3-12-382/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-382

Haldusasi

MV-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

10.02.2012 kasutusloa väljastamisest keeldumise otsuse

nr 54314 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kohustamiseks kasutusloa taotlust uuesti läbi vaa-

tama

Menetlusosalised

Kaebaja – MV

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MV-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Istung 10. veebruaril 2014. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MV-i apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-12-382. Teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

3. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10. veebruari 2012. a otsus nr 54314 ja

kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit MV-i 17. novembri 2011. a taotlust uuesti

läbi vaatama.

4. Mõista Tallinna linnalt MV-i kasuks välja menetluskulud 3047 (kolm tuhat neliküm-

mend seitse) eurot ja 57 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 24. märtsil 2014, välja ar-

vatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

3-12-382

2(14)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MV-i omandis on Nõmme tee 82a kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 14629012, ka-

tastritunnus 78407:701:0131, pindala 147 m2). Tallinna Linnavalitsus kehtestas 30.12.2009 kor-

raldusega nr 2188-k Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneeringu, millega muudeti Nõmme tee

82a kinnistu sihtotstarve 100% ärimaaks ja määrati ehitusõigus 1-korruselise müügipaviljoni

rajamiseks (I kd tl 18-22). Planeeringu seletuskirjas on märgitud: „Planeeringulahendusega ka-

vandatakse muuta Nõmme tee 82a kinnistu sihtotstarve 100% ärimaaks (senine sihtotstarbeta

maa) ja määrata kinnistule ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks. /.../ Raja-

tava lillemüügipaviljoni müügipinnaks on 15 m2.“

2. Tallinna Linnavalitsus määras 29.09.2010 korraldusega nr 1455-k Nõmme tee 82a katast-

riüksuse sihtotstarbeks 100% ärimaa (I kd tl 23).

3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 25.01.2011 Nõmme tee 82a kinnistule

ehitusloa nr 47721 lillemüügipaviljoni ehitamiseks. Ehitise kasutamise otstarbeks on ehitusloas

märgitud kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks (I kd tl 102).

4. TLPA väljastas 17.08.2011 Nõmme tee 82a kinnistule püstitatud lillemüügipaviljonile ka-

sutusloa nr11526, millega määrati ehitisele kasutamise otstarbeks kiosk, mis ei ole toiduainete

müügiks (kood 12315) (I kd tl 38-40).

5. MV esitas 22.09.2011 TLPA-le kasutusloa taotluse Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni ole-

masoleva kasutusotstarbe kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks, muutmiseks. Taotletav uus ka-

sutamise otstarve oli kiirtoitlustushoone. 27.09.2011 saatis MV täiendava e-kirja, milles selgi-

tas, et pole mitu aastat seotud lillemüügiga ja soovib seetõttu müüa paviljonis ainult pitsatoo-

teid. 17.10.2011 esitas MV uue kasutusloa taotluse Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutu-

sotstarbe muutmiseks kasutamise otstarbega kiosk toiduainete müügiks ja 17.11.2011 esitas MV

uue kasutusloa taotluse Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutusotstarbe muutmiseks, see-

kord kasutamise otstarbega muu kaubandushoone või kauplus. MV-i esindaja 16.01.2012 kir-

jaga on palutud rahuldada MV-i 17.11.2011 taotlus Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutu-

sotstarbe muutmiseks kasutamise otstarbega muu kaubandushoone või kauplus (kood 12319).

6. TLPA keeldus 10.02.2012 otsusega nr 54314 ehitusseaduse (EhS) § 34 lg 1 p 3 alusel

kasutusloa väljastamisest kasutusotstarbe muutmiseks aadressil Nõmme tee 82a (tl 57-63). Ot-

suse põhjenduste kohaselt on arvestatud kõiki kasutusloa menetluses kogutud tõendeid ja hin-

natud menetluse käigus ametile esitatud Nõmme tee 82a piirinaabrite IS ja JV seisukohti

Nõmme tee 82a kinnistul paikneva ehitise kasutamise otstarbe muutmise kohta. Nõmme tee

82a piirinaabrid IS ja JV on seisukohtades avaldanud, et on vastu lillemüügipaviljoni kasutu-

sotstarbe muutmisele, kuna võimaliku pitsamüügikoha rajamine põhjustab täiendavaid mõju-

tusi kodurahule, heakorrale (prügistamine) ning lõhna levikule võrreldes lillemüügiga. Kasu-

tusloa väljastamine Nõmme tee 82a ehitamise kasutamise otstarbe muutmiseks on vastuolus

3-12-382

3(14)

Nõmme tee 82a detailplaneeringuga, mille kohaselt on Nõmme tee 82a kinnistule määratud

ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks. Kaebaja oli taotlenud ja talle oli väl-

jastatud 25.01.2011 ehitusluba nr 47721 Nõmme tee 82a kinnistule lillemüügipaviljoni ehita-

miseks kasutamise otstarbega kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Ehitusloa aluseks oleva

ehituprojekti seletuskiri nägi ette krundile lillemüügipaviljoni ehitamist kasutamise otstarbega

kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. TLPA väljastas 17.08.2011 vastavalt kaebaja 29.07.2011

taotlusele Nõmme tee 82a kinnistule püstitatud lillemüügipaviljonile kasutusloa nr 11526, mil-

lega määrati ehitisele kasutamise otstarbeks kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Seega on

detailplaneeringus taotleja enda soovi kohaselt määratud kasutusotstarve – lillemüügipaviljon,

mistõttu ei ole krundile püstitatud ehitise kasutusotstarbe muutmine põhjendatud ja õiguslikult

lubatav.

7. MV esitas 23.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 18.04.2012 kaebuse täpsustuse,

mille kohaselt jäi kaebuse nõueteks tühistada TLPA 10.02.2012 kasutusloa väljastamisest keel-

dumise otsus nr 54314 ja kohustada TLPA-d kaebaja 17.11.2011 kasutusloa taotlust uuesti läbi

vaatama. Kaebuse põhjendused on järgmised.

TLPA on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud haldusmenetlust, sh rik-

kunud kaalutlusreegleid ja tuginenud lubamatutele kaalutlustele. TLPA on seadusliku aluseta

piiranud kaebaja põhiseaduslikku omandiõigust (PS § 32) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31), sea-

des ehitise kasutamise otstarbe muutmise sõltuvusse detailplaneeringust. TLPA on rikkunud

põhjendamiskohustust, jättes arvestamata kaebaja seisukohtadega ning lähtunud väiteid kont-

rollimata ning uurimispõhimõtet rikkudes otsust tehes ebaõigetest väidetest.

Ehitise kasutamise otstarbe muutmine ei ole vastuolus kehtiva Nõmme tee 82a detailplaneerin-

guga. TLPA seisukoht, et detailplaneeringuga on kindlaks määratud krundi kasutusotstarve lil-

lemüügipaviljon, mistõttu ei ole kasutusotstarbe muutmine lubatav, on ekslik. Kaebaja leiab, et

detailplaneeringuga on võimalik kindlaks määrata ainult krundi kasutamise sihtotstarve, mitte

ehitise kasutamise otstarve, mistõttu ei ole detailplaneeringuga võimalik ka piirata ehitise ka-

sutamise otstarbe määramist sihtotstarbe raames. Tegemist ei ole asjakohase kaalutlusega hal-

dusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 mõttes.

Vaidlustatud otsuses on segamini aetud krundi kasutamise sihtotstarve ja ehitise kasutamise

otstarve. Tallinna Linnavalitsuse 30.12.2009 korraldusega nr 2188-k muudeti Nõmme tee 82a

kinnistu sihtotstarve 100% ärimaaks ja määrati ehitusõigus 1-korruselise müügipaviljoni raja-

miseks. Tallinna Linnavalitsuse 29.09.2010 korraldusega nr 1455-k on Nõmme tee 82a katast-

riüksuse sihtotstarbeks määratud 100% ärimaa. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155, mille § 6 p

2 kohaselt on ärimaa ärilisel eesmärgil kasutatav maa, sh jaekaubandusehitiste maa (samuti

toitlustusehitiste maa). Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on kehtestatud EhS § 26 lg 5 alusel

majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrusega nr 10 (edaspidi 26.11.2002

määrus nr 10), mille kohaselt on jaekaubandushooneks (kood 12310) muu hulgas ka taotletud

muu kaubandushoone või kauplus (kood 12319). Hetkel kehtib ehitisel jaekaubandushoone ka-

sutamise otstarbe alaliik kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks (kood 12315). Planeeringume-

netluses ei ole ega saagi olla võimalik piirata või kitsendada ehitise kasutamist, kui see on koos-

kõlas krundi kasutamise ja katastriüksuse sihtotstarbega. Detailplaneeringuga ei ole võimalik

piirata ärimaaks määratud kinnistul äritegevust, nt ainult lillede müügiks.

Ehitise kasutamise otstarbe muutmine ei ole vastuolus Nõmme tee 82a väljastatud ehitusloaga.

Realiseeritud ja kehtivuse kaotanud ehitusluba ei saa objektiivselt olla uue kasutusloa väljasta-

misest keeldumise aluseks.

3-12-382

4(14)

Arusaamatuks jääb TLPA väide, et ehitusloaga ei olnud lubatud püstitada müügipaviljoni, vaid

lillemüügipaviljoni. Käesoleval juhul vastab ehitis Nõmme tee 82a ehitusprojektile, mille ko-

haselt oli projekteeritavaks ehitiseks müügipaviljon (projekti p 1.4.2). Kasutusotstarbe muut-

misega hoone tulepüsivusaste ei muutu (TP-3), samuti ei muutu ehitise kasutusviis Vabariigi

Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ tä-

henduses, mis määratleb nii kehtiva kui ka taotletava kasutamise otstarbe IV kasutusviisi alla.

TLPA ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millega ehitise kasutamine otstarbel kaubandus-

hoone või kauplus oleks vastuolus. Uue kasutusloa andmise vajadus ei ole seotud ehitustege-

vusega, vaid müügipaviljoni kasutamise otstarbe muutumisega. Ehitamine on toimunud ehitus-

loa aluseks olnud ehitusprojekti järgi, teostatud ei ole juurdeehitusi ega parandusi ja nendeks

vajadus ka puudub. Maa sihtotstarve ei ole muutunud. Samuti ei ole vajalik hoones teostada

mingeid ehitusluba nõudvaid ehitustöid. Kehtiva õiguse kohaselt peab ehitise omanik ehitise

kasutusotstarbe muutmiseks (ehitiste klassifikaatori alusel) taotlema kohalikult omavalitsuselt

uue kasutusloa. Puudub õiguslik alus nõuda isikult uue ehitusloa või detailplaneeringu kehtes-

tamist põhjendusel, et vajalikuks on osutunud ehitise kasutamise otstarbe muutmine. See oleks

vastuolus seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3).

Kasutusloa väljastamisest keeldumise alused on ammendavalt reguleeritud EhS § 34 lg-s 1.

Käesoleval juhul ei eksisteeri ühtegi EhS §-s 34 sätestatud alust, samuti ei riivata ehitise ka-

sutusotstarbe muutmisega ebaproportsionaalselt naaberkinnistute omanike õigusi. Vaidlustatud

otsus ei vasta HMS § 56 lg 3 nõuetele ning on antud kaalutlusvigadega, kuna vastustaja ei ole

kaalunud kaebuse esitaja huve. TLPA ei ole tuvastanud naabrite õiguste ebaproportsionaalset

rikkumist, vaid ainult nentinud, et võimaliku pitsamüügikoha rajamine põhjustab täiendavaid

mõjutusi kodurahule, heakorrale (prügistamine) ning lõhna levikule võrreldes lillemüügiga,

sealjuures toomata välja ühtegi argumenti, miks kaebaja põhjendused 16.01.2012 esitatud sei-

sukohas on tähelepanuta jäetud ja miks kõrvaltingimuste kehtestamine käesoleval juhul ei ta-

gaks naabrite õiguste kaitset. TLPA on oluliselt rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet.

Vastupidiselt TLPA seisukohale pooldab suur enamus naabreid kasutusotstarbe muutmist.

Nõmme tee 80 omanik JP on andnud Nõmme tee 82a kinnistu otstarbe kohta nii poolt- kui ka

vastuallkirja. Kaebaja on saanud kooskõlastused just nendelt naabritel, kes Nõmme tee 82a kin-

nistul toimuvat oma akendest näevad. Samuti on Kristiine Linnaosa Valitsus kinnitanud, et ka-

sutamise otstarbe muutmine ei too endaga kaasa mingeid täiendavaid probleeme võrreldes prae-

guse otstarbega.

Kaebaja on Nõmme tee 82a kinnistut märkimisväärselt korrastanud ja pigem oluliselt tõstnud

naabrite kinnistute väärtust. Kinnistu eraldati piirinaabritest umbes 2 meetri kõrguse puidust

aiaga, millega vähendati oluliselt naabrite kinnistutele kostuvat müra ja ka sõidukitest tulevat

valgust. Vaidlusalusel kinnistul tegevust kavandava Toidumaania OÜ omandis oleva Vabaduse

pst 54b pitsasöögikoha kohta ei ole Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud kaebusi heakorra,

prügimajanduse ega toidukäitlemise kohta. Vastustaja ei ole välja selgitanud asjas tähtsust oma-

vaid asjaolusid ja on lähtunud naabri paljasõnalisest väitest, et ehitise kasutusotstarbe kiosk, mis

ei ole toiduainete müügiks (kood 12315) muutmisega kasutusotstarbeks muu kaubandushoone

või kauplus (kood 12319) suureneb oluliselt müra-, haisu-, ja prügireostus.

TLPA on õigusvastaselt piiranud kaebaja õigust tegeleda oma ärimaa sihtotstarbega kinnistul

soovitud ettevõtlusega ning on seadusliku aluseta sidunud kasutusloa väljastamisest keeldumise

paljasõnalise väitega, et naabrid soovivad kinnistu kasutamist lillemüügikohana. Haldusaktist

tulenevate õiguste realiseerimise sõltuvusse seadmine asjaoludest, mis ei ole haldusakti andmi-

sel asjakohased ja milleks puudub õiguslik alus, ei ole kooskõlas HMS § 3 lg-s 2 sätestatud

põhimõttega.

3-12-382

5(14)

Kuigi kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, saab kohus kontrollida asja si-

sulist otsustamist mõjutada võinud vormi- ja menetlusvigade olemasolu või puudumist. TLPA

on jätnud kaalutlusõiguse kasutamata ja lähtunud oma otsustust tehes projektide läbivaatamise

komisjoni 18.01.2012 otsusest, kusjuures haldusakti põhjenduste leidmine on toimud hiljem,

s.o pärast kaebaja pöördumist TLPA poole põhjenduste saamiseks.

TLPA lähtus otsuse tegemisel ebaõigetest eeldustest. TLPA keeldus kasutusloa väljastamisest

selle vastuolu tõttu detailplaneeringuga, samas viitas õigusliku alusena EhS 34 lg 1 p-le 3, st

vastuolu projekteerimistingimustega, mis aga käesoleval juhul puudub. Samuti ei saa kasutus-

loa väljastamisest keeldumise aluseks olla selle vastuolu detailplaneeringuga.

TLPA on otsuses lähtunud olematust suulisest kokkuleppest IS ja kaebaja vahel, mis väidetavalt

piirab kaebajal kasutada oma kinnistul asuvat hoonet muuks kui lillede müügiks. Väär ja paha-

tahtlik on IS (naaberkinnistu Nõmme tee 82 omanik) haldusmenetluses esitatud väide, et isik ei

olnud teadlik võimalusest, et Nõmme tee 82a müügikioskit võidakse hakata kasutama pitsa või

ka muu toiduainete kaasamüügi kohana. Kaebaja ei ole kunagi lubanud, et kinnistut ei hakata

tulevikus kasutama ka mõnel muul otstarbel. IS ei ole enne 10.11.2011 vastuväidete esitamist

TLPA-le kunagi väljendanud oma pahameelt või vastuolu kasutusotstarbe muutmisele. Aru-

saamtuks jääb, millist tähendust omistab TLPA nimetatud suulisele kokkuleppele. Haldusorga-

nil ei ole pädevust asuda lahendama võimalikke ja tulevikus tekkivaid naabrusõigustesse puu-

tuvaid vaidluseid kahe naabri vahel.

Arusaamatuks jääb TLPA seisukoht, et IS-l on õigustatud ootus, et kehtestatud planeering jääb

kehtima mõistliku aja jooksul. Kasutusloa taotlus ei ole põhjuslikult seotud detailplaneeringu

kehtestamise vajadusega ning õiguspärane ootus haldusakti kehtima jätmise suhtes saab siiski

olla haldusakti adressaadil, mitte haldusmenetluses huvitatud isikutel.

TLPA on rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. TLPA ei informeerinud kaebajat kuni kasutu-

sotstarbe muutmise soovini (sügis 2011) IS seisukohtadest ega 10.11.2010 kirjast, mis käsitles

väidetavat suulist kokkulepet kaebajaga. Esimest korda nägi kaebaja naabri arvamust ehitus-

projekti kohta 2011. a detsembris TLPA arhiivis oleva ehitusprojekti vahel. Samuti tutvus kae-

baja naabrite arvamusega kasutusotstarbe muutmise kohta alles 2011. a lõpus vahetult TLPA

ametniku MP poole pöördudes. TLPA ametnikud (IT ja AR) on korduvalt ehitusloa menetluse

käigus ning ka hiljem kaebajale selgitanud, et ehitise kasutusotstarbe muutmine on võimalik ja

kui hoone ehitusprojekti oleks taotletud toiduainete müügiks, ei oleks see väljastamata jäänud.

TLPA vastuoluline käitumine ei ole kooskõlas hea haldustavaga ja see on kaebajale tekitanud

varalise kahju ja saamata jäänud tulu, kuna hoonet ei saa hetkel kasutada soovitud kasutusots-

tarbel.

8. TLPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel peeti vajalikuks Nõmme tee 82a kinnistule

üksnes lillemüügipaviljoni rajamist, millele viidatakse nii detailplaneeringu seletuskirjas kui ka

detailplaneeringu kehtestamise korralduse seletuskirjas. Läbi planeerimismenetluse kui avaliku

menetluse saavad puudutatud isikud ja avalikkus teavet ning osaleda piirkonna ruumilise

arengu kujundamises ja ehitusõiguse määramises. Nõmme tee 82a detailplaneeringu kehtesta-

misega on määratud ehitusõigus lillemüügipaviljoni rajamiseks. Puudutatud isikutel on õigus-

tatud ootus, et planeeringulahendus jääb mõistliku aja jooksul kehtima. Vastasel korral kaotaks

planeerimine oma mõtte ja eesmärgi ning ei oleks tagatud pikaajaline ruumilise arengu kavan-

damine.

25.01.2011 väljastati ehitusluba nr 47721 Nõmme tee 82a kinnistule lillemüügipaviljoni püsti-

tamiseks. Ehitusluba väljastati OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojekti alusel, mis

koostati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 2188-k kehtestatud detailplaneeringu alusel.

3-12-382

6(14)

Ehitusloa aluseks oleva OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojekti (Lillemüügi pa-

viljon, Nõmme tee 82A ehitusprojekt, töö nr 16) seletuskirjas on sedastatud: „Tühjale krundile

näeb projekt ette lillemüügi paviljoni ehitamise. Müügipaviljoni kasutusotstarve vastavalt

MKM määrusele 26.11.2002 nr 10 on kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks.“

Nõmme tee 82a ehitusprojekti menetlemise käigus kaasati ameti poolt Nõmme tee 82 omanik

IS. Nõmme tee 82 omanik esitas 10.11.2010 Nõmme tee 82a ehitusprojekti kohta arvamuse,

kus avaldas: „Seoses eelnevatele suusõnalistele kokkulepetele kinnistu omanik MV-iga ning

projektijuhi GV avada antud alal lilleäriga tegelev kiosk, palun lisada antud objekti detailpla-

neeringujärgne nimetus ka ehitusprojekti. Sellisel juhul vastaks ehitusprojekt detailplaneerin-

gule, kus antud ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks.“ Seega oli puudutatud

isik ka ehitusloa menetluse käigus avaldanud oma seisukoha, et ehitise näol saab vastavalt de-

tailplaneeringule olla tegu üksnes lillemüügipaviljoniga. Ehitusloa taotleja on IS seisukohaga

arvestanud ja vastavad parandused projektis teinud. Seejärel väljastas TLPA 25.01.2011 ehi-

tusloa nr 47721, millele on märgitud ehitise nimetuseks lillemüügipaviljon ja kasutamise ots-

tarbeks kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Seega oli kaebaja nii avalikule võimule kui ka

puudutatud isikutele andnud nimetatud märkuste arvestamisega üheselt mõista, et ta rajab de-

tailplaneeringu kohase lillemüügipaviljoni.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et TLPA ei ole teostanud kaalutlusõigust ning rikutud

on kaalutlusreegleid. Nõmme tee 82a kasutusloas ehitise kasutusotstarbe muutmise menetluses

kaasas TLPA Nõmme tee 82a naaberkinnistute omanikud kui puudutatud isikud. Nõmme tee

82 kinnistu omanik IS ja Kajaka 39 kinnistu omanik JV esitasid oma arvamuse ja vastuväited

koos põhjendustega Nõmme tee 82a ehitise kasutusotstarbe muutmisele. Mõlemad olid vastu

Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni kasutamise otstarbe muutmisele. Oma arvamuse Nõmme

tee 82a ehitise kasutusotstarbe muutmise osas on andnud ka Nõmme tee 80 kinnistu omanik JP

ja Kajaka 28/Nõmme tee 85 kinnistu omanik VJ.

Vastustaja leidis, et lähtuda tuleb 30.12.2009 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 2188-k

kehtestatud Nõmme tee 82a detailplaneeringust, millega anti kinnistule ehitusõigus 1-korruse-

lise müügipaviljoni rajamiseks. Korralduse seletuskirja kohaselt on Nõmme tee 82a kinnistule

määratud ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks. Nõmme tee 82a kinnistu de-

tailplaneeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks rajada Nõmme tee 82a

kinnistule 17,5m² müügipinnaga 3,2 m kõrgune 1-korruseline hoone – lillemüügipaviljon. Lil-

lemüügipaviljoni muutmine muu kaubandushoone või kaupluse kasutusotstarbega ehitiseks ei

vasta kehtivale detailplaneeringule. Muutes planeerimisotsuseid iga-aastaselt, ei ole võimalik

saavutada pikaajalist ruumilist arengut ja planeerimise eesmärke. Samuti tuleb arvestada, et

planeerimise eesmärgiks on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve ar-

vestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks

planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Vastustaja arvestas otsust nr 54314 tehes

puudutatud isikute IS ja JV-i seisukohtadega ning IS õiguspärast ootust, et kehtestatud detailp-

laneering jääb kehtima mõistliku aja jooksul.

Aktsepteeritav ei ole situatsioon, kus detailplaneeringu alusel rajatakse ehitis ning pärast ehitise

valmimist taotletakse sellele ka detailplaneeringus ja ehitusloas märgitud kasutamisotstarbega

kasutusluba, kuid vähem kui kuu möödudes soovitakse muuta ehitise kasutusotstarvet. Nõmme

tee 82a ehitise puhul näitab kaebaja pahatahtlikkust ilmekalt 27.09.2011 e-kiri, kus kaebaja on

sedastanud, et ta soovib muuta kasutusotstarvet müügipaviljonil, milles algselt oli soov müüa

lilli; kuna ta ei ole enam mitu aastat olnud seotud vastava tegevusvaldkonnaga, siis on soov

müüa antud paviljonis pitsatooteid „Peetri Pizza“ kaubamärgi all. Sellest nähtuvalt teadis kae-

baja juba ehitise rajamise hetkel, et ta ei soovi hakata ehitist kasutama detailplaneeringus ja

ehitusloas märgitud kasutusotstarbele vastavalt. Seega teades, et Nõmme tee 82a ehitises ei

3-12-382

7(14)

kavatseta lilli müüma hakata, oleks pidanud kaebaja taotlema uue ehitusloa, kuna muutus ehi-

tise kasutusotstarve. Uue ehitusloa menetluse käigus oleksid saanud puudutatud isikud esitada

oma arvamused ja avalik võim kaaluda muutunud kasutusotstarbega ehitisele antud asukohas

loa väljastamist.

Detailplaneeringus on taotleja enda soovi kohaselt määratud kasutusotstarve – lillemüügipavil-

jon, mistõttu ei ole krundile püstitatud ehitise kasutusotstarbe muutmine põhjendatud ega luba-

tav. Kaebajal on võimalik kasutada Nõmme tee 82a ehitist vastavalt 17.08.2011 kasutusloale

nr 11526. Väljastatud kasutusloaga määrati valminud ehitisele kasutamise otstarve kiosk, mis

ei ole toiduainete müügiks. 17.08.2011 kasutusluba nr 11526 on kehtiv ning vastab kehtivale

detailplaneeringule.

9. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2013 otsusega MV-i kaebuse rahuldamata ja menetlu-

sosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse

30.12.2009 korraldust nr 2188-k, millega kehtestati Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneering,

ehitusluba nr 47721 ega ka 17.08.2011 kasutusluba nr 11526. Kasutusluba nr 11526 ei ole antud

ajutisele ehitisele, seega kasutusluba lillemüügipaviljonile kasutamise otstarbega kiosk, mis ei

ole toiduainete müügiks (kood 12315), on tähtajatu.

Kaebaja taotlus kasutusloa muutmiseks võib pidada haldusmenetluse uuendamise taotluseks.

Riigikohus on 22.02.2005 lahendis nr 3-3-1-84-04 (p 9) leidnud, et HMS § 64 lg 1 kohaselt

võib isik taotleda haldusakti muutmist üksnes HMS §-s 44 sätestatud haldusmenetluse uuenda-

mise tingimustel. Praegusel juhul HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluseid ei esine. Vaidlustatud

TLPA 10.02.2012 otsusest nr 54314 nähtuvalt ei ole esinenud ka EhS § 38 lg-s 1 sätestatud

aluseid kasutusloa nr 11526 kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. Vastustaja on siiski kae-

baja taotluse läbi vaadanud ja keeldunud 10.02.2012 otsusega nr 54314 kasutusloa väljastami-

sest kasutusotstarbe muutmiseks aadressil Nõmme tee 82a.

Vaidlustatud otsuses on õigesti leitud, et kehtiv detailplaneering näeb ette Nõmme tee 82a 1-

korruselise lillemüügipaviljoni ehitamise. Nimetatud asjaolu nähtub Tallinna Linnavalitsuse

30.12.2009 korralduse nr 2188-k, millega kehtestati Nõmme tee 82a kinnistu detailplaneering,

seletuskirjas toodud haldusakti põhjenduste p-st 5, milles on muu hulgas märgitud, et planee-

ringulahendusega antakse ehitusõigus 1-korruselise lillemüügipaviljoni rajamiseks. Õige on

vaidlustatud otsuses ja vastuses kaebusele märgitu, et ka Nõmme tee 82a kinnistu detailplanee-

ringu seletuskirjas (leitav Tallinna planeeringute registrist aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr/) on

märgitud, et detailplaneeringu eesmärgiks on rajada kinnistule lillemüügipaviljon (seletuskirja

p 2 ja 6). Kaebaja nimetatud asjaolu ka ei vaidlusta, vaid on märkinud, et detailplaneeringu

seletuskirjas on kirjeldatud kaebaja esialgseid plaane tegeleda lillemüügiga. PlanS § 2 lg 1 ko-

haselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse

terviku ning § 2 lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise

arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldu-

sed ja põhjendused. Kaebaja on sellist detailplaneeringut soovinud ja ei ole Tallinna Linnava-

litsuse 30.12.2009 korraldust nr 2188-k, millega detailplaneering kehtestati, vaidlustanud.

Seega on asjakohatud kõik kaebaja väited, milles kaebaja leiab, et kehtiva Nõmme tee 82a kin-

nistu detailplaneeringuga ei ole võimalik määrata ehitise kasutamise otstarvet.

Ehitusloa aluseks olnud OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehitusprojekti seletuskiri nägi

ette lillemüügipaviljoni ehitamise, mille kasutamisotstarve on vastavalt (kuni 01.01.2013 keh-

tinud) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrusele nr 10 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“ kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks. Seega kehtiv detailplaneering ja selle

alusel koostatud ehitusprojekt näevad ette Nõmme tee 82a 1-korruselise lillemüügipaviljoni

3-12-382

8(14)

ehitamise. 25.01.2011 väljastati Nõmme tee 82a kinnistule ehitusluba nr 47721 lillemüügipa-

viljoni ehitamiseks kasutamise otstarbega kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks.

Vastustaja on keeldunud EhS § 32 lg-te 1 ja 3 ja § 34 lg 1 p 8 alusel õiguspäraselt kasutusloa

muutmisest, kuna kaebaja taotleb kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise ehitamise aluseks

olevale kehtivale Nõmme tee 82a detailplaneeringule ega kehtiva detailplaneeringu alusel

25.01.2011 väljastatud ehitusloale nr 47721, samuti ehitusloa aluseks olnud OÜ Est Inseneri-

büroo poolt koostatud ehitusprojektile. Asjaolu, et pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba

kehtivuse, ei muuda EhS § 12 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuet, et ehitamiseks peab olema ehitus-

luba ja ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile. Seega ei oleks vastustaja saanud kaebaja taotlust

kasutusloa muutmiseks rahuldada ka siis, kui Nõmme tee 82a piirinaabrid IS ja JV ning teised

naabrid oleksid kasutusloa muutmisega nõustunud.

Kaebuse väite kohta, et tegelikult vastab Nõmme tee 82a ehitis OÜ Est Inseneribüroo poolt

koostatud ehitusprojektile, märgib kohus, et kaebaja 27.09.2011 e-kirjast ja Veterinaar- ja Toi-

duameti 16.09.2011 tunnustusest nähtuvalt pidi vähemalt 15.09.2011 (kontrollakti kuupäev)

olema hoone sisustatud toiduainete valmistamist võimaldava sisustusega (pitsaahi, külmikud,

külmlett, tööpinnad, töövahendid), mida lillemüügipaviljoni ehitusprojekt ette nägema ei pida-

nud. EhS § 23 lg 81 kohaselt ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taot-

lemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimu-

sed, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kan-

devõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad.

Vaidlustatud otsuses on õigusliku alusena viidatud EhS § 34 lg 1 p-le 3, mis sätestab, et kasu-

tusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis

ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu

korral. Kuna sisuliselt on vastustaja kasutusloa muutmisest õiguspäraselt keeldunud, ei muuda

EhS § 34 lg 1 p-le 3 viitamine vastustaja otsust õigusvastaseks. Kuna vastustaja ei saanud õi-

guslikult kaebaja taotlust rahuldada, puudub ka alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks seetõttu,

et kaebaja tutvus naabrite arvamusega kasutusotstarbe muutmise kohta alles 2011. a lõpul

TLPA poole pöördudes ja ka seetõttu, et TLPA ametnikud käitusid väidetavalt vastuoluliselt.

Asjakohased ei ole käesolevas haldusasjas kaebaja etteheited ehitusloa menetluses kaebaja IS

seisukohtadest informeerimata jätmisest. Need etteheited oleksid asjakohased ehitusloa vaid-

lustamisel. Kaebaja ei ole ehitusluba vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. MV palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada kaebus ning

jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et Nõmme tee 82a detailplaneeringuga on määratud ehitise

kasutamise otstarbeks lillemüügipaviljon. Nõmme tee 82a detailplaneeringuga ei ole määratud

ehitise kasutusotstarbeks lillemüügipaviljon, kuna sellist kasutusotstarvet ei eksisteeri (vt

26.11.2002 määrust nr 10). Tallinna Linnavalitsuse 30.12.2009 korraldusega nr 2188 määrati

ehitusõigus 1-korruselise müügipaviljoni rajamiseks. Korralduses on läbivalt käsitletud hoonet

müügipaviljonina, mitte lillemüügipaviljonina.

Detailplaneeringu seletuskirjas esitatud kirjeldused, sh lillemüügiplaanidest tingituna ehitisele

antud nimetus lillemüügipaviljon, ei saa õiguslikult piirata kinnistu kasutamist ainult lillemüügi

eesmärgil, kuna sellise kitsendava piirangu seadmine ei ole detailplaneeringu eesmärk ega

kuulu ka detailplaneeringu reguleerimisalasse. Detailplaneeringu kirjeldavas osas olev selgitus,

et kaebaja soovib kasutada kioskit lillede müümiseks, ei piira ehitise kasutamise otstarbe muut-

mist. Selliseks piiranguks, mis piirab müügikioski kasutamist ainult konkreetse kauba (lillede)

3-12-382

9(14)

müümiseks, puudub seaduslik alus. Kaebaja soovib ehitist kasutada müügipaviljonina; see on

detailplaneeringuga kooskõlas.

Ekslik on kohtu seisukoht, et ehitise kasutamise otstarbe muutmine kasutusotstarbega kauban-

dushoone või kauplus ehitiseks on vastuolus Nõmme tee 82a detailplaneeringuga. Detailplanee-

ringu reguleerimisalasse ei kuulu ehitise kasutamise otstarbe määramine. Nõmme tee 82a ka-

tastriüksuse sihtotstarbeks on määratud 100% ärimaa. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse

nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 2 kohaselt on ärimaa

ärilisel eesmärgil kasutatav maa, sh jaekaubandusehitiste maa (samuti toitlustusehitiste maa).

Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on kehtestatud 26.11.2002 määrusega nr 10, mille kohaselt

on jaekaubandushooneks (kood 12310) muu hulgas ka taotletud muu kaubandushoone või kaup-

lus (kood 12319), samuti olemasolev kasutamise otstarve kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks.

Kaebaja seisukohta detailplaneeringu reguleerimiseseme osas on üheselt kinnitanud ka Sisemi-

nisteeriumi planeeringute osakonna esindaja oma vastuses kaebaja esindaja selgitustaotlusele.

Vastuses märgiti, et detailplaneeringu ülesandeks ei ole kindlaks määrata ehitise kasutamise

otstarvet, kuid ehitise kasutamise otstarbe määramisel tuleb lähtuda detailplaneeringuga kind-

laks määratud krundi kasutamise otstarbest. Nt kui krundi kasutamise otstarve on ärimaa, siis

saab ehitise kasutamise otstarve olla büroohoone, kauplus või muul ärilisel eesmärgil kasutatav

ehitis, mitte aga muuseum, elamu. Seega vastab taotletav ehitamise kasutamise (ärimaa) ots-

tarve detailplaneeringule.

Selgusetuks jääb kohtu seisukoht, et kuna kaebaja ise soovis sellist detailplaneeringut ja ei ole

detailplaneeringu kehtestamise korraldust vaidlustanud, on asjakohatud ka kaebaja väited, et

detailplaneeringuga ei määrata ehitise kasutamise otstarvet. Detailplaneeringuga on õiguslikult

võimalik kindlaks määrata krundi kasutamise sihtotstarve, mitte ehitise kasutamise otstarve (vt

PlanS § 9 lg 2 p 2, § 9 lg 4 p 1), mistõttu ei saa kehtestatud detailplaneering piirata ehitise

kasutamise otstarbe muutmist, kui see on kooskõlas krundi kasutamise ja katastriüksuse sihtots-

tarbega.

Ekslik on kohtu seisukoht, et müügipaviljoni kasutamise otstarbe muutmine on vastuolus

Nõmme tee 82a ehitusloaga ja selle aluseks oleva projektiga. Ehitis vastab Nõmme tee 82a

ehitusprojektile, mille seletuskirja kohaselt projekteeriti müügipaviljon, täiendavalt on kirjas, et

müügipaviljon on projekteeritud ühekorruselisena. Kuigi ehitusprojektis on tõepoolest märgitud

müügikioski kasutamise otstarbeks kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks, ei tähenda see, et ehi-

tise kasutusotstarbe muutmiseks on vaja väljastada uus ehitusluba, koostada projekt või et ka-

sutamise otstarbe muutmine oleks ehitusprojektiga vastuolus. Ehitusloa väljastamise alused on

ammendavalt reguleeritud EhS §-s 22, mida käesoleval juhul ei esine. Uue kasutusloa andmise

vajadus ei ole seotud ehitustegevusega, vaid müügipaviljoni kasutamise otstarbe muutumisega.

Ehitamine on toimunud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgi, teostatud ei ole juurdeehi-

tusi ega parandusi ja nendeks vajadus ka puudub. Maa sihtotstarve ei ole muutunud. Kaebaja

on ehitanud ehitusloa alusel ja vastavalt projektile.

Ahju või muu inventuuri paigaldamiseks müügikioskisse ei ole vaja ehitusluba EhS § 2 lg 6 ja

§ 12 kohaselt, samuti ei ole tegemist ehitusprojekti muudatusega. Ehitusloa projekt ei kajasta-

nud siseviimistluse või siseinventuuri paigaldamise küsimusi. Kohus on lähtunud otsuses asja-

kohatutest kaalutlustest.

Kasutusotstarbe muutmisega hoone tulepüsivusaste ei muutu (TP-3), samuti ei muutu ehitise

kasutusviis Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad

tuleohutusnõuded“ tähenduses, mis määratleb nii kehtiva kui ka taotletava kasutamise otstarbe

IV kasutusviisi alla. Kohus ei ole otsuses kaebaja vastavasisulisi väiteid analüüsinud.

3-12-382

10(14)

Kohtu viide EhS § 23 lg-le 81 ei ole asjakohane, kuna see reguleerib olukordi, kus ehitamise

käigus muudetakse ehitusprojekti oluliselt. Olukorras, kus ehitise kasutamise otstarbe kiosk, mis

ei ole toiduainete müügiks (kood 12315) muutmine kioskiks toiduainete müügiks (kood 12314)

või muuks kaubandushooneks või kaupluseks (kood 12319) ei eelda ehitustöid, siis ainuüksi

ehitise kasutusotstarbe muutmine ei eelda uue ehitusloa väljastamist või projekti koostamist.

Ehitusloa väljastamise alused on ammendavalt reguleeritud EhS §-s 22. Nõmme tee 82a ehitis

vastab ehitusprojektile, mille kohaselt oli projekteeritavaks ehitiseks müügipaviljon.

Ekslik on kohtu seisukoht, et käesoleval juhul esinevad kasutusloa väljastamisest keeldumise

alused. Kaebaja leiab, et ei esine alust EhS § 34 lg 1 p 8 kohaldamiseks. Kaebaja viitab Riigi-

kohtu lahendi nr 3-3-1-08-04 p-le 10, kus leiti, et EhS § 34 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omava-

litsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta ehitusprojektile, mille alusel on antud ehitusluba.

Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peaks kohalik omavalitsus enne, kui ta

otsustab kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vaja-

likkust. TLPA ei ole teostanud ehitise ülevaatust, teostanud ekspertiisi, nõudnud mõõdistuspro-

jekti vms, et tuvastada ehitise vastuolu seaduses sätestatud nõuetega. Uue kasutusloa andmise

vajadus ei ole seotud ehitustegevusega, vaid müügipaviljoni kasutamise otstarbe muutumisega.

Ehitamine on toimunud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgi, teostatud ei ole juurdeehi-

tusi ega parandusi ja nendeks vajadus ka puudub. Samuti ei ole vajalik hoones teostada mingeid

ehitusluba nõudvaid ehitustöid. Müügikioski siseinventuuri vahetus ei eelda ehitusluba ega pro-

jekti muutmist. Kohus ei ole tuvastanud naabrite õiguste ebaproportsionaalset rikkumist. Seega

ei eksisteeri ühtegi EhS §-s 34 sätestatud kasutusloa väljastamisest keeldumise alust.

Kasutusloa väljastamine on kaalutlusõiguse alusel teostatav ja kohaliku omavalitsuse diskret-

siooniline küsimus, millesse kohus ei saa sekkuda. Kohus on vaidlustatud otsuses hakanud ise

otsima õiguslikku alust ja põhjendusi kasutusloa väljastamisest keeldumisele, rikkudes sellega

oluliselt menetlusõigust. Kohus on väljunud oma volituste piiridest, otsides ise haldusaktile uue

õigusliku aluse, mida TLPA ei ole kohaldanud – vastustaja ei ole tuvastanud ega leidnud, et

ehitis ei vasta õigusaktidele ettenähtud nõuetele, vaid nägi vastuolu kehtiva detailplaneeringuga

ja ehitusloaga.

Kohus on otsuses andnud vaidlusele uue õigusliku sisu, mille kohta pooltel on puudunud võim-

alus seisukohta esitada. Kohus on andnud põhjendusteta selgituse selle kohta, et kaebaja taotlus

on käsitletav menetluse uuendamise taotlusena ning uuendamise aluseid ei esine. MV ei ole

esitanud taotlust menetluse uuendamiseks või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks, vaid esita-

nud 17.11.2011 uue kasutusloa taotluse. Kasutusloa andmise näol on tegemist n-ö tavalise loa-

menetlusega, mis sõltub eelkõige loa taotleja enda tahtest (taotluse sisust).

11. Tallinna linn palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kae-

baja kanda. Vastustaja kordab halduskohtus esitatud seisukohti ja märgib järgmist.

Kasutusluba peab vastama detailplaneeringuga kavandatule ning ei saa olla aktiks, millega

muudetakse detailplaneeringuga määratud ehitusõigust. Seega ei saa kasutusloa väljastaja anda

detailplaneeringu eesmärkidega vastuolus olevat kasutusluba. Kohus on õigesti tuvastanud, et

käesoleval juhul nägi ehitusloa aluseks olnud OÜ Est Inseneribüroo poolt koostatud ehituspro-

jekt selle seletuskirja kohaselt ette lillemüügipaviljoni ehitamise, mille kasutamisotstarve on

vastavalt 26.11.2002 määrusele nr 10 kiosk, mis ei ole toiduainete müügiks.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et EhS § 23 lg 8¹ ei ole asjakohane. Kaebaja teadis, et ta rajab

ehitise, mida ta ei kavatse kunagi asuda kasutama detailplaneeringus, ehitusloas ja selle aluseks

olevaks ehitusprojektis kavandatud kasutamise otstarbel.

3-12-382

11(14)

Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kohus on ekslikult leidnud, et käesoleval juhul

esinevad kasutusloa väljastamisest keeldumise alused. Kaebaja taotleb kasutamise otstarvet,

mis ei vasta ehitise ehitamise aluseks olevale kehtivale Nõmme tee 82a detailplaneeringule.

Selgusetuks jääb kaebaja seisukoht, et kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks on naabrite

õiguste ebaproportsionaalne riive, mille esinemist vastustaja ega kohus ei ole tuvastanud. Enne

10.02.2012 otsuse nr 54314 tegemist kaasas vastustaja menetlusse Nõmme tee 82a naaber-

kinnistute omanikud kui puudutatud isikud. Nõmme tee 82 kinnistu omanik IS ja Kajaka 39

kinnistu omanik JV esitasid oma arvamuse ja vastuväited koos põhjendustega Nõmme tee 82a

ehitise kasutusotstarbe muutmisele. IS on 10.11.2011 kirjas vastu Nõmme tee 82a lillemüügi-

paviljoni kasutamise otstarbe muutmisele ning palub jätta Nõmme tee 82a kasutusloa taotluse

muutmise taotlus rahuldamata. JV on oma 10. novembril 2011. a TLPA-le saabunud seisukohas

kategooriliselt Nõmme tee 82a lillemüügipaviljoni otstarbe muutmise vastu. Vastustaja on

10.02.2012 otsuses nr 54314 motiveerinud ja põhjendanud (sh puudutatud isikute õiguste riive

ja õiguspärane ootus), miks leitakse, et kasutusotstarbe muutmine ei ole võimalik ja kasutusloa

väljastamisest keeldutakse. Samuti on kohus õigesti leidnud, et arvestades asjaolu, et kaebaja

taotles kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise püstitamise aluseks olevale detailplaneeringule

ega detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusloale, ei oleks vastustaja saanud kaebaja taotlust

kasutusloa muutmiseks rahuldada ka siis, kui Nõmme tee 82a piirinaabrid IS ja JV ja teised

naabrid oleksid kasutusloa muutmisega nõus. Seega on ekslik kaebaja väide, et kohus ei ole

teostanud kaalutlusõigust ning on rikkunud põhjendamiskohustust.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et kohus on õigusvastaselt vaidlustatud otsuses hakanud ise otsima

õiguslikku alust ja põhjendusi kasutusloa väljastamisest keeldumisele. Kohus on oma otsuse

põhjendustes jõudnud õigesti järeldusele, et kuna sisuliselt on vastustaja kasutusloa muutmisest

õiguspäraselt keeldunud, ei muuda EhS § 34 lg 1 p-le 3 viitamine vastustaja otsust õigusvasta-

seks. Kohus ei ole otsuse tegemisel asunud teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest. Samuti

ei ole kohus omaalgatuslikult hakanud otsima haldusakti põhjendusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohus on kehtiva ja õiguspärase kasutusloa muutmise võimalusi käsitlenud liiga kit-

salt, märkides, et see on võimalik vaid juhul, kui eksisteerivad menetluse uuendamise alused.

HMS § 68 lg 1 näeb menetluse uuendamise aluste esinemise korral isiku õiguse nõuda haldu-

sakti muutmist või kehtetuks tunnistamist. Muudel alustel on haldusorganil kaalutlusõigus ka-

sutusloa muutmise otsustamisel, ent loa muutmise taotluse esitamine ei ole piiratud. Sellise

taotluse peab haldusorgan lahendama, järgides kaalutlusõiguse reegleid, eelkõige põhjendama

taotluse kohta tehtavat otsustust õiguspäraselt.

13. Asjasse ei puutu halduskohtu otsuses toodud viide EhS §-le 38, mis reguleerib kasutusloa

kehtetuks tunnistamise aluseid. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja taotlus ehitisele uue kasutus-

loa andmiseks olukorras, kus kehtiv kasutusluba on õiguspärane, on jäetud õiguspäraselt rahul-

damata.

14. Planeeringu kehtestamise korralduse seletuskirjas ning planeeringu seletuskirjas on märgi-

tud, et Nõmme tee 82a kinnistule on antud ehitusõigus lillemüügipaviljoni rajamiseks. Haldus-

kohus nõustus vaidlustatud otsuse põhjendustega, leides, et planeering ei luba taotletud kasutu-

sotstarvet kasutusloas määrata ning kasutusloa muutmine taotletud viisil pole seetõttu õiguspä-

rane. Halduskohus leidis ka seda, et planeeringus sisalduva sellekohase piirangu võimalik õi-

gusvastasus – mida kaebaja kohtumenetluses väidab – ei ole oluline, sest planeering kehtib.

3-12-382

12(14)

15. Ekslik on apellandi väide, et kohus ei saa asja lahendamisel hinnata, kas kasutusloa taotluse

rahuldamise välistab EhS § 38 lg 1 p 8. Nimetatud alus on sätestatud imperatiivsena, mitte disk-

retsioonilisena, ning kaebuse rahuldamise korral tuleks vastustajal asja uuel otsustamisel, kui

EhS § 38 lg 1 p 8 alusel tuleks kasutusloa muutmise taotlus jätta rahuldamata, anda sama sisuga

haldusakt. Sellises olukorras tuleb HMS § 58 kohaselt jätta kaebus rahuldamata.

16. EhS § 34 lg 1 p 8 kohaselt keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui ehitis ei vasta õigu-

saktis ettenähtud nõuetele. Ringkonnakohtu arvates annab see säte aluse keelduda kasutusloas

märgitud ehitise kasutusotstarbe muutmisest, kui kasutusloa andmise taotletud sisuga välistab

planeering. Seadusandja ei ole reguleerinud spetsiifiliselt olukorda, kus planeeringu nõudeid

ehitise püstitamisel on järgitud ning ehitamine on toimunud ehitusloa alusel, ent taotletav kasu-

tusluba, kuigi olles ehitusloaga kooskõlas, ei ole planeeringu nõuetega kooskõlas. Selle põhju-

seks võib olla asjaolu, et planeeringuga ei ole ette nähtud tingimuste seadmist ehitise kasutami-

sele, vaid üksnes ehitamisele, ning planeering ei tohiks reguleerida ehitise kasutamist. Et EhS

§ 34 lg 1 punkti 8 saab aga mõista kohase alusena kasutusloa andmisest keeldumise otsustami-

sel, kinnitab ka asjaolu, et ehitusloata (õigusvastaselt) püstitatud ehitise seadustamine toimub

kasutusloa andmisega ning nõutav ei ole ehitusloa andmine, kui ehitustööd on tegelikult juba

aset leidnud ning ehitis vastab sisuliselt nõuetele.

17. Apellant märgib õigesti, et ehitise kasutamise otstarbe muutmine on võimalik ilma uue ehi-

tusloa väljastamiseta. Kohaldada tuleb seega haldusmenetluse seadust, mis võimaldab õiguspä-

rase haldusakti muutmist. Sellist haldusakti muutmise võimalust ehitusseadus ei piira ning ot-

sesõnu on see ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 64

„Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ lisades (kasutusloa taotluse vormi-

des).

18. Detailplaneeringu seletuskirjast ei saa teha järeldust, et planeeringuga oleks kindlaks mää-

ratud krundile püstitatavate ehitiste kasutamise võimalus üksnes lillemüügipaviljonina. PlanS §

2 lg 1 sätestab, et planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb

tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 2 lg 2 näeb

ette, et planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tugine-

vad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Neist

sätetest ei saa aga teha järeldust, et kogu detailplaneeringu seletuskirja tekst on planeeringu

elluviimisel siduva tähendusega, moodustades planeeringu resolutiivosa HMS § 60 lg 2 teise

lause tähenduses.

19. PlanS § 9 lg 2 p 2 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine.

PlanS § 9 lg 4 p 1 järgi on krundi ehitusõigusega määratletud krundi kasutamise sihtotstarve või

sihtotstarbed. PlanS § 9 lg 41 näeb ette, et krundi kasutamise sihtotstarve käesoleva seaduse

tähenduses on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplanee-

ringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja

ehitise kasutamise otstarbe. Seega ei ole detailplaneeringu ülesandeks määrata kindlaks ehitise

kasutamise otstarvet, kuid ehitise kasutamise otstarbe määramisel tuleb lähtuda detailplaneerin-

guga kindlaks määratud krundi kasutamise otstarbest. Krundi kasutamise otstarve detailplanee-

ringust nähtuvalt on ärimaa ning nii olemasolev kui taotletav ehitise kasutamise otstarve vastab

krundi kasutamise otstarbele.

20. Siduvat, detailplaneeringu resolutiivosana vaadeldavat tähendust ei oma ka detailplanee-

ringu kehtestamise korralduse seletuskirjas sisalduv sarnane lause, sest see seletuskiri ei moo-

dusta esiteks planeeringu dokumentatsiooni, teiseks, nagu eespool selgitatud, saavad aga pla-

3-12-382

13(14)

neeringu resolutiivosasse kuuluda need küsimused, mis on kas planeeringu kehtestamisel sel-

gelt määratletud planeeringu resolutiivosana või mis kuuluvad planeeringu resolutiivossa pla-

neerimisseaduse kohaselt.

21. Ehitise kasutamise otstarbe määramisel ei ole oluline, milline ehitise kasutamise otstarve

nähti rajatavale hoonele ette selle püstitamist lubava ehitusloaga. Ringkonnakohus selgitas juba

eespool, et ehitise kasutusotstarbe muutmine on võimalik ja ilma tegelikult ehitustöid läbi vii-

mata ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks ei tule väljastada uut ehitusluba. EhS § 34 ei näe

ette kasutusloa andmisest keeldumist, kui kasutusloa taotluses näidatud ehitise kasutamise ots-

tarve ei ühti ehitusloas või ehitusprojektis näidatud ehitise kasutamise otstarbega. Kasutusloa

andmisel on valla- või linnavalitsusel seetõttu kaalutlusõigus, lähtudes muu hulgas avalikest

huvidest (EhS § 34 lg 1 p 2) ja hinnates soovitud kasutamise otstarbe mõju kolmandatele isiku-

tele, eelkõige ehitise asukoha kinnistu piirinaabritele (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.2007

otsus nr 3-3-1-60-07, p 16).

22. Menetlusosalised ei väida, et kehtiva kasutusloa väljastamise järel on Nõmme tee 82a hoo-

nes toimunud ehitamine ehitusseaduse tähenduses lisaks hoone köögimööbli jms-ga sisustami-

sele. Kasutusloa andmisest ei keeldutud põhjusel, et ehitis ei ole taotletaval ehitise kasutamise

eesmärgil ehitise kasutamiseks esitatud nõuetele vastav.

23. Vaidlustatud haldusaktis leiti, et lillemüügipaviljon on vajalik ümbruskonna elanikele,

naabrid on oodanud, et Nõmme tee 82a hoonet kasutatakse lillemüügipaviljonina ning pitsa-

müügikoha teke põhjustab täiendavaid mõjutusi kodurahule, heakorrale (prügistamine) ning

lõhna levikule võrreldes lillemüügiga. Ühtegi neist järeldustest ei ole vaidlustatud haldusaktis

põhjendatud ega näidatud, et kaebaja taotluse rahuldamine ka kasutusloas kõrvaltingimusi sea-

des tooks kaasa ülemäärased naabrite õiguste riived või oleks vastuolus avalike huvidega. Kaa-

lutlusotsuste puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. Ringkonnakohtu arvates

ei ole arusaadav, miks on just kaebaja kinnistul lillemüügipaviljoni paiknemine oluline ja vaja-

lik, miks leiab haldusorgan, et kasutusloa muutmisega kaasneb ulatuslikum riive naabrite ko-

durahule ja prügistamine kui kasutusloa muutmata jätmise korral, miks ei ole neid kahjulikke

tagajärgi võimalik ära hoida kasutusloa kõrvaltingimuste kehtestamisega ja miks väärivad naab-

rite ootused seniste haldusaktide kehtima jäämise ja lõhna leviku puudumise suhtes enam kaitset

kui kaebaja huvid. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et nimetatud puudused ei mõjutanud asja

otsustamist. Kohus ei saa aga haldusorgani asemel ka tuvastada, et kaebaja huvi kasutusloa

muutmiseks on kaalukam kui naabrite huvid või avalik huvi jätta kasutusluba muutmata.

24. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, haldus-

kohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

10.02.2012 otsus nr 54314 tuleb tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi

vaatama.

25. Menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta vastustaja kanda. Apellant taotles hal-

duskohtus menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 3808,36 €, sh õigusabikulud

3775,79 €, riigilõiv 31,94 € ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 0,63 €. Riigilõiv ja kinnistus-

raamatu väljavõtte kulu tuleb vastustajalt välja mõista. Vastustaja märkis vastuseks menetlus-

kulude väljamõistmise taotlusele õigesti, et Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ

31.01.2012 arve nr 00031 ei ole esitatud esindamise eest halduskohtumenetluses, sest arve esi-

tamise ajaks ei olnud vaidlustatud haldusakti veel antud, ning sellel arvel näidatud kulu (menet-

luskulude nimekirjast nähtuvalt 577,20 €) ei saa menetluskulu hulka arvestada. Ringkonnakohtu

arvates saab vajalikuks ja põhjendatud esindajatasuks halduskohtus pidada 2000 €. See summa

tuleb vastustajalt välja mõista.

3-12-382

14(14)

26. Apellatsioonimenetluses tasus apellant riigilõivu 15 € ja esindajatasu summas 1980 € + 888

€ = 2868 €. Summad on tasumine on tõendatud. Apellatsioonimenetluse kuludena on aga näi-

datud muu hulgas enne halduskohtu otsuse tegemist kantud kulud 0,50 h ulatuses. Nende välja-

mõistmine ei ole võimalik, sest kulude kandmine ja nende menetluskulude nimekirjas näitamine

pidanuks aset leidma enne halduskohtupoolt selleks antud tähtaja lõppu. Arvestades asja mahtu

ja keerukust ning kohtuistungiks kulunud aega, ei saa ka ülejäänud osas pidada esindajatasu

täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud apellatsioo-

nimenetluses on ringkonnakohtu arvates 1000 €. See summa tuleb vastustajalt välja mõista.

Kokku kuulub vastustajalt väljamõistmisele seega 3047,57 €.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman