Legislator Case Law & Legislation
2-13-15788/22 AI generated

2-13-15788/22 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-13-15788/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

märtsil 2014, Võru kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-13-15788 1183,06 eurot Hagi ese Nordea Bank Finland Plc hagi A. N. vastu 1 183, 06 euro nõudes Pooled ja nende esindajad Hageja Nordea Bank Finland Plc (asukoht Aleksanterinkatu 36,00020 Nordea, Soome Vabariik) Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kaudu (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn 10145); lepinguline esindaja Marie Tsine, OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn), epost: marie.tsine@julianus.ee; kostja A. N.

Legislator headnote

AI generated

2-13-15788/22 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Teate esitamise kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata krediitkaardiga seotud konto võlgnevus 13 531,18 EEK, so 864,80 eurot. Hageja on arvestanud nõude tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni 18.06.2013 viiviseid 241, 28 eurot. Neil asjaoludel ja lähtudes VÕS §-dest 3 p 1; 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1,4,6; 113; TsMS § 367 palub hageja kostjalt välja mõista 1 106, 08 eurot, millest krediidivõlg 703, 03 eurot; intressid 161, 77 eurot ja viivised 241, 28 eurot ning viivised alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,03% päevas.

Keywords

AI generated
bank account information fraudulent use of cheque cards consumer credit revocation banking law damage to credit short-term credit
AI generated
2-09-69807/10
Hagiavalduses esitatud asjaolud 1) Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja K Õ sõlmisid 06.12.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-227195-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221034118831 ja arvelduskontoga nr 221031901119 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 5 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimaksega krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 200 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 27.kuupäev. Alates 27.06.2009 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 27.10.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu p 8.3 järgi oli kostjal kohustus tasuda tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 2) 28.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 07-059375 –VL summas
2-07-39216/2
11 294,46 krooni nõudes. Hagi on esitatud järgmistel asjaoludel: Hageja ja kostja sõlmisid 21.02.2007a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07- 031155-EG, mille alusel hageja kandis kostja kasutusse Ego püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221035140044 ja arvelduskontoga nr 1106876195 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses. Lepingu 1 p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi, mis on vastavalt lepingule 16% aastas. Lepingu nr 1 ( tl 6-7) sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale, vastavalt lepingutingimustele, igakuiseid püsimakseid 200 krooni kuus iga kuu 05.kuupäevaks.
2-07-22141/2
Menetluskulud jätta OA kanda.
2-11-5959/10
AS Swedbank esitas 14.02.2011 Viru Maakohtule hagi A A´i vastu temaga 22.02.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-018967-EG tuleneva võlgnevuse nõudes, kokku summas 442.07 eurot (seisuga 14.02.2011 moodustab põhiosa võlgnevus 367.55 eurot, intress - 0,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis - 74.15 eurot), samuti alates 15.02.2011 VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatava viivise ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Hageja palub jätta menetluskulud (kokku 99.06 eurot) kostja kanda ning mõista menetluskuludelt kuni täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
2-06-470/3
Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aita Rajavere Määruse tegemise aeg ja koht 02.august 2006.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-13-15788

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. märtsil 2014, Võru kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-13-15788 1183,06 eurot Hagi ese Nordea Bank Finland Plc hagi A. N. vastu 1 183, 06 euro nõudes Pooled ja nende esindajad Hageja Nordea Bank Finland Plc (asukoht Aleksanterinkatu 36,00020 Nordea, Soome Vabariik) Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kaudu (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn 10145); lepinguline esindaja Marie Tsine, OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn), epost: marie.tsine@julianus.ee; kostja A. N.

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Võru linn) RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Nordea Bank Finland Plc hagi A. N. vastu.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Nordea Bank Finland Plc kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib A. N. nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD Nordea Bank Finland Eesti filiaal esitas 10.04.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. N. vastu 1007,87 euro nõudes.

2 (4) Kohus tegi 22.04.2013 võlgnikule makseettepaneku. A. N. esitas makseettepanekule 26.04.2013 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 28.05.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude A. N. i suhtes üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal ja kostja 22.09.2006 Topeltneto krediitkaardi lepingu, millega Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal võimaldas kostjale väljastatud Topeltneto krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ning andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 11 xxx xxx, so 703,03 eurot. Krediitkaardi kasutamist reguleerivad Topeltneto krediitkaardi tingimused ja hinnakiri, milliste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele on kostja aktsepteerinud krediitkaardi taotlusel oma allkirjaga.

Üldtingimuste p 4.3 kohaselt maksab krediidilimiidi kasutatud osalt kontoomanik pangale intressi, mida pank arvestab lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost kaardikontol. Pank debiteerib arvestatud intressi kaardikontolt iga kuu viimasel päeval. Kohaldatav intressimäär on kehtestatud panga hinnakirjaga 12% aastas. Krediitkaardi tingimuste p 5.2 kohaselt on kontoomanik kohustatud tagama piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning tegema vajaduse korral kaardikontole sissemakse, et pangal oleks võimalik tehingute summad, intress ja teenustasu kaardikontolt krediidilimiiti ületamata debiteerida.

Kui kaardikontol pole piisavat summat debiteerimiseks, on pangal krediitkaardi tingimuste p 11.4 kohaselt õigus leping üles öelda. Lepingu lõppemine ei mõjuta enne selle lõppemist tekkinud nõuete sissenõutavaks muutumist ega täitmist ning lepingu lõppemisel on kontoomanik kohustatud pangale tasuma lepingu alusel võlgnetava summa, so kaardikonto negatiivsele saldole vastava summa, intressid, teenustasud ja võlgnevuse menetluse tasu (p 5.2, 5.3, 7.2). Kostja ei taganud piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu kaardikontol ning hageja esitas 30.04.2010 lepingu erakorralise ülesütlemise teate ning ütles lepingu üles alates 30.04.2010.

Teate esitamise kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata krediitkaardiga seotud konto võlgnevus 13 531,18 EEK, so 864,80 eurot. Hageja on arvestanud nõude tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni 18.06.2013 viiviseid 241, 28 eurot. Neil asjaoludel ja lähtudes VÕS §-dest 3 p 1; 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1,4,6; 113; TsMS § 367 palub hageja kostjalt välja mõista 1 106, 08 eurot, millest krediidivõlg 703, 03 eurot; intressid 161, 77 eurot ja viivised 241, 28 eurot ning viivised alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,03% päevas.

Hageja on seisukohal, et hageja nõue muutus arvestades TsÜS § 146 lg 1 sätestatut sissenõutavaks alates krediitkaardi lepingu erakorralisest ülesütlemisest, so 30.04.2010. Kostja rikkus krediitkaardi lepingust tulenevat kohustust 31.03.2009, mistõttu edastas hageja kostjale korduvalt võlateatised. Kuna käesoleval juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, võib VÕS kohaselt tarbijakrediidilepingu üles öelda erakorraliselt juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kostja rikkus 31.03.2009 krediitkaardilepingust tulenevat kohustust, ei olnud vastavalt VÕS-le hagejal õigust krediitkaardilepingut kostjaga erakorraliselt üles öelda, mistõttu ei saanud alata ka märgitud kuupäevast aegumistähtaeg. Hageja esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.04.2013, seega enne aegumise tähtpäeva saabumist. Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et krediitkaardi lepingust tulenev nõue ei ole aegunud. Samuti on hagejal alust arvata, e kostja teadlikult hoidis eemale hagejale kohustuse täitmisest, vältides kohtuvälist inkasso menetlust Eestis ja Soomes, tehes omalt poolt kõik selleks, et hagejal ei oleks mõistliku aja jooksul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ( tl 22-26; 82-85).

3 (4)

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja leiab, et hagi on aegunud tulenevalt TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude puhul aegumistähtaeg kolm aasta. Kostja ei tunnista esitatud hagi ning palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Hageja on kohtusse pöördumisel viivitanud neli aastat. Hageja oleks võinud kohtusse pöörduda juba 2009. aastal, aga selle asemel pöördus hageja aasta hiljem Julianus Inkasso OÜ poole. Kostja märgib, et ta pole ennast aastaid Soomes varjanud ning, et, rahvastikuregistrile ei ole ta esitanud ühtegi avaldust elukoha muutmiseks. Kostja on kohtule esitanud kostja rahvastikuregistri aadressile edastatud kirja. Kostja leiab, et hageja on esitanud pahatahtlikult kohtule valed andmed ( tl 50-53; 93-98) .

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Hageja taotleb aegumise osas vaheotsuse tegemist. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Pooled ei vaidle selle üle ja kohtule esitatud topeltneto krediitkaardi taotlusest nähtuvalt on poolte vahel 22.09.2006 sõlmitud Topeltneto krediitkaardi kasutamise leping, millega kostja kohustus täitma lepingu lisaks olevaid Topeltneto krediitkaardi tingimusi (tl 29-37). Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostjal tasumata krediitkaardi lepingust tuleneva kohustuse täitmisega seotud võlgnevus ning, et leping on erakorraliselt üles öeldud 30.04.2010.

Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ning andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 11 00 EEK, so 703,03 eurot. Krediitkaardi lepingu lisaks olevate tingimuste p 5.2 kohaselt oli kostja kohustatud tagama piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning tegema vajaduse korral kaardikontole sissemakse, et pangal oleks võimalik tehingute summad, intress ja teenustasu kaardikontolt krediidilimiiti ületamata debiteerida. Kostjal oli kohustus tasuda intressi ning p

4.3 kohaselt pank debiteerib arvestatud intressi kaardikontolt iga kuu viimasel päeval. Hagiavalduse kohaselt ja panga krediitkaardi tingimuste p 11.4 kohaselt on pangal õigus leping üles öelda, kui kaardikontol pole piisavalt summat debiteerimiseks. Esitatud tõendite kohaselt on selline olukord tekkinud juba 2009 aastal (tl 57-59). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtule esitanud hageja poolt 30.03.2010 dateeritud lepingu lõpetamise teate, milles Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja kostjaga sõlmitud krediitkaardi leping nr 5404165270376553 öeldakse võlgnevuse tõttu üles alates 29.04.2010 (tl 60). Topeltneto krediitkaardi tingimuste p 11.6 kohaselt ei mõjuta lepingu lõppemine enne selle lõppemist tekkinud nõuete sissenõutavaks muutumist ega täitmist. Kohus märgib, et nimetatud tingimus on tüüptingimus, mida VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus leiab, et nimetatud tingimust tuleb tõlgendada viisil, et lepingu ülesütlemine (lepingu lõppemine) ei mõjuta enne lepingu ülesütlemist tekkinud nõuete sissenõutavaks muutumist. Teisiti sõnastades ei ole kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks lepingu ülesütlemine. Vastupidiselt tõlgendades tekiks olukord, kus võlausaldaja võib oma suva järgi valida aja, millal ta tähtajatu lepingu üles ütleb (lepingu lõpetab).

4 (4) Kohus leiab, et Topeltneto krediitkaardi lepingus kokkulepitud krediitkaardi kasutamise eest tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega tuleb teha kindlaks, millal muutus kohustus sissenõutavaks. Kostja on kohtule esitanud hageja poolt koostatud 14.05.2009, 10.06.2009 ja 20.07.2009 teated võlgnevusest ( tl 57-59), millega on kostjat teavitanud, et kuu lõpu seisuga on kostja krediidilimiiti ületanud ja palunud kostjal teha sissemakse kaardikontole vähemalt krediidilimiiti ületava summa ulatuses.

Kostjale esitatud teatistest nähtuvalt on 14.05.2009 kostja krediidilimiiti ületanud 185,15 krooni ulatuses; 10.06.2009 seisuga on kostja krediidilimiiti oletanud 457,51 krooni ulatuse ja 20.07.2009 seisuga on krediidilimiiti ületanud 726,61 krooni ulatuses. Menetlusosalised ei ole kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid, millest nähtuks aeg, millal kostja sai kätte hageja esitatud teatised võlgnevusest. Kuna kostja on kohtule esitanud teatised võlgnevuse kohta, siis käesoleval juhul saab eeldada, et kostja on märgitud teatised ka kättesaanud.

Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et kostja on rikkunud krediitkaardi tingimuste p 5.2 ning sellest tulenevalt on kohustuse täitmise kuupäev määratud kostjale 2009 aastal esitatud teatistes. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kohustuse täitmist on õigus nõuda kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja pidi kohustuse täitma hiljemalt esitatud teatise kuu 28. kuupäevaks ning lähtudes VÕS § 82 lg-st 7 muutus kohustus sissenõutavaks tähtaja möödumisel, so 29. kuupäeval.

Juhindudes TsÜS §-dest 146 ja 147 lg 1 arvestab kohus aegumist alates viimasest kostjale esitatud võlgnevuse (20.07.2009) teatisest, mille järgi tuli võlgnevus tasuda hiljemalt sama kuu 28. kuupäevaks, so 28.07.2009. Kuna kohustus muutus sissenõutavaks 29.07.2009, aegus hageja nõue 29.07.2012. Lugedes hagiavalduse esitamise kuupäevaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine so 10.04.2013, on hageja nõue aegunud. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega, kuna kohus leiab, et põhikohustusest tulenev nõue on aegunud, ei ole vajadust käsitleda eraldi kõrvalkohustuste (sh intressi, viiviste) aegumist.

Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-178-10 p 29. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättes hagi rahuldamata, jätab TsMS § 162 lg 1 aluse menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik