Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-13-1771/45 AI generated

3-13-1771/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-1771/45
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

H K esitas 09.05.2013 Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks. Avalduses näitas H. K postiaadressina XXXXX, oma ajutise elukohana XXXXX ja eluruumi taotlemise põhjusena „remonti vajav, vett ei ole“. Eluruumi üürile saamisel on taotleja nõus võõrandama tasuta Tallinna linnale XXXXX asuva remonti vajava 2-toalise kõigi mugavustega korteri suurusega 39 m2 (tl 10).

Legislator headnote

AI generated

3-13-1771/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Koos apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kättetoimetamisega tagastab ringkonnakohus apellandile ka apellatsioonkaebuse koos lisadega (HKMS § 187 lg 6).

Keywords

AI generated
revocation of residence permit asylum of Sri Lankan nationals Roma asylum application Dublin Regulation tenant protection application and registration procedure
AI generated
3-14-51157/11
Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 korralduse nr 526-k „Endise kinnistu nr 5288 maa mittetagastamine ja kompensatsiooni määramine“ punktiga 1 jäeti õigusvastaselt võõrandatud maaüksuse „Kivinuka nr b“, endise kinnistu nr 5288 (üldpindala 135 100 m2) maast tagastamata 22 097 m2. Korralduse nr 526-k punktist 1.4 ilmneb, et Tallinna Linnavalitsuse 27.10.2004 korraldusega nr 2095-k oli määratud L ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 7876 m2 ostueesõigusega erastamiseks, millest 899 m2 puhul oli tegemist endise kinnistu nr 5288 koosseisu kuulunud maaga ja et L maa (katastritunnus 78404:409:0035, registriosa nr 19651701) oli Harju Maakohtu kinnistusosakonnas ühtlasi ka kinnistatud. Sama korralduse punktiga 4 määrati Mustamäe linnaosas, endisel kinnistul nr 5288 asuva 22 097 m2 suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuseks 9877 eurot, kompensatsiooni saajaks K. K ning punktiga 7 loeti endise kinnistu nr 5288 maa tagastamise ja kompenseerimise taotlus lahendatuks.
2-07-47560/1
Hagiavalduse kohaselt vastavalt TsMS § 79 lg-le 1 esitatakse füüsilise isiku vastu hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.
3-21-1120/13
Tallinna Halduskohtu menetluses on X (edaspidi kaebaja) kaebus Tallinna Haridusameti juhataja 10.05.2021 käskkirja nr T-7-1/21/196 tühistamiseks osas, millega kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati Kadrioru Saksa Gümnaasium ning Tallinna Haridusameti kohustamiseks määrama kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool või alternatiivselt kohustada Tallinna Haridusametit vaatama kaebaja 01.03.2021 kooli määramise avaldus uuesti läbi.
2-10-62936/28
V. T. esitas 14.12.2010 kohtule avalduse, milles palub laiendada teovõimet abiellumiseks, tulevase lapse perekonnaseisuosakonnas registreerimiseks ning sotsiaalkindlustusametis toimingute tegemiseks. Avaldaja ema A. P. on nõus tütre teovõime laiendamisega. Kohus kaasas menetlusse eestkosteasutusena Kiviõli Linnavalitsuse. Kiviõli Linnavalitsus andis kohtule arvamuse, milles leiab, et avaldaja ning D. N. õpivad hetkel Kiviõli Vene Täiskasvanute Gümnaasiumis, mõlemal puudub sissetulek, mistõttu ei ole nad võimelised võtma endale abielust tulenevaid kohustusi vastavalt PKS § 16 lg 1 ja 2 (tl 48)
3-05-295/2
juunil 1984 koostatud elamu ekspluatatsiooni võtmise akti (halduskohtu tl 18-19) kohaselt on elamu kasulik pind 4189,45 m2 ja korterite üldpind 3985,08 m2, millest elamispind 2608,7 m2.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1771 Haldusasi H K i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 18.06.2013 protokollilise otsuse punkti 1.5 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.01.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H K i apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja H K Vastustaja Tallinna linn

RESOLUTSIOON

Tagastada H K i apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 31.01.2014 otsuse peale haldusasjas nr 3-13-1771 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7 ning § 135 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H K esitas 09.05.2013 Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks. Avalduses näitas H. K postiaadressina XXXXX, oma ajutise elukohana XXXXX ja eluruumi taotlemise põhjusena „remonti vajav, vett ei ole“. Eluruumi üürile saamisel on taotleja nõus võõrandama tasuta Tallinna linnale XXXXX asuva remonti vajava 2-toalise kõigi mugavustega korteri suurusega 39 m2 (tl 10).

2. Tallinna Kesklinna Valitsuse eluasemekomisjon otsustas 18.06.2013 koosoleku protokollilise otsuse nr 12-9/6 p-ga 1.5 mitte võtta H. Kit arvele eluruumi üürimist taotleva isikuna, kuna ta ei vasta arvele võtmiseks kinnitatud kriteeriumitele (tl 10 pöördel – 11). Tallinna Kesklinna Valitsus teatas H. Kile 26.06.2013 kirjaga nr 9-12/13/245II, et eluasemekomisjoni 18.06.2013 koosoleku protokolli kohaselt ei ole tema arvele võtmine

3-13-1771 2(3) munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna õigustatud, sest tema omandis on kaks eluruumi Ida-Virumaal (tl 2).

3. H. K esitas 23.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 18.06.2013 protokolli p 1.5 tühistamiseks. Vaidlustatud otsus ei ole õigustatud, sest need kaks kaebaja omandis olevat korterit Kiviõlis vajavad remonti. Ja pealegi ei saa korterit Kiviõli linnas iialgi võrrelda korteriga (eluasemega) Tallinnas. Kaebaja arvele võtmine munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna on õigustatud.

4. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tallinnas, vaid alates 12.01.2010 on tema elukoha aadress Kiviõli linnas. Seega ei olnud kaebajal üldse õigust taotleda Tallinna linnalt eluruumi ja ta ei vastanud kehtestatud kriteeriumitele. Tallinna Kesklinna Valitsuse vastuskirjas sisalduv viide Ida-Virumaal asuvale kinnisvarale tuleneb asjaolust, et kaebaja omandis on kaks kinnisasja Kiviõli linnas ja seal on ka tema rahvastikuregistrijärgne elukoht, mistõttu puudus õiguslik alus isiku arvele võtmiseks munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna Tallinna linnas.

7. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ p 1 alap-ga

1.3 kinnitati „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ (Kord). Korra p-st 2 tuleneb, et eluruumi üürimist võivad taotleda sama korra p-s 3 loetletud isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas, st kelle isikuandmed on või olid kantud viimati rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kaebaja elukohaks on alates 12.01.2010 Kiviõli linn Ida-Viru maakonnas, mitte Tallinna linn. Kui kaebaja leiab, et tema praegune eluruum pole elamiskõlblik, võib ta esitada Kiviõli Linnavalitsusele taotluse munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmimiseks vastavalt munitsipaaleluruumide üürile andmise korrale Kiviõli linnas.

8. H. K esitas 28.02.2014 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Asjaolu, et kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kiviõli linnas, aga mitte Tallinnas, ei saa pidada määravaks, sest seadus ei nõua oma elukoha rahvastikuregistris registreerimist. Seadus selleks ei kohusta. Kohtu soovituse esitada üürilepingu sõlmimise taotlus Kiviõli Linnavalitsusele, jätab kaebaja tähelepanuta, sest elukoht Kiviõli linnas pole võrreldav elukohaga Tallinnas. Kaebajale pole arusaadav, miks ta peaks üritama saada endale uut elupaika Kiviõlis, kui see peaks olema võimalik Tallinnas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Koos apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kättetoimetamisega tagastab ringkonnakohus apellandile ka apellatsioonkaebuse koos lisadega (HKMS § 187 lg 6).

3-13-1771 3(3)

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellandi esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Käesolevas asjas ei vaielda faktiliste asjaolude üle ja vaidluse all on õigusküsimus. Nimelt leiab kaebaja, et rahvastikuregistrijärgsel elukohal ei ole tähtsust, sest seadus ei kohusta oma elukohta rahvastikuregistris registreerima. Seaduses ettenähtud juhtudel on siiski rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus (rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 2). Sama seaduse § 48 lg 2 p 3 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele abi andmise korraldamine on elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ülesanne.

12. Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 31.01.2014 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

Virgo Saarmets

Ruth Plaks