2-12-41727/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-41727

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi OÜ Goodline Team ja Pille

Sõmeriku

(end.

Pärand)

vastu

liisinglepingutest

tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

30 831 eurot 12 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pille Sõmeriku apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Pille

Sõmerik

(isikukood:

XXXXXXXXXXX), esindaja Ain Laansalu

Vastustaja (hageja): Swedbank Liising AS (registrikood:

10434248), esindaja Kerly Küünemäe

Kostja:

OÜ

Goodline

Team

(registrist

kustutatud

12.11.2013

Kohtuistungi toimumise aeg

18. veebruar 2014

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2013 otsus

osaliselt Pille Sõmerikult solidaarselt OÜ-ga Goodline

Time väljamõistetud summa osas ja mõista välja Pille

Sõmerikult

solidaarselt

OÜ-ga

Goodline

Time

Swedbank Liising AS kasuks 27 119,65 eurot.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 30. septembri 2013

otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda

kohtuotsuse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

„4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista OÜ-lt Goodline Time ja Pille

Sõmerikult solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks

27 119,65 eurot (kakskümmend seitse tuhat ükssada

üheksateist eurot 65 senti).

4.3. Välja mõista OÜ-lt Goodline Time Swedbank

Liising AS kasuks 3 711,47 eurot (kolm tuhat seitsesada

üksteist eurot 47 senti).

4.4. Menetluskulud maakohtus jätta 88% ulatuses

solidaarselt OÜ Goodline Time ja Pille Sõmeriku kanda

ning Swedbank Liising AS menetluskulud 12% ulatuses

OÜ

Goodline

Time

kanda.

Pille

Sõmeriku

menetluskulud 12% ulatuses jätta Swedbank Liising

AS kanda.“

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 88% ulatuses

Pille Sõmeriku kanda ja 12% ulatuses Swedbank

Liising AS kanda.

Välja mõista Pille Sõmerikult apellatsioonkaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 663 eurot

(kuussada kuuskümmend kolm eurot) riigituludesse.

Välja mõista Swedbank Liising AS-ilt riigilõiv 102 eurot

(ükssada kaks eurot) riigituludesse.

Riigilõiv tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva

otsuse

jõustumisest

Rahandusministeeriumi

pangakontole nr EE891010220034796011 (SEB) või

pangakontole nr EE932200221023778606 (Swedbank)

või pangakontole nr EE403300333416110002 (Danske

Bank AS Eesti filiaal), kõigil juhul viitenumber

2900078567.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Swedbank Liising AS (hageja) esitas 16. oktoobril 2012 Tartu Maakohtule OÜ Goodline

Team (kostja 1) ja Pille Sõmeriku (kostja 2) vastu hagi, milles taotles kostjatelt solidaarselt

30 831,12 euro väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 12. oktoobril 2009 neli liisingulepingut

nr 01121492L, nr 01121495L, nr 01121494L ja nr 01121489L, mille esemeks olid sõiduautod

Toyota Corolla 1,4, ehitusaasta 2007, hõbedast värvi, reg märkidega vastavalt XXX XXX,

XXX XXX, XXX XXX ja XXX XXX. Kostja 1 rikkus liisingulepingutest ja kindlustuslepetest

tulenevaid kohustusi, jättes lepingute ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja

intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse maksed tasumata.

Lepingu nr 01121492L alusel on kostja 1 jätnud tasumata põhiosa ja intressi ning

kaskokindlustusmaksed kokku summas 4358,89 eurot. Hageja on tasunud kostja 1 eest nimetatud

lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 164,02 eurot. Põhiosa

võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas –

kokku 1154,29 eurot.

Lepingu nr 01121495L alusel on kostja 1 jätnud tasumata põhiosa ja intressi ning

kaskokindlustusmaksed kokku summas 4174,20 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja

arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 1123,68 eurot.

Lepingu nr 01121494L alusel on kostja 1 jätnud tasumata põhiosa ja intressi ning

kaskokindlustusmaksed kokku summas 4417,69 eurot. Hageja on tasunud kostja 1 eest ka

nimetatud lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 178,76 eurot. Põhiosa

võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas –

kokku 1413,52 eurot.

Lepingu nr 01121489L alusel on kostja 1 jätnud tasumata põhiosa ja intressi ning

kaskokindlustusmaksed kokku summas 4069,98 eurot. Hageja on tasunud kostja 1 eest nimetatud

lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 248,64 eurot. Põhiosa

võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas –

kokku 1152,05 eurot.

20. mail 2010 saatis hageja kostjale 1 teatise lepingute ülesütlemise kohta ning andis võlgade

tasumiseks täiendava tähtaja 09.06.2010. Kuna kostja tähtajaks võlgnevusi ei kustutanud ega

võtnud hagejaga ühendust, luges hageja lepingud tuginedes üldtingimuste p 7.1.3 erakorraliselt

võlgnevuste tõttu ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelduks).

Kostja vara ei tagastanud hageja pöördus vara tagasisaamiseks OÜ Reeborn poole. Hageja sai

lepingu nr 01121492L eseme enda valdusse 16.08.2010, lepingu nr 01121495L eseme

15.07.2010 ning lepingute nr 01121494L ja nr 01121489L esemed 07.07.2010. Pärast vara

valduse taastamist andis hageja sõidukid võõrandamiseks AS-ile Veloor (3 sõidukit) ja Amserv

Auto AS-ile (1 sõiduki). OÜ Reeborn, AS Veloor ja Amserv Auto AS on esitanud hagejale

osutatud teenuste eest arved kokku summas 1617,29 eurot, mis on hageja poolt tasutud.

Sõidukid realiseeriti hindadega vastavalt 4793,37 eurot (XXX XXX), 6561,06 eurot (XXX

XXX) ning 5321,18 eurot (XXX XXX ja XXX XXX) (ilma käibemaksuta). Kuna vara

realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingutest tulenevaid nõudeid kostja vastu, taotleb

hageja kostjatelt VÕS § 367 lg-te 1 ja 4 alusel enne lepingute ülesütlemist tekkinud võlgnevuste,

liisinguesemete jääkmaksumuse ja liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulutuste

hüvitamist ulatuses, mis ei ole kaetud vara müügist saadud rahasummadega.

Lepingust nr 01121492L tulenev nõue on kokku 13 404,34 eurot, sh liisingumaksete põhiosa- ja

intressivõlgnevus

ning

kaskokindlustusmaksete

võlgnevus

4358,89

eurot,

liikluskindlustusmaksed 164,02 eurot, viivis põhinõudelt 1154,29 eurot, kulutused vara valduse

taastamiseks ja realiseerimiseks 375,48 eurot ja vara jääkmaksumus 7351,66 eurot. Arvates

nõudest maha vara realiseerimisest saadud 4793,37 eurot, on hageja nõude suurus 8610,97 eurot.

Lepingust nr 01121495L tulenev nõue on kokku 12 936 eurot, sh liisingumaksete põhiosa- ja

intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus 4174,20 eurot, viivis põhinõudelt

1123,68 eurot, kulutused vara valduse taastamiseks ja realiseerimiseks 496,57 eurot ja vara

jääkmaksumus 7141,55 eurot. Arvates nõudest maha vara realiseerimisest saadud 6561,06 eurot,

on hageja nõude suurus 6374,94 eurot.

Lepingust nr 01121494L tulenev nõue on kokku 13 410,30 eurot, sh liisingumaksete põhiosa- ja

intressivõlgnevus

ning

kaskokindlustusmaksete

võlgnevus

4417,69

eurot,

liikluskindlustusmaksed 178,76 eurot, viivis põhinõudelt 1413,52 eurot, kulutused vara valduse

taastamiseks ja realiseerimiseks 372,62 eurot ja vara jääkmaksumus 7027,71 eurot. Arvates

nõudest maha vara realiseerimisest saadud 5321,18 eurot, on hageja nõude suurus 8089,12 eurot.

Lepingust nr 01121489L tulenev nõue on kokku 13 077,27 eurot, sh liisingumaksete põhiosa- ja

intressivõlgnevus

ning

kaskokindlustusmaksete

võlgnevus

4069,98

eurot,

liikluskindlustusmaksed 248,64 eurot, viivis põhinõudelt 1152,95 eurot, kulutused vara valduse

taastamiseks ja realiseerimiseks 372,62 eurot ja vara jääkmaksumus 7233,08 eurot. Arvates

sellest maha vara realiseerimisest saadud 5321,18 eurot, on hageja nõude suurus 7756,09 eurot.

Liisingulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja

P. Sõmeriku (end. Pärand, kostja 2) vahel käenduslepingud, milliste kohaselt vastutab kostja 2

solidaarselt kostjaga 1 lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste tasumise eest. Kostja 2

vastutus oli kõigi lepingute puhul piiratud vastavalt 13 257,29 euroga lepingu nr 01121492L

puhul, 12 871,34 euroga lepingu nr 01121495L puhul, 12 958,85 euroga lepingu nr 01121494L

puhul ning 13 039,46 euroga lepingu nr 01121492L puhul.

Kostjat 2 on 20.05.2010 teavitatud asjaolust, et kostja 1 ei ole täitnud nõuetekohaselt lepingulisi

kohustusi ning 20.05.2010 seisuga on võlgnevuse suurus hageja ees 290 395,34 krooni

(18 559,64 eurot). Käendajale on antud tähtaeg - 09.06.2010 - võlgnevuse tasumiseks ning

teavitatud, et võlgnevuse nimetatud tähtajaks tasumata jätmisel loeb Swedbank Liising AS

lepingud üles öelduks ning liisinguesemed kuuluvad Swedbank Liising AS-le tagastamisele.

Käendaja ei ole liisinguandjale võlgnevusi tasunud ega võimalike kokkulepete sõlmimiseks

ühendust võtnud. 25.03.2011 teatas hageja kostjale 2, et liisingulepingud on liisinguvõtja poolt

oma kohustuste täitmata jätmise tõttu ennetähtaegselt ühepoolselt üles öeldud ning lepingutest

tulenev võlgnevus summas 30 831,12 eurot on tasumata. Käendajale on tehtud ettepanek võlg

tasuda.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt on liisinguesemed võõrandatud oluliselt alla turuhinna. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte kohaselt eeldab liisinguleping, et peale sissemakset ületab liisingueseme

väärtus igal ajahetkel krediidiasutuse nõudeid liisinguvõtja vastu. Hageja ei ole esitanud enne

autode võõrandamist ega ka kohtumenetluses vara müüki suunamise akti, millel oleks märgitud

alghind. Portaali auto24 2010 oktoobrikuu andmete kohaselt oli kõigi autode väärtus nende

tagastamise hetkel üle 150 000 krooni (9586,75 eurot). Ühel ja samal ajaperioodil müüdud

liisinguesemete müügihind erineb oluliselt (6561,06 eurot kallim – 4793,37 eurot odavam).

Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit või üldtingimuste p 8.2.2 nimetatud

tehnoülevaatuse teostaja või poolte poolt aktsepteeritud eksperdi hinnangut autode puuduste

kohta. Seetõttu ei ole kostjate hinnangul välistatud, et autode komisjonimüüjad märkisid autodele

puudusi selleks, et isikliku kasu huvides vähendada autode müügihinda.

Kostjad leidsid, et käenduslepingud on tühised tulenevalt TsÜS §-st 86. Käenduslepingutest

tulenev vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Käenduslepingute sõlmimisel kasutati ära tol ajal 21-aastase kostja 2 kogenematust ettevõtluses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2013 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Goodline Time ja

P. Sõmerikult

solidaarselt

välja

Swedbank

Liising

AS-i

kasuks

30 831,12

eurot

liisingulepingutest nr 01121492L, nr 01121495L, nr 01121494L ja nr 01121489L tuleneva võla

ja viivise katteks.

Otsuses märgitu kohaselt tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista rahasumma, mis

katab hageja poolt seoses 12.10.2010 sõlmitud liisingulepingutega liisinguesemetele tehtud

kulutused, mis ei ole kaetud liisinguesemete väärtusega nende tagastamise hetkel.

Sõiduk Toyota Corolla (XXX XXX) on müüki antud 08.09.2010 ning müüdud 14.09.2010

hinnaga 90 000 krooni (5752,05 eurot) käibemaksuga. Kostjatele on saadetud teatised

liisingueseme müüki suunamise ja hinna kohta.

Sõiduk Toyota Corolla (XXX XXX) on müüki antud 09.08.2010 ning müüdud 15.09.2010

hinnaga 123 190 krooni (7873,28 eurot) käibemaksuga. Kostjatele saadetud teatistest

liisingueseme müüki suunamise ja hinna kohta nähtub, et esialgne müügihind on olnud

149 000 krooni ning müügihinda on alandatud 12.09.2010.

Sõiduk Toyota Corolla (XXX XXX) on müüki antud 21.07.2010 ning müüdud 18.11.2010

hinnaga 99 910 krooni (6385,41 eurot) käibemaksuga. Kostjatele saadetud teatistest

liisingueseme müüki suunamise ja hinna kohta nähtub, et esialgne müügihind oli 149 000 krooni,

kuid müügihinda on alandatud kolmel korral.

Sõiduk Toyota Corolla (XXX XXX) on müüki antud 21.07.2010 ning müüdud 18.11.2010

hinnaga 99 910 krooni (6385,41 eurot) käibemaksuga. Kostjatele saadetud teatiste kohaselt on ka

selle sõiduki esialgne müügihind olnud 149 000 krooni ning müügihinda on alandatud kolmel

korral.

Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukite realiseerimisest saadu vastas nende väärtusele. Kostjate

hinnangul oli samaväärsete sõidukite turuväärtus 2010 oktoobris tunduvalt kõrgem, kui hageja

poolt määratud müügihind. Kostja esitatud väljatrükist internetiportaalist auto24.ee 25.10.2010

seisuga nähtub, et 29 sõiduki Toyota Corolla, 1,4, väljalaskeaasta 2007, hinnad on 109 000 -

179 900 krooni. Odavamad on suurema läbisõiduga (üle 300 000 km) sõidukid, kõrgema hinnaga

sõidukite läbisõit on alla 100 000 km. Samas puudub teave konkreetsete sõidukite seisukorra ja

omaduste kohta. Hageja on esitanud tõendid liisinguesemeks olnud sõidukite tehnilist seisundit

ja kaubanduslikku väärtust mõjutavate asjaolude kohta. Lisaks remondipakkumistele on

väljatrükid Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt sõidukite liikluskahjude kontrollimise

kohta, millest nähtub, et kolm liisinguesemeks olnud sõidukit olid osalenud liikluskindlustuse

juhtumites, sõiduk registrimärgiga XXX XXX seitsmel korral ning sõidukid registrimärkidega

XXX XXX ja XXX XXX mõlemad viiel korral. Hageja on esitanud ka väljatrükid kasutatud

sõidukite müügikuulutustest perioodil, kui toimus liisinguesemeteks olnud sõidukite

realiseerimine, samuti konkreetsete sõidukite müügikuulutuste väljatrükid.

Kohus leidis, et uuritud tõendite alusel on võimalik tuvastatuks lugeda, et Swedbank Liising AS

ja OÜ Goodline Team vahel 12.10.2009 sõlmitud liisingulepingute esemeks olnud sõidukite

väärtus nende liisinguandjale tagastamise hetkel ei olnud suurem, kui nende realiseerimisest

saadud rahasumma. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, mis on

selle kohalik keskmine müügihind. Turuväärtus kujuneb eseme müügiprotsessi käigus nõudluse

ja pakkumise suhtena ning kui ese võõrandatakse vabaturu tingimustes, siis võõrandamisel

saadud hind peegeldabki eseme väärtust.

Hageja on tõendanud, et liisinguesemeteks olnud sõidukid müüdi avalikult, müügikuulutused

olid avaldatud internetis. Kostjad olid müügiprotsessist informeeritud – neile olid saadetud teated

esialgsete müügihindade määramise ning hindade alandamise kohta. Kostjatel oli võimalus

müügiprotsessi sekkuda, näiteks leida ise sõidukitele ostja hinnaga, mis kostjate arvates

peegeldas sõidukite tegelikku väärtust. Hageja on esitanud tõendid asjaolude kohta, mis

mõjutasid konkreetsete sõidukite väärtust – nende suur läbisõit, tavapäratult halb seisund ning

hulgaliselt liiklusõnnetustes osalemine. Kostjad ei ole nimetatud asjaolude ümberlükkamiseks

tõendeid esitanud. Realiseerimishindade põhjal on võimalik järeldada, et kõige kõrgema hinnaga

õnnestus realiseerida sõiduk, registrimärgiga nr XXX XXX, mis ei olnud osalenud

liikluskindlustuse juhtumites. Kohtu leidis, et kui müügiportaalis on kõrvuti kaks sama hinnaga

sõidukit Toyota Corolla, millest ühe läbisõit on 80 000 km ja teisel ligi 281 000 km, valib ostja

väiksema läbisõiduga sõiduki (tl 25, II köide). Läbisõit mõjutab üldteadaolevalt sõiduki

amortisatsiooni, suurema läbisõiduga sõidukid on tavaliselt halvemas tehnilises seisukorras.

Silmas tuleb pidada asjaolu, et tegelikud realiseerimishinnad müügiportaalis pakutavate

sõidukite osas ei ole teada. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et hageja nõue kostjalt 1 hagiavalduses

märgitud rahasumma väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostja 1 liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud

käenduslepingud P. Sõmerikuga. Kohus leidis, et kostjad ei ole tõendanud asjaolude esinemist,

millel põhineb väide kostja 2 kogenematusest. Samuti ei ole põhjendatud, milles seisneb

käenduslepingu puhul vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastane tasakaalust

väljas olek. Käenduslepingu eripära seisnebki selles, et võlausaldajal ei ole käendaja suhtes

kohustusi. Seega ei ole kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingud tühised.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. P. Sõmerik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. septembri 2013

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei müüdud sõidukeid nende tagastamishetke turuväärtusega. Asjas puuduvad tõendid selle

kohta, miks ca 7 kuu möödumisel liisingulepingute sõlmimisest kattis autode võõrandamisest

saadud tulu (kaalutult) üksnes 41% ulatuses hageja lepingutest tulenevaid nõudeid. Riigikohus

on korduvalt osundanud (lahendid nr 3-2-1-33-08, p-d 16 ja 17; nr 3-2-1-56-08, p 14;

nr 3-2-1-77-08, p 13), et liisinguvõtja ja käendaja kohustuste suuruse hindamisel tuleb lähtuda

liisinguesemete turuväärtusest tagastamise hetkel, mitte sõidukite müügihinnast. OÜ Goodline

Team ja apellandi esitatud tõendite valguses on selge, et sõidukeid ei müüdud turuhinnaga, ning

tõendeid, mis kinnitaksid tegelikku turuhinda, ei ole hageja esitanud;

2) on käenduslepingud tühised. Käenduslepingute sõlmimisel ei eeldanud apellant, et sõidukite

turuhinnaga müügil võib jääda tema kanda üle 30 000 euro suurune kohustus. Asjaolu, et isik on

ühe äriühingu osanik või juhatuse liige, ei loo iseenesest kogemust sõiduautode liisingulepingute

sisu ja tähenduse hindamisel. Apellant oli käenduslepingute allkirjastamisel 21-aastane noor

naine, kellelt ei saa eeldada kogemust taksodena kasutatud sõiduautode liisinglepingutest ja

nende

tagamiseks

seatavate

käenduslepingute

tähenduse

adekvaatset

mõistmist.

Käenduslepingute puhul on kohustatud ja õigustatud isikute kohustuste määr ebamõistlikult

tasakaalust väljas – ühel poolel on ainult kohustused, kuid mitte ühtegi märkimisväärset õigust

võlausaldaja suhtes.

5. Swedbank Liising AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 30. septembri 2013 otsuse muutmata ning menetluskulude apellandi kanda

jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei olnud sõidukite väärtus nende liisinguandjale tagastamise hetkel suurem, kui nende

realiseerimisest saadud rahasumma. Erialakirjandusest ja seadusest lähtuvalt on turuväärtuse

näol tegemist tegeliku müügihinnaga. Vastustaja on tõendanud, et liisinguesemeteks olnud

sõidukid müüdi avalikult ja kostjaid teavitati müügiprotsessist. Vastustaja on tõendanud

konkreetsete sõidukite väärtust mõjutanud asjaolusid – suur läbisõit, tavapäratult halb seisund

ning liiklusõnnetustes osalemine. Apellant ei ole nimetatud asjaolude ümberlükkamiseks

tõendeid esitanud;

2) ei ole apellandiga sõlmitud käenduslepingud tühised. Apellant ei ole tõendanud kostja 2

kogenematust ega põhjendatud, milles seisneb käenduslepingu puhul vastastikuste kohustuste

väärtuse heade kommete vastane tasakaalust väljas olek. Käenduslepingu eripära seisnebki

selles, et võlausaldajal ei ole käendaja suhtes kohustusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 30. septembri 2013 otsuse osaliselt P. Sõmerikult solidaarselt

OÜ-ga Goodline Time väljamõistetud summa osas ja mõistab välja P. Sõmerikult solidaarselt

OÜ-ga Goodline Time Swedbank Liising AS kasuks 27 119,65 eurot. Muus osas tuleb jätta

Tartu Maakohtu 30. septembri otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Antud juhul on apellatsioonkaebuse esitanud üks kostjatest, P. Sõmerik. Teine kostja, OÜ

Goodline Team, ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Lähtudes TsMS

§ 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust vaid P. Sõmeriku suhtes, lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest.

7. Apellandi väite kohaselt finantseerimisel läbi liisingulepingu on tavapäraseks tagatiseks

liisinguese ning asjas ei ole esitatud tõendeid, mis selgitaks põhjusi, miks ligikaudu 7 kuu

möödumisel liisingulepingute sõlmimisest kattis autode võõrandamisest saadud tulu üksnes 41%

ulatuses lepingust tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohus mõistab apellandi väidet selliselt, et

apellandi seisukoha kohaselt ei vasta sõidukite müügihind nende väärtusele liisinguandjale

tagastamise hetkel.

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud hageja poolt esitatud nõude aluseks oleva arvestuse

õigsust (sh liisingulepingutest ja kindlustuslepingutest tulenevate tasumata maksete suurust,

lepingute ülesütlemisest põhjustatud lisakulude suurust - vara tagastamise teenuse maksumust,

sõidukite võõrandamise teenuse maksumust) ning seetõttu ringkonnakohus ei kontrolli hageja

nõude arvestuslikku õigsust. Tulenevalt apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest kontrollib

ringkonnakohus eelkõige seda, kas sõidukite müügihind oli või ei olnud tunduvalt väiksem

nende turuhinnast liisinguandjale tagastamise ajal.

8. Iseenesest õige on apellandi väide, et antud juhul ei ole hageja määranud kindlaks

liisinguesemete väärtust nende liisinguandjale tagastamise hetkel, kui samas ei ole see asjaolu

maakohtu vaidlustatud otsuse täieliku tühistamise ja hagi täielikult rahuldamata jätmise aluseks.

VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja

omandisse, tuleb käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse

määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

Viidatud sätte järgi tuleb kindlaks teha liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal. Eseme

väärtuseks on TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus ehk keskmine müügihind (turuhind).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-77-08 punktis 16 asunud seisukohale, et „poolte kokkuleppe on

(ka liisinguandja tüüptingimustes) lubatav lähtuda ka liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui

see ei erine oluliselt eseme turuhinnast, ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev,

et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim

tulemus. Riigikohus leidis, et lubatav hinnaerinevus on sel juhul kuni 10%.“

Selle kohta, et liisinguandja poolt liisingueseme müügist saadu ei erine oluliselt liisingueseme

turuväärtusest, saavad TsMS § 230 lg 1 järgi tõendeid esitada mõlemad pooled. Liisinguandja

saab tõendada, et liisingueseme harilikuks väärtuseks oligi selle müügihind (või tegelik

müügihind ei erine turuhinnast üle 10%). Kui liisinguvõtja seda vaidlustab, saab ta esitada

liisingueseme väärtuse kohta oma tõendeid.

Hageja väite kohaselt oli antud juhul liisinguesemete müügihind võrdne nende tagastamisaegse

turuväärtusega. Kostjad on sellele väitele vastu vaielnud ning kostjate vastuväite järgi oli

liisinguesemete müügihind tunduvalt väiksem vara turuhinnast. Oma väite tõendamiseks on

kostjad esitanud väljatrüki portaalist www.auto24.ee seisuga 25.10.2010 samalaadsete autode

müügipakkumisest (II kd tl 9-10). Nimetatud väljatrüki kohaselt on Toyota Corolla 1,4

müügipakkumiste keskmine hind 124 000 krooni, s.o 7925,04 eurot (käibemaksuga).

Hageja poolt on esitatud väljatrükid portaalist www.auto24.ee müügipakkumiste kohta seisuga

08.09.2010 (II kd tl 25-27) ja 21.07.2010 (II kd tl 34-39). Samuti on hageja esitanud sõiduki

hinnapäringu (II kd tl 56-57), mis hõlmab perioodi 20.07.2010 – 08.11.2010, ning selle kohaselt

oli sõiduauto Toyota Corolla 1,4 keskmine hind 7978 eurot (käibemaksuga).

9. Hageja väite kohaselt arvestades vaidlusaluste sõidukite odomeetri näitu ning asjaolu, et kolm

liisinguesemeks

olnud

sõidukit

olid

osalenud

liikluskindlustuse

juhtumites

(sõiduk

registrimärgiga XXX XXX seitsmel korral ning sõidukid registrimärkidega XXX XXX ja XXX

XXX mõlemad viiel korral), vastas liisinguesemete müügihind turuhinnale nende tagastamise

ajal.

Ringkonnakohus nõustub hageja väitega selle kohta, et korduv liiklusõnnetustes osalemine

mõjutab sõiduki müügihinda ning samuti ka sellega, et hinda mõjutab sõiduki odomeetri näit.

Samas aga on sõiduk registrimärgiga XXX XXX osalenud liiklusõnnetuses liisinguvõtja

kasutuses oleku ajal ühel korral, teised kuus korda on toimunud enne liisingulepingu sõlmimist.

Liisingulepingutes märgitud maksumustest nähtuvalt ei ole sõiduki, registrimärgiga XXX XXX,

maksumus tunduvalt erinev teiste analoogsete liisinguesemete maksumusest (kostjaga sõlmiti

neli liisingulepingut, mille esemeteks olid sõiduautod Toyota Corolla 1,4, ehitusaasta 2007).

Seega ei mõjutanud enne liisingulepingu sõlmimist sõiduki registrimärgiga XXX XXX

liiklusõnnetustes osalemine kuuel korral liisingueseme maksumust sel määral, et oleks toonud

kaasa analoogsete sõidukite maksumusest oluliselt erineva hinna ning seetõttu on alusetu väita,

et liisingulepingu ülesütlemisel oli liisingueseme tunduvalt halvemas tehnilises seisukorras

võrreldes teiste analoogsete sõidukitega seetõttu, et oli osalenud seitsmes liiklusõnnetuses.

Nähtuvalt asja materjalidest suunati sõiduk, registrimärgiga XXX XXX, müüki 08.09.2010 ning

müüdi 14.09.2010 (I kd tl 65) hinnaga 90 000 krooni (käibemaksuga). Selline vara kiire müük

viitab ringkonnakohtu arvates sellele, et vara müüdi alla turuhinna ning seetõttu tuleks vara

turuväärtuse määramisel lähtuda keskmisest turuhinnast, s.o hageja poolt esitanud sõiduki

hinnapäringust, mille kohaselt oli sõiduauto Toyota Corolla 1,4 keskmine hind 7978 eurot

(käibemaksuga). Seega tuleks lugeda sõiduki, registrimärgiga XXX XXX, realiseerimise hinnaks

7978 eurot (käibemaksuga) ja arvates sellest maha käibemaksu, on vara realiseerimisest saadud

summaks 6382,40 eurot. Võlgnevuse arvutamisel on hageja arvestanud vara realiseerimisest

saadud summaga 4793,37 eurot, arvestades eeltoodut tuleb võlgnevusest veel maha arvata

1589,03 eurot (6382,40-4793,37 = 1589,03).

10. Sõiduk registrimärgiga XXX XXX suunati müüki 09.08.2010 ning müüdi 15.09.2010

maksumusega 123 190 krooni (käibemaksuga - I kd tl 110). Hageja on oma nõudes arvestanud

vara realiseerimisest saadud summaga 6561,06 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades

sõiduki müügihinda ja samalaadsete sõidukite keskmist müügihinda, saab asuda seisukohale, et

sõiduki, registrimärgiga XXX XXX, müügihind ongi selle turuväärtus.

11. Sõiduk registrimärgiga XXX XXX suunati müüki 21. juuli 2010 ning müüdi 18. november

2010 maksumusega 99 910 krooni (I kd tl 161). Sõiduk on osalenud liiklusavariides viiel korral,

sh perioodil, mil kehtis liisinguleping kostjaga, kahel korral (II kd tl 44). Sõiduk registrimärgiga

XXX XXX on samuti suunatud müüki 21. juuli 2010 ning on müüdud 18. novembril 2010

maksumusega 99 910 krooni (I kd tl 209). Sõiduk on samuti osalenud liiklusavariides viiel

korral, sh perioodil, mil kehtis liisinguleping kostjaga, neljal korral.

Mõlema sõiduki kohta on 07.07.2010 koostatud vara üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd tl 151,

199) ning mõlemal aktil on märgitud, et tagastange defektiga, kerel esineb värvikriime ja

defekte, auto vajab välipesu. Samuti on mõlema sõiduki kohta Amserv Tähe (Valoor AS) poolt

21.07.2010 koostatud sõiduki müüki suunamise akt (I kd tl 152, 200) ja tehnoakt (I kd tl 154,

202). Mõlema sõiduki puhul on ka märgitud, et vajab remonti.

Riigikohtu seisukohtade kohaselt (nt tsiviilasi nr 3-2-1-33-08 ja nr 3-2-1-77-08) on iseenesest

lubatav sõiduki tegelikust müügihinnast lähtumine, kui müügiprotsess on olnud läbipaistev,

võimaldanud selles osaleda ka liisinguvõtjal ning sõiduki müügihind ei erine oluliselt selle

turuväärtusest.

Lähtudes asja materjalidest, saab asuda seisukohale, et antud juhul on liisinguesemete

müügiprotsess on olnud läbipaistev, liisinguandja on võimaldanud selles osaleda ka

liisinguvõtjal. Samas aga praegusel juhul sõiduki registrimärgiga XXX XXX ja sõiduki

registrimärgiga XXX XXX müügihind erineb oluliselt (20 %) keskmisest müügihinnast,

s.o liisingueseme tagastamisaegsest turuväärtusest. Hageja on küll tõendanud, et mõlemad

sõidukid, s.o sõiduk registrimärgiga XXX XXX ja sõiduk registrimärgiga XXX XXX, vajasid

remonti, kuid samas jääb ebaselgeks, kuivõrd remondi vajadus mõjutab sõidukite turuväärtust

(s.o kas remondivajadus tingib sõidukite müügihinna alla keskmise ja kui suures ulatuses).

Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et ka sõiduki registrimärgiga XXX XXX ja sõiduki

registrimärgiga XXX XXX puhul tuleb turuväärtuse määramisel lähtuda keskmisest turuhinnast,

lugeda sõidukite realiseerimisest saadud summaks kummagi osas 6382,40 eurot (käibemaksuta).

Võlgnevuse arvutamisel on hageja arvestanud mõlema sõiduki puhul vara realiseerimisest

saadud summaga 5321,18 eurot, seega tuleb võlgnevusest veel maha arvata kokku mõlema

sõiduki osas 2122,44 eurot (6382,40-5321,18 =1061,22x2 = 2122,44).

Lähtudes käeolevas otsuse punktis ja otsuse punktis 9 märgitust, tuleb hageja nõudest kokku

maha arvata 3711,47 eurot (2122,44+1589,03 = 3711,47). Seega tuleb kostjalt 2 välja mõista

solidaarselt kostjaga 1 hageja kasuks 27 119,65 eurot (30 831,12-3711,47 = 27 119,65).

12. Apellandi väitel on käenduslepingud tühised. Siinkohal on apellant tuginenud TsÜS §-le 86

ning leidnud, et käenduslepingud on vastuolus heade kommetega, sest vastastikuste kohustuste

väärtus on tasakaalust väljas ja lepingute sõlmimisel oli kostja 2 vaid 21-aastane ning ei omanud

kogemust ettevõtluses.

Vastavalt TsÜS § 86 lg-le 2 on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt esitatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et

käenduslepingud on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel. VÕS

§ 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu sõlmimisega

tekib spetsiifiline võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse

täitmise eest. Käendusleping on reeglina ühepoolne leping (seega ei ole tegemist vastastikuse

lepinguga). Kuna ei ole tegemist vastastikuse lepinguga, siis ei saa käendusleping olla heade

kommetega vastuolus seetõttu, et vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas.

13. Samuti ei muuda heade kommete vastaseks käenduslepinguid apellandi väide, et ta oli

käenduslepingute allkirjastamisel 21-aastane ning talt ei saa eeldada käenduslepingute tähenduse

adekvaatset mõistmist.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-140-07 punktis 30 asunud seisukohale, et „Riigikohus on

leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida

ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks

(vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Tehing on vastuolus

heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade

kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole

ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis

kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu

24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-29-02, p 9).“

Ringkonnakohus leiab, et käenduslepingute sõlmimine teovõimelise 21-aastase isikuga ei ole

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustundega ja väärtushinnangutega ning õiguse

üldpõhimõtetega vastuolus ja käenduslepingud ei ole ka selle apellandi väite kohaselt TsÜS § 86

lg 1 alusel tühised.

14. Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust (rahuldatakse hagi 88% ulatuses,

rahuldamata jääb 12% ulatuses; apellatsioonkaebus rahuldatakse 12% ulatuses, rahuldamata jääb

88% ulatuses) jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus 88% ulatuses

solidaarselt kostjate kanda ja P. Sõmeriku menetluskulud 12% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad 88% ulatuses P. Sõmeriku kanda ja 12% ulatuses

hageja kanda.

Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2013 määrusega on antud P. Sõmerikule menetlusabi ja

vabastatud ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 765 eurot tasumisest (tasumisele

kuulus riigilõiv summas 850 eurot). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata 88% ulatuses,

siis tuleb tasumata riigilõiv 663 eurot TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista P. Sõmerikult ning

riigilõiv 102 eurot hagejalt riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson