2-13-35670/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-35670

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-35670

Tsiviilasi

Elit OÜ hagi Kristjan Pika (Pikk) vastu viivise 44,56 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

44,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Elit OÜ (registrikood 12167946; asukoht Kadaka

tee 74b, 12618 Tallinn), esindaja juhatuse liige Toomas

Olev, e-post toomas@elit.ee;

kostja Kristjan Pikk (isikukood 38112145719; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elit OÜ hagi Kristjan Pika vastu.

2. Välja mõista Kristjan Pikalt Elit OÜ kasuks viivis 44 (nelikümmend neli) eurot ja

56 senti.

3. Jätta poolte menetluskulud Kristjan Pika kanda.

4. Välja mõista Kristjan Pikalt Elit OÜ kasuks menetluskulud 101 (ükssada üks) eurot

ja 49 senti (riigilõiv).

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Asjaolud ja menetluse käik

2(4)

1. Elit OÜ (hageja) esitas 31.07.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-

4) Kristjan Pikalt (kostja, käendaja) KP Holding OÜ (põhivõlgnik) võlgnevuse summas

3383,10 eurot (põhinõue 3338,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viis 44,50 eurot)

väljamõistmiseks. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 101,49 eurot.

2. Kuivõrd põhivõlgnik tasus pärast avalduse kohtule esitamist 07.08.2013 põhinõude summas

3338,60 eurot (tl 6-7, 11-12), koostas Pärnu Maakohus 22.08.2013 makseettepaneku vaid

kõrvalnõude (viivis 44,50 eurot) ja menetluskulude (riigilõiv 101,49 eurot ja menetluskulu

20 eurot) kohta (tl 8-9).

3. Kostja esitas 04.09.2013 ja 05.09.2013 hageja nõudele vastuväite (tl 13-14, 15, 16-19).

4. 29.10.2013 määrusega (tl 20-21) lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse nõude

hagimenetlusse üleandmisega.

5. Harju Maakohus andis 30.10.2013 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi üle Tartu

Maakohtule (tl 22-23).

6. 06.12.2013 esitas hageja kohtusse hagi (tl 29-32, 46) kostjalt viivise 44,56 eurot

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt ostis põhivõlgnik hagejalt erinevaid valgusteid ja akuseadmeid 3657 euro

eest, tasudes hagejale üksnes 318,40 eurot. Hageja sõlmis 04.07.2013 põhivõlgniku kohustuste

nõuetekohase täitmise tagamiseks kostjaga käenduslepingu nr 2013-07. Lepingu järgi tuli

käendajal täita põhivõlgniku kohustused summas 3338,60 eurot seitsme päeva jooksul arvates

hagejalt sellekohase kirjaliku teate saamisest. 23.07.2013 saatis hageja kostjale vastava teate, kus

andis kohustuse täitmiseks tähtaja kuni 30.07.2013. Meeldetuletus sai kostjale saadetud ka

elektronposti aadressile. Kuivõrd kostja oma kohustust ei täitnud, esitas hageja 31.07.2013

kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes kostjalt nii põhinõude kui viivise

väljamõistmist koos menetluskuludega. Pärast põhivõla tasumist põhivõlgniku poolt 07.08.2013,

on hagejal kostja vastu viivisenõue summas 44,56 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 44,56 eurot ning menetluskulud

jätta kostja kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 24.05.2013 arvest nr 5552, 31.05.2013

arvest nr 5574, 04.07.2013 käenduslepingust nr 2013-07, 23.07.2013 teatest koos viivise

arvestuse ja kirjaümbrikuga, pooltevahelisest e-kirjavahetusest, 06.08.2013 arvest nr 5851 ning

ülevaatest põhivõlgniku tähtaegselt tasumata arvetest koos viivise arvestusega 06.12.2013

seisuga (tl 33-45).

7. Kostja esitas 19.12.2013 hagile kirjaliku vastuse (tl 53-54), milles palub käesoleva tsiviilasja

lõpetada, kuna hageja nõue on alusetu. Vastuse kohaselt sõlmisid pooled käenduslepingu

põhivõlgniku põhinõude täitmise tagamiseks summas 3338,60 eurot, mis on kostja

maksimaalseks vastutuse summaks. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt kõrvalkohustuste

täitmist, milleks on viivised summas 44,56 eurot. Kuivõrd tegemist on tarbijakäenduslepinguga,

ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, sest see ületab lepingus fikseeritud kostja vastutuse

maksimumsummat.

Kostja lisas vastusele koopia 04.07.2013 käenduslepingust nr 2013-07 (tl 56-58).

8. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga (tl 63-65). Hageja arvates ei ole tegemist

tarbijakäenduslepinguga. Kuna kostja sõlmis lepingu põhivõlgniku juhatuse liikme ja

ainuosanikuna, oli tal lepingu sõlmimise ajal oluline huvi põhivõlgniku majandustegevuse vastu.

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja käendajana lepingu sõlmimise ajaks tekkinud

põhivõlgniku 3338,60 euro suuruse kohustuse eest, millele lisanduvad muud summad – viivised,

intressid, kahju, sissenõudekulu. Seega ei ole vastutuse piirmäär üksnes 3338,60 eurot. Hageja

nõuab kostjalt viivist põhivõlgniku poolt põhivõla tasumisega viivitamise eest.

3(4)

Kohtu põhjendused

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 66-67).

10. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab

ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid

vältida.

Hageja nõuab kostjalt 04.07.2013 sõlmitud käenduslepingu nr 2013-07 (tl 35-37, 56-58) alusel

põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kuna põhivõlgnik jättis müügilepingust tulenevad arved (tl 33-

34) tähtaegselt nõuetekohaselt tasumata, nõuab hageja kostjalt põhivõlgniku kohustuse

rikkumise tõttu viivise väljamõistmist summas 44,56 eurot VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

esimese ja teise lause alusel.

Kostja käendajana ei ole VÕS § 149 lg 1 alusel vastu vaielnud põhivõlgniku poolsele kohustuse

rikkumisele ega viivise arvestusele (tl 45). Kostja vastuväidete kohaselt sõlmiti käendusleping

vaid põhivõlgniku põhinõude täitmise tagamiseks, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt

kõrvalkohustuse täitmist. Pealegi ületab viivisenõue lepingus fikseeritud kostja vastutuse

maksimumsummat.

Kohus nõustub kostjaga selles, et vaidlusalune käendusleping sõlmituna 04.07.2013 on

tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 tähenduses, kuna käendajaks on füüsiline isik. Vastav

seaduse

muudatus

jõustus

05.04.2011.

Enne

muudatust

oli

tarbijakäenduslepinguks

käendusleping, kus käendajaks oli tarbija ja siis oli asjakohane hinnata, kas äriühingu juhatuse

liige sõlmis käenduslepingu äriühingu kohustuse tagamiseks huvist ühingu majandustegevuse

vastu või mitte. Tarbijakäenduslepingu puhul peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Kostja on kohtumenetluses leidnud, et pooled on

leppinud kokku käendaja vastutuse maksimumsummas 3338,60 eurot. Kohus nõustub kostja

sellekohase väitega, seega ei ole antud tarbijakäendusleping tühine (VÕS § 143 lg 2 ja § 144

lg 2). Kohus ei nõustu aga kostja väitega selles, et käendusleping sõlmiti üksnes põhivõlgniku

põhinõude täitmise tagamiseks. Käenduslepingu p 1.1.1 kohaselt on käendaja juhul, kui

põhivõlgnik ei täida juba tekkinud nõudeid summas 3338,60 eurot tähtaegselt ja nõuetekohaselt,

kohustatud täitma nõuded oma vara ja/või vahendite arvelt lepingu p-s 3.2 kokkulepitud tähtaja

jooksul täies ulatuses, tasudes võlausaldajale tekkinud nõuded, intressid, viivised, kahju ja

sissenõudmisega seotud kulutused. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustub käendaja täitma

põhivõlgniku kohustused seitsme kalendripäeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase

kirjaliku teate kättesaamisest. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et lepingupooled on leppinud

kokku selles, et käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede

eest summas 3338,60 eurot, kusjuures võlausaldaja nõueteks võivad olla nii põhinõue, intressid,

viivised, kahju kui ka sissenõudmisega seotud kulutused. Selline käenduslepingu p 1.1.1

tõlgendus on kooskõlas ka VÕS § 142 lg-s 1 sätestatud käenduse mõistega ja VÕS § 145 lg-s 2

sätestatud käendaja vastutuse ulatusega. Eeltoodust järeldub, et hageja saab nõuda kostjalt

kõrvalkohustuse täitmist. Kuivõrd põhivõlgnik ise tasus hagejale 07.08.2013 põhinõude summas

3338,60 eurot (täitis müügilepingust tuleneva asja ostuhinna tasumise kohustuse), ei ületa hageja

viivisenõue lepingus fikseeritud käendaja vastutuse maksimumsummat (kostja füüsilise isikuna

ei ole hagejale käenduslepingu alusel midagi maksnud).

4(4)

12. Eeltoodud põhjendustest (p 11) lähtudes rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab Kristjan

Pikalt Elit OÜ kasuks välja viivise 44,56 eurot.

13. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja

hagi täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

15. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 101,49 eurot. Eelduslikult ei saa hagejal olla

muid menetluskulusid (lepingulise esindaja kulusid), kuna hageja on osalenud kohtumenetluses

seadusliku esindaja kaudu – kõik menetlustoimingud on tehtud Elit OÜ juhatuse liikme Toomas

Olevi poolt isiklikult.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida TsMS § 139 lg 2 kohaselt

tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud

riigilõiv. Hageja pöördus võlgnevuse summas 3383,10 eurot (põhinõue 3338,60 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 44,50 eurot) väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu poole

maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. RLS § 57 lg 6 sätestab, et avalduse esitamisel maksekäsu

kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Hageja on

31.07.2013 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 101,49 eurot, mis on kolm

protsenti 3383,10 eurost. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusjärgses määras. Kuna

riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 101,49 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Eeltoodust lähtudes määrab kohus tsiviilasjas nr 2-13-35670 hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 101,49 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik