Legislator Case Law & Legislation
2-13-52788/20 AI generated

2-13-52788/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-52788/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Marju Lauren on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu jaanuari 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata Marju Laureni hagi

Legislator headnote

AI generated

2-13-52788/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Marju Lauren on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu jaanuari 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata Marju Laureni hagi

Keywords

AI generated
occupational pension rights obligation to register debt collection register recognition of the occupational origin registration of construction lien migrant unemployment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-52788

Tsiviilasi

Marju Laureni hagi Register OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 320 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Marju Laureni apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Marju Lauren (IK XXX), lepinguline

esindaja Maia Ploom, e-post maiapl@hot.ee

Vastustaja (kostja): Register OÜ (reg k 117350006), seaduslik

esindaja juhatuse liige Marie Rosin; lepinguline esindaja Sergei

Desjatnikov, e-post teie.jurist@gmail.com

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Marju Laureni poolt tsiviilasjas nr 2-13-52788

Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada

apellatsioonkaebus Marju Laurenile.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Marju Lauren on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

22. jaanuari 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata Marju Laureni hagi

Register OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes.

Apellant leiab, et maakohus tõlgendas valesti pooltevahelises töölepingus kokkulepitud töötasu

arvestamise aluseid (töölepingu p 8.1 – 8.4). Kohtu tõlgendus on töötajat kahjustav ja

ebamõistlik. Hagejal (apellandil) puudusid piisavad õigusalased teadmised, taotlemaks

maakohtus tunnistajate ärakuulamist, kes võinuksid anda ütlusi hageja ja kostja vahel peetud

palgaläbirääkimiste kohta. Töölepingu p-d 8.1 – 8.4 on sõnastatud töötaja jaoks eksitavalt.

Kohus jättis kohaldamata VÕS § 29 lg-d 3 – 5.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Marju Laureni poolt Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsuse

peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja nõude summas

320 eurot.

Seaduse kohaselt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole oma otsuses andnud

luba otsuse edasikaebamiseks.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või hinnanud

selgelt ebaõigesti tõendeid selliselt, et rikkumine võinuks oluliselt mõjutada lahendit.

Vaidluse põhisisuks oli töölepingu p-de 8.1 – 8.4 tõlgendamine, s.o see, missugust tasu oli

töötajal õigus töölepingu alusel saada. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et

kirjaliku töölepingu sõlmimisel on töötaja nõustunud selles märgitud tingimustega.

Ringkonnakohus leiab, et kirjalikus töölepingus ja ka VÕS §-s 29 sätestatu tõlgendamisel on

maakohus jõudnud õigetele lõppjäreldustele ning apellatsioonkaebuse menetlemiseks ei anna

alust väited, nagu oleks maakohus jätnud tõlgendamisel arvestamata töötaja huvid.

Ringkonnakohus märgib, et vastavalt töölepingu sõlmimise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse

10. jaanuari 2013.a määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 oli kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot, mis vastab pooltevahelises töölepingus

kokkulepitud nn baaspalga suurusele. Seega pidi tööandja kindlustama töötajale igakuise töötasu

summas (vähemalt) 320 eurot, mida töötaja on asja materjalidest nähtuvalt ka saanud.

4. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse,

et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/