2-11-25860/41 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-25860

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXX, XXX, XXXja XXXvastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok

Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja III: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX)

Kostjate

I-III

esindaja

vandeadvokaat

Andrus

Lillo

(andrus@advokaadid.ee)

Kostja IV: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Resolutsioon

1. Rahuldada XXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata XXXOÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 7331,92 eurot.

3. Mõista XXXlt välja XXXOÜ kasuks solidaarselt XXX, XXXja XXXesimese astme

menetluskulud 6952,27 eurot ning solidaarselt XXX ja XXXteise astmes menetluskulud

379,65 eurot, kokku 7331,92 eurot.

4. Mõista XXXlt välja XXXOÜ kasuks solidaarselt XXX, XXXja XXXesimese astme

menetluskulud 6952,27 eurot ning solidaarselt XXX ja XXXteise astmes menetluskulud

379,65 eurot, kokku 7331,92 eurot.

5. Mõista XXXvälja XXXOÜ kasuks solidaarselt XXX, XXX ja XXXesimese astme

menetluskulud 6952,27 eurot ning solidaarselt XXX ja XXXga teise astmes menetluskulud

379,65 eurot, kokku 7331,92 eurot.

6. Mõista XXXvälja XXXOÜ kasuks solidaarselt XXX, XXX ja XXXesimese astme

menetluskulud 6952,27 eurot.

7. Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus summas 4 616,58 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest

Kohtumääruse asjaolud

Harju Maakohus 26.11.2012 otsusega rahuldas XXXOÜ hagi XXX, XXX, XXXja XXXvastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate XXX, XXX, XXXja

XXXkanda.

Kostjad I-III vaidlustasid maakohtu otsuse. Tallinna Ringkonnakohus 08.07.2013 otsusega jättis

Harju Maakohtu 26.11.2012 otsuse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda. Kuna kostja IV ei vaidlustanud maakohtu otsust, jõustus Harju Maakohtu

26.11.2012 otsus kostja IV suhtes, mistõttu teises astmes tekkinud kulud jäävad solidaarselt

kostjate I-III kanda. Kuigi 08.07.2013 kohtuotsuse resolutsioon ei ole üheselt mõistetav, on seda

selgitatud kohtuotsuse põhjendavas osas menetluskulude jaotuse all.

Riigikohus

02.12.2013

määrusega

jättis

kassatsioonkaebuse

menetlusse

võtmata

ja

kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt XXX, XXX ja XXXkanda. Kohtulahend jõustus

02.12.2013.

XXXOÜ esindaja esitas 23.12.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

Hageja menetluskulud kokku on 11 570,50 eurot, s.o õigusabikulud 6643,875 eurot (ilma

käibemaksuta), tasutud riigilõiv 4827,88 eurot ja muud kulud 98,74 eurot (s.o kohtutäituri tasu

96,34 eurot ja kulu 2,40 eurot seoses kassatsiooniastmes teostatud kontrolliga selle üle, milline on

kostjate seotus erinevate äriühingutega).

XXXOÜ esindaja esitas 16.01.2014 hageja vastuse kostja I, kostja II ja kostja III vastuväitele,

esitades õigusabikulude suurust tõendavad arved ja põhjendades õigusabikulude suurust. Kuna

kostja vastuväidete analüüsimisele ja nendele vastamisele kulus täiendavalt aega, taotleb hageja

täiendavalt õigusabikulu 378 eurot väljamõistmist kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III.

Kostjate vastuväited

Kostja I, kostja II ja kostja III esindaja esitas 09.01.2014 vastuväite hageja menetluskuludele,

viidates, et hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ei ole piisavalt põhjendatud ja tõendatud,

kuna taotlusele ei ole lisatud õigusabiteenuste arveid. Lisaks leiavad nad, et hageja esindaja poolt

osutatud õigusabi ei ole nõudnud nii suurt ajakulu. Kostja I, kostja II ja kostja III paluvad määrata

menetluskuludeks maksimaalselt 4827,88 eurot. Kostjad I-III on esitanud ka vastuväited

konkreetsetele toimingutele, mida kohus käsitleb kohtumääruse põhjendavas osas konkreetse

menetlustoimingu juures.

Kostjale

IV

toimetati

avaldus

kätte

20.01.2014

Ametlike

Teadaannete

kaudu.

Menetlusdokumendid loetakse kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande ilmumise

päevast alates, s.o 04.02.2014 ja vastuväidete esitamise tähtaeg möödus 11.02.2014. Kostja IV

avaldusele vastuväidet ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtulahend jõustus 02.12.2013. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud

tähtaegselt ja vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja

läbivaatamise kulude hulka kuuluvad ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel

kättetoimetamise kulud (TsMS § 143 p 4). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei

vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja taotleb riigilõivu väljamõistmist summas 4827,88 eurot (riigilõiv hagilt 4793,37 eurot ja

hagi tagamiselt 34,51 eurot). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses

tasunud 01.06.2011 riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 4793,37 eurot (kd I, lk 33) ja

07.06.2011 hagi tagamiselt 28,76 eurot (kd I lk 46). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine

4822,13 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjatel I-IV hagejale

hüvitada. Summa 5,75 euro (4827,88-4822,13) väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 6643,875

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on õigusabiteenust osutatud 52 tundi

ja 30 minutit tunnitasuga 126,55 eurot. Tunnitasu 126,55 eurot ilma käibemaksuta on kohtu

hinnangul mõistlik. Kohus tutvunud avalduse ja lisatud dokumentidega leiab, et toimingutele

kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks ja lisade

kokkupanekuks (toimingud 17.05.2011, 18.05.2011 ja 30.05.2011) kokku 11 tundi. Kostjad I-III on

seisukohal, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on põhjendatud 3,5 tunni ulatuses, kuna

osundatud tsiviilasi ei olnud nii ajamahukas. Hageja on seisukohal, et tegemist oli tavapärasest

keerukama hagiga, kuna hagi oli suunatud 4 erineva kostja vastu, esitatud oli 4 erinevat nõuet,

toimingud sisaldavad ka hagi tagamise taotluse koostamist, hagiavaldusele on lisatud 11 lisa,

kusjuures 3 neist on kinnistusraamatuväljavõtted ning kõige keerulisem ja aeganõudvam oli aga lisa

4 koostamine, milles sisaldub suhteliselt keeruline laenulepingust tulenev intressiarvestus.

Kohus nõustub kostjatega, et toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud. Käesoleva tsiviilvaidluse

puhul on tegemist tavapärasest laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva vaidlusega, milles

asjaolud kattuvad ja nõuded on samas summas esitatud solidaarselt kõigi kostjate vastu.

Kinnistusraamatust elektroonilise väljavõtte tegemine ei ole ajakulukas ja lisa 4 on koostanud

hageja seaduslik esindaja või tema poolt volitatud töötaja, eelduslikult on selle koostamiseks

kasutatud arvutiprogrammi ja arvestades asjaolu, et intresside arvestus on äriühingu

raamatupidamisarvestuse üheks komponendiks, ei tulene sellest esindajale lisatööd. Kohus

arvestades, et koostatud dokumendid ei olnud õiguslikult keerukad ja dokumentide maht ei ole suur,

peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3,5 tundi vähendades toimingule kulunud aega 7,5 (11-

3,5) tunni võrra.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kulunud kostjate vastusega tutvumisele ja vastuse

koostamisele (toimingud 17.08.2011 ja 26.09.2011) kokku 6 tundi ja 30 minutit. Kostjad I-III

leiavad, et põhjendatud ajakulu on kokku 2,5 tundi. Hageja kostjatega ei nõustu, kuna hagiavalduse

vastuväited on 6 lehel ja tõendid on 6 lehel, enne vastuse koostamist pidi esindaja kohtuma

seadusliku esindajaga, kuna kostjad esitasid vastuargumente, mida ei olnud kohtueelselt kordagi

avaldatud.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja III vastus on 2 lehel (kd I lk 72-73), kostja I vastus on 1

lehel (kd I lk 75) ja kostja II vastus 2,5 lehel, millele on lisatud võlgniku 2010 aasta bilanss ja

kasumiaruanne (kd I lk 77-86). Kostjate I-III peamised vastuargumendid olid, et hageja ja võlgniku

(XXX OÜ) juhatuse liige oli sama isik ning kostjatele teadaolevalt on võlgnikul vara (seadmed,

ettemaksed, laovarud, kassajääk) ning seisukohadele lisatud kasumiaruandele ja bilansile ja

muudele raamatupidamisdokumentidele, oli olemas ligipääs ka hageja seaduslikul esindajal, kes

ühtlasi oli ka võlgniku ainuke juhatuse liige. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ja võlgniku

juhatuse liige kattus, siis ei saanud nimetatud vastuargumendid olla üllatuslikud hageja seaduslikule

esindajale ja juhul, kui need olid üllatuslikud hageja lepingulisele esindajale, siis tuleb sellega

seotud õigusabikulud jätta hageja kanda. Kohus arvestades kostjate vastuste sisu, hageja esindaja

poolt 23.09.2011 koostatud seisukoha õiguslikku keerukust ja mahtu, peab nimetatud toimingutele

kulunud aega põhjendatuks 3 tunni ulatuses vähendades ajakulu 3,5 tunni võrra.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungile (toimingud

15.05.2012 ja 23.05.2012) kulunud kokku aega 3 tundi ja 30 minutit. Kostjad I-III on seisukohal, et

istungiks ettevalmistamisele ja istungile saab sarnaseid asjaolusid arvestades kuluda maksimaalselt

1,5 tundi. Hageja sellega ei nõustu. Enne esimest istungit oli kostja XXXesitanud 14.11.2011 uue

kirjaliku seisukoha, millele oli lisatud 41 lehekülge lisadokumente, sh XXX OÜ bilansi ja

kontoväljavõtte perioodi 2009-2010 kohta. Neid dokumente tuli kostja vastuväidete valguses

analüüsida, hageja seadusliku esindajaga arutada ning nende suhtes oma positsioon kujundada.

Lisaks tuli enne kohtuistungit lugeda üle ka kõik varasemad menetlusdokumendid.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja I poolt esitatud vastuväitele lisatud dokumendid olid mahukad,

neid tuli analüüsida ja samuti varasemad menetlusdokumendid üle vaadata. Kohus peab ajakulu 3,5

tundi põhjendatuks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtuistungi protokolli parandamisele (03.10.2012) kulunud

1 tund. Kostjad I-III on seisukohal, et põhjendatud aeg on 0,5 tundi. Hageja ei nõustu, kuna

protokoll ise oli 3 lehekülge pikk ja taotlus selle parandamiseks 1 lehekülg.

Kuivõrd kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata, leiab kohus, et ei ole põhjendatud nimetatud

kulu väljamõistmine kostjatelt vähendades toimingule kulunud aega 1 tunni võrra.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud kliendile ülevaate andmiseks 3

tundi, käendajatega kohtumine ja ettevalmistus 1 tund 30 minutit, juriidiline nõustamine 4 tundi

(toimingud 31.10.2012, 05.11.2012 ja 21.11.2012), kokku 8 tundi ja 30 minutit. Kostjad I-III on

seisukohal, et õigusabi raames tehtud 31.10.2012 toimingud on küll vajalikud, kuid neile kulunud aeg

on ebamõistlik ning ebaproportsionaalne arvestades asja keerukust. Seega hageja peab kogu osundatud

kande põhjendatud kuluks 0,5 tundi. Klientidega kohtumise ette valmistumise põhjendatud aeg saab olla

1 tund. Hageja on väidetavalt 21.11.2012 juriidilist nõustamisteenust osutanud 4 tunni ulatuses, mis jääb

kostjatele I-III terves ulatuses arusaamatuks, mistõttu see ei saa ka kuuluda rahuldamisele.

Hageja eeltooduga ei nõustu. Kliendile ülevaate andmine oli seotud kohtu poolt kompromissi

ettepanekuga. Enne kohtumist andis esindaja ülevaate nõuete suurusest, kantud kuludest, võimalikest

õiguslikest riskidest ning võimalikest kompromisskokkulepetest. Hageja väitel kestis kostjatega

kohtumine 1 tund ja enne seda kohtus esindaja veel hageja seadusliku esindajaga.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt andis kohus 01.10.2012 kohtuistungil pooltele aega kuni 12.11.2012

sõlmida kompromiss ja kui seda ei tule, siis teeb kohus otsuse teatavaks 26.11.2012. Kompromissi

läbirääkimistest ja selle kulgemisest ei ole pooled kohut teavitanud. Kuivõrd kompromissi ei sõlmitud,

peab kohus põhjendatuks läbirääkimistele kulunud aega 1 tund ja selle ettevalmistusele kulunud aega

0,5 tundi, kokku 1,5 tundi. Kuivõrd hageja esindaja juriidilise nõustamisteenuse sisu ei selgitanud, see ei

selgu ka lisatud arvetest ning enne kohtuotsuse kuulutamist ei olnud hageja esindajal vaja rohkem

toiminguid teha, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks nimetatud toimingule kulunud aega 4 tundi. Kohus

vähendab nimetatud toimingutele kulunud aega kokku 7 tundi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud kohtuotsuse analüüsiks aega 1 tund

ja täiendavate hagi tagamise meetmete analüüsiks 2 tundi, kokku 3 tundi (toimingud 26.11.2012 ja

28.11.2012). Kostjad I-III on seiskohal, et viidatud analüüsideks kulunud aeg ei ole sellises mahus

põhjendatud ja hageja esindaja ei ole seejuures oma ajaressurssi kasutanud efektiivselt. Kostjad I-III

peavad põhjendatuks nii kohtuotsuse kui ka täiendavate hagi tagamise meetmete analüüsi kuluks

mõlemal juhul 0,5 tundi, so kokku 1 tund.

Hageja väitel kulus kohtuotsuse analüüsiks ja selle hageja seaduslikule esindajale kohtumisel

selgitamiseks täpselt 1 tund. Kuna hagi rahuldati täies ulatuses, siis tõusetus õigustatult päevakorda

küsimus, et kas kostjatel on piisavalt vara, et nende suhtes kohtuotsust sundtäita. Kohtuotsuseni

jõuti pea 1,5 aasta pärast peale hagi esitamist. Selle ajaga võib kostjate varalises seisus olla

toimunud olulised muutused. Selleks viiski hageja lepinguline esindaja hageja seadusliku esindaja

ülesandel läbi täiemahulise analüüsi kostjate varalise olukorra ning täiendavate hagi tagamise

meetmete kohaldamise hindamiseks.

Kohus leiab, et kuna kohtuotsusega rahuldati täielikult hageja nõue, siis ei ole põhjendatud

kohtuotsuse analüüsile kulunud 1 tund. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks peale kohtuotsuse

teatavaks tegemist hagi tagamise meetmete analüüsile kulunud 2 tundi põhjusel, et kohus oli

kohtuotsuse täitmiseks hagi taganud ka enne hagiavalduse menetlusse võtmist seades kostjate

kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi ja kuna kohtuotsuse sundtäitmisega tegeleb kohtutäitur, siis ei

ole põhjendatud ja vajalik täiemahuline kostjate varalise seisu analüüs. Kohus peab põhjendatud

ajakuluks kokku 1 tund vähendades toimingutele kulunud aega 2 tunni võrra.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonikaebusele vastuse koostamisele kulunud aega 7

tundi. Kostjad I-III möönavad, et kulu on möödapääsmatu, kuid peavad põhjendatuks 3 tundi.

Hageja on seisukohal, et antud juhul ei olnud vaidluse iseloom lihtne, kuna hagejal oli kokku 4

kostja vastu esitanud kokku 4 erinevat nõuet, millede puhul juba ainuüksi nõuete arvestus oli

keeruline.

Kohus hagejaga ei nõustu, kuna antud juhul oli tegemist tavapärase käenduslepingust tuleneva

vaidlusega, kus nõuded olid esitatud kostjate vastu solidaarselt ja I astmest erinevat arvestust

seisukohas kajastatud ei ole, mistõttu kohus nõustub, et põhjendatud ajakulu on 3 tundi vähendades

toimingule kulunud aega 4 tunni võrra.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kassatsioonikaebusele vastuse koostamisele kulunud 8 tundi

Kostjad I-III peavad põhjendatuks 3 tundi. Hageja sellega ei nõustu.

Riigikohtu 3-2-1-158-12 lahendi punktis 12 selgitatakse, et TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1

koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonikaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda

selleks kohustab. TsMS § 679 lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ka

ilma vastustajalt sellele vastust küsimata. Praeguses asjas on Riigikohus jätnud hageja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ega ole kostjatelt hageja kassatsioonkaebusele vastust

küsinud ega vastamiseks tähtaega andnud. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud

kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad

ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama.

Tulenevalt viidatud Riigikohtu 3-2-1-158-12 lahendist jätab kohus kostjatelt kassatsioonikaebusele

vastuse koostamisega seotud kulu välja mõistmata, kuna ka käesoleval juhul ei ole Riigikohus

vastustajalt seisukohta küsinud ning on otsustanud menetlusse võtmata jätmise vastust küsimata.

Seega vähendab kohus toiminguga seotud aega 8 tunni võrra.

Kohus ei pea põhjendatuks ka 16.01.2014 taotlust täiendavalt välja mõista kostjatelt I-III 378 eurot

3 tunni eest, mis kulus esindajal kostjate I-III vastuväidete analüüsile ja seisukoha koostamisele.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on hagita asi, kus kohus vastuväite saamisel

kontrollib lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosaline ei pea ilma

kohtu nõudmiseta ka menetluskulusid tõendavaid arveid esitama. Käesolevas tsiviilasjas ei küsinud

kohus hagejalt seisukohta kostjate I-III vastuväidetele ega menetluskulude tõendamiseks

dokumente, mistõttu kohus ei pea nimetatud kulu väljamõistmist kostjatelt I-III põhjendatuks ega

vajalikuks.

Ülejäänud toiminguid ja nendele kulunud aega peab kohus tsiviilasja keerukusega kooskõlas

olevaks ja põhjendatuteks.

Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus õigusabi toimingutele kulunud aega kokku 33 tundi:

• I astmes 21 tundi (7,5+3,5+1+7+2)

• II astmes 4 tundi

• III astmes 8 tundi

Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud I astmes 16,5 tundi (37,5-21) summas 2 088,08

eurot (16,5 tundi*126,55 eurot) ja II astmes 3 tundi (7-4) summas 379,65 eurot (3 tundi*126,55

eurot), kokku 2467,73 eurot.

Käesoleval juhul on hagihind 58 020,48 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse

04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 64 000 eurot, maksimaalselt nõutav

lepingulise esindaja tasu 17 300 eurot. Seega on esindaja kulud seaduses sätestatud piirmääraga

kooskõlas.

Kohus arvestades menetluskulude jaotust esimeses ja teises astmes jätab esimese astme õigusabi

kulud solidaarselt kostjate I kuni IV kanda summas 2 088,08 ja teise astme kulud solidaarselt

kostjate I kuni III kanda summas 379,65 eurot.

Hageja palub välja mõista ka muud kulud summas 98,74 eurot, mis sisaldab kohtukutsete

kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel 96,34 eurot ja kostjate seotuse kontrolli 2,40 eurot. Kohtu

nõudmisel hageja täpsustas, et kohtukutsete kättetoimetamise ettemaks oli 80,28 eurot ja vahe 16,06

eurot on käibemaks, mis on lisatud ekslikult.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on tasunud ettemaksu kohtukutsete kättetoimetamiseks

13.07.2012 maksekorraldusega 80.28 eurot (kd I lk 190), millest on tehtud järgmised väljamaksed

kokku summas 42,06 eurot:

1. kohtutäituri 25.09.2012 aruande alusel seoses materjalide edastamisega XXX summas

26,76 eurot (kd I lk 199)

2. kohtutäituri 05.10.2012 aruande alusel seoses materjalide edastamisega XXX summas

15,30 (kd I lk 223).

Kohus vähendab kohtukutsete kättetoimetamise kulusid ekslikult märgitud käibemaksu 16,06 võrra

ja 38,22 euro võrra, mis on enam tasutud. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 7 alusel taotleda enam

tasutud asja läbivaatamise kulude tagastamist.

Kohus ei pea põhjendatuks 2,40 euro väljamõistmist äriregistri väljavõtetega seoses, kuna

Riigikohus ei olnud hageja seisukohta küsinud ning sellega seotud kulud on seetõttu

põhjendamatud.

Kohus peab põhjendatuteks ja vajalikeks muid kulusid kokku summas 42,06 eurot.

Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab hageja

kasuks välja kokku 7331,92 eurot (riigilõiv 4822,13+ õigusabikulud 2467,73+ muud kulud 42,06)

kohustades:

1. kostjat I hüvitama hagejale solidaarselt kostjatega II, III ja IV riigilõivu 4822,13 eurot,

esimese astme õigusabikulud 2 088,08 eurot ja muud kulud 42,06 eurot ning solidaarselt

kostjatega II ja III teise astme õigusabikulud 379,65 eurot, kokku 7331,92 eurot.

2. kostjat II hüvitama hagejale solidaarselt kostjatega I, III ja IV riigilõivu 4822,13 eurot,

esimese astme õigusabikulud 2 088,08 eurot ja muud kulud 42,06 eurot ning solidaarselt

kostjatega I ja III teise astme õigusabikulud 379,65 eurot, kokku 7331,92 eurot.

3. kostjat III hüvitama hagejale solidaarselt kostjatega I, II ja IV riigilõivu 4822,13 eurot,

esimese astme õigusabikulud 2 088,08 eurot ja muud kulud 42,06 eurot ning solidaarselt

kostjatega I ja II teise astme õigusabikulud 379,65 eurot, kokku 7331,92 eurot.

4. kostjat IV hüvitama hagejale solidaarselt kostjatega I, II ja III riigilõivu 4822,13 eurot,

esimese astme õigusabikulud 2 088,08 eurot ja muud kulud 42,06 eurot, kokku 6952,27

eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse summas 4616,58 eurot (11570,50+378-7331,92).

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise

määruse

peale

esitada

määruskaebuse

menetluskulude

kindlaksmääramist

taotlenud

ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik