94) ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust

asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Õige on maakohtu seisukoht, et kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks tuleb aluseks võtta

kostja poolt tellitud ja 2008 teostatud katastrimõõdistamisel määratud piir, sest nimetatud piir

arvestab tegelikkusele vastavaid piirisuhteid looduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kinnistute vaheline aed on tähistanud ajalooliselt kruntide vahelist piiri. Sellisele järeldusele on

maakohus jõudnud hinnates 09.05.2013 paikvaatlusel ehitiste paiknemist, millised olid rajatud

enne pooltevahelise vaidluse algust ehk siis vähemalt enne 1998 (mil XXXtn XXCC maaüksuse

ostis kostja). Kinnistute XXXtn XXC ja XXXtn XXCC vahelise piiri Suure tn poolne piiripunkt

(I.R. piiriprotokollis I kd tl 172 ja plaanil tl 171 p 2, katastriüksuse plaanil tl 8 p 1, XXXtn XXC

plaanil tähistatud nr-ga 1, I kd tl 168 ja C-ga tl 167) asub võrkaiapostis. Katastrimõõdistamise

piiriprotokolli järgi on selleks piirimärgiks p 2 aiaposti tsenter.

AÕS § 129 lg 2 kohaselt arvestatakse piiri kindlakstegemisel muuhulgas valduse ulatust.

Kummagi kinnisasja valduse ulatust kajastavad aastakümneid tagasi rajatud kõrvalhooned – nii

XXXtn XXC poolel puitkõrvalhoone kui ka XXXtn XXCC kivikõrvalhoone, mille nurgad

(piirimärgid 3 ja 4 – ehitise nurgad piiriprotokollis I kd tl 172) on piirimärkideks.

Maakohtu poolt kindlaksmääratud piir vastab MaaKS § 15 lg-s 1 kehtestatud kinnisasja piiri

kindlaksmääramise nõuetele ning Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise

kontrollimise korra (VV määrus nr 264 23.10.2003) § 7 lg-le 2. Samuti on arvestatud piiri

kindlaksmääramisel MaaKS § 5 lg-s 2 sätestatuga.

16. Apellandi väitel maamõõtja I.R. katastrimõõdistamise kohaselt kulgeb kinnistutevaheline piir

läbi hageja krundil oleva ehitise (puukuuri) ning see asjaolu on tuvastatav OÜ Metricus

kontrollmõõdistustelt (III kd tl 88-92).

Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt viidatud tõend ei tõenda maakohtu poolt kindlakstehtud

piiri kulgemist läbi hagejale kuuluval kinnisasjal asuva ehitise. Asjaolu, et kohtu poolt

kindlakstehtud piir ei kulge läbi hagejale kuuluval kinnisasjal asuva ehitise, tõendab muuhulgas

kohtu poolt 09.05.2013 teostatud paikvaatlus (III kd tl 35-36).

17. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on väljunud kostja vastuhagi piiridest, sest

vastuhagis nõuti piiri kindlaksmääramist lähtudes 1966 krundiplaanist, kuid maakohus on

vastuhagi rahuldamisel määranud piiri lähtudes maamõõtja I.R. mõõdistamisest.

Kostja esitas vastuhagi kinnisasja piiri kindlakstegemiseks (I kd tl 192-197). Kostja seisukoht, et

ühe asjaoluna piiri kindlaksmääramisel tuleks lähtuda ka 1966. aasta krundiplaanist, ei tähenda

seda, et piiri kindlakstegemisel pidi kohus aluseks võtma vaid viidatud krundiplaani. Piiri

kindlakstegemise nõue realiseeritakse kujundushagiga, mille alusel kohus määrab kinnisasja piiri

kindlaks lähtudes poolte poolt kohtule esitatud asjaoludest.

18. Maakohtu poolt kindlakstehtud piir välistab hageja nõude ehitise osa kõrvaldamiseks, sest ei

ole täidetud hageja nõude rahuldamise esmane eeldus, kuivõrd kostja ei ole üle piiri ehitanud.

19. Apellant on esitanud 02.04.2014 ringkonnakohtule taotluse esitada värviliselt tõendid III kd

lk 88-92 ja 139 kohta. Ringkonnakohus jätab esitatud taotluse TsMS § 652 lg 4 alusel

tähelepanuta.

20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson