3-13-70085/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-70085

Haldusasi

Balti

Finantseerimisasutuse

AS

kaebus

Harku

Vallavalitsuse

15.03.2011

korraldusele

nr

242,

15.05.2012

korraldusele

nr

431,

15.05.2012

korraldusele nr 432, 02.09.2013 korraldusele nr 599,

22.10.2013

korraldusele

nr

ning

Harku

Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi

kaebaja

taotlus

15.05.2013

korralduse

nr

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Balti Finantseerimisasutuse AS, esindaja

v.adv Jüri Leppik

Vastustaja – Harku vald, esindaja v.adv Taivo Ruus

Eeldatav kolmas isik – OÜ Strantum, esindaja v.adv

Taivo Ruus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Balti Finantseerimisasutuse AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Balti Finantseerimisasutuse AS määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70085 osas,

millega kohus tagastas Balti Finantseerimisasutuse AS kaebuse Harku Vallavalitsuse

02.09.2013 korralduse nr 599 tühistamise nõude osas.

3. Saata asi Harku Vallavalitsuse 02.09.2013 korralduse nr 599 tühistamise nõude osas

menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-13-70085

2(6)

1. Harku Vallavolikogu määras 22.02.2007 otsusega nr 10 OÜ Strantum Harku valla

põhja-, lõuna- ja lääneosa vee-ettevõtja tegevuspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vee-

ettevõtja ülesannete täitjaks.

Harku Vallavalitsus andis 15.03.2011 korraldusega nr 242 projekteerimistingimused

Vääna-Jõesuu, Viti ja Suurupi külade ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitusprojekti

koostamiseks.

Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames ehitab OÜ Strantum mh Vääna-Jõesuu, Viti

ja Suurupi külades ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi. Ehitus puudutab ka Balti

Finantseerimisasutuse AS-le kuuluvaid Klause I ja Urgu II kinnisasju Vääna-Jõesuu külas

ning Kaasiku kinnisasja Suurupi külas.

Harku Vallavalitsus andis OÜ-le Strantum 15.05.2012 korraldusega nr 431 ehitusloa (nr

15085) veetorustiku ehitamiseks ja 15.05.2012 korraldusega nr 432 ehitusloa (nr 15087)

kanalisatsioonitrassi ehitamiseks (Almare reoveepumpla) Tuulemetsa teest Muraste külas

kuni Vikati teeni Liikva külas. Torustik kulgeb läbi Balti Finantseerimisasutuse AS

kinnistute. Almare reoveepumpla kuja ja kaitsevöönd ulatuvad Balti Finantseerimisasutuse

AS-le kuuluvale Rannasauna I kinnistule.

Harku Vallavalitsus seadis 02.09.2013 korraldusega nr 599 OÜ Strantum kasuks

sundvalduse vee- ja kanalisatsioonitorustike talumiskohustuse kehtestamiseks Balti

Finantseerimisasutuse AS kinnisasjadele Klause I, Urgu II ja Kaasiku.

Harku

Vallavalitsus

jättis

22.10.2013

korraldusega

nr

ennistamata

Balti

Finantseerimisasutuse AS vaide esitamise tähtaja vallavalitsuse 15.03.2011 korralduse nr 242

tühistamiseks ja 15.05.2012 korralduse nr 432 tühistamiseks Almare reoveepumplat

puudutavas osas ning tagastas selles osas vaide.

Harku Vallavalitsus andis 02.12.2013 otsusega nr 213 OÜ-le Strantum kasutusloa (nr 17615)

kanalisatsioonitorustikule ning 02.12.2013 otsusega nr 214 kasutusloa (nr 17617)

külmaveetorustikule Puraviku teest Vääna-Jõesuu külas kuni Vikati teeni Liikva külas.

2. Balti Finantseerimisasutuse AS esitas käesolevas asjas 22.11.2013 Tallinna

Halduskohtule

kaebuse,

milles

palus

tuvastada

15.03.2011

korralduse

nr

(projekteerimistingimused) õigusvastasus ja kehtetus või tühistada nimetatud korraldus;

tühistada 15.05.2012 korraldus nr 431 (ehitusluba nr 15085); tühistada 15.05.2012 korraldus

nr 432 (ehitusluba nr 15087); tühistada 02.09.2013 korraldus nr 599 (sundvalduse seadmine);

tühistada 22.10.2013 korraldus nr 726 ja kohustada Harku Vallavalitsust uuesti läbi vaatama

Balti Finantseerimisasutuse AS taotlust 15.05.2012 korralduse nr 432 (ehitusloa nr 15087)

tühistamiseks Almare reoveepumplat puudutavas osas. Esialgse õiguskaitse korras palus

kaebaja kohtul keelata vaidlustatud ehituslubade alusel kasutuslubade andmine.

3. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2013 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Kohus ei saa juba väljastatud kasutuslubade väljastamist keelata. Pärast

kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Kaebajal on võimalus vaidlustada 02.12.2013

väljastatud kasutusload, esitades selleks Tallinna Halduskohtule eraldiseisva kaebuse.

4. Balti Finantseerimisasutuse AS esitas 02.01.2014 Tallinna Halduskohtule Harku

Vallavalitsuse 02.12.2013 otsuste nr 213 ja nr 214 tühistamiseks kaebuse, mis registreeriti

haldusasjana nr 3-14-50006.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 07.02.2014 määrusega Balti Finantseerimisasutuse AS

käesolevas asjas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja eesmärkideks on

Almare kinnisasjale ehitatud reoveepumpla antud asukohast likvideerimine ja uude asukohta

3-13-70085

3(6)

ümber paigutamine ning kaebajale kuuluvatel kinnisasjadel vaidlustatud haldusaktidele

eelnenud olukorra taastamine. Eesmärgi saavutamiseks on kaebaja vaidlustanud sundvalduse

seadmise, projekteerimistingimused, ehitusload, vastuse vaidele ning palub kohustada vaiet

15.05.2012 korraldust nr 432 puudutavas osas uuesti läbi vaatama.

Kaebaja ei saavuta sundvalduse seadmise korralduse tühistamisel Almare kinnisasjale

ehitatud reoveepumpla likvideerimist ja teise asukohta paigutamist, kuna pumpla koos

torustikuga on rajatud ehituslubade alusel. Sundvalduse seadmine seisneb tehnovõrgu või –

rajatise talumiskohustuse kehtestamises ning see toimub omaniku tahte vastaselt üldistes

huvides. Sundvalduse seadmisel ei ole kinnistu omaniku omandiõiguse rikkumine küll

välistatud, kuid talumiskohustuse puudumine iseenesest ei saa olla aluseks kehtivate

haldusaktide alusel rajatud pumpla ja torustiku likvideerimiseks ja ümberpaigutamiseks. Kui

kohus ka tühistaks korralduse nr 559, ei tekiks vastustajal sellest vältimatut kohustust

kaebajale kuuluvatelt Klause I, Urgu II ja Kaasiku kinnistutelt torustike ja aiandusühistule

Almare kuuluvalt Almare kinnistult pumpla likvideerimiseks ja ümberpaigutamiseks.

Kuna Harku Vallavalitsus on 02.12.2013 otsustega väljastanud korralduste nr 431 ja nr 432

alusel rajatud trassidele kasutusload, ei ole kaebajal enam võimalik saavutada kaebuse

eesmärki

ka

projekteerimistingimuste

vaidlustamisega.

Projekteerimistingimused

on

käsitletavad ehitusloa menetluses antavate eelhaldusaktidena, millega määratakse kindlaks osa

ehitisele esitatavatest nõuetest ning need on ehitusprojekti koostamise lähteandmeteks.

Projekteerimistingimused saab lugeda täidetuks ehituslubade väljastamisel. Seega on

projekteerimistingimused kaotanud kehtivuse vaidlustatud ehituslubade väljastamisel, mis

omakorda on kaotanud kehtivuse kasutuslubade väljastamisel.

Kaebajal on küll võimalik taotleda kehtivuse kaotanud haldusaktide õigusvastasuse

tuvastamist muu hulgas hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil, kuid kohus ei pea

hüvitamisnõudele eelnevat tuvastamisnõude esitamist hüvitamisnõudest eraldiseisvalt kaebaja

õiguste kaitseks vajalikuks. Kaebajal on võimalik esitada kohtule kohe hüvitamisnõue.

Õigusvastasuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid ega kohusta

vastustajat millekski. Ühegi tuvastamisnõudega ei oleks võimalik saavutada Almare

reoveepumpla likvideerimist ega teise asukohta paigutamist. Projekteerimistingimuste

kehtetuse tuvastamise nõude esitamist menetlusseadustik ette ei näe.

Kasutuslubade väljastamisega lõppes ehituslubade kehtivus, mistõttu ei ole nende

tühistamisnõudega vaidlustamine enam võimalik. Kohus ei saa kehtetuid ehituslube tühistada.

Seega ei saavuta kaebaja ehituslubade tühistamisnõudega kaebuses märgitud eesmärke.

Kohus ei saa kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kehtetu haldusakti vaidlustamiseks

esitatud vaiet. Seega ei viiks ka 22.10.2013 korralduse nr 726 osaline tühistamine ja vastustaja

kohustamine kaebuses märgitud eesmärkideni.

Kõik vaidlustatud haldusaktid puudutavad kaebaja õigusi, kuid soovitud eesmärki pole

kaebajal enam võimalik saavutada muul viisil kui kasutuslubade vaidlustamisega. Kaebaja

ongi esitanud kasutuslubade vaidlustamiseks halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14-

50006) ning see on ettevalmistavas menetluses.

6. Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2014 Balti Finantseerimisasutuse AS määruskaebuse

rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-70085

4(6)

7. Balti Finantseerimisasutuse AS palub määruskaebuses tühistada halduskohtu

07.02.2014 määrus osas, millega kohus tagastas kaebuse 02.09.2013 korralduse nr 599

tühistamiseks.

Kohus on käsitlenud kaebuse eesmärki põhjendamatult kitsalt. Kaebaja tahe ja kaebuse

eesmärk ei ole seotud üksnes reoveepumpla ning vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamisele

eelnenud olukorra taastamisega. Kaebajale kuuluvale Rannasauna I kinnisasjale ei ole seatud

sundvaldust ega rajatud vee- ja kanalisatsioonirajatisi. Küll on aga Rannasauna I kinnisasja

naaberkinnisasjale Almare rajatud veepumpla ja sellega seotud reoveetorustik. Kaebaja õigusi

piirab reoveepumpla kaitsevöönd ja kuja, mis ulatub Rannasauna I kinnisasjale.

Eelkirjeldatust erinev on olukord Klause I, Urgu II ja Kaasiku kinnisasjadele rajatud

tehnovõrkudega (vee- ja kanalisatsioonitorustik). Nendele kaebaja kinnisasjadele on

sundvalduse seadmise korraldusega kehtestatud kaebaja suhtes tehnovõrkude talumiskohustus

ning ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustik. Kaebaja õigusi piirab kohustus taluda oma

kinnisasjal tehnovõrku ja rajatist ning lubada selle ehitamist kinnisasjale. Tehnorajatise

ehitamisega muutub kinnisasja faktiline olukord – trassid piiravad kinnisasja vastavas osas

valdamist ja kasutamist. Kaebaja eesmärk on sundvalduse seadmise korraldusest tulenevate

õiguslike ja faktiliste piirangute kõrvaldamine. Kaebaja ei soovi vabaneda mitte üksnes oma

kinnisasjale rajatud tehnovõrgust, vaid ka sundvalduse korraldusega pandud tehnovõrgu

ehitamise lubamise ja tehnovõrgu talumise kohustusest. Kohus järeldas valesti, nagu oleks

sundvalduse korralduse vaidlustamise eesmärgiks üksnes selle faktilistest tagajärgedest

vabanemine (rajatise kõrvaldamine).

Kohtumäärusest

ei

selgu,

kuidas

on

kaebajal

võimalik

vabaneda

tehnovõrgu

talumiskohustusest ja tehnovõrgust ilma, et halduskohus talumiskohustuse tekkimise ja

tehnovõrgu ehitamise aluseks oleva sundvalduse korralduse tühistaks. Tegemist on kaebajat

koormava haldusaktiga. Talumiskohustus piirab kaebaja õigust ja võimalust kasutada ning

vallata sundvaldusega koormatud kinnisasja ise või anda see teiste isikute kasutusse.

Sundvaldus piirab võimalust võõrandada kinnisasja vabana avalik-õiguslikest koormatistest

või ise koormata. Seega on piiratud ka kaebaja õigust kinnisasja vabalt käsutada. Sundvalduse

korraldus piirab tegevusvabadust, ettevõtlusvabadust, lepinguvabadust, omandiõigust.

Kaebuse eesmärk on neist piirangutest vabaneda. Selleks ei piisa kasutusloa vaidlustamisest

ning vajalik on vaidlustada ka sundvalduse korraldus. Vastasel juhul ei saa kaebaja

tehnorajatiste talumiskohustusest vabaneda. Kohtu järeldus, et sundvalduse korralduse

vaidlustamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki, on ebaõige. Seisukoht, et talumiskohustuse

puudumine ei saa iseenesest olla aluseks pumpla ja torustiku likvideerimiseks, ei anna alust

väita kaebuse eesmärgitust. Eesmärgitust ei saa järeldada ka sellest, et sundvalduse korralduse

tühistamisest ei järgne vastustajale vältimatut kohustust torustikud eemaldada. Vastasel juhul

ei saaks haldusakte (sh kaalutlusotsust), mille tühistamisest ei tulene vältimatult tagajärgede

kõrvaldamise kohustust, halduskohtus vaidlustada. Sundvalduse korralduse tühistamisnõue

võimaldab saavutada eesmärki vabaneda talumiskohustusest ning lisaks on see vajalik teise

eesmärgi saavutamiseks – vabaneda sundvalduse korralduse alusel kaebaja kinnisasjale

rajatud torustikest (faktilistest tagajärgedest). Korralduse tühistamisel langeb kaebaja

talumiskohustus ära.

Ehitusluba ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse omaniku loata (EhS § 12 lg 2). Ehitusluba

teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse

kinnisasja omaniku nõusolekul; nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on

seatud sundvaldus; ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku (EhS § 23 lg 5).

Vastustaja andis ehitusload 15.05.2012 kaebajat ehitusloa andmise menetlusse kaasamata,

kaebaja nõusolekuta ja kaebajat ehitusloa andmisest teavitamata. Ehitusloa andmise ajal ei

olnud seatud ka sundvaldust. Sundvaldus seati alles 02.09.2013. Ehitusload on õigusvastased.

3-13-70085

5(6)

Kaebaja esitas sundvalduse korralduse peale 03.10.2013 vaide ja 22.11.2013 kaebuse

kohtusse. Sundvõõrandamise otsuse vaidlustamise korral ei või enne vaidluse lahendamist

kinnisasja valdust üle anda ega omandiõigust sundvõõrandisaajale üle kanda (kinnisasja

sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 5 lg 2, § 6 lg 1). Hoolimata sundvalduse korralduse

vaidlustamisest, asus vastustajaga seotud kolmas isik rajama trasse. Valduse ülevõtmine ja

sinna ehitamine enne sundvalduse korralduse üle peetava vaidluse lahendamist on

õigusvastane. Vastustaja on ignoreerinud kaebaja õiguste kaitse kohustust ja rikkunud kaebaja

õigusi. Eelkirjeldatud tegevusega on vastustaja ja kolmas isik teadlikult asetanud end

olukorda, kus kaebaja kinnisasja kasutamise õiguslik alus võib sundvalduse korralduse

tühistamise tulemusena ära langeda. Kohtul pole alust piirata kaebaja õiguste kohtulikku

kaitset seetõttu, et vastustaja õigusvastane tegevus võimaldas kolmandal isikul kaebaja

kinnisasja valdust rikkuda, trassid valmis ehitada ja kasutusse võtta. Tagastades kaebaja

õigusi kestvalt piirava haldusakti (sundvaldus) tühistamiskaebuse, rikkus kohus kaebaja

õigust saada kohtulikku kaitset.

8. Harku vald ja OÜ Strantum paluvad vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja eesmärgiks oli vaidlusaluste ehitiste ehitamisele

eelnenud olukorra taastamine. Kaebust sisuliselt analüüsides ei leia toetust kaebaja seisukoht,

justkui näeks ta eesmärgina ka talumiskohustuse kui abstraktse omandiõiguse piirangu

kaotamist. Kaebaja ei ole talumiskohustust vaidlustanud eraldiseisvalt, vaid ainult ehitiste

rajamise kontekstis. Ka esialgset õiguskaitset taotles kaebaja just ehitistele kasutusloa

andmise vältimiseks. Talumiskohustus ilma ehitisteta ei koorma omandiõigust, kuna tegemist

on konkreetsete ehitiste rajamisega seotud piirangu, mitte abstraktselt kehtiva piiranguga.

Sundvalduse seadmise korralduse tühistamine ei saa viia automaatselt ehituslubade

tühistamiseni/ehitiste likvideerimise kohustuse tekkimiseni, kuna haldusakt (ehitusluba)

kehtiks ka õigusvastasena. Kasutusloa andmisega muutub ehitise õiguslik režiim oluliselt.

Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa

andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik

ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel, samuti

ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusluba kehtetuks tunnistada. Selleks, et vaidlustada

halduskohtus juba valminud ehitise õiguspärasust, tuleb esitada kaebus kasutusloa

tühistamiseks. Kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus

õiguspärase olukorra saavutamiseks, mis võib tähendada ehitise ümberehitamist või isegi

lammutamist. Kohaldada saab EhS § 40 lg-t 1, mille kohaselt inimese elule, tervisele või

varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab ehitise viima vastavusse ehitisele

esitatavate nõuetega või lammutama kohaliku omavalitsuse korraldusega määratud

tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. EhS § 40 lg-t 2, mis reguleerib õigusliku aluseta ehitatud

ehitise lammutamist, saab seevastu kohaldada üksnes juhul, kui ehitatud on ehitusloata või

ehitusluba on selle kehtivusajal tühistatud. Eeltoodust tuleneb, et ehituslubade tühistamine

pole enam õiguslikult võimalik ja antud õiguslikus olukorras pole ehitise likvideerimine ehk

ehitamisele eelnenud olukorra taastamine (kaebuse eesmärk) enam saavutatav, sest ehitise

õigusvastasus pole pärast kasutusloa väljastamist enam lammutusettekirjutuse aluseks. Seega

on õige halduskohtu seisukoht, et kaebuse eesmärgi saavutamine on muutunud õiguslikult

võimatuks

ja

kaebajal

tuleb

oma

argumendid

esitada

kasutusloa

vaidlustamise

kohtumenetluses.

Kaebaja oli kaasatud haldusmenetlusse. Torustike ehitamiseks kaebajale kuuluvatele

kinnistutele vajaliku isikliku kasutusõiguse saamiseks pidas OÜ Strantum kaebajaga

läbirääkimisi vähemalt alates 2012. a märtsist. Sundvalduse seadmise taotluse esitamisest

teavitas vald kaebajat 23.07.2013. Kaebaja edastas oma arvamuse ja vastuväited tehnovõrgu

talumiskohustuse kehtestamisele 23.08.2013. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks on survestada

3-13-70085

6(6)

Harku valda lubama ehitada Rannasauna I kinnistule elamuid. Kaebaja on väljendanud Harku

valla uue üldplaneeringu menetluses tiheasustuse rajamise plaane, mis ei ühti vanas ega uues

üldplaneeringus sätestatuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning halduskohtu 07.02.2014

määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada.

10. Sundvalduse seadmise korralduse tühistamisnõude osas on kohus tagastanud kaebuse

põhjendusega, et ehitusload on kaotanud kehtivuse seoses kasutuslubade väljaandmisega,

mistõttu pole neid enam võimalik tühistada; talumiskohustuse puudumine iseenesest ei saa

olla

aluseks

kehtivate

haldusaktide

alusel

rajatud

ehitiste

likvideerimiseks

ja

ümberpaigutamiseks; sundvalduse seadmise korralduse tühistamisel ei teki vastustajal

vältimatut kohustust ehitised likvideerida.

11. On tõsi, et sundvalduse seadmise korralduse tühistamisel ei teki vastustajal vältimatut

kohustust ehitised likvideerida. Ehitise likvideerimise vältimatut kohustust ei teki ka ehitusloa

või kasutusloa tühistamisel, kuid ehitistest vabanemise eesmärgi saavutamiseks on ehitusloast

või kasutusloast vabanemine vajalik. Kaebaja ei vaidlustanud üksnes sundvalduse seadmise

korraldust, vaid on vaidlustanud ka kasutusload. Oma lõppeesmärgi – ehitistest vabanemise –

saavutamiseks on kaebajal ringkonnakohtu hinnangul vaja vabaneda nii sundvalduse seadmise

korraldustest kui ka kasutuslubadest. Tehnovõrkude ja –rajatiste talumiskohustuse

puudumisel ei saa eitada, et ehitiste kasutusload rikuvad maaüksuse omaniku subjektiivseid

õigusi. Talumiskohustuse olemasolu korral ei pruugi kasutusloa vaidlustamine viia kaebajat

sihile. Kaebaja on esitanud kohtule oma eesmärgi saavutamiseks praeguses õiguslikus

olukorras sobivad ja vajalikud nõuded ning sundvalduse seadmise korralduse tühistamisnõude

tagastamine ei ole põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets