2-12-50520/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.veebruar 2014 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-50520

Tsiviilasi

XXXhagi AS XXX vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

edaspidi XXXõiguste rikkumisest hoidumise nõudes

Hagihind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

1596 eurot

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hageja esindajad: vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja

advokaat Lise-Lotte Lääne, Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari

25, e-post menetlus@mmab.ee)

Kostja: AS XXX (registrikood: XXX, asukoht XXX, e-post: XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Ants Nõmper (Raidla Lejins

Norcaus Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, Tallinn, e-post:

ants.nomper@rln.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

23. jaanuar 2014

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada XXX AS-i avaldama 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest XXX

võrguväljaandes (www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega vähemalt kolm (3) tööpäeva ja

paberväljaandes ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus järgmisel kujul:

„XXX AS avaldab käesolevaga, et 1993. a rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla

müügist ei laekunud 9,7 miljonit USA dollarit. 1,46 miljardi rubla eest saadi 1,9 mln USD-

d, mis kanti üle Eesti riigile. Rublade võõrandamisest saadud rahast ei ole jäänud kaduma

7,8 mln USA dollarit. Seetõttu ei ole õige väide, et XXX sai rublade võõrandamise tehingu

korraldamisest mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu.“

3. Kohustada AS-i XXX avaldama resolutsiooi punktis 2 nimetatud teade XXX

võrguväljaandes (www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega vähemalt kolm (3) tööpäeva ja

paberväljaande 2. lehelüljel 2011 oktoobrs ilmunud väljaande „Eesti rikaste TOP 500“

alapeatükis „XXX“ avaldatud artkili samal viisil (sama värv, sama kirjatüüp).

4. Kohustada XXX AS-i eemaldama omal kulul võrguväljaandest www.ap3.ee 04.12.2011.a

avaldatud artikli „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud arvamusartikli

„Uskumatult edukas eksnõunik X” ning võrguväljaandest leht.aripaev.ee 2011. a oktoobris

avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47 avaldatud alapeatüki

„XXX“;

5. Kohustada XXX AS-i esitama omal kulul teabeotsingusüsteemile Google taotluse XXX

AS-i võrguväljaandes algselt ilmunud artiklite (04.12.2011. a avaldatud artikli

„Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud arvamusartikli „Uskumatult

edukas eksnõunik X” ning 2011. a oktoobris avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP

500“ lehekülgedel 46-47 avaldatud alapeatüki „XXX“) eemaldamiseks otsingusüsteemist;

6. Kohustada XXX AS-i edaspidi hoiduma XXXõiguste rikkumisest selliselt, et kohustada

XXX AS-i edaspidi mitte avaldama XXX AS-i paberväljaandes, veebiväljaandes või muus

väljaandes ebaõigeid andmeid, kus sisalduks väide, et rublade müük aitas XXX tõusta

Eesti rikkaimate inimeste sekka ja väide, et XXX sai rublade müügi tehingust rahaliselt

hinnatavat tulu.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta XXX AS-i kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid hageja

kohta järgnevates väljaannetes ning artiklites: 2011. a oktoobris ilmunud väljaandes „Eesti rikaste

TOP 500“ lehekülgedel 46-47, alapeatükis „XXX“; 04.12.2011. a veebiväljaandes www.ap3.ee

avaldatud artiklis „Isamaalaste abil miljonäriks; 20.10.2012. a veebiväljaandes www.ap3.ee

avaldatud arvamusartiklis „Uskumatult edukas eksnõunik X”.

Eelloetletud artiklites on kostja avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta seoses 1992. – 1993. a

toimunud „rublatehinguga“. Kostja väide, et 1,46 mld rubla müügist saadi tulu 9,7 USD-d, on

ebaõige. Rublade võõrandamise tehingust laekus XXX OY-le 1,9 mln USD-d, mis kogu ulatuses ka

Eesti Vabariigile üle anti ning nimetatud summa ülekandmist Eesti riigile kinnitab ka kostja ise.

Ometi on kostja tuletanud alusetust oletusest, et rublatehingust laekus 9,7 mln USD-d, ridamisi teisi

ebaõigeid hagejat puudutavaid väiteid. Tuginedes arusaamatule ja alusetule väitele, et

rublatehingust laekus 9,7 mln USD-d, teeb kostja lihtsa arvutuse, lahutades 9,7 miljonist 1,9

miljonit, ja väidab oma avaldustes ebaõigesti, et rublade võõrandamisest jäi 7,8 miljonit USD-d

kaduma. Kostja avaldas 2011. a oktoobris väljaande “Eesti rikaste TOP 500” lehekülgedel 46-47

alapeatükis “XXX” lause: “Sellest 1,9 miljonit kanti üle Eesti riigile, ülejäänud 7,8 miljoni dollari

saatuse kohta täpseid andmeid ei ole.” Lauset kordas kostja 04.12.2011. a veebiväljaandes

avaldatud artiklis “Isamaalaste abil miljonäriks” ja 20.10.2012. a avaldatud artiklis „Uskumatult

edukas eksnõunik X“. Asjaolu, et kostja väidab, et 7,8 mln USD-d kaduma, kinnitab veel “Eesti

rikaste TOP 500” leheküljel 47 avaldatud lause: “XXX ja XXX äriline tegevus on hiljem näidanud,

et suurem osa kaduma jäänud dollaritest läks nendest mööda.” Eelnimetatud väljaannetes ja

artiklites avaldatu ebaõigsus hageja suhtes kulmineerub kostja poolt avaldatud järeldusega, et

rublade müügist „kaduma jäänud“ dollarid sai endale hageja. Nimelt seostab kostja oma avaldustes

„kaduma“ jäänud dollareid hagejaga, luues avalikkusele mulje hagejast kui rublatehingu tulu

omastajast. Kostja on 04.12.2011. a veebiväljaandes avaldatud artiklis “Isamaalaste abil

miljonäriks” avaldanud, et: „XXX ja XXX said vastutasuks Rahva Hääle. Lõivosa dollaritest läks

neist mööda. Seega võis kadunud dollarite võtmefiguuriks olla vaid üks mees – XXX, kes kiirelt

unustas toonased sündmused.“ 2011. a oktoobris väljaandes “Eesti rikaste TOP 500” avaldas kostja

peatükis „XXX“: “Eesti rikkaimate inimeste nimekirja jõudmiseks vajaliku algkapitali teenis X

1990ndate alguses peaminister XXXnõustades. […] XXX ja XXX äriline tegevus on hiljem

näidanud, et suurem osa kaduma jäänud dollaritest läks nendest mööda.” Kostja avalduse kohaselt

aitas seega rublade võõrandamine ja sellest saadud 7,8 miljonit USD-d tõusta hagejal Eesti

rikkaimate inimeste sekka.

Hageja ei saanud rublatehingust mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu. 1996. a menetleti rublade

võõrandamisega seoses kriminaalasja XXX, XXX ja XXX suhtes. Neile esitatud süüdistuses, s.o

valuutatehingute korra rikkumises, mõisteti kõik süüdistatavad õigeks. Oluline on asjaolu, et

nimetatud kriminaalasjas oli riiklik süüdistaja seisukohal, et mis tahes isiklikku kasu süüdistatavad

rublade müügist ei saanud. Vastav asjaolu oli teada ka kostjal, kuna kriminaalasja kajastati toona

erinevates väljaannetes. Nimelt rõhutatakse Eesti Päevalehe poolt 4. juunil 1996. a avaldatud

artiklis, et riikliku süüdistaja XXXesitatud süüdistuskokkuvõttes märgitakse, et isiklikku kasu

süüdistatavad (hageja, XXX ja XXX) tehingust ei saanud. Toonane süüdistatav XXX kinnitas

enda eeluurimisel antud tunnistuses, et raha sai rublade võõrandamisest üksnes XXX OY - X ega ka

toonane peaminister Mart Laar rublade võõrandamisest raha ei saanud. Siiski viitab kostja oma

avaldustes rublatehingule korduvalt kui hageja „elutehingule“, mis just kui on pannud aluse hageja

rahalisele jõukusele ehk kostja avaldustest tuleneb kostja väide, et hageja sai rublade võõrandamise

korraldamisest suurt rahalist tulu. Kostja avaldas 2011. a oktoobris väljaande “Eesti rikaste TOP

500” lehekülgedel 46-47 alapeatükis “XXX” laused: “Eesti rikkaimate inimeste nimekirja

jõudmiseks vajaliku algkapitali teenis X 1990ndate alguses peaminister XXXnõustades. Tema

esimene elutehing toimus 1992. aasta lõpul, kui Tallinnas maandus transpordilennuk AN- 26, et

Venemaale toimetada diplomaatiline pagas – kotid rahaga, kus oli kokku 1,46 miljardit rubla.”

Eeltoodud lõigus esitab kostja esiteks väite, et hageja jõudis Eesti rikkaimate inimeste sekka

XXXnõustades, ning teiseks väidab kostja, et hageja väidetavaks esimeseks elutehinguks oli

rublade võõrandamise tehing. Seega seob kostja hageja tõusmise Eesti rikkaimate inimeste sekka

XXXnõunikuna töötamise ajal läbiviidud rublade võõrandamise tehinguga. Kostja kordas oma

väiteid 04.12.2011. a veebiväljaandes avaldatud artiklis “Isamaalaste abil miljonäriks”, kus avaldas

lause: “19 aastat tagasi allkirjastas tollane peaminister Laar dokumendi, mis aitas tema nõunikul

XXXl tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka.” Ka 20.10.2012. a avaldatud artiklis „Uskumatult

edukas eksnõunik X“ viitab kostja asjaolule, et just peaministri nõunikuna töötamine on pannud

aluse hageja jõukusele: „Rännumehena kuulsust kogunud XXX on Eestis kõige parem näide

poliitilise nõuniku ameti väärtuslikkusest. Ta on info ja suhted oskuslikult rahaks konverteerinud.“

Artikli sisuosast tuleneb, et nõuniku ameti väärtuslikkus tuleneb väidetavalt just rublatehingust.

Ainuüksi kostja poolt 04.12.2011. a veebiväljaandes avaldatud artikli “Isamaalaste abil miljonäriks”

pealkiri viitab, et artiklis esitatakse andmed, mis näitavad, kuidas hageja sai miljonäriks. Artiklist

enam kui poole moodustab rublade võõrandamise tehinguga seonduv. Seega väidab kostja, et XXX

sai rublade tehinguga miljonäriks ehk pidi saama rublade tehingust suurt rahalist tulu ja seda

kaduma jäänud 7,8 mln USD kaudu.

Kostja on esitanud ebaõigeid faktiväiteid selliselt, et tavapärase arusaama kohaselt on mõistlikule

inimesele jäänud 2011. a oktoobris ilmunud väljaandes „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47,

alapeatükis „XXX“ avaldatust, 04.12.2011. a veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud artiklist

„Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud

arvamusartiklist „Uskumatult edukas eksnõunik X” mulje n oleks „rubla tehingust“ jäänud

“kaduma” 7,8 miljonit USD-d ning selle on omastanud hageja. Kostja poolt eelnimetatud

väljaannetes ja artiklites avaldatust tulenevad nii otsesed kui kaudsed faktiväited.

Otsesteks ebaõigeteks faktiväideteks on järgmised väited:

- 1,46 miljardi rubla müügist laekus XXX OY kontodele 9,7 miljonit USD-d;

- 1,46 rubla müügist laekunud rahast, jäi kaduma 7,8 miljonit USD-d;

- Rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka.

Kaudseteks ebaõigeteks faktiväideteks on järgmised väited:

- Rublade müügist kaduma jäänud 7,8 miljonit USD-d või osa sellest sai endale (omastas) hageja;

- Rublade müügist sai hageja suurt rahaliselt hinnatavat tulu.

Käesoleval juhul kinnitavad veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud artiklile „Isamaalaste abil

miljonäriks“ antud lugejate kommentaarid, et kostja on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldanud, et hageja sai rublatehingust suurt rahaliselt hinnatavat tulu. Kommentaaridest nähtub, et

inimestel on tekkinud arusaam, et hageja teenis rublatehingust isiklikku tulu.

Kuivõrd kostja poolt avaldatu põhjal on tekkinud kuvand hagejast kui rublatehinguga riigi arvelt

teeninud isikust, on kostja ebaõigete faktiväidetega kahjustanud hageja mainet. Seetõttu kannab just

kostja käesoleval juhul tema poolt avaldatud faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise

koormust.

Eeltoodust tulenevalt hageja palub: 1. kohustada XXX AS-i lükkama omal kulul ümber XXX AS

poolt avaldatud ebaõiged andmed selliselt, et kohustada XXX AS-i avaldama 15 päeva jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest XXX võrguväljaandes (www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega

vähemalt kolm (3) tööpäeva ja paberväljaande 2. leheküljel vähemalt korra kohtu poolt

põhjendatuks peetud suurusega pinnal avaldus alternatiivselt ühel järgmisel kujul, (eelistades

eespoolset alternatiivi järgmisele):

„XXX AS avaldab käesolevaga, et 1993. a rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla müügist

ei laekunud 9,7 miljonit USA dollarit. 1,46 miljardi rubla eest saadi 1,9 mln USD-d, mis kanti üle

Eesti riigile. Rublade võõrandamisest saadud rahast ei ole jäänud kaduma 7,8 mln USA dollarit.

Seetõttu ei ole õige väide, et XXX sai rublade võõrandamise tehingu korraldamisest mis tahes

rahaliselt hinnatavat tulu.“

või alternatiivselt alljärgneval kujul:

„XXX AS avaldab, et on avaldanud XXX kohta tegelikkusele mittevastavaid väiteid. XXX AS-l

puuduvad andmed, et XXX sai 1993. a läbiviidud rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla

müügist mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu.“

Samuti palub hageja kohustada XXX AS-i eemaldama omal kulul võrguväljaandest www.ap3.ee

04.12.2011. a avaldatud artikli „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud

arvamusartikli „Uskumatult edukas eksnõunik X” ning võrguväljaandest leht.aripaev.ee 2011. a

oktoobris avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47 avaldatud alapeatüki

„XXX“;

2. kohustada XXX AS-i esitama omal kulul teabeotsingusüsteemile Google taotluse XXX AS-i

võrguväljaandes algselt ilmunud artiklite (04.12.2011. a avaldatud artikli „Isamaalaste abil

miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud arvamusartikli „Uskumatult edukas eksnõunik X” ning

2011. a oktoobris avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47 avaldatud

alapeatüki „XXX“) eemaldamiseks otsingusüsteemist;

3. kohustada XXX AS-i edaspidi hoiduma XXX õiguste rikkumisest selliselt, et kohustada XXX

AS-i edaspidi mitte avaldama XXX AS-i paberväljaandes, veebiväljaandes või muus väljaandes

ebaõigeid andmeid, kus sisalduks: väide, et rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate

inimeste sekka; väide, et hageja sai rublade müügi tehingust rahaliselt hinnatavat tulu.

Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja ei võta hagi õigeks ega hageja poolt esitatud faktilisi asjaolusid omaks. Kostja kinnitab, et on

teadlik, et oma vastuväidete tõendamise kohustusest.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning

toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 2011 oktoobris ilmunud väljaandes „Eesti rikaste TOP

500“ lehekülgedel 46-47 alapeatükis „XXX“ on kostja avaldanud alljärgneva laused:

„Rännumehena kuulsust kogunud XXXon Eesti kõige parem näide tipp-poliitiku nõuniku amet

väärtuslikkusest. Eesti rikkaimate inimeste nimekirja jõudmiseks vajaliku algkapitali teenis X

1990ndate alguses peaminister XXXnõustades. Tema esimene elutehing toimus 1992. aasta lõpul,

kui Tallinnas maandus transpordilennuks AN-26, et Vennemaale toimetada diplomaatiline pagas-

kotid rahaga, kus oli kokku 1,46 miljardit rubla. /.../ Rublade müügist saadud dollarid laekusid XXX

ja XXX Soome firma XXX Oy Eesti kontodele Hansapangas ja Ühispangas - nelja kuuga

ühtekokku 9,7 miljonit dollarit. Sellest 1,9 miljonit kanti üle Eesti riigile, ülejäänud 7,8 miljonit

dollari saatuse kohta täpseid andmeid ei ole. /.../ XXX ja XXX äriline tegevuse on hiljem näidanud,

et suurem osa kaduma läinud dollaritest läks neist mööda.“ ( I kd tlk13-14)

04.12.2011 veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud artiklis „Isamaalaste abil miljonäriks“ on kostja

avaldanud alljärgnevad laused :“19 aastat tagasi allkirjastas tollane peaminister X dokumendi, mis

aitas tema nõunikul XXX tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka/.../ Kaup koos, hakkasid rublade

müügist saadud dollarid laekuma XXX ja XXX Soome firma XXX Oy Eesti kontodele

Hansapangas ja Ühispangas- nelja kuuga ühtekokku 9,7 miljonit dollarit. Sellest 1,9 miljonit kanti

üle Eesti riigile, ülejäänud 7,8 miljonit dollari saatuse kohta täpseid andmeid ei ole ../ XXX ja

XXX said vastutasuks Rahva Hääle. Lõviosa dollaritest läks neist mööda. Seega võis kadunud

dollarite võtmefiguuriks olla vaid üks ees- XXX, kes kiiresti unustas toonased sündmused.“(I kd tlk

15-16)

20.10.2012 veebiväljaandes www.ap3.ee avaldatud arvamusartiklis „Uskumatult edukas eksnõunik

X“ on kostja avaldanud alljärgnevad laused: “Rännumehena kuulusust kogunud XXXon Eesti kõige

parem näide poliitilise nõuniku ameti väärtuslikkusest. Ta on info ja suhted oskuslikult rahaks

konventeerinud/.../ Kaup koos, hakkasid rublade müügist saadud dollarid laekuma XXX ja XXX

Soome firma XXX Oy Eesti kontodele Hansapangas ja Ühispangas- nelja kuuga ühtekokku 9,7

miljonit dollarit. Sellest 1,9 miljonit kanti üle Eesti riigile, ülejäänud 7,8 miljoni dollari saatuse

kohta täpsemaid andmeid ei ole.“ (I kd tlk 17-18).

Hageja leiab, et kostja on eelnimetatud väljaannetes ja artiklites avaldanud nii kaudseid kui otseseid

faktiväiteid. Hageja leiab, et otsesteks ebaõigeteks faktiväideteks on järgmised väited:

- 1,46 miljardi rubla müügist laekus XXX OY kontodele 9,7 miljonit USD-d;

- 1,46 rubla müügist laekunud rahast, jäi kaduma 7,8 miljonit USD-d;

- Rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka.

Kaudseteks ebaõigeteks faktiväideteks on järgmised väited:

- Rublade müügist kaduma jäänud 7,8 miljonit USD-d või osa sellest sai endale (omastas) hageja;

- Rublade müügist sai hageja suurt rahaliselt hinnatavat tulu.

Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Isiku au teotamine on

võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka

tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotava

faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja

hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle

ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lõiked 1 ja 2). VÕS

§ 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

andmete avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Kooskõlas VÕS § 1047 lõikega 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolud vastab

tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lg 1 ja 2 sätestatust ei loeta

andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise

suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise astmele. Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete

avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete

kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Mõistet

„avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval

juhul on andmete avaldamine toimunud kostja poolt XXX väljaandes „Eesti rikaste TOP 500

(oktoober 2011“ ja XXX veebiväljaandes 04.12.2011 avaldatud artiklis „Isamaalaste abil

miljonäriks“ ja XXX veebiväljaandes 20.10.2012 avaldatud artikliks „Uskumatult edukas

eksnõunik X“. Seega on kostja avaldajaks.

Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma

seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete

andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete

andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks.

Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena

sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja süüst (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-02 p 26).

Hageja leiab, et kostja poolt eelnimetatud väljaannetes ja artiklites avaldanud väidete näol on

tegemist nii kaudsete kui otseste faktiväidetega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle

tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat

lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma

31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktides 12-13 ka seda, et isikut võidakse

üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab

järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 11) tuleb avaldatud väited võtta sellisena n need on ning

kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.

Kohus leiab, et kostja on XXX väljaandes „Eesti rikaste TOP 500 (oktoober 2011)“, XXX

veebiväljaandes 04.12.2011 avaldatud artiklis „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja XXX

veebiväljaandes 20.10.2012 avaldatud artikliks „Uskumatult edukas eksnõunik X“ alljärgnevad

faktiväited:

- 1,46 miljardi rubla müügist laekus XXX OY kontodele 9,7 miljonit USD-d;

- 1,46 rubla müügist laekunud rahast, jäi kaduma 7,8 miljonit USD-d;

- Rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka.

- Rublade müügist kaduma jäänud 7,8 miljonit USD-d või osa sellest sai endale (omastas) hageja;

- Rublade müügist sai hageja suurt rahaliselt hinnatavat tulu.

Kohus leiab, et eelnimetatud avaldatud andmed on faktiväited, kuna nende tegelikkusele vastavus

on kontrollitav. Kohus leiab, et nimetatud väidetega on üldsusele avaldatud, et rublade müügist

laekus 9,8 mld USD-d, hageja sai rublatehingust ebaseaduslikku kasu ja hageja osalusel rublade

müügist „kaduma jäänud“ dollarid sai endale hageja ja rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti

rikkaimate inimeste hulka.

Eeltoodust tulenevalt peab kostja tõendama, et tema poolt avaldatud väited, et 1,46 miljardi rubla

müügist laekus XXX OY kontodele 9,7 miljonit USD-d, 1,46 rubla müügist laekunud rahast jäi

kaduma 7,8 miljonit USD-d, rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka,

rublade müügist kaduma jäänud 7,8 miljonit USD-d või osa sellest sai endale (omastas) hageja,

rublade müügist sai hageja suurt rahaliselt hinnatavat tulu, vastavad tõele.

Kostjal, kellel lasub tema poolt avaldatud väidete tõelevastavuse tõendamise koormus, ei ole

esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja poolt hageja suhtes avaldatud andmete

tõelevastavust. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-166-12 punktis 12 rõhutanud, et kui isiku mainet

kahjustanud andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta kohtu väidete

vale ja kohus saab kohustada kostja mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hageja suhtes avaldatud väidete

ümberlükkamist.

Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete

ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja

samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul

on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged

andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks.

Hageja taotleb avaldada 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest XXX võrguväljaandes

(www.ap3.ee) esileheküljel kestvusega vähemalt kolm (3) tööpäeva ja paberväljaande 2. leheküljel

vähemalt korra kohtu poolt põhjendatuks peetud suurusega pinnal avaldus alternatiivselt ühel

järgmisel kujul, (eelistades eespoolset alternatiivi järgmisele):

„XXX AS avaldab käesolevaga, et 1993. a rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla müügist

ei laekunud 9,7 miljonit USA dollarit. 1,46 miljardi rubla eest saadi 1,9 mln USD-d, mis kanti üle

Eesti riigile. Rublade võõrandamisest saadud rahast ei ole jäänud kaduma 7,8 mln USA dollarit.

Seetõttu ei ole õige väide, et XXX sai rublade võõrandamise tehingu korraldamisest mis tahes

rahaliselt hinnatavat tulu.“

või alternatiivselt alljärgneval kujul:

„XXX AS avaldab, et on avaldanud XXX kohta tegelikkusele mittevastavaid väiteid. XXX AS-l

puuduvad andmed, et XXX sai 1993. a läbiviidud rahareformi kaudu kogutud 1,46 miljardi rubla

müügist mis tahes rahaliselt hinnatavat tulu.“

Samuti palub hageja kohustada XXX AS-i eemaldama omal kulul võrguväljaandest www.ap3.ee

04.12.2011. a avaldatud artikli „Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud

arvamusartikli „Uskumatult edukas eksnõunik X” ning võrguväljaandest leht.aripaev.ee 2011. a

oktoobris avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel 46-47 avaldatud alapeatüki

„XXX. Lisaks sellele palub hageja XXX AS-i esitada omal kulul teabeotsingusüsteemile Google

taotluse XXX AS-i võrguväljaandes algselt ilmunud artiklite (04.12.2011. a avaldatud artikli

„Isamaalaste abil miljonäriks“ ja 20.10.2012. a avaldatud arvamusartikli „Uskumatult edukas

eksnõunik X” ning 2011. a oktoobris avaldatud väljaandest „Eesti rikaste TOP 500“ lehekülgedel

46-47 avaldatud alapeatüki „XXX“) eemaldamiseks otsingusüsteemist.

Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et on põhjendatud kohustada

kostjat lükkama ümber avaldatud ebaõiged andmed hageja poolt taotletud viisil. Kohus leiab, et

põhjendatud on, et ebaõigete andmete ümberlükkamise teade XXX paberväljaandes avaldatakse

samal viisil, st sama värv ja sama kirjatüüp n on avaldatud ebaõiged andmed XXX

paberväljaandes. Kohtu hinnangul ei ole see kostja jaoks ebamõistlikult koormav ning täidab oma

eesmärki sel viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest.

VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda

kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hageja on palunud

kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest selliselt, et kohustada kostjat

edaspidi mitte avaldama XXX AS-i paberväljaandes, veebiväljaandes või muus väljaandes

ebaõigeid andmeid, kus sisalduks: väide, et rublade müük aitas hagejal tõusta Eesti rikkaimate

inimeste sekka ja väide, et hageja sai rublade müügi tehingust rahaliselt hinnatavat tulu. Kostja ei

ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kuna kostja

on korduvalt avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis on hagejal on õigus nõuda, et tema

mainet kahjustav olukord lõppeks.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja kohustab kostjat edaspidi hoiduma hageja

õiguste rikkumisest selliselt, et kohustab XXX AS-i edaspidi mitte avaldama XXX AS-i

paberväljaandes, veebiväljaandes või muus väljaandes ebaõigeid andmeid, kus sisalduks väide, et

rublade müük aitas XXXl tõusta Eesti rikkaimate inimeste sekka ja väide, et XXXsai rublade

müügi tehingust rahaliselt hinnatavat tulu.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotamine

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

kohtuotsusega hagi rahuldab jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik