2-12-20772/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-20772 Tsiviilasi R.S. hagi A.S. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2250 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 16. novembri 2012. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.S. (isikukood: XXXX; elukoht: Narva XXXX) Vastustaja (hageja): R.S. (isikukood: XXXX; elukoht: Narva Tallinna mnt XXXX), seaduslik esindaja J.S. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. novembri 2012. a otsus väljamõistetud elatise suuruse ja perioodi osas ning teha selles osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 16. novembri 2012. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada R.S. hagi osaliselt.

3.2. Mõista A.S. lt R.S. kasuks välja elatis alates 01.04.2013. a summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus ja alates 01.01.2014. a summas 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot, 50 senti) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni R.S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 31.12.2019. a.

3.3. Jätta rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks alates 28.05.2012. a kuni 2013. a märtsikuuni.

3.4. Kohustada A.S. kandma elatise igakuuliselt kuu esimeseks kuupäevaks lapse seadusliku esindaja J.S. arveldusarvele.

3.5. Käesoleva kohtuotsuse täitmisel arvestada A.S. poolt alates 01.04.2013. a kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni R.S. le elatisena tasutud summasid.

Menetluskulude jaotus Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.S. esitas 28.05.2012. a Viru Maakohtule hagi A.S. vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sündis J.S. ja A.S. abielust R.S. . Laps elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. A.S. ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 28.05.2012. a kuni R.S. täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus.

2. A.S. vaidles hagile vastu (tl 19-23). Kostja ei ole oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on pidevalt tasunud hagejale elatist 150 eurot kuus.

3. 25.10.2012. a kohtuistungil avaldas J.S. , et ta on hetkel töötu. Ta elab lapsega oma vanemate elamispinnal, kes annavad hagejale oma pensionist raha. Kostja tunnistas hagi osaliselt summas 175 eurot kuus. A.S. avaldas kohtuistungil, et tema sissetulek on 900 eurot kuus, ta on uuesti abiellunud ning tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 16. novembri 2012. a otsusega hagi ja mõistis A.S. lt välja elatise R.S. kasuks summas 250 eurot kuus alates 28.05.2012. a kuni 31.12.2019. a, s.o kuni R.S. täisealiseks saamiseni. Kohus kohustas A.S. kandma igakuuliselt elatise alaealise lapse seadusliku esindaja (ema) J.S. pangakontole. Käesoleva kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada

A.S. poolt alates 28.05.2012. a kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni R.S. le elatisena makstud summasid. Kohus jättis menetluskulud A.S. kanda.

A.S. on kohustatud oma alaealist last R.S. üleval pidama. A.S. vastuväited elatise maksmisele on mitteasjakohased, kuna vastuväited ei põhine seadusel ega headel kommetel. Rahvastikuregistri andmebaasist ei nähtu, et A.S. l on peale R.S. veel alaealisi lapsi, mille tõttu ei ole takistatud lapsele elatise maksmine 250 eurot kuus. A.S. ei ole kohtule tõendanud, et PKS § 102 lg 1 kohaselt esineb alus elatise vähendamiseks ja ta on kasutanud tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste (sh R.S. ) ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatis 250 eurot kuus ei moodusta 50% A.S. sissetulekust (900 eurot) ega ole A.S. le koormav. Kohus leidis, et elatise nõue on põhjendatud hagiavalduses esitatud ulatuses. J.S. on tõendanud alaealise lapse suurenenud materiaalseid vajadusi, kuna laps käib igapäevaselt koorikoolis ja sporditreeningutel, millega kaasnevad täiendavad kulutused. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 161 lg 1 kohaselt A.S. kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kalendrikuust 175 eurot kuus. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus põhjendamata. Vastustaja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et nende ühise lapse vajadused on suuremad, kui apellandi poolt igakuiselt vabatahtlikult tasutav elatis;

2) on kohus jätnud tähelepanuta apellandi vastuväited, mille kohaselt on vastustaja elukohas tehtud parendustega seotud kulutuste kandmine (laenu tagasimaksed) vaadeldav osana lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest, sest seeläbi vähendatakse vastustaja kulutusi eluasemele. Apellant maksab siiani ühise majapidamise tarbeks võetud laenude tagasimakseid;

3) on maakohus jätnud välja selgitamata, millised on vastustaja tegelikud, vajalikud ning põhjendatud kulutused. Kohus on jätnud arvestamata, et ka vastustaja ema peab panustama lapse ülalpidamisse. Judotreeningud ja koorikooli tunnid toimuvad Narva linna ametiasutuse hallatavates munitsipaalasutustes, õppemaks ei ületa kokku 12 eurot (lisa 2 ja 3). Alaealise lapse ülalpidamiseks on apellandi pakutud 175 eurot kuus piisav. Vastustaja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ühise lapse mõistlikud vajadused on suuremad seadusest tulenevast miinimumvajadustest;

4) on kohus jätnud välja selgitamata, milline osa lapse ülalpidamiskohustusest jääb J.S. kanda. Kohus on jätnud välja selgitamata lapse ema varandusliku seisu;

5) jäi tsiviilasjas nr 2-12-20772 apellandile kohtuistungist teatamise ja istungipäeva vahele üksnes 2 tundi. Kirjalikku ega elektroonilist kohtukutset ei ole apellandile kätte toimetatud. Kohtuistungi protokoll väljastati apellandile selle nõudmisel alles 05.12.2012. a Viru Maakohtu kantselei kaudu. Istungiprotokollil puuduvad nii kohtuniku kui istungisekretäri allkirjad (lisa 1). Apellandi arvates ei kajasta protokoll istungil toimunut igakülgselt ja objektiivselt;

6) on kohtute dokumendiregistrist nähtuvalt esitanud vastustaja seaduslik esindaja kohtule menetlusdokumente, mida ei ole apellandile kätte toimetatud ning mille suhtes ei ole apellant saanud oma arvamust avaldada (lisa 5).

6. R.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt ei ole apellant esitanud täielikke andmeid oma sissetuleku ja vara kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab välja elatise minimaalses määras alates 01.04.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohtu arvates tuleb elatise väljamõistmise täitmisel arvestada ka pärast 01.04.2013 kostja poolt elatisena makstud summasid ning sellevõrra vähendada nõutavat summat täitmise käigus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis, sest asjas ei ole vaidlust, et kostja rikkus lapse ülalpidamiskohustust. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Kostja kinnitas vastuses hagiavaldusele (tl 20), et kuni 2012. a märtsikuuni maksis ta elatist sularahas igakuiselt

200 eurot, kuid alates 2012. a märtsikuust on ta maksnud hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 19.04.2012. a on kostja maksnud hagejale elatist 60 eurot. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja täitnud pooltevahelist kokkulepet elatise tasumisel ning kostja tasus elatist ebaregulaarselt. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja elab koos seadusliku esindajaga (emaga), siis on tal õigus saada elatist kindlas summas ja kindlatel kuupäevadel, et elu paremini korraldada.

9. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja ei ole tõendanud, et lapse vajadused on suuremad kui miinimumelatis. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. 25.10.2012. a maakohtu istungil põhjendas hageja seaduslik esindaja miinimumist suurema elatise väljamõistmist sellega, et laps käib koorikoolis ja judos ning lapsele on vaja osta talveriideid. Apellant esitas apellatsioonkaebuses tõendid (tl 112, 113), millest nähtub, et judotreeningute ja koorikoolitundide õppemaks on kokku ca 11,83 eurot kuus. Narva Spordikooli Energia direktori 26.04.2012. a käskkirja nr 35-Õ kohaselt moodustab õpilase õppetasu judotrennis 3,20 eurot kuus. Narva Koorikooli direktori 10.01.2011. a käskkirja nr 1-15/9 kohaselt moodustab õpilase õppetasu ettevalmistusrühmas 8,63 eurot kuus. Lapse hobidele kuluv summa ca 11,83 eurot kuus ei anna alust mõista elatis välja suuremas summas kui miinimumelatis. Hageja väide, et elatise väljamõistmine miinimumist suuremas summas on tingitud vajadusest osta lapsele talveriideid, ei ole põhjendatud. Talveriideid vajab iga laps ning arvestades kummagi vanema panust hageja ülalpidamisse on elatis piisav ka riiete ostmiseks vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja suuremaid kulutusi põhjendanud ega tõendanud. Apellant vaidlustas apellatsioonkaebuses sõnaselgelt elatise suuruse ning märkis, et hageja ei ole kulutuste suurust põhjendanud. Vastustaja ei toonud ka vastuses apellatsioonkaebusele esile asjaolusid, mis annaksid aluse elatise välja mõista 250 eurot kuus.

10. Apellant on apellatsioonkaebuses nõustunud maksma elatist 175 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kalendrikuust. Lähtudes sellest, et apellant on ise tunnistanud, et ta on võimeline maksma elatist 175 eurot kuus ja arvestades apellandi majanduslikku seisu, on ringkonnakohtu hinnangul apellant võimeline tasuma elatist miinimummääras, s.o käesoleval ajal 177,50 eurot kuus ka enne lahendi jõustumist. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine aluseid. Apellandi keskmine netosissetulek on

900 eurot kuus. Registrite andmete põhjal ei kuulu apellandile kinnisvara ega mootorsõidukeid. Apellandi pere on neljaliikmeline. Apellandi abikaasa on töötu. Ringkonnakohus leiab, et elatise maksmine miinimumsummas (alates 01.01.2014. a 177,50 eurot kuus) on põhjendatud. Apellandi väide, et käesoleval juhul tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka ühise majapidamise tarbeks võetud laenude tagasimakseid, mida tasub apellant, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul arvestada lapse ülalpidamise hulka kostja poolt tasutavaid laenu tagasimakseid, sest kostja ei ole tõendanud, et laenu tagasimaksed on seotud lapse elukohaga. Lapse ema väitel elavad nad lapsega tema vanemate elamispinnal.

11. Õige on apellandi väide selles, et lapse ülalpidamises peavad osalema mõlemad vanemad. Maakohus on ebaõigesti jätnud hindamata hageja seadusliku esindaja majandusliku seisu ja tema osa suuruse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kuna last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis. Hageja seaduslik esindaja ei ole käesoleval juhul tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaks aluse vähendada tema osa lapse ülalpidamiskuludeks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja on töötu ja tal puudub sissetulek, ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest. Hageja seaduslik esindaja on tööealine isik, kellel puudub igasugune takistus sissetuleku saamiseks. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub hageja seaduslikule esindajale elamumaa Ida-Virumaal Narva linnas XXXX (registrikood: XXXX), kus hageja seaduslik esindaja ei ela. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta elab lapsega oma vanemate juures. Samuti kuulub hageja seaduslikule esindajale liiklusregistri andmete kohaselt sõiduauto Audi 80 (1992. a väljalase). Arvestades hageja majanduslikku seisu ja seda, et tegemist on tööealise isikuga, on ka hageja võimeline panustama lapse ülalpidamisse miinimummääras, s.o 177,50 eurot kuus. Elatis kokku 355 (2x177,50) eurot kuus arvestab hageja kõiki eluvajadusi, sh tema hobidega ja garderoobi vahetamisega seotud kulutusi ning lähtub tema tavalisest elulaadist.

12. Hageja on palunud mõista elatise välja alates hagi esitamisest, s.o 28.05.2012. a. Kostja on nõus tasuma elatist 175 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kalendrikuust. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 2012. a oli miinimumelatis alaealisele lapsele 145 eurot kuus, alates 2013. a oli miinimumelatis 160 eurot kuus ning alates 2014. a 177,50 eurot kuus. Kuna kostja on väitnud, et ta on kohtumenetluse ajal tasunud hagejale regulaarselt elatist, saatis ringkonnakohus järelepärimise krediidiasutusele paludes esitada hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte alates 28.05.2012. a. Hageja seadusliku esindaja J.S. pangakonto väljavõttest seisuga 01.04.2014. a nähtub, et kostja on tasunud oma abikaasa A.S. arveldusarvelt hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 10.05.2012. a 150 eurot, 20.06.2012. a 150 eurot, 06.07.2012. a 150 eurot, 18.08.2012. a 150 eurot, 14.09.2012. a 150 eurot, 10.10.2012. a 150 eurot, 09.11.2012. a 150 eurot, 07.12.2012. a 150 eurot, 08.01.2013. a

150 eurot, 09.02.2013. a 170 eurot, 09.03.2013. a 160 eurot, 09.04.2013. a 110 eurot, 11.05.2013. a 130 eurot, 07.06.2013. a 60 eurot, 16.08.2013. a 30 eurot, 09.10.2013. a 50 eurot ja 13.12.2013. a 120 eurot. Ringkonnakohus möönab, et kostja ei ole tasunud elatist kindlatel kuupäevadel, kuid kuna kostja on tasunud hagejale elatist regulaarselt alates hagi esitamisest, s.o 28.05.2013. a kuni 2013. a märtsikuuni piisavas ulatuses, tuleb hagi elatise väljamõistmiseks alates 28.05.2012. a kuni 2013. a märtsikuuni jätta rahuldamata. Alates 2013. a aprillikuust on kostja igakuiselt vähendanud elatise suurust ja tasunud elatist ebaregulaarselt. Arvestades PKS § 101 lg-s 1 sätestatut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.04.2013. a 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014. a 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni R.S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 31.12.2019. a. Elatis tuleb tasuda igakuuliselt kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja J.S. arveldusarvele.

13. Apellant on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette, et maakohus ei toimetanud kohtukutset kostjale kätte ning kostja sai istungist teada kaks tundi enne istungi toimumist. Samuti märkis apellant, et kostjale ei toimetatud kätte kohtuistungi protokolli. Ringkonnakohus jätab apellandi vastavad väited tähelepanuta. Kostja oleks pidanud 25.10.2012. a kohtuistungil esitama TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele. 25.10.2012. a kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks kohtukutse kättetoimetamise osas vastuväiteid esitanud. 25.10.2012. a kohtuistungil selgitati menetlusosalistele, et protokolli allkirjastamise aeg on 25.10.2012. a ning menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. Kostjale oli teada, millal allkirjastatakse kohtuistungi protokoll ja mis aja jooksul on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks. Kui kostja ei saanud kohtuistungi protokolli kolme tööpäeva jooksul kätte, oleks kostja pidanud maakohtu tähelepanu sellele koheselt juhtima.

14. Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda TsMS § 163 lg 1 kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi