3-13-2225/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-2225

Otsuse kuupäev

20.02.2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise

nõudes summas 1000 eurot

Asja läbivaatamise kuupäev

21.01.2014

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lebedev

Vastustaja Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 24.03.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 22.08.2013. a registreeriti Tartu Vanglas Nikolai Lebedevi taotlus, milles ta nõudis enda 12.08.2013.

a S2 osakonnast kambrist nr 161 E3 osakonda kambrisse nr 1114 paigutamise tõttu tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist summas 1 000 eurot. Taotluse kohaselt tekkis kahju järgmistest

asjaoludest: ümberpaigutamisel ei saanud ta koheselt endaga kaasa seina külge monteeritavat külje

toega tooli, mida ta vajab duši all käimisel. Tooli sai ta alles 15.08.2013. a peale mitmendat korda

inspektor-kontaktisiku poole pöördumist. Kambris 1114 puudub kuum vesi ja pesemiseks tuleb

kasutada kraanist jooksvat kindla temperatuuriga vett, mida ise reguleerida soojemaks ei saa ja N.

Lebedevi jaoks on kraanist jooksev fikseeritud temperatuuriga vesi liiga külm. Kambris 1114 saab

pesta ennast ainult siis, kui soe vesi lahti keeratakse, varasemalt sai ta käia pesemas kolm korda

päevas. E3 osakonnas ei ole tal võimalik kasutada kööki, teleri- ja mänguruumi, samuti on

jalutamiseks ettenähtud boksid liiga väikesed ja tal puudub liikumise ruum. E3 osakonnas ei ole temal

ratastooliga võimalik vabalt liikuda, kuna koridor on kitsas.

Taotluse kohaselt on E3 osakonda kambrisse nr 1114 ümberpaigutamisega kaasnenud

kinnipidamistingimused sedavõrd halvad, et kinnipeetava nendes hoidmine on käsitletav inimväärikust

alandava kohtlemisena, mille eest N. Lebedev soovib hüvitist 1000 euro suuruses summas. N. Lebedev

leidis, et tema ümberpaigutamine halvematesse tingimustesse on vangla sihilik tegevus tema poolt

ametnike ja üldse vangla tegevuse peale esitatavate kaebuste eest.

2. Tartu Vangla direktori 17.10.2013. a otsusega nr 1-13/146-2 jäeti N. Lebedevi kahju hüvitamise

taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla N. Lebedevi S2 osakonnast

kambrist 161 E3 osakonda kambrisse nr 1114 ümberpaigutamisel õigusvastaselt käitunud. Kuigi

vanglal on kohustus tagada kõigile kinnipeetavatele neile seadusest tulenevate õiguste kasutamine, ei

kohusta seadusandlikud aktid vanglat tagama kõigile kinnipeetavatele täpselt ühesuguseid

kinnipidamistingimusi. Kuna puudub vangla õigusvastane tegevus, siis puudub alus kahju hüvitamise

taotluse rahuldamiseks.

3. 22.10.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse N. Lebedevi kaebus, milles taotleti Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist 1000 euro suuruses summas ja esitati

kohustamiskaebus kaebaja tagasi paigutamiseks S2 sektorisse. 14.11.2013. a kohtumäärusega kaebaja

poolt esitatud kohustamisnõue tagastati kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Samuti tagastas kohus kahju hüvitise nõude osas, mis puudutas kahju võimalikku tekkimist seoses

väidetava õigusvastase viibimisega S2 osakonnas, kinnipeetavate läbiotsimist puudutavate

toimingutega ning E3 osakonna kambri suurusega.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja märgib, et ta paigutati 12.08.2013. a S2 sektorist E3 sektorisse, kus tema jaoks puuduvad

vajalikud tingimused.

Kaebaja märgib, et S2 sektoris, kus ta viibis, olid enam-vähem kõik tingimused tema jaoks olemas, s.t

kamber, dušš, jalutushoov, olmeruumid, teleri- ja puhkeruum, köök jne. E3 sektoris ei ole aga mitte

midagi, isegi pesemisvõimalus puudub, sest puudub segisti sooja vee reguleerimiseks. Vee temperatuur

on vangla sõnul 38 kraadi, aga S-majas on see 50 kraadi.

Kaebaja ei saa E3 sektoris kasutada teleri- ja puhketuba, kuna teleri ja puhketuba on tehtud ühest

ühekohalisest kambrist, kus ukse juures lae all ripub teler ja ruumi on paigutatud veel kaks pikka

lauda. Kaebaja ei saa ratastoolis seal ruumis ümber pöörata ja piirab sellega teiste kinnipeetavate

õigusi ja vabadusi. Sama lugu on ka köögiruumiga ja koridoriga, mis on kitsas. Kui kaebaja liigub

ratastooliga koridoris, siis peavad teised kinnipeetavad lihtsalt seisma seina ääres, et ta saaks liikuda.

Sellest võivad tekkida sõnavahetused ja konfliktid.

5. Tartu Vangla poolt välja toodud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-08 ei ole antud juhul asjakohane, sest

R. Kalda oli kahtlustatav, ta polnud raske puudega invaliid ja liikus oma jalgadel, mitte ratastoolis.

Lisaks oli tegemist aastaga 2008, praegu on juba aasta 2013 ja ajad on muutunud.

Kaebaja palub kohtul enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 1000 eurot.

Vastustaja vastuväited

6. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja jääb Tartu Vangla direktori 17.10.2013. a otsuses nr 1-13/146-2 toodud N. Lebedevi kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise põhjenduste ja seisukohtade juurde. Halduskohtusse esitatud

kaebuse kohta märgib vastustaja järgmist.

Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kahju hüvitamist saab nõuda juba tekitatud kahju eest.

Kaebaja paigutati E3 osakonda kambrisse nr 1114 12.08.2013. a ning kahju hüvitamise nõude esitas ta

vanglale 22.08.2013. a. Seega tuleb käesoleval juhul kaebuse lahendamisel võtta perioodiks, millal

kahju tekkis 12.08 - 22.08.2013. a, s.o 10 päeva.

7. Kuigi kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et tema E3 osakonda kambrisse 1114

paigutamise tagajärjel tema kinnipidamistingimused halvenesid võrreldes S2 osakonnas kambris 161

viibimisega, nähtub kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja tegelikuks probleemiks on see, et ta jääb ise

ratastooliga liikudes teistele kinnipeetavatele ette. Kaebaja ei väida enam kaebuses, et ta ei saa

kasutada kööki, käia vaatamas telerit või liikuda osakonnas ringi vaid, et seda tehes segab tema teisi,

millest võivad tekkida sõnavahetused ja vägivaldsed konfliktid.

Kaebaja paigutati E3 osakonda 12.08.2013. a. Kaebaja inspektor-kontaktisiku Sigrid Külma sõnul ei

ole temale teadaolevalt sellest ajast kuni käesoleva hetkeni olnud ühtegi sõnavahetust või füüsilise

vägivalla kasutamise juhtu seoses sellega, et kaebaja võib oma ratastooli liikumisega teistele ette jääda.

E3 osakonnas on ka varasemalt viibinud ratastoolis kinnipeetavaid.

Tartu Vanglas on olemas kaks erivajadustega kinnipeetavatele mõeldud neile vastavalt kohandatud

kambrit. Üks neist asub S2 osakonnas, kamber nr 161 ja teine asub E3 osakonnas, kamber nr 1114.

Kaebaja on oma varasematel Tartu Vanglas viibimise aegadel, s.t enne tema täitmisplaani alusel

02.07.2012. a Viru Vanglast Tartu Vanglasse paigutamist, olnud paigutatud kambrisse nr 1114, seega ei

olnud kaebaja jaoks 12.08.2013. a kambrisse nr 1114 paigutamine esmakordne.

8. S2 osakond kuulub esimesse üksusesse, kelle põhiülesandeks on Tartu Vangla Põhimääruse § 131

kohaselt korraldada sõltuvushäiretega kinnipeetavate järelevalvet ning vangistuse täideviimist.

Täitmisplaani alusel 02.07.2012. a Tartu Vanglasse etapeerimisel paigutati N. Lebedev S2 osakonda

kambrisse 161 ainuüksi seetõttu, et E3 osakonnas kamber nr 1114, kuhu teda oleks muidu tulnud

paigutada, oli teiste kinnipeetavate poolt hõivatud, s.t kambris oli juba üks ratastooliga liikuv

kinnipeetav ning kahe ratastooliga liikuva kinnipeetava jaoks oleks kamber jäänud liialt kitsaks. Peale

seda, kui kambrist 1114 lahkus ratastoolis liikuv kinnipeetav, s.t vabanes koht kaebaja jaoks, siis

teostati tema ümberpaigutamine osakonda, kuhu ta vangistuse täitmise eesmärkidest lähtuvalt kuulus.

Kaebajale on tema ümberpaigutamise põhjuseid selgitatud.

Peamiselt erinevad E hoone osakonnad S hoone osakondadest kinnipeetavatele liikumiseks ja

ühiskasutuses olevate ruumide suuruse poolest. S hoone osakondades on need ruumid suuremad.

Samuti on S hoones viibivatel kinnipeetavatel kasutada värskes õhus viibimiseks jalutusaedik, aga E

hoone kinnipeetavad viibivad värskes õhus aedikust väiksemates jalutusboksides. Erinevates hoonetes

viibivate kinnipeetavate õigused on samad ning kinnipeetavate vahel erinevat kohtlemist ei toimu.

9. Kaebaja arvates on vastustaja poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises otsuses tehtud

viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-20-08 asjakohatu, kuna nimetatud otsus puudutas kinnipeetavat,

kes oli kahtlustatav uue kuriteo toimepanemises, kaebaja on aga raske puudega. Vastustaja on

seisukohal, et viidatud Riigikohtu otsus on käesoleval juhul täiesti asjakohane, kuna kaebaja peab just

enda inimväärikust alandavaks kohtlemiseks seda, et temale ühiskasutamiseks mõeldud ruumid jäid

väiksemaks, aga mitte seda, et selle tõttu jääb temal mõni seadusest tulenev õigus kasutatama.

Riigikohus on oma 15.03.2010. a otsuses nr 3-3-1-93-90 viidates Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikale märkinud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid

kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Seega võib kinnipeetava vanglas

kinnipidamine olla inimväärikust alandav, kui kohtlemisega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja

kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Selliseid asjaolusid

kaebaja oma kaebuses välja toonud ei ole.

Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Nikolai Lebedevi kaebuse rahuldamata.

Kohtu seisukoht

10. Käesolevas asjas on Nikolai Lebedev esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt

hüvitamiskaebuse, taotledes Tartu Vanglalt inimväärikuse alandamise tõttu 1000 euro suurust hüvitist.

Inimväärikuse alandamine seisnes kaebaja vangla siseses paigutamises osakonda ja kambrisse, kus on

võrreldes eelmistega halvemad tingimused. Tartu Vangla jättis kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata, leides, et vangla ei ole hüvitamisele kuuluvat kahju kaebajale tekitanud.

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-

des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või

sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on

süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.

12. Kahju hüvitist saab nõuda juba tekkinud kahju eest ja seega ei saa nõuda hüvitist võimaliku

tulevikus saabuva kahju eest. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja paigutati E3 osakonda

kambrisse nr 1114 12.08.2013. a ning kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja vanglale 22.08.2013. a.

Seega tuleb käesoleval juhul kaebuse lahendamisel võtta perioodiks, millal kaebaja väitel kahju tekkis

12.08 – 22.08.2013. a, see on 10 päeva.

13. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et tema E3 osakonda kambrisse nr 1114

paigutamise tagajärjel halvenesid tema kinnipidamistingimused võrreldes S2 osakonnas kambris nr

161 viibimisega ja nagu nähtub kohtule esitatud kaebusest, on tema tegelikuks probleemiks see, et ta

jääb ise ratastooliga liikudes teistele kinnipeetavatele ette. Kaebaja ei väida kaebuses, et ta ei saa

kasutada kööki, käia vaatamas telerit või liikuda osakonnas ringi, vaid ta märgib, et seda tehes segab ta

teisi, millest võivad tekkida sõnavahetused ja konfliktid, sest ta takistab teistel kinnipeetavatel nende

õiguste ja vabaduste realiseerimist.

Vastustaja teatas kohtule, et kui kaebaja paigutati 12.08.2013. a osakonda E3, ei olnud tal ühtegi

sõnavahetust või konflikti seoses sellega, et ta võib oma ratastooli liikumisega teistele ette jääda. E3

osakonnas on ka varasemalt viibinud ratastoolis kinnipeetavaid (inspektor-kontaktisik Sigrid Külma

sõnul). Seega ei vasta kaebaja väited faktilisele olukorrale. Kaebaja väited on seotud rohkem murega

teiste kinnipeetavate õiguste üle ja enda ebamugavustundega.

14. Vastustaja ei eita, et E-hoone ja S-hoone avatud osakondades ei ole tingimused ühesugused ja seda

just liikumiseks ja ühiskasutuses olevate ruumide suuruse poolest (S-hoones on need ruumid

suuremad). S-hoones on jalutamiseks ette nähtud jalutusaedik, aga E-hoones jalutusboksid. Erinevates

hoonetes viibivate kinnipeetavate õigused on samad ning kinnipeetavate vahel erinevat kohtlemist ei

toimu.

Vastustaja vastusest nähtub, et täitmisplaani alusel kaebaja etapeerimisel 02.07.2012. a Tartu Vanglasse

paigutati ta S2 osakonda kambrisse nr 161 seoses sellega, et E3 osakonna kamber nr 1114 (kuhu

kaebaja oleks tulnud paigutada) oli teise kinnipeetava poolt, kes liikus ratastooliga, juba hõivatud ning

kahe ratastooliga liikuva kinnipeetava jaoks oleks kamber jäänud liialt kitsaks. Kui kambris nr 1114

viibinud ratastoolis liikuv kinnipeetav lahkus ja see vabanes kaebaja jaoks, siis teostati kaebaja

ümberpaigutamine osakonda, kuhu ta vangistuse täitmise eesmärkidest lähtuvalt kuulus. Kohtu

hinnangul on vanglal kohustus tagada kõikidele kinnipeetavatele neile seadusest tulenevate õiguste

kasutamine, kuid seadusandlikud aktid ei kohusta vanglat tagama kõikidele kinnipeetavatele täpselt

ühesuguseid kinnipidamistingimusi. Vangistusseadus ei näe kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel

ette mingeid piiranguid majade osas (S-hoone või E-hoone) (t.l 31 pöördel ja t.l 38). Kinnipeetavate

vanglasisesel paigutamisel tuleb arvestada VangS §-s 12 toodud eraldihoidmise printsiipidega ja nende

täitmiseks on teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

enda paigutamist E- või S-hoonesse või mingisse talle meeldivasse kambrisse. Seega leiab kohus, et

vastustaja tegevus kaebaja ümberpaigutamise osas ei olnud õigusvastane ja puudub alus mittevaralise

kahju hüvitamiseks.

15. Vastustaja teatas kohtule, et E3 osakonnas asuv kamber nr 1114 on spetsiaalne invakamber ja

kohandatud puudega isiku paigutamiseks. Kambris on soe vesi ööpäevaringselt ja duši kasutamise

aega ei ole piiratud ega korraldatud. Tartu Vanglas on kinnipeetavatele kambrisse antava sooja vee

seadistused automatiseeritud, see tähendab seda, et vee temperatuuri hoiab arvuti. Vastustaja edastas

kohtule 13.12.2013. a kell 12.21 fikseeritud väljavõtte arvuti ekraanilt, millelt nähtub, et E-hoone

kambrites oleva segatud vee keskmine temperatuur on 38 0C (t.l 38). Seega ei ole kohtu arvates

tõendatud, et kaebaja õigusi oleks rikutud sellega, et ta ei saa ennast pesta sooja vee puudumise tõttu.

Vastupidi, tõendatud on, et sooja vee olemasolu on automaatselt ööpäevaringselt tagatud (t.l 40) ja

kaebus on selles osas alusetu.

16. Kaebaja saab kasutada E3 osakonnas köögiruumi ja teleri vaatamise ruumi (puhkeruum).

Köögiruumis on pliit ja külmkapp ning kaebajale on määratud kinnipeetavast abistaja. Teleri

vaatamise ruum on piisavalt suur selleks, et kaebaja mahuks sinna ratastooliga telerit vaatama.

Kaebajale jalutamiseks ette nähtud boks on piisavalt suur ja ta saab seal ratastooliga ringi liikuda.

Tavapäraselt viibib kaebaja jalutusboksis ainult koos oma abistajaga ja seega on liikumisruumi

piisavalt (t.l 38). Kohtu hinnangul on kaebus selles osas, mis puudutab jalutusbokside suurust ja

vähest ruumi jalutamiseks, alusetu.

17. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et kui kaebaja toodi 12.08.2013. a E3 osakonda, siis ei olnud tal

kaasas dušitooli ja see toodi talle 15.08.2013. a. See asjaolu ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, sest

VangS § 50 lg 2 kohustab andma kinnipeetavale vähemalt ühe korra nädalas pesemisvõimaluse ja

pesemine kord nädalas oli kaebajale võimaldatud. Seega puudub vastastaja õigusvastane toiming, kuna

kaebaja õigusi ei ole rikutud ning kaebus selles osas on alusetu.

18. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi sellist kannatust, mida saaks pidada inimväärikust

alandavaks ja mis oleks ületanud kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Ülaltoodu

alusel tuleb kahju hüvitamise kaebus jätta rahuldamata, sest puuduvad kõik RVastS § 7 lg 1 ning § 9 lg

1 tulenevad kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise eeldused, samuti puuduvad andmed, et vastustaja

oleks kaebajale kahju põhjustanud.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova

kohtunik