3-14-252/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-252

Määruse kuupäev

20. märts 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Aleksandr Minini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks taastada

erisektsioon ning segasektsioonis hoidmisega põhjustatud

moraalse kahju hüvitamiseks summas 60 500 eurot.

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksandr Minini kaebus.

2. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele

pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Aleksandr Minin esitas 06.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu

Vangla kohustamist erisektsiooni taastamiseks vangistusseaduse § 12 lg 1 p 4 alusel ning

Tartu Vangla poolt põhjustatud kahju hüvitamist summas 60 500 eurot, s.o 100 eurot iga

segasektoris viibitud päeva eest alates 25.06.2012. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustatud

seoses vangistusseaduse § 12 lg 1 p-s 4 kehtestatud eraldihoidmise printsiibi rikkumisega ehk

sektsioonist 7 sektsioonidesse 8 ja 5 paigutamisega.

2. Tartu Halduskohus esitas 11.03.2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas

kaebaja on esitanud vanglale vaide erisektsiooni taastamise kohustamiseks või taotluse

eraldihoidmise printsiibi rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks.

3. Tartu Vangla teatas 19.03.2014 vastusena kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud Tartu

Vanglale vaiet seoses S7 osakonnast ära paigutamisega ega eraldihoidmise printsiibi

rikkumisega, kuid on esitanud 12.03.2014 Tartu Vanglale venekeelse kahjunõude seoses S7

osakonnast teise osakonda paigutamisega. Vangla märgib, et ei ole kahjunõudeid veel

lahendanud.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning

vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale

ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Eeltoodud sätetest tuleneb kaebajale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik

kohtueelne menetlus nii kohustamisnõude kui ka hüvitamisnõude puhul.

5. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud kohustamis- ning

hüvitamisnõuete osas VangS § 11 lg-s 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõesuses kahelda. Kaebaja ei ole ka ise kaebuses

märkinud, et ta oleks kohustamis- ja kahjunõudega enne kohtusse pöördumist vangla poole

pöördunud.

Kuigi kaebaja on 12.03.2014, s.o pärast kaebuse kohtule esitamist, esitanud Tartu Vanglale

venekeelse kahju hüvitamise taotluse on kohus siiski seisukohal, et kahjunõude menetlemine

kohtus ei ole praegusel ajal lubatav.

Kohus leiab, et võttes arvesse, et riigivastutuse seaduse § 18 lg 1, mille kohaselt peab vangla

kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest

arvates, on kaebaja pöördunud kohtusse hüvitamisnõudega ennatlikult. Käesolevaks hetkeks

ei ole hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus veel lõppenud. Kujunenud

kohtupraktika kohaselt tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus läbida enne kohtusse

pöördumist ning olukord, kus isik läbib kohtueelset menetlust kohtumenetluse ajal, ei tingi

kaebuse menetlemist, kuna enne kohtusse pöördumist oli kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata.

6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole kaebuses esitatud

kohustamisnõude ja kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud,

mistõttu ei ole tema kaebus käesoleval hetkel kohtus menetletav.

7. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel.

8. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab

kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik