2-12-38101/20 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2014 Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-38101 Tsiviilasi OÜ Alminger hagi OÜ Claris Investments vastu nõude tunnustamiseks OÜ Claris Holding pankrotimenetluses Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.02.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Claris Investments apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Alminger (RK 11060494), lepinguline esindaja adv. Anto Variku Kostja OÜ Claris Investments (RK 11245963), lepinguline esindaja adv. Monica Pihlak Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 11.02.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-38101 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud mentluskulud OÜ Claris Investments kanda.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

OÜ Alminger palus 21.09.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses tunnustada tema nõuet 164 732, 95 eurot OÜ Claris Holding pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) §

153 lg. 1 p. 2 rahuldamisjärgu nõudena. Esialgselt märkis hageja nõude suuruseks 230 430, 41 eurot, kuid menetluse käigus vähendas seda. Nõude aluseks on 01.10.2007 laenuleping, millest tuleneb pankrotivõlgniku võlgnevus hageja ees.

Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Pankrotivõlgnik ei ole hagejalt laenu saanud. Intressiarvestus on ebaselge.

Maakohtu otsuse põhjendused

Kohus rahuldas hagi ning tunnustas OÜ Alminger nõuet OÜ Claris Holding pankrotimenetluses summas 164 732, 95 eurot PankrS § 153 lg. 1 p. 2 järgi teise rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda TsMS) § 162 lg. 1 alusel.

Apellatsioonkaebus

Kostja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja uue otsusega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei ole arvestanud kõiki asjas arvestamisele kuuluvaid asjaolusid ning on vääralt jätnud kohaldamata menetluskulude jaotuses TsMS §

162 lg. 4 ja § 169 lg. 1 sätted.

Tõendamist on leidnud, et kostja esitas OÜ Claris Holdings (pankrotis) pankrotimenetluses vastuväite hageja nõudele põhjendatult, tuginedes Alminger OÜ poolt pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele ja selle lisadele, millega kostja tutvus enne nõuete kaitsmise koosolekut. Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et hageja nõudeavaldusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtus 1 027 942 kroonise (65 697, 46 eurot) makse tegemine võlgnikule, tehtud hageja pangakontolt 3 maksega: 468 000 krooni + 144 642 krooni +

415 300 krooni. Mingeid muid kandeid hageja tõendanud ei olnud. Sellest lähtudes esitas kostja nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite summale, mis jäi esitatud nõude ja maksetega tehtu vahele ehk 164 732, 95 eurole. Seega oli kostja vastuväide põhjendatud ja tugines hageja esitatud nõudeavaldusele.

Hageja esitas kohtule hagi, nõudes nõude tunnustamist 230 430, 41 euro ulatuses, kuigi kostja vastuväide oli summas 164 732, 95 eurot. Hageja ei lisanud hagiavaldusele nõuet põhistavaid tõendeid. Maakohus andis 26.09.2012 kohtumäärusega kostjale tähtaja 14 päeva hagile vastamiseks ja hagejale 7 päeva kostja vastuse kättesaamisest. Hageja ei täitnud kohtumäärust, jättes 17.10.2012 tähtajaks vastamata ning esitas hagi eset tõendavad tõendid alles 05.12.2012 istungil. Hagejast tulenevalt viibis menetluse lahendamine. Kui hageja oleks esitanud tõendid 10.10.2012, saanuks asja lahendada 05.12.2012 kohtuistungil. Hagejast tulenevalt pikenes menetlus veel 09.01.2013 istungini.

Kohus andis kostjale tähtaja esitatud tõenditega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Kostja esitas kirjalikud seisukohad hageja poolt 05.12.12 istungil esitatud tõenditele menetlusdokumendis 13.12.12. Kostja tuvastas, et hageja oli esitanud kohtule teistsuguse nõudeavalduse (ilmsete võltsimistunnustega), kui oli pankrotihaldur Andres Hermet nõudeavalduste toimikus. Kostja selgitas kohtule, et hageja esindaja on pahatahtlikult takistamas asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist.

Hageja poolt kohtule 05.12.2012 istungil esitatud nõudeavaldusel puudus lisa 2. Samas oli kostja koostanud oma vastuväite nõudele nõudeavaldusest ja selle lisast 2 lähtudes. Kostja märkis istungil, et hageja nõudeavaldusele lisatud digitaalallkirjade kinnituslehel puudub kuupäeva väljatrükil ajavööndit märkiv number, tavaliselt antud ajavööndis +02:00. Alles 27.12.2012 esitas hageja selgituse, milline nõudeavaldustest on õige ning millest tulenevalt oli ta esitanud kohtule teistsuguse nõudevalduse, kui oli esitanud pankrotimenetluses. Kostja vastuväited põhinesid pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusel ja sellele lisatud pangakonto väljavõttel. Eeldatavalt sellest tulenevalt hageja toimis eelkirjeldatud viisil.

Kokkuvõtvalt tingis hageja tegevus tsiviilasja menetluse. Kostja ei ole oma käitumisega põhjustanud hagi esitamist. Kui hageja oleks esitanud pankrotimenetluses nõudeavalduse juurde kõik dokumendid, millised esitas tsiviilasja menetluses, poleks kostja vastuväidet esitanud. Kostja vastuväide põhines pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusel ja sellele lisatud lisadel.

Kui hageja oleks kohe hagiavaldusele lisanud kõik nõuet põhistavad tõendid, oleks kostja hagi õigeks võtnud. Sel juhul tulnuks hagejal TsMS § 168 lõikest 6 lähtudes kanda oma menetluskulud ise, sest kostja ei ole kuidagi oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kui hageja oleks täitnud 26.09.2012 kohtumäärust ning esitanud kõik asjassepuutuvad kohased tõendid 10.10.2012, ei oleks tsiviilasja menetlus kujunenud nii kulukaks ja aeganõudvaks.

Vastus apellatsioonkaebusele

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

TsMS §651 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsus seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas hagi ja jättis poolte menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Kolleegium märgib, et kostja ei ole maakohtus menetluse ajal esitanud taotlust jätta TsMS §

162 lg. 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Samuti ei ole kostja hagist loobunud ja ta vaidles hagile vastu n.ö. lõpuni, esitades veel viimasel kohtuistungil taotluse hageja esitatud tõendi tagastamiseks (millise taotluse kohus jättis rahuldamata ja millisele tõendile kohus hagi rahuldamisel ka tugines) ja vaidles vastu hageja intressiarvestusele ebaselguse põhjendusel (millise väite maakohus otsust tehes kummutas). Seega pole alust väita, et kostja oleks hagi õigeks võtnud, kui hageja oleks oma tõendid esitanud koheselt.

Nõude tunnustamise hagi menetlemisel kohtus võib võlausaldaja kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid ning pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldaja ei või nõuet kohtus tõendada tõenditega, mida ei ole esitatud koos nõudeavaldusega nõuete kaitsmise koosolekule tunnustamiseks. Nõude tunnustamata jätmise põhjused ei peagi selguma nõuete kaitsmise koosolekul, kuna nõude põhjendatusele annab hinnangu kohus.

Nõude tunnustamisele vastuvaidlemiseks ei pea vastu vaielnud isik esitama mingeid põhjendusi, mistõttu ei ole õige väita, et hageja põhjustas antud kohtumenetluse. Antud juhul näiteks võlgniku pankrotihaldur pidas hageja nõuet sellele lisatud dokumentide alusel põhjendatuks.

Seega puudub alus väita, et kostjalt menetluskulude väljamõistmine oleks olnud tema suhtes äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane, nagu seda sätestab TsMs § 162 lg. 4.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud pellandi kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik