2-13-52788/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMarju Lauren on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu jaanuari 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata Marju Laureni hagi
Legislator headnote
AI generated2-13-52788/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Marju Lauren on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu jaanuari 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata Marju Laureni hagi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
24. märts 2014.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-52788
Tsiviilasi
Marju Laureni hagi Register OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 320 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Marju Laureni apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Apellant (hageja): Marju Lauren (IK XXX), lepinguline
esindaja Maia Ploom, e-post maiapl@hot.ee
Vastustaja (kostja): Register OÜ (reg k 117350006), seaduslik
esindaja juhatuse liige Marie Rosin; lepinguline esindaja Sergei
Desjatnikov, e-post teie.jurist@gmail.com
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Keelduda Marju Laureni poolt tsiviilasjas nr 2-13-52788
Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsuse peale esitatud
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada
apellatsioonkaebus Marju Laurenile.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1. Marju Lauren on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
22. jaanuari 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata Marju Laureni hagi
Register OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes.
Apellant leiab, et maakohus tõlgendas valesti pooltevahelises töölepingus kokkulepitud töötasu
arvestamise aluseid (töölepingu p 8.1 – 8.4). Kohtu tõlgendus on töötajat kahjustav ja
ebamõistlik. Hagejal (apellandil) puudusid piisavad õigusalased teadmised, taotlemaks
maakohtus tunnistajate ärakuulamist, kes võinuksid anda ütlusi hageja ja kostja vahel peetud
palgaläbirääkimiste kohta. Töölepingu p-d 8.1 – 8.4 on sõnastatud töötaja jaoks eksitavalt.
Kohus jättis kohaldamata VÕS § 29 lg-d 3 – 5.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Marju Laureni poolt Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsuse
peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna
põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi
TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,
järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja nõude summas
320 eurot.
Seaduse kohaselt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses
piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud
asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole oma otsuses andnud
luba otsuse edasikaebamiseks.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et
maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või hinnanud
selgelt ebaõigesti tõendeid selliselt, et rikkumine võinuks oluliselt mõjutada lahendit.
Vaidluse põhisisuks oli töölepingu p-de 8.1 – 8.4 tõlgendamine, s.o see, missugust tasu oli
töötajal õigus töölepingu alusel saada. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et
kirjaliku töölepingu sõlmimisel on töötaja nõustunud selles märgitud tingimustega.
Ringkonnakohus leiab, et kirjalikus töölepingus ja ka VÕS §-s 29 sätestatu tõlgendamisel on
maakohus jõudnud õigetele lõppjäreldustele ning apellatsioonkaebuse menetlemiseks ei anna
alust väited, nagu oleks maakohus jätnud tõlgendamisel arvestamata töötaja huvid.
Ringkonnakohus märgib, et vastavalt töölepingu sõlmimise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
10. jaanuari 2013.a määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 oli kuutasu
alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot, mis vastab pooltevahelises töölepingus
kokkulepitud nn baaspalga suurusele. Seega pidi tööandja kindlustama töötajale igakuise töötasu
summas (vähemalt) 320 eurot, mida töötaja on asja materjalidest nähtuvalt ka saanud.
4. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse,
et kaebust ei ole esitatud.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/