2-13-43177/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-13-43177

Tsiviilasi

Silvia Merila hagi AS Erimell vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

1 418.35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Silvia Merila, ik 48209102735, elukoht XXX,

lepinguline esindaja Harri Paabo, osaühing@gmail.com

kostja AS Erimell, rk 10006506, asukoht Vahi 5, Tartu,

seaduslik

esindaja

juhatuse

liige

Tiit

Laursoo,

tiit.laursoo@erimell.ee; lepinguline esindaja Maia Ploom,

maiapl@hot.ee .

RESOLUTSIOON

Silvia Merila hagi AS Erimell vastu rahuldada osaliselt.

Välja mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks 5.04.2004 sõlmitud töölepingu alusel 2013

aprillikuu eest saamata töötasu 450 eurot ja 2013 maikuu 12 tööpäeva eest keskmine

töötasu 343.30 eurot, kokku 793 (seitsesada üheksakümmend kolm) eurot 30 senti, millelt

arvestatakse maha töötaja maksukohustus.

Välja mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks kuni 13.09.2013 sissenõutavaks

muutunud viivis summas 22.62 eurot.

Välja mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks alates 13.09.2013 viivis VÕS §-s 113 lg 1

sätestatud määras kuni võla tasumiseni AS-i Erimell poolt.

Jätta rahuldamata Silvia Merila hagi AS Erimell vastu 2010 detsembrikuu eest saamata

töötasu 400 eurot väljamõistmiseks.

Menetluskulud jätta 64,83 % ulatuses AS-i Erimell kanda ja 35,17 % ulatuses Silvia

Merila kanda.

Määrata kindlaks AS-i Erimell menetluskulud summas 495 eurot ja Silvia Merila

menetluskulud summas 495 eurot.

Välja mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks õigusabi tasu katteks 320.91 eurot.

Välja mõista Silvia Merilalt AS-i Erimell kasuks õigusabi tasu katteks 174.09 eurot.

Tasaarvestades vastastikused nõuded mõista AS-lt Erimell Silvia Merila kasuks õigusabi

kulu 146.82 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

Hageja ja kostja sõlmisid 5.04.2004 töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle

müügiassistendina. 19.04.2013 esitas hageja kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse

töölepingu lõpetamiseks alates 20.05.2013. Ajavahemikul 1. maist 2013 kuni töölepingu

lõppemiseni kostja hagejal tööülesandeid täita ei võimaldanud (hagejat ei lubatud tööle). Kostja

ei ole hagejale arvestanud ja maksnud töötasu hulgas ajatasu (kostja raamatupidamise koodiga

1110) ajavahemiku eest 1.-31.12.2010. Kostja poolt hagejale makstav töötasu on alati sisaldanud

regulaarse iseloomuga ajatöötasu koodiga 1110 ja regulaarse iseloomuga täiendtasu koodiga 1150

ja märksõnaga KOGU. Eesti krooni kehtivuse ajal arvestas kostja hagejale igakuuliselt ajatasu

6000 EEK kuus, alates euro kehtima hakkamisest – 400 eurot kuus. Täiendtasu on kostja

arvestanud hagejale krooni kehtivuse ajal igakuuliselt 7000 krooni (477.38 eurot). Vaatamata

kirjaliku kokkuleppe puudumisele täiendtasu igakuise maksmise kohustuse ja selle suuruse kohta

tekitas kostja pikaaegne ja regulaarne käitumine hagejale töötasu maksmisel hagejal õiguspärase

ootuse, et tal on õigus saada ja kostjal on kohustus tasuda igakuise töötasu hulgas lisaks ajatasule

täiendtasu vähemalt 477.38 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale arvestanud ega maksnud töötasu

hulgas täiendtasu (kostja raamatupidamise koodiga 1150 ja märksõnaga KOGU) ajavahemiku

eest 1.-30.04.2013. Hageja on seisukohal, et temal on saamata 2010 detsembrikuu eest töötasu

400 eurot ja 2013 aprillikuu eest täiendtasu 477.38 eurot.

Kostja on hagejale arvestanud lõpparve koosseisus töötasu 12 päeva eest mais 2013 kokku

218.18 eurot. Kostja on jätnud arvesse võtmata hageja õiguse saada 2013 aprillikuu eest

täiendtasu 477.38 eurot, millest tulenevalt on vale maikuu keskmise töötasu arvestus. Hageja

arvutuste kohaselt on tal õigus saada maikuu 12 tööpäeva eest töötasu kokku 564.53 eurot. Kostja

on maksnud seega 346.35 eurot vähem.

Hageja nõuab kostjalt saamata töötasudelt sissenõuavaks muutunud viivist summas 105.29 eurot

ja lisanduvat viivist kuni kohustuse täitmiseni.

Vastuseks kostja vastuväidetele on hageja seisukohal, et tema ei pea jääma 2010 detsembrikuu

ajatöö tasuta ainuüksi sellel põhjusel, et kostja raamatupidamisporogramm ei töötanud. Hagejale

makstud tasud ei olnud igas kuus erinevad, nt 2012. aastal oli seitsmel kuul tasu täpselt

ühesugune: 450 eurot. Hageja ei ole käitunud kostja suhtes ebalojaalselt, ta ei ole mingeid

andmeid, eriti veel salajasi andeid varastada püüdnud. Hagejale ei ole arusaadav, missugused

konkreetsed

andmed

on

kostja

määratlenud

oma

äri-,

kommerts-,

finants-

ja/või

tootmissaladuseks. Hageja ilmus 2.05.2013 tööle, kuid T. Laursoo ei lubanud tal tööd tegema

hakata ja palus hagejal mitte kunagi enam kostja ruumides olevale töökohale tulla. Hageja ei ole

toime pannud ühtegi süülist tegu. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, nagu oleks üksnes kostja

õigustatud oma suva järgi igal konkreetsel kuul iseseisvalt määrama, kas töötasu osaks olevat

tulemustasu makstakse või mitte.

Kostja vastus hagile

Kostja hagi ei tunnista. S. Merila (tol ajal perekonnanimega Moltšanova) töötas 2010 detsembris

20 tööpäeva, lisandus tööandja poolt antud vaba päev palga säilitamisega 31.12.2010 ning talle

arvestati töötasu 5 727.27 krooni, sest ta võttis endale 22.12.2010 vaba päeva palga säilitamiseta.

Lisaks töötasule maksti hagejale preemiat 6 681.82 krooni. Seoses euro kasutuselevõtuga

01.01.2011 ei võimaldanud raamatupidamisprogramm trükkida korrektset palgateatist, mistõttu

hagejale väljastatud teatisel on ainult üks rida selgitusega KOGU. Brutotöötasuna arvestati

hagejale 2010 detsembrikuu eest töötasu ja preemiat kokku 793.08 eurot.

Töölepingu nr 4.2. kohaselt võib töötajale maksta lisatasu või preemiat vastavalt juhatuse

otsusele. Antud juhul on töötajale makstud preemiat hea töö eest. Summad on erinevad ning

sõltuvad töötaja töössesuhtumisest ja kostja majanduslikest võimalustest. Sõna KOGU all

väljamakstavad summad ei ole kaugeltki ühesugused.

2013. a aprilli- ja maikuu eest maksis kostja hagejale ainult lepingujärgset töötasu. Hagejal ei ole

preemia saamise õigust, sest ta ei olnud kostja vastu lojaalne. Kostja väitel hageja püüdis

30.04.2013 varastada kostja eriti salajast ainult tööalaseks kasutamiseks ettenähtud infot. Hagejal

puudus vajadus sellise info kopeerimiseks oma tööülesannete täitmiseks. Kostja on seisukohal, et

hageja kavatses andmeid edastada konkurendile või kellelegi teisele, kellel oli sellise info vastu

huvi. Hiljem selgus, et hageja asus peale kostja juures töösuhte lõppemist tööle Konetex Grupp

OÜ-sse turundusjuhi ametikohale. Tegemist on kostja konkurentfirmaga, mis nähtub äriühingu

kodulehelt. Hageja tööülesanded selle firmas on sarnased kostja juures täidetud tööülesannetega.

Töötaja rikkus töölepingu p 6.3. järgset kohustust ja töölepingu seaduses sätestatud töötaja

kohustusi, mistõttu ei saa mõistlikult eeldada, et kostja maksab hagejale veel preemiat. Kuna

juhataja ei olnud 30.04.2013 Tartus, kõrvaldasid kaastöötajad S. Merila sel päeval arvuti juurest.

1. mail oli riigipüha. 2. mail hageja tööle ei tulnud, saates juhatajale e-kirja, milles teatas, et jõuab

kontorisse 17.10 paiku. Hageja võttis kontorist enda isiklikud asjad ja rohkem tööle ei tulnud.

Kostja maksis hagejale kuni töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja saabumiseni lepingujärgset

tasu 12 tööpäeva eest, kuid kostja ei ole nõus maksma hagejale preemiat selle aja eest.

Kostja esindaja taotles vastuseks hageja vastuväidetele esindaja ärakuulamist kohtu poolt.

Ärakuulamisel 03.02.2014 avaldas AS Erimell juhatuse liige T. Laursoo, et hageja on kätte

saanud 2010 detsembrikuu töötasu, siis mingit küsimust ei tekkinud ja S. Merila töötasu lahti

kirjutust ei küsinud. 2013 aprilli ja mai eest ei makstud preemiat juhatuse otsuse alusel, sest S.

Merila kopeeris andmeid tööandja kliendibaasist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude

2010 detsembrikuu eest töötasu ja vastavas ulatuses viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab

hageja nõude 2013 aprilli- ja maikuu eest saamata töötasu, keskmise töötasu ja viivise

väljamõistmiseks.

Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 1 ja 2 kohaselt Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib

asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale

lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta

tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest

sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Hageja ja kostja esindaja poolt 01.03.2005 allkirjastatud 05.04.2004 sõlmitud töölepingu nr 92

uue redaktsiooni (tl 28-30) p 2.3. kohaselt olid hageja tööülesanded müügiassistendi ametikohal

järgmised: hulgi- ja jaeklientide teenindamine, aktiivse müügi teostamine, müügi- ja muude

dokumentide vormistamine ja haldamine, aruandlus; muud ülesanded vastavalt piirkonna juhataja

korraldustele. Töötaja põhipalka on poolte kokkuleppel suurendatud: alates 02.01.2010 – 6000

kroonini kuus ja alates 03.01.2011 - 400 euroni kuus (tl 31, 32). Hageja on esitanud temale antud

palgalipikute koopiad perioodi kohta juuni 2010 kuni mai 2013 (tl 23-26). Nendest nähtuvalt on

kostja juba alates augustist 2010 esitanud hageja põhitöötasu eurodes (6000 krooni asemel 383.47

eurot). Lisatasu on hagejale arvestatud augustist kuni novembrini 2010 (kaasa arvatud) igas kuus

447.38 eurot (7000 krooni), töötasu kokku 830.85 eurot. Hageja esitatud palgalipiku järgi

detsembris 2010 arvestati hagejale töötasu 793.08 eurot. Kostja esindaja seletuse järgi võttis

hageja selle kuul ühe tasustamata puhkepäeva. Kostja esitatud palgalehe kohaselt (tl 43) arvestati

hagejale põhipalka detsembrikuu 21 tööpäeva eest 366.04 eurot ja preemiat 427.04 eurot, kokku

793.08 eurot. Tl 55 oleva käskkirja nr 030111 kohaselt on tööandja otsustanud hagejale maksta

2010 detsembrikuu eest lisatasu 6681.82 krooni (427.04 eurot vastavalt kostja esitatud

palgalehele tl-l 43). Kohus on seisukohal, et hageja nõue väidetavalt saamata põhitöötasu osas

2010 detsembrikuu eest on põhjendamatu. Ainuüksi asjaolu, et hagejale antud palgalipikul ei ole

eraldi välja toodud põhi- ja lisatasu ridu, ei tähenda seda, et hagejal jäi põhitöötasu selle kuu eest

saamata. Hagejale on arvestatud ja välja makstud tema tavapärane töötasu. Hageja ei ole

millegagi tõendanud, et tema töötasu 2010 detsembris pidi olema tööandja poolt arvestatust, so

793 eurost 400 euro võrra suurem.

Hageja esitatud palgalipikutest ja tööandja poolt esitatud käskkirjadest AS-i Erimell töötajatele

preemiate maksmise kohta nähtub, et tegemist on olnud regulaarse tasuga, mille suurus ületab

igal kuul hageja töölepingus kokkulepitud põhitöötasu. 2012 aprillist kuni novembrini on

hagejale arvestatud põhitasu 400 eurot ja lisatasu 450 eurot, töötasu kokku 850 eurot või

puhkuse ajal samas ulatuses proportsionaalselt töötatud ajaga. Detsembris 2012 on lisatasu olnud

672 eurot, 2013 jaanuaris – 476 eurot, veebruaris 496 eurot ja märtsis 612 eurot. Töölepingu p

4.2. kohaselt töötajale võib maksta lisatasu või preemiat vastavalt juhatuse otsusele. Alates

01.09.2009 kehtiv Töölepingu seadus enam lisatöötasu/preemia maksmise võimalust ette ei näe.

Tööandja on kohustatud maksma töötajale töötasu, tulenevalt TLS §-s 28 lg 2 p 2 sätestatust. Kui

asuda seisukohale, et tegemist on siiski nö tööandja kaalutlusotsuse alusel antava hüvega

töötajale, on tulenevalt töölepingus kokkulepitud võimalusele ja aastate jooksul välja kujunenud

praktikale tekkinud tööandjal õigus ja kohustus maksta töötajale lisatasu, tulenevalt TLS §-s 29 lg

4 sätestatust: kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on

töötajal õigus neid nõuda. Tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest osa

saamise kokkulepe peab TLS § 30 kohaselt olema märgitud töölepingus ning selle tasu

arvestamise eelduseks on tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Kostja poolt

hagejale igakuuliselt makstud lisatasu ei olnud sellise iseloomuga tasu. Kohus on seisukohal, et

arvestades hagejale aastate jooksul igakuiselt välja makstud lisatasu, asjaolu, et lisatasu on kogu

aeg olnud suurem töölepingus kokku lepitud töötasust, mitte väike protsent nn palgalisa ning TLS

§-s 28 lg 2 p 2 sätestatut on kostja poolt igakuiselt makstud lisatasu hageja töötasu osa.

Selle osa maksmata jätmine ei saa enam olla tööandja suva, vaid see on töötasu alandamine TLS

§ 72 kohaselt: Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada

võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises

süüdi. TLS § 73 lg 1 kohaselt Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112

sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö

tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki,

loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste

töötajate kohustusi arvestades mõistlik.

Töölepingu p 6.3. kohaselt „Töötaja kohustub hoidma konfidentsiaalsena Tööandja äri- ja

tootmissaladusi – kommerts., tehnilisi, finants- või muid Tööandja poolt määratletuid.“ Hageja on

väitnud, et temale ei olnud arusaadav, missugused konkreetsed andmed on kostja määratlenud

oma äri-, kommerts-, finants- ja/või tootmissaladuseks. Kohtule ei ole esitatud kostja poolt äri- ja

tootmissaladuseks tunnistatud info loetelu vms. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta,

et tööandja on välja selgitanud hageja väidetava käitumise asjaolud ning on leidnud, et hageja on

süüdi temale teatavaks saanud ärisaladuse väärkasutamises. TLS § 22 kohaselt võib tööandja

määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus, samuti

võivad tööandja ja töötaja kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise puhuks

leppetrahvi ning leppetrahvi maksmine ei välista tööandja õigust nõuda kahju hüvitamist osas,

mida leppetrahv ei katnud. Isegi kui kohtule oleks tõendatud asjaolu, et hageja rikkus temale

selgelt arusaadavaks tehtud ärisaladuse hoidmise kohustust, ei näe seadus ette töötasu alandamise

võimalust selle kohustuse rikkumise korral. Leppetrahvi maksmise kokkulepe puudub. Tööandja

ei ole omalt poolt midagi ette võtnud, et lõpetada töösuhe töötajaga, kelle vastu ei ole tööandjal

enam usaldust, nt ei ole lõpetanud töölepingut tööandaja algatusel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

Arvestades asjaolu, et hagejale kostja poolt makstav lisatasu on olnud erinevatel kuudel erineva

suurusega, kuid mitte vähem kui 450 eurot kuus ning hageja ei ole tõendanud, et temal on

aprillikuu eest saamata lisatasu nimelt 477.38 eurot (7000 krooni), asub kohus seisukohale, et

kostjal on hagejale maksmata töötasu 450 eurot brutotöötasuna 2013 aprillikuu eest.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei teinud tööd maikuus kuni töölepingu korralise

ülesütlemise tähtaja saabumiseni, kokku 12 tööpäeva. Hageja väitel kostja ei lubanud teda tööle,

kostja väitel ei ilmunud hageja ise töökohale. Kui töötaja ei ilmu tööle mõjuva põhjuseta, siis on

tööandjal õigus tööleping üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel: töötaja on rikkunud töökohustusi.

Tööandja ei ole ka seda teinud. Vastavalt töötajale antud palgalipikule on tööandja arvestanud ja

maksnud hagejale töötasu 12 tööpäeva eest 400 euro suuruselt töötasult. Kohus on seisukohal, et

tööandja on aktsepteerinud töötaja tööle ilmumata jäämist. Kostja ei ole kummutanud hageja

väidet, et tema töökohas viibimine tunnistati ebasoovitavaks. Seega on tegemist TLS §-s 35

sätestatud olukorraga: tööandjal tuleb töö tegemiseks valmis olevale töötajale, kellele ei ole tööd

antud, maksta tema keskmine töötasu. Tööandja ei ole tõendanud, et töö andmata jätmise on

põhjustanud töötaja süü: töötajale ei ole teatavaks tehtud ärisaladuse sisu ning tööandja ei ole

fikseerinud töötaja poolt ärisaladuse väärkasutust.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada 2013 maikuu eest keskmist töötasu. Vastavalt

keskmise töötasu maksmise tingimustele ja korrale, kinnitatud VV määrusega nr 91, 11.06.2009,

on S. Merila keskmine päevatöötasu (arvestades hageja õigust saada 2013 aprillikuu eest tasu

kokku 850 eurot) [(850+850+876+896+1012+850):(22+8+22+20+20+22)] 46.79 eurot. 2013

maikuu 12 tööpäeva eest on hagejal õigus saada keskmist töötasu seega (46.79x12) 561.48 eurot.

Hagejale on arvestatud 2013 maikuu eest töötasu 218.18 eurot, saamata on seega (561.48-218.18)

343.30 eurot brutotöötasuna.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja saamata töötasu ja keskmise töötasu katteks

kokku 793.30 eurot, millelt arvestatakse maha töötaja maksukohustus, tulenevalt TLS §-s 29 lg 3

sätestatust.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 (alates 15.04.2013 kehtiva

redaktsiooni) kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni.

Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Töölepingu p 4.3.

kohaselt oli töötasu maksmise kuupäevaks kokku lepitud 10-nes. Aprillikuu töötasu osa 450 eurot

väljamaksmisega on hageja olnud viivituses alates 11.05.2013 kuni hagi kohtusse esitamiseni

13.09.2013. VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivis kuni 01.07.2013 (51 päeva) oli 8,75 % aastas, alates

01.07.2013 (74 päeva) – 8,5 % aastas. Viivis on seega (8,75%:365x51x450+8,5%:365x74x450)

13.25 eurot.

Maikuu keskmise töötasu maksmata jäänud osa 343.30 eurot maksmisega on kostja olnud

viivituses alates 20. maist 2013 kuni hagi esitamiseni 13.09.2013. TLS § 84 lg 1 kohaselt

Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 113

lg 1 sätestatud viivis kuni 01.07.2013 (42 päeva) oli 8,75 % aastas, alates 01.07.2013 (74 päeva)

– 8,5 % aastas. Viivis on seega (8,75%:365x42x343.30+8,5%:365x74x343.30) 9.37 eurot.

Hagejal on õigus saada hagi esitamise kuupäevani sissenõutavaks muutunud viivist summas

22.62 eurot ja alates 13.09.2013 viivist seadusega sätestatud määras kuni 793.30 euro suuruse

brutotöötasu maksmiseni kostja poolt.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha

menetluskulude

suuruse

ette

juba

menetlust

lõpetavas

kohtulahendis,

võimaldades

menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad.

Hageja on esitanud nõude menetluskuluna õigusabi kulu 615 eurot väljamõistmiseks. Kostja

esindaja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kostja esindaja esitatud

õigusabikulude taotluse kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 540 euro eest. Muid

menetluskulusid pooltel ei ole.

Kohus on seisukohal, et hageja taotlus 120 euro ulatuses õigusabi kulude hüvitamiseks on

põhjendamatu. Esitatud arve nr 140613 1 kohaselt on teenuse sisuks kohtueelsete läbirääkimiste

pidamine

töötasu

saamiseks.

Õigusabikulud

kohtueelses

menetluses

on

käsitletavad

menetluskuluna ainult TsMS §-s 144 p 4 sätestatud juhul: kohtuväline kulu on muuhulgas ka

seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulu. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu

kohtumenetluses 495 eurot.

Hageja esindaja on vaielnud vastu kostja õigusabikulude suurusele, leides, et 5 tunni ulatuses

õigusabi osutamine ei ole mõistlik. Esitatud ja kohtu poolt aktsepteeritud arvete kohaselt on

hagejale õigusabi osutatud kokku 4,5 tunni ulatuses.

Kohus on seisukohal, et arvestades hageja esindaja vastuväidet kosta esindaja töömahu kohta ja

poolte võrdset kohtlemist, on mõistlik ja põhjendatud lugeda ka kostja esindaja asjakohaseks

töömahuks 4,5 tundi, millest tulenevalt on õigusabi kulu (540-45) 495 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hageja nõue kostja vastu (ilma viiviseta) oli (877.38+346.35) 1 223.73 eurot. Hagi

rahuldati 793.30 euro, so 64,83 % ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 64,83 % ulatuses kostja

kanda ja 35,17 % ulatuses hageja kanda. Rahalises suuruses on see vastavalt 320.91 eurot ja

174.09 eurot. Tasaarvestades vastastikused nõuded tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja

õigusabi kulu (320.91-174.09) 146.82 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik