2-13-43130/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. märts 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-13-43130

Hagi ese

Versobank AS-i hagi OÜ Fruitexpert SP, OÜ

Rõngu Aed ja OÜ Raadi Aed vastu nõude

tunnustamiseks T&T Õunaaiad OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Versobank AS (endised ärinimed Marfin

Pank Eesti AS, AS SBM Pank; registrikood 10586461;

asukoht

Pärnu

mnt

12,

Tallinn;

e-post

info@versobank.com)

hageja lepinguline esindaja: Karita Nilp (e-post

karita.nilp@versobank.com)

kostja I: OÜ Fruitexpert SP (registrikood 11521216;

asukoht Näituse 5, Tartu; e-post info@fruitexpert.eu)

kostja II: OÜ Rõngu Aed (endine ärinimi Reediko

Fruit OÜ; registrikood 11226227; asukoht Nõmme tee

72b, Tallinn; e-post info@reedikofruit.ee)

kostja III: OÜ Raadi Aed (endine ärinimi AS

Rõngu Aed; registrikood 10018900; asukoht Näituse

5, Tartu; e-post info@ronguaed.ee)

kostjate seaduslik esindaja: juhatuse liige Toomas

Rüütmann

(e-post

toomas.ryytmann@fruitexpress.eu)

kostjate I ja II lepinguline esindaja: advokaat Rivo

Kaldvee (e-post menetlus@ee.maqs.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

17. veebruar 2014

Protokollija

kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Versobank AS-i hagi OÜ Rõngu Aed vastu nõude tunnustamiseks

T&T Õunaaiad OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Rahuldada Versobank AS-i hagi OÜ Fruitexpert SP ja OÜ Raadi Aed vastu osaliselt.

2/8

2.1. Tunnustada

Versobank

AS-i

nõuet

OÜ

T&T

Õunaaiad

(pankrotis)

pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel summas 769 668 eurot 59 senti.

2.2. Jätta hagi rahuldamata Versobank AS-i nõude tunnustamiseks OÜ T&T Õunaaiad

(pankrotis) pankrotimenetluses 499 081 euro 23 sendi ulatuses.

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 17. septembril 2013 esitas Versobank AS hagi OÜ Fruitexpert SP, Reediko Fruit OÜ

ja AS-i Rõngu Aed vastu, paludes järgmist: tunnustada Versobank AS-i nõue OÜ T&T

Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses kokku summas 1 268 749 eurot 82 senti, millest

pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 alusel 958 674 eurot 72 senti ja PankrS § 153 lg 1

p 2 alusel 310 075 eurot 10 senti; jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. oktoobril 2007 sõlmisid hageja ja OÜ T&T Õunaaiad (edaspidi võlgnik) laenulepingu nr

3346/01/07, mille alusel väljastas hageja võlgnikule laenu 15 650 000 krooni. 20. mail

2009 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu lisa 1.

Laenulepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks seati võlgnikule

kuuluvale Reediko õunahoidla kinnistule Viljandimaal Karksi vallas Polli külas

(registriosa nr 3493539) hüpoteek summas 15 000 000 krooni vastavalt Tallinna notar

Mari-Liis Parmase 4. oktoobril 2007 tõestatud lepingule (notari ametitoimingute raamatu

registri nr 5815). Hageja nõue on tagatud ka kolmandatele isikutele kuuluvatele

kinnistutele seatud hüpoteekidega.

Vastavalt laenulepingu p-ile 17 on viivisemäär laenulepingus sätestatud intressi

kolmekordne määr. Laenulepingu lisa 1 kohaselt on intressimäär 6 kuu EURIBOR, millele

lisandub 7% aastas. Laenulepingu kohaselt fikseeritakse EURIBORi muutused järgnevaks

kuuekuuliseks perioodiks kaks korda aastas, 1. augustil ja 1. veebruaril.

Võla tõttu ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 2. oktoobrist 2009.

26. oktoobri 2009 ja 18. veebruari 2010 kirjadele ning 17. augusti 2010 ja 17. jaanuari

2011 pankrotihoiatustele vaatamata ei ole võlga nõuetekohaselt kustutatud. Alates

30. novembrist 2009 ei ole võlgniku arvelduskontol Versobank AS-is arveldusi toimunud.

5. novembril 2010 tasus EN Valduse OÜ võlgniku eest hagejale 150 000 krooni, mille

3/8

arvelt hageja kustutas teenustasu- ja viivisevõlga. 17. juunil 2011 esitas hageja Tartu

Maakohtule võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Kohus jättis 11. juuli 2011 määrusega

ajutise halduri nimetama ning lõpetas menetluse, sest hageja nõue on pandiga tagatud.

Hageja asus realiseerima tagatisvara. Mh esitas hageja täitmisavalduse võlgnikule

kuuluvale Reediko õunahoidla kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimiseks.

22. märtsi 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-6134 kuulutas kohus võlgniku 1. veebruari

2013 avalduse alusel välja võlgniku pankroti.

1. aprillil 2013 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus

tunnustada oma nõuet võlgniku vastu 1 268 749 eurot 82 senti. Hageja nõue koosneb

22. märtsi 2013 seisuga põhivõlast 677 115 eurot 70 senti, intressivõlast 17 477 eurot 11

senti ja viivisevõlast 574 157 eurot 1 sent. 9. aprilli 2013 nõudeavalduse täienduses palus

hageja rahuldada nõude esimese järgu nõudena pandiga tagatud osas ning teise järgu

nõudena osas, mis ületab pandieseme realisatsioonist saadut. 22. augusti 2013 nõuete

kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, sest sellele vaidlesid täies ulatuses

vastu võlgniku võlausaldajad OÜ Fruitexpert SP, Reediko Fruit OÜ ning AS Rõngu Aed.

Pankrotihaldur esitas vastuväite nõude rahuldamisjärgule ja pidas põhjendatuks tunnustada

I järgu nõudena 958 674 eurot 72 senti ning pandiga tagamata nõudena 310 075 eurot

10 senti (tlk 2-8).

2. 28. oktoobri 2013 vastuses palusid kostjad jätta hagi rahuldamata, sest hagejal ei ole

tema poolt esitatud summas nõuet. Laenulepingu p-is 17 sätestatud viivisemäär kui

tüüptingimus on tühine ja kõik laekumised, mille hageja on seni arvestanud viivise katteks,

peab arvestama põhivõla katteks. Alternatiivselt tuleb viivisemäära vähendada

seadusjärgse määrani, arvestada kõik laekumised, mille hageja on seni arvestanud viivise

katteks, seadusjärgse viivise ning pärast seda põhivõla katteks.

Kostjad viitavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg-le 1, 3 p 5, §-le 44. Laenulepingu p 17

on tüüptingimus, sest hageja ja võlgnik ei rääkinud selles läbi, hageja koostas laenulepingu

teksti

ühepoolselt.

Laenulepingus

sätestatud

viivisemäär

kahjustab

võlgnikku

ebamõistlikult ning on seetõttu tühine. Ebamõistlik kahjustamine seisneb selles, et

viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Esiteks ei ole hagejale viivisele vastavas ulatuses

(574 157 eurot 1 sent) kahju tekkinud. Riigikohtu 14. juuni 2005 lahendi nr 3-2-1-66-05 p-

ile 17 viidates leiavad kostjad, et viivisenõue peab olema vastavuses tekkinud kahjuga.

Põhivõla ja intressi saamisel ei ole kahju summas 574 157 eurot 1 sent võimalik. Teiseks

tuleneb viivise ebamõistlik suurus sellest, et hagejal ei oleks võimalik põhivõlalt turul

sellises suuruses tulu (22,99% - 26,46% suurust intressi) teenida. VÕS § 44 kohaselt

eeldatakse, et tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav, seega lasub hagejal

tõendamiskoormis, et tüüptingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, ning kostjad ei oleks

pidanud vastavat põhistust esitama.

Kui kohus leiab, et viivisemäär pole tühine, paluvad kostjad viivist vähendada kuni

seadusjärgse määrani VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 alusel, sest lepingus sätestatud

viivisemäär on ebamõistlikult suur ja eksisteerivad põhjused viivisemäära vähendamiseks.

Kostja leiab, et Riigikohtu 12. detsembri 2012 lahendi nr 3-2-1-162-12 p-ist 20 ja 14. juuni

2005 lahendi nr 3-2-1-66-05 p-ist 17 tulenevalt lasub viivise ebamõistliku suuruse

tõendamise koormis kostjal, v.a kui viivise suurus on lähedane või ületab põhivõla suurust;

viivise ebamõistlikkuse hindamisel võrreldakse viivist mh kahju suurusega. Viivisenõude

suurus on põhinõudele ligilähedane, seega peab hageja tõendama viivise proportsionaalsust

ja seda, et talle on tekkinud viivisenõude ulatuses kahju. Kostjad leiavad omalt poolt, et

viivisemäär, milleks on intressi kolmekordne määr, on ülemääraselt suur järgmistel

põhjustel. Esiteks ei ole hagejal tekkinud viivisenõude suuruses summas kahju. Kui

hagejale makstakse põhivõlg ja intress, ei saa talle kahju summas 574 157 eurot 1 sent

tekkida. Teiseks ei ole kostjatele teadaolevalt viivise nõudmine määraga 22,99% - 26,46%

4/8

majanduskäibes tavaline, tegemist on erakordselt kõrge ja ebatavalise viivise määraga.

Kolmandaks tuleneb viivise ülemäärasus ka sellest, et hagejal ei oleks mingil juhul

võimalik põhivõlalt turul sellises suuruses tulu teenida. Hageja viivisenõue on

liigkasuvõtjalik.

Riigikohtu 10. oktoobri 2007 lahendi nr 3-2-1-41-07 p-ile 28 viidates leiavad kostjad, et

vähendamise üle otsustamisel lähtutakse eelkõige võlgniku isikust. Kostjad paluvad võtta

arvesse, et võlgnik on pankrotis ja tema majanduslik seisund ei võimalda ülikõrge viivise

maksmist. Hagejale ülikõrge viivise maksmine võlgniku pankrotivarast kahjustaks teiste

võlausaldajate huve. Hageja ei saanud loota, et tema ülemäärane viivisenõue rahuldatakse.

Pooled peavad tsiviilkäibes arvestama teineteise huvidega, sh ei või tugevamal positsioonil

olev krediidiasutus suruda äriühingule peale ebaseaduslikke tingimusi. Hageja pidi teadma,

et nõuab võlgnikult ülemääraselt kõrget viivist (tlk 134-139).

3. 9. novembri 2013 vastuses jäi hageja oma hagiavalduse ja nõude juurde.

Tegelikkusele ei vasta kostjate väide, et võlgnikuga ei räägitud läbi laenulepingu tingimusi.

Laenulepingu teksti koostamine hageja poolt ei saa olla argumendiks, et laenulepingu

tingimused ei ole läbiräägitavad. Hageja esitas võlgnikule laenulepingu projekti

tutvumiseks enne laenulepingu sõlmimist ja pärast tutvumist oli võlgnikul võimalus teha

ettepanekuid üldtingimuste, sh p 17 muutmiseks. Võlgnik ei teinud ettepanekut muuta

laenulepingu üldtingimusi. Viivisemäär ei ole ebaseaduslik. Laenuleping on kahepoolne

kokkulepe ning viivisemäär läbiräägitav lepingutingimus, mitte tüüptingimus.

Vastavalt laenulepingu üldtingimustele kustutatakse esmajärjekorras hageja teenustasude

ja leppetrahvide nõuded, seejärel viivis, seejärel intress ning viimasena laenu põhiosa.

Hageja on võlgniku või kolmandate isikute poolt laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmisel lähtunud laenulepingus kokku lepitud nõuete kustutamise järjekorrast.

Ebaõiglane on samastada viivisemäär intressimääraga, sest viivise puhul on tegemist

õiguskaitsevahendiga lepingust tuleneva kohustuse täitmisel ja seega on mõistlik, et

viivisemäär on kõrgem intressimäärast. Kui võlgnik oleks täitnud laenulepingust tuleneva

kohustuse kohaselt, ei oleks hagejal põhjust arvestada viivist. Viivisenõue on põhinõudega

peaaegu sama suur põhjusel, et võlgnik on võla tagastamisega olnud viivituses ligikaudu 3

aastat, mitte seetõttu, et viivisemäär oleks ebamõistlikult kõrge.

Arusaamatuks jääb kostjate seisukoht, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Isegi kui kohus

otsustab vähendada viivisenõuet, ei ole kostjad esitanud ühtegi vastuväidet põhivõlale ega

intressinõudele (tlk 144-146).

4. Kostja jäi 21. novembri 2013 vastuses oma varasema seisukoha juurde. Hageja väited

on paljasõnalised selles osas, kas ja missuguses ulatuses rääkisid kostja ja võlgnik

laenulepingu tingimusi läbi (tlk 152-154).

5. 17. veebruari 2014 kohtuistungile kostjad ei ilmunud (tlk 161). 12. veebruari 2014

e-kirjas teatasid kostjad, et on nõus asja kirjaliku menetlusega (tlk 160).

Hageja lepinguline esindaja teatas kohtuistungil, et nõue on vähenenud kolmanda isiku

vastu suunatud täitemenetluses vara realiseerimisest saadu arvelt ja hageja on esitanud

pankrotimenetlusse nõude vähendamise taotluse. Hageja nõue T&T Õunaaiad OÜ vastu on

769 668 eurot 59 senti. Reediko Fruit OÜ nõue 5905 eurot jäi tunnustamata, hageja

esindaja ei oska öelda, kas Reediko Fruit OÜ esitas hagi nõude tunnustamiseks (tlk 161).

KOHTU SEISUKOHT

6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

5/8

-

4. oktoobril 2007 sõlmisid hageja ja OÜ T&T Õunaaiad (registrikood 11060117)

laenulepingu nr 3346/01/07, mille alusel väljastas hageja võlgnikule laenu 15 650 000

krooni (tlk 73-78);

-

Tallinna notar Mari-Liis Parmase 4. oktoobril 2007 tõestatud lepingu (notari

ametitoimingute raamatu registri nr 5815) alusel seati laenulepingust tulenevate võlgniku

kohustuste täitmise tagamiseks võlgnikule kuuluvale Reediko õunahoidla kinnistule

Viljandimaal Karksi vallas Polli külas (registriosa nr 3493539) hüpoteek summas

15 000 000 krooni, s.o 958 674 eurot 72 senti (tlk 31-45). Hüpoteek on kantud

kinnistusraamatusse (tlk 90).

-

20. mail 2009 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu lisa 1, milles lepiti mh kokku

uues intressimääras ja muudeti laenu tagastamise maksegraafikut (tlk 18-19);

-

hageja ütles laenulepingu erakorraliselt alates 2. oktoobrist 2009 üles (tlk 50-53);

-

22. märtsi 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-6134 kuulutas Tartu Maakohus välja

võlgniku pankroti (tlk 10-17);

-

1. aprillil 2013 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus

tunnustada oma nõuet võlgniku vastu 1 268 749 eurot 82 senti (tlk 87-88). Hageja

võlaarvestuse kohaselt koosneb tema nõue põhivõlast 677 115 eurot 70 senti, intressivõlast

17 477 eurot 11 senti ja viivisevõlast 574 157 eurot 1 sent perioodi 6. juuli 2009 kuni 22.

märts 2013 eest (tlk 101);

-

9. aprilli 2013 nõudeavalduse täienduses palus hageja rahuldada nõude esimese järgu

nõudena pandiga tagatud osas ning teise järgu nõudena osas, mis ületab pandieseme

realisatsioonist saadut (tlk 29);

-

22. augusti 2013 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, sest

sellele vaidlesid täies ulatuses vastu kostjad. Pankrotihaldur esitas vastuväite nõude

rahuldamisjärgule ja pidas põhjendatuks tunnustada I järgu nõudena 958 674 eurot 72 senti

ning pandiga tagamata nõudena 310 075 eurot 10 senti (tlk 67-72).

7. 17. septembril 2013 esitas Versobank AS kohtule hagi OÜ Fruitexpert SP, Reediko

Fruit OÜ ja AS-i Rõngu Aed vastu, paludes tunnustada oma nõuet OÜ T&T Õunaaiad

(pankrotis) pankrotimenetluses kokku summas 1 268 749 eurot 82 senti, millest PankrS §

153 lg 1 p 1 alusel 958 674 eurot 72 senti ning PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel 310 075 eurot

10 senti.

Seega on hageja esitanud PankrS § 106 lg 1 ja § 107 järgi õigeaegselt ja õigesti hagi oma

nõudele vastuväite esitanud võlausaldajate vastu nõude tunnustamiseks ulatuses, milles ta

oli nõude esitanud nõuete kaitsmise koosolekul.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi

läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust.

PankrS § 103 lg 8 näeb ette, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei

esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle

võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. 11. novembri 2002 otsuse

kohtuasja nr 3-2-3-3-02 p-is 8 märkis Riigikohus järgmist: „AS Wix Trade esitas kohtusse

hagi nõude tunnustamiseks, kuid tema nõudele vastu vaielnud võlausaldajate nõudeid ei

tunnustatud ja nad kohtusse ei pöördunud. Seega ei vajanud OÜ Wix Trade nõude

tunnustamiseks kohtuotsust. Sellise selgituse andis Riigikohtu tsiviilkolleegium oma

23. oktoobri 2001. a lahendis nr 3-2-1-107-01 (RT III 2001, 28, 310), milles muuhulgas

märgiti, et võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul

vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude

6/8

tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle

õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine

rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud

isik ning järelikult ei ole vaja nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.“

Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt jäi hageja nõudele vastuväite esitanud

Reediko Fruit OÜ (praegune ärinimi OÜ Rõngu Aed) nõue tunnustamata, sest T&T

Õunaaiad OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase esitas vastuväite (tlk 68).

31. oktoobri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-44305 keeldus Tartu Maakohus

menetlusse võtmast Reediko Fruit OÜ hagi T&T Õunaaiad OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Olev Kuklase ja Versobank AS-i vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Seega ei

arvestata tema vastuväiteid hageja nõudele. Kuna hageja nõudele ei ole OÜ Rõngu Aed

näol vastu vaielnud selleks õigustatud isik, ei ole hageja nõude tunnustamiseks seoses tema

vastuväidetega vaja kohtulahendit. Hageja õiguste rikkumine OÜ Rõngu Aed

vastuväidetega ei ole enam võimalik ja nimetatud isiku osas tuleb hagi jätta läbi

vaatamata.

9. Laenulepingu üldtingimuste p-i 17 I lause kohaselt on pangal õigus nõuda laenajalt

laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist intressi kolmekordses määras (tlk

76). Laenulepingu 20. mai 2009 lisa 1 p-i 1 kohaselt on intressimäär 6 kuu EURIBOR +

7% aastas (tlk 18). Laenulepingu p-i 4.1.1.1 kohaselt fikseeritakse EURIBORi muutused

järgnevaks kuuekuuliseks perioodiks kaks korda aastas EURIBORi muutuste fikseerimise

tähtpäeval. Laenulepingu p-i 4.1.1.2 kohaselt on EURIBORi muutuste fikseerimise

tähtpäevad 1. august ja 1. veebruar (tlk 73). Hageja võlaarvestusest nähtuvalt on ta

arvestanud viivist perioodil 6. juuli 2009 kuni 22. märts 2013 määras 22,992% – 26,460%

(tlk 101).

Kostjad ei vaidlusta iseenesest seda, et hageja võlaarvestus vastab lepingule, kuid leiavad,

et laenulepingu p-is 17 sätestatud viivisemäär kui tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5, §

44 alusel tühine ja kõik laekumised, mille hageja on seni ühepoolselt arvestanud viivise

katteks, peab arvestama põhivõla katteks. Alternatiivselt tuleb kostjate arvates

viivisemäära VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 alusel vähendada seadusjärgse määrani, arvestada

kõik laekumised, mille hageja on seni ühepoolselt arvestanud viivise katteks, seadusjärgse

viivise ning pärast seda põhivõla katteks (tlk 136). Hageja palub oma nõuet tunnustada

kogu ulatuses (tlk 146).

10. VÕS § 36 lg 3 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse tüüptingimuste kohta käivaid

sätteid ka juhul, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende

tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis. Kohus

nõustub kostjatega, et laenulepingu üldtingimuste p-is 17 sisalduv viivisekokkulepe on

tüüptingimus VÕS § 35 järgi. Tegemist on laenulepingu tingimusega ning selle on

eelnevalt välja töötanud hageja tüüplepingutes kasutamiseks (tlk 145), millele viitavad ka

lepingu välised tunnused. 30. aprilli 2007 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-150-06 p-is 17 leidis

Riigikohus, et selleks, et lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon,

peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid

tingimuse eraldi läbi. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi

läbi räägitud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled rääkisid viivisekokkuleppe eraldi läbi.

Hageja väide, et ta esitas võlgnikule laenulepingu enne selle sõlmimist tutvumiseks ning

võlgnikul oli võimalus teha ettepanekuid üldtingimuste, sh p 17 muutmiseks (tlk 145), ei

anna alust arvata, et võlgnikul oli ka tegelikult võimalik mõjutada viivisekokkuleppe sisu.

Hageja ei ole tõendanud, et tal oli sisuline valmisolek võlgniku võimalikke viivist

puudutavaid muudatusettepanekuid aktsepteerida. Laenulepingu p-i 11.2 kohaselt on

üldtingimused laenulepingu osa ning võlgnik on oma allkirjaga kinnitanud, et on nendega

tutvunud (tlk 74-78).

7/8

Kohus ei nõustu kostjatega, et laenulepingu p-is 17 sätestatud tingimus viivisemäära

kohta on tühine. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust

kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või

kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

Riigikohus on 17. juuni 2008. a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 p.-s 13 leidnud, et juhul,

kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Kuigi hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tüüptingimuse kasutajal lasub

tõendamiskoormus, et tüüptingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, peavad kostjad kui

tüüptingimuse tühisusele tuginejad kõigepealt põhistama, et vaidlusalune tingimus on üldse

seaduses nimetatud tühiste tingimuste hulgas.

Kohus ei leia, et viivisemäär 22,99% - 26,46% aastas oleks ebamõistlikult suur. Kostjad on

paljasõnaliselt väitnud, et kokkulepitud viivisemäär oleks ebamõistlikult kõrge, sest

hagejale ei ole viivisele vastavas ulatuses kahju tekkinud ja viivise ebamõistlik suurus

tuleneb ka sellest, et hagejal ei oleks võimalik põhivõlalt turul sellises suuruses tulu teenida

(tlk 136-137). Kostjad ei ole oma väiteid tõendanud. Seega ei ole kostjad tõendanud, et

vaidlusalune tingimus vastaks VÕS § 42 lg 3 p 5 tunnustele. Hageja on õigesti juhtinud

tähelepanu asjaolule, et viivisenõue on põhinõudega peaaegu sama suur põhjusel, et

võlgnik on võla tagastamisega olnud viivituses ligikaudu kolm aastat, mitte seetõttu, et

viivisemäär oleks ebamõistlikult kõrge (tlk 146).

11. VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle

vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele

kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit.

12. detsembri 2012 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-162-12 p-is 20 ja 14. juuni 2005 otsuse

kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 p-ides 18 ja 19 leidis Riigikohus, et viivise suuruse

ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist.

Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu

võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist.

Kuigi hageja on arvestanud viivist rohkem kui seadusjärgses suuruses, ei ületa tema

viivisenõue (574 157 eurot) põhivõlga (677 115 eurot 70 senti). Viivisenõue ei ületa

põhivõlga ka juhul, kui võtta arvesse alates 31. juulist 2009 toimunud laekumistest viivise

katteks arvestatud summasid (190 386 krooni 67 senti, s.o 12 167 eurot 93 senti). Seega

tuleb tõendada kostjatel, et viivise suurus on ebaproportsionaalne.

Kostjate arvates on viivisemäär ülemääraselt suur järgmistel põhjustel: hagejal ei ole

tekkinud viivisenõude suuruses summas kahju; kostjatele teadaolevalt ei ole viivise

nõudmine määraga 22,99% - 26,46% majanduskäibes tavaline, tegemist on erakordselt

kõrge ja ebatavalise viivisemääraga; hagejal ei oleks mingil juhul võimalik põhivõlalt turul

sellises suuruses tulu teenida. Kohus leiab, et kostjate väited on paljasõnalised, kostjad ei

ole oma väidete kinnituseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Kuna kostjad ei ole tõendanud,

et viivis on ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta

rahuldamata.

8/8

Hageja viivisenõue on põhinõudega peaaegu sama suur põhjusel, et võlgnik on võla

tagastamisega olnud viivituses ligikaudu kolm aastat. Hageja on nõudnud võlgnikult

korduvalt võla tasumist (tlk 25-28, 46-57, 79-86, 91-95), esitanud pankrotihoiatusi (tlk 58-

62, 96-100) ja ka pankrotiavalduse (tlk 20-22), mille alusel kohus ajutist haldurit ei

nimetatud (tlk 63-65).

12. PankrS § 153 lg 1 näeb ette, et pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete

tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud

tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud

tunnustatud nõuded.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hageja kinnitusel on tema nõue vähenenud 769 668

euro 59 sendini kolmanda isiku vastu suunatud täitemenetluses vara realiseerimisest saadu

arvelt, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada tuleb Versobank AS-i nõuet OÜ T&T

Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel summas

769 668 eurot 59 senti. Hagi tuleb jätta rahuldamata Versobank AS-i nõude

tunnustamiseks OÜ T&T Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses 499 081 euro 23

sendi ulatuses.

13. Kohus jätab hagi OÜ Rõngu Aed osas läbi vaatamata, kuid tema vastu kohtusse

pöördumine oli hagiavalduse esitamise seisuga põhjendatud. Seetõttu peab kohus õiglaseks

OÜ Rõngu Aed puudutavas osas lähtuda menetluskulude jaotamisel analoogia alusel TsMS

§ 168 lg-st 5 ja § 162 lg-st 1. Ülejäänud kostjate vastu rahuldab kohus hagi osaliselt, samas

oli ka nende vastu esialgses suuruses hagi esitamine põhjendatud. Eeltoodut ja TsMS § 165

lg-t 1 arvestades tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik