2-13-19942/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-19942

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Sergei Artamonovi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 217,10 eurot

Hagi hind

562,81 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. detsembri 2013 tagaseljaotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Eesti Inkasso OÜ, esindaja August Käära

Vastustaja (kostja): Sergei Artamonov

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda tsiviilasjas nr 2-13-19942 Tartu Maakohtu

3. detsembri 2013 otsuse peale esitatud OÜ Eesti Inkasso

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada

apellatsioonkaebus OÜ-le Eesti Inkasso.

Muuta hagi hinda. Lugeda tsiviilasjas nr 2-13-19942 hagi

hinnaks 1602 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Eesti Inkasso OÜ on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

3. detsembri 2013 tagaseljaotsuse peale, millega rahuldati osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi Sergei

Artamonovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus mõistis Sergei Artamonovilt 7. jaanuaril

2013 SNEL Grupp OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel põhivõla 300 eurot, intressi 45,71 eurot ja

viivise 15,05 eurot, kokku 360,76 eurot ning jättis välja mõistmata viivise 202,05 eurot.

Menetluskulud jagas kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellant taotles, et

ringkonnakohus teeks asjas uue otsuse, millega rahuldaks hagi täielikult.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

2. Ringkonnakohus leiab, et Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1

esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi

menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus märkinud hagi hinnaks 562,81 eurot.

Ringkonnakohtule ei ole teada andmeid, mis annaksid alust hagi hinna muutmiseks.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas

esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS

§ 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637

lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta

apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna

maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg

21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise

otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni

eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on põhjendatud ja motiveeritud.

Maakohus jättis asja lahendamisel kohaldamata pooltevahelises võlasuhtes kokkulepitud viivise

määra 120 % aastas (0,33 % päevas) asudes seisukohale, et nimetatud viivisekokkuleppe näol on

tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohus kohaldas selle asemel seaduses

sätestatud viivise määra.

Maakohus ei ole tüüptingimuse kehtivust kontrollides rikkunud õigusnormi, vaid maakohtul on

seadusest

tulenevalt

niisugune

kohustus

ka

kostja

vastava

taotluseta.

Vaidlusaluse

tarbijakrediidilepingu kohaselt kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab TsÜS

§ 86 lg 3 teises lauses sätestatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolmekordselt. See annab alust eeldada lepingust pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olemist. Ainuüksi see

asjaolu toetab maakohtu järeldust, mille kohaselt kahjustab vaidlusalune tüüptingimus tarbijat

ebamõistlikult. Maakohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10

alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/