2-13-37293/11 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr 2-13-37293

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-37293

Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi

Fuze LAB OÜ taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.11.2013.a määrus taotluse menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Fuze LAB OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J T (isikukood: XXXXXXXXXX)

Kostja (avaldaja) (määruskaebuse esitaja): Fuze LAB OÜ (registrikood: 11627297; asukoht: Tallinn), seaduslik esindaja Marina Ivanova

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.11.2013.a määrus ja saata tsiviilasi menetlemiseks tagasi maakohtusse.

2. Fuze LAB OÜ määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Asjaolud 1. 09.08.2013.a esitas avaldaja, Fuze LAB OÜ, Harju Maakohtule avalduse, milles palub arvata J T töölepingu ülesütlemise päevaks 05.06.2013.a, tuvastada töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/1330 tühisus täies ulatuses ning mõista välja kantud kulutused õigusabile summas 500 eurot.

Kohus jättis 11.09.2013.a määrusega taotluse käiguta ja andis avaldajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

10 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus märkis, et kuivõrd TVK on töövaidlusasjas nr 4.4-1/1330 läbi vaadanud J T avalduse Fuze LAB OÜ vastu ja selle rahuldanud, siis TVK

Tsiviilasi nr 2-13-37293

2(3) otsusega mittenõustumisel tuleb Fuze LAB OÜ-l esitada kohtule taotlus J T poolt TVK-le esitatud avaldus läbi vaadata hagimenetluse korras hagina, mitte hagiavaldus.

27.09.2013.a esitas kostja uue taotluse, milles palus määrata tähtaja nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks kuni 11.10.2013.a.

21.10.2013.a määrusega andis kohus kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus märkis, et kostjal tuleb esitada kohtule ühes dokumendis sisalduv nõuetekohane taotlus, kus on täidetud kõik individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-s 24 toodud tingimused ja millest nähtub selgelt, millisel poolel on taotleja, millises ulatuses ta taotleb TVK otsuse tühistamist ning millise lahendi tegemist ta kohtult soovib.

2. 12.11.2013.a määrusega keeldus kohus TsMS § 3401 lg 2 alusel kostja taotluse menetlusse võtmisest. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kostja kuni käesoleva määruse koostamiseni puuduseid kõrvaldanud. Kohus on selgitanud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kohtu poolt määratud tähtajaks keeldub kohus TsMS § 3401 lg 2 alusel taotluse menetlusse võtmisest. Kohus kohustas avaldajat kõrvaldama taotluses esinenud puudused 7 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. 21.10.2013.a määrus on kostjale kätte toimetatud 23.10.2013.a. Seega oleks kostja pidanud puudused kõrvaldama hiljemalt 30.10.2013.a. Kostja seda teinud ei ole.

3. 10.12.2013.a esitatud määruskaebuses palus kostja maakohtu määruse tühistada, taastada menetlus käesolevas asjas ning määrata uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja kuni praeguse ajani saanud maakohtu 21.10.2013.a määrust kätte ei e-toimiku, e-posti ega tavaposti kaudu, samuti ei ole kostja saanud e-postiga kohtust teadet, et dokument on kättesaadav e-toimikus. Juhuslikult 25.11.2013.a e-toimikusse sisenedes märkas kostja, et kohus on teinud käesolevas asjas 12.11.2013.a määruse taotluse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Kohus on kaevatavas määruses valesti märkinud, et 21.10.2013.a puuduste kõrvaldamise määrus on kostjale kätte toimetatud 23.10.2013.a. Tegelikult ei ole kuni käesoleva ajani kostja seda määrust kätte saanud, millist asjaolu kinnitab ka väljavõte e-toimikust, millelt nähtub, et dokument nr 7, mis on arvatavasti 21.10.2013.a määrus, üldse puudub kostja toimikus. Seega, kuivõrd kostja ei saanud 21.10.2013.a määrust kätte, ei saanud ta määruses antud tähtaja jooksul ka puudusi kõrvaldada.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 12.11.2013.a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi menetlemiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tsiviilasja toimiku materjalide hulgast puuduvad kaevatavas määruses maakohtu poolt viidatud 11.09.2013.a taotluse käiguta jätmise määrus ning 27.09.2013.a esitatud kostja taotlus tähtaja pikendamiseks. Teiseks nõustub kolleegium kaebuse väitega, et maakohtu 21.10.2013.a määrus, millega jäeti kostja taotlus teistkordselt käiguta, ei ole kostjale kätte toimetatud. Nimetatud määrus on toimetatud isiklikult kätte hagejale (vt t lk 19B), kuid ei pabertoimikust ega avalikust e-toimikust ei nähtu, et määrust

Tsiviilasi nr 2-13-37293

3(3) oleks üldse üritatudki kostjale kätte toimetada. Kohus on ilmselt ekslikult käsitlenud valesti menetlusosalisi, kuivõrd puuduste kõrvaldamise määrus ongi reeglina vaja toimetada kätte vaid menetlusdokumendi esitanud isikule, st käesoleval juhul kostjale (kohus toimetas vastava määruse kätte aga ainult hagejale). Samuti vastab tõele kostja väide, et ka maakohtu 12.11.2013.a taotluse menetlusse võtmisest keeldumise määrust ei ole kohus kostjale kätte toimetanud. E-toimiku väljavõtte järgi on ka see määrus toimetatud kätte üksnes hagejale ja tema esindajale (vt t lk 22). Selline toimimisviis kinnitab samuti eelöeldut, et kohus on ilmselt ekslikult pidanud hagejat käesolevas asjas TVK otsusega mittenõustunud isikuks ehk isikuks, kes on esitanud kohtule ITLS § 24 lg 4 alusel taotluse TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kuivõrd aga taotluse esitajaks oli kostja, tulnuks kõik viidatud määrused toimetada kindlasti kätte just kostjale.

7. Lisaks eeltoodule on maakohtu poolt kõnealuse taotluse menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik. TsMS § 372 lg 2 koosmõjust § 3401 lg-ga 2 tulenevalt peab kohus taotluse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkima menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Kui kohus keeldub taotluse menetlusse võtmisest põhjusel, et selles sisalduvaid puuduseid ei kõrvaldatud tähtaegselt, peavad keeldumise määrusest nähtuma konkreetsed puudused, mis takistavad taotluse menetlemist. Antud juhul esitas kostja kohtule 09.08.2013.a menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud küll hagiavaldusena, aga millest nähtub selgelt, et kostja palub kohtul vaadata uuesti läbi pooltevahelise töövaidlusasja, palub tühistada TVK otsuse täies ulatuses ja esitab konkreetse taotluse, millist lahendit kostja kohtult taotleb. Dokumendile lisatud TVK otsusest nähtub ka selgelt, et kostja oli töövaidlusasjaks vastaspooleks, seega on ta hagimenetluses ITVS § 24 lg 4 alusel kostja. Eelnevast tulenevalt sisaldas juba algne kohtule esitatud „taotlus“ kõiki ITLS §-s 24 toodud tingimusi ning kohtul ei oleks tarvitsenud kostja taotlust, liiatigi kahekordselt, käiguta jätta. Maakohus ei ole kaevatavas määruses viidanud ka puudustele, mis takistavad kostja taotluse menetlemist. Seega on maakohtu määrus, millega taotluse menetlusse võtmisest keelduti, põhjendamatu.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal