Legislator Case Law & Legislation
3-12-2612/28 AI generated

3-12-2612/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-12-2612/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametile (PRIA) investeeringutoetuse taotluse nr 171012780038 (tl 6−12, avalduse märkused tl 13−15p)

Legislator headnote

AI generated

3-12-2612/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametile (PRIA) investeeringutoetuse taotluse nr 171012780038 (tl 6−12, avalduse märkused tl 13−15p)

Keywords

AI generated
european Agricultural Guarantee Fund agricultural structural funds foreign investment fund fund regulations project funding common flat-rate scheme for farmers
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11.04.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2612

Haldusasi

Fundus Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 13.09.2012. a käskkirja

nr 136/1977 tühistamiseks ja taotluse uueks

läbivaatamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.02.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Fundus Agro OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

09.04.2014

Menetlusosalised

Kaebaja Fundus Agro OÜ

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametile (PRIA)

investeeringutoetuse taotluse nr 171012780038 (tl 6−12, avalduse märkused tl 13−15p)

toetusprogrammi „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ meetme 1.7.1 „Põllumajandus- ja

toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate

arendamise alane koostöö“ raames toetuse saamiseks tootearenduse elluviimiseks

piiritusetootmise kõrvalsaadusest (praagast) loomasööda väljatöötamiseks.

2. PRIA peadirektor jättis 13.09.2012. a otsusega nr 13-6/1977 (tl 16−18) kaebaja taotluse

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 ja

Põllumajandusministri 16.03.2010. a määruse nr 29 „Põllumajandus- ja toidusektoris ning

metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö

tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“

(Määrus nr 29) § 10 lg 7 alusel rahuldamata, kuna kaebaja taotlus ei vastanud nõuetele.

Otsuses tugineb PRIA kavandatava projekti hindamiseks tellitud eksperthinnangutele, mille

PRIA tellis vastava eriala eksperdilt Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatuse osakonna

juhatajalt Marge Malbelt (tl 34−38) ja majanduslikku hinnangut andvalt eksperdilt EMÜ

majanduse ja finantsjuhtimise osakonna lektorilt Inno Kalbergilt (tl 39−40).

3.

12.10.2012 esitas kaebaja PRIA-le vaide (tl 19−19p), mille PRIA peadirektor jättis

14.11.2012. a vaideotsusega nr 13-4/301 (tl 20−21) rahuldamata.

4.

14.12.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2, 3-4), milles palus

tühistada PRIA 13.09.2012. a käskkiri nr 13-6/1977 ja kohustada PRIA-t kaebaja taotlust

viitenumbriga 171012780038 uuesti läbi vaatama.

-

Kaebaja on seisukohal, et PRIA on menetlenud tema taotlust vastuolus haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 15 lg-ga 2 ja §-ga 40, Määrusega nr 29 ja Määruse nr 29 seletuskirjaga.

Kaebaja taotlus vastab kõigile Määruses nr 29 ja selle lisades toodud nõuetele tootearenduse

kohta. PRIA ei ole andnud taotlejale sisuliselt võimalust oma taotluse kohta lisainformatsiooni

anda, ehkki formaalselt seda taotlejale võimaldati. Kaebaja lähtus taotluse koostamisel PRIA

poolt taotlemise aluseks avaldatud dokumentidest ning vastas tähtaegselt PRIA

järelepärimisele kulude osas. Pärast seda pole PRIA küsimusi esitanud ega täiendavaid

selgitusi palunud. PRIA pole kaebajale esitamiseks ette näinud eelarvevormi ega soovinud

saada ka 3 hinnapakkumist taotlemise faasis. Kuna tegemist pole konkreetse eseme

hankimise, vaid teadusprojektiga, pole täpse maksumuse fikseerimine enne projekti

läbiviimist võimalik. PRIA poolt kaasatud ekspert ei ole välja toonud ühtegi vastuolu Määruse

nr 29 nõuetega. Eksperdile PRIA poolt esitatud küsimused on hinnangulised ning nendele

antud vastused omavad ehk tähtsust konkureerivate taotluste omavahelisel võrdlemisel ja

hindamisel, kuid kindlasti ei võimalda eksperdi vastused väita, et esitatud taotlus ei vasta

Määruse nr 29 nõuetele ning kuulub automaatselt rahuldamata jätmisele. PRIA peadirektoril

puudus õigus ja pädevus otsustada taotluse üle ilma seda hindamiskomisjoni saatmata.

Hindamiskomisjon, mis koostatakse PRIA peadirektori poolt põllumajandusspetsialistidest ja

teadusekspertidest, on Määruse nr 29 järgi see organ, mis peab hindama taotlust sisuliselt,

hindepunkte andes.

5.

06.02.2013 toimus Tartu Halduskohtus kohtuistung (protokoll tl 52−52p). Kohtuistungile

ilmus kaebaja esindaja Eero Mikenberg. Istungi alguses tuvastas kohus, et Eero Mikenbergil

puudub seadusest tulenev õigus olla kaebaja volitatud esindajaks. Kuna kaebajat oli

kohtukutses hoiatatud, et mõjuva põhjuseta puudumise korral võidakse asi läbi vaadata ilma

tema osavõtuta kohtuistungist ning kaebaja ei olnud seadusliku esindaja puudumiseks

põhjendust esitanud, jätkas kohus istungit ning vaatas asja läbi ilma kaebaja osavõtuta.

6. Halduskohus jättis 20.02.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata.

-

Alusetud on kaebaja väited vastutaja poolt HMS § 40 nõuete rikkumise osas. Kuna kaebaja

etteheited vastustajale on üldsõnalised, piirdudes peamiselt õigusaktide sätete tsiteerimisega,

siis ei ole kaebaja väidete õiguspärasust võimalik põhjalikult kontrollida ega hinnata. Kaebaja

on kaebuses esitanud küll väite, et sisuliselt ei ole talle antud võimalust lisainformatsiooni

andmiseks, kuid ei ole seda väidet täpsemalt selgitanud ega välja toonud, millises etapis ning

mille kohta ta lisainformatsiooni anda soovis. Vastustajal olid enne vaidlustatud otsuse

tegemist olemas kaebaja täiendavad seisukohad, milliseid sai vastustaja vaidlustatud otsuse

tegemisel arvestada. Kaebajal oli võimalus vastata ka PRIA poolt 26.06.2012 kaebajale

saadetud järelepärimistele, milles PRIA küsis esitatud taotluse kohta selgitusi.

-

Ekslik on kaebaja seisukoht, et PRIA on rikkunud Määruse nr 29 §-des 11 ja 12 toodud

taotluse hindamise ja rahuldamise korda, kuna pole saatnud taotlust hindamiskomisjoni.

Määruse nr 29 §-d 11 ja 12 käsitlevad nõuetele vastavate taotluste hindamist,

paremusjärjestuse koostamist ja selle alusel taotluste rahuldamist või rahuldamata jätmist.

Kuna kaebaja taotlus nõuetele ei vastanud ning nõuetele mittevastavuse põhjused on

vaidlustatud otsuses välja toodud, ei olnudki PRIA-l võimalik ega vajalik saata seda

hindamiskomisjoni vastavalt Määruse nr 29 §-le 11 ning menetleda § 12 alusel.

-

Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et taotluses esitatud kulutuste otstarbekat ning

säästlikku kasutamist ei taga ega näita ainult Määruse nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate

hinnapakkumiste küsimine ja esitamine. Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks saab

kasutada ka teisi kontrollimehhanisme ning HMS § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka

eksperdi arvamus. Seega oli PRIA poolt ekspertiisi tellimine õigustatud.

-

Esitatud tõendite ja selgituste alusel puudub alus kahelda vaidlustatud otsuse

õiguspärasuses. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega

kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt tellitud

ekspertarvamuste järeldused ega ka vaidlustatud haldusaktis vastustaja poolt esitatud

põhjendused taotluse rahuldamata jätmise osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.

22.03.2013 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

20.02.2013. a otsuse ning kohustada PRIA-t menetlema kaebaja poolt PRIA-le esitatud

taotlust meetmes 1.7.1 Määruses nr 29 ettenähtud korras ja viisil.

-

Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vastustaja ei menetlenud tema

esitatud investeeringutoetuse taotlust vastavuses Määrusega nr 29 ja haldusmenetluse

seadusega ning kordab kaebuses esitatud väiteid.

-

Kaebaja leiab, et halduskohus on käesolevas asjas teinud otsuse tagaselja. Ebaõige on

halduskohtu väide, et kaebaja ei saatnud kohtuistungile enda esindajat. Kaebaja selgitab, et

saatis enda esindajana istungile Eero Mikenbergi, kel on majanduse erialal doktorikraad ning

kelle poolt esindatav ettevõte tegeles kaebajale taotlusmaterjalide koostamisega. Kohtule oli

esitatud ka volikiri. Kohtuistungil otsustas kohus Eero Mikenbergi esindajana mitte

aktsepteerida. Kuna kaebaja esindaja ei viibinud kohtuistungi toimumise ajal Tartus, ei saanud

ta pärast seda, kui selgus, et kohus Eero Mikenbergi esindajana ei aktsepteeri, istungile

ilmuda. Kohus ei võimaldanud istungit ka edasi lükata ning istungil toimus arutelu vaid kohtu

ja vastustaja vahel. Seega ei võimaldanud halduskohus kaebaja esindaja osalemist

kohtuistungil ega andnud talle võimalust oma seisukohtade esitamiseks. Kaebaja märgib, et

kohtupraktika on tõestanud, et just kohtuistungil kokkulepitav kompromiss oleks nii kaebajat

kui vastustajat rahuldava lahenduse baasiks.

8. PRIA palub 18.04.2013 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

-

Alusetud on kaebaja väited, et PRIA on rikkunud haldusmenetluse seaduse § 15 lg 2 ning

§-s 40 sätestatud ärakuulamise põhimõtet. Samuti on kaebaja valesti aru saanud

Määruse nr 29 § 12 sisust, mis käsitleb nõuetele vastavate taotluste menetlemist. Vastavalt

määruse nr 29 § 10 lg-le 1 teostas PRIA kõigi vastu võetud taotluste kontrolli nende nõuetele

vastavuse osas ning kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei vastanud

Määruse nr 29 § 4 lg 1 p 1, § 5 lg 2 ja § 5 lg 3 p 12 nõuetele.

-

Alusetu on kaebaja väide, et halduskohus ei võimaldanud tema esindaja osavõttu

kohtuistungilt. Kaebajale oli kohtuistungi aeg eelnevalt teada. Kohtuistungile saabus kaebaja

volikirja alusel Eero Mikenberg, kes ei ole kaebaja seaduslik esindaja. Vastavalt Äriregistri

andmetele on kaebaja seaduslikuks esindajaks ehk juhatuse liikmeks Egrit Viitkin. Kuna Eero

Mikenberg ei kvalifitseerunud HKMS § 32 lõikes 1 toodud volitatud esindajate tunnustele,

leidis kohus õigustatult, et nimetatud isikul puudub õigus kaebajat esindada. Kuna

kohtuistungi aeg oli kaebajale eelnevalt teada ning kaebaja ei olnud esitanud ühtegi mõjuvat

põhjust oma esindaja puudumise kohta kohtuistungilt, siis puudus kohtul alus istungi

edasilükkamiseks. Lisaks eeltoodule on PRIA-le täiesti arusaamatud kaebaja viited

kompromissile, kuna kaebaja ei ole vastustaja poole üheski menetlusetapis

kompromissettepanekutega pöördunud ning esitatud tõendite ja seisukohtade valguses ei näe

PRIA kompromissiks ka võimalust.

9. Tartu Ringkonnakohus määras 09.01.2014. a määrusega asja läbivaatamiseks

kohtuistungil 09.04.2014. Kaebajale edastati kohtukutse, mille kättesaamist ta 10.01.2014

ekirja teel kinnitas. Kohtukutse sisaldas endas hoiatust, et kui apellant ega tema esindaja

kohtuistungile ei ilmu, võib ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

10. Tartu Ringkonnakohtus 09.04.2014 toimunud kohtuistungile ei ilmunud kaebaja ega

tema esindaja. Kohtuistungile ilmus vastustaja esindaja, kes väljendas istungil seisukohta, et

puudub vajadus asja sisuliselt arutada ning ta on nõus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmisega määrusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu

20.02.2013. a otsusele tuleb jätta läbi vaatamata.

12. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 195 lg-st 1 võib ringkonnakohus

jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui apellant on taotlenud asjas istungi korraldamist,

kuid tema ega tema esindaja ei ilmu kohtuistungile. Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud

apellatsioonkaebuses peamise argumendina toonud välja asjaolu, et halduskohus on asja läbi

vaadanud kaebaja tagaselja ega ole võimaldanud kaebaja esindajal anda kohtuistungil

endapoolseid selgitusi. Samuti on kaebaja apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et

kohtuistungil kokkulepitav kompromiss võiks olla nii kaebajat kui vastustajat rahuldav

lahendus. Sellistest seisukohtadest saab kohus järeldada kaebaja tahet arutada asja

kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9). Eelnevast tulenevalt määras Tartu Ringkonnakohus asja

läbivaatamiseks kohtuistungil 09.04.2014. Kaebaja esindaja aga ei ilmunud 09.04.2014

toimunud kohtuistungile, mistõttu esineb HKMS § 195 lg-s 1 sätestatud alus

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

13. HKMS § 195 lg-st 2 ei jäeta apellatsioonkaebust läbi vaatamata, kui:

1) apellatsioonimenetluse vastaspoolel või kolmandal isikul on mõjuv põhjus nõuda asja

läbivaatamist ja asja on võimalik lahendada ilma apellandi osavõtuta kohtuistungist;

2) apellanti ei ole nõuetekohaselt kohtusse kutsutud või istungile ilmumata jätmise

tagajärgede eest hoiatatud; 3) apellant on enne kohtuistungit kohtule teatanud istungile

ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

antud asjas eeltoodud aluseid, mis takistaksid apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist.

10.01.2014 edastas ringkonnakohus kaebajale kohtukutse, milles kutsus kaebajat Tartu

Ringkonnakohtu 09.04.2014. a istungile ning hoiatas teda kohtuistungile ilmumata jätmisega

kaasnevate HKMS § 195 lg-s 1 sätestatud tagajärgede eest. Kohtukutse kättesaamist on

kaebaja seaduslik esindaja 10.01.2014 e-kirja teel kinnitanud. Enne kohtuistungit ei ole

kaebaja kohtule teatanud ühestki mõjuvast põhjusest, mis oleks tal takistanud istungile

ilmumist. Samuti ei ole vastustaja avaldanud kohtule soovi asja sisulist läbivaatamist jätkata.

Tartu Ringkonnakohtus 09.04.2014 toimunud kohtuistungil märkis vastustaja, et puudub

vajadus asja sisuliselt arutada ning vastustaja on nõus määrusega, millega kohus jätab

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Seega ei esine antud juhul HKMS § 195 lg 2 p-des 1−3

sätestatud piiranguid, mis takistaksid apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta HKMS § 195 lg 1 p 1 alusel

läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 196 lg-st 2 on käesoleva asja

uuendamine ja taastamine võimalik üksnes HKMS §-s 146 sätestatud tingimustel.

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits