3-13-2396/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtusse saabus 25. novembril 2013 OÜ Vestenson kaebus MTA 25. septembri vaatluse käigus osaühingu töötajate küsitlemist väljaspool vaatluse eesmärki (resolutsiooni p 2).
Legislator headnote
AI generated3-13-2396/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtusse saabus 25. novembril 2013 OÜ Vestenson kaebus MTA 25. septembri vaatluse käigus osaühingu töötajate küsitlemist väljaspool vaatluse eesmärki (resolutsiooni p 2).
Full text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu Kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a
Kohtuasja number
3-13-2396
Määruse kuupäev
6. veebruar 2014
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
OÜ Vestenson kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. septembri
2013 korralduse nr 13.7/383-3 osaliseks tühistamiseks.
Resolutsioon
1) Tagastada OÜ Vestenson kaebus haldusasjas 3-13-
2396.
2) Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast
määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Määruse
peale
võib
esitada
määruskaebuse
Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja kohtu seisukoht
1. Tartu Halduskohtusse saabus 25. novembril 2013 OÜ Vestenson kaebus MTA 25. septembri
2013 korralduse nr 13.7/383-3 tühistamiseks osas, milles on osaühing kohustatud võimaldama
vaatluse käigus osaühingu töötajate küsitlemist väljaspool vaatluse eesmärki (resolutsiooni p 2).
2. Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta 14. jaanuari 2014 määrusega.
Kohus selgitas, et vaidlusalune korraldus kaebaja poolt täidetud, kohustusel puudub jätkuv mõju
kaebajale ning tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 on korralduse kehtivus lõppenud.
Korralduse alusel kaebaja poolt täidetud kohustus on iseloomult selline, et korralduse tühistamise
korral ei oleks selle tagasitäitmine võimalik. MTA 25. septembri 2013 korraldus nr 13.7/383-3 ei
oma selles sisalduva ettekirjutuse täieliku ammendumise tõttu enam õiguslikku tähendust, ei loo
enam kaebajale õiguslikke tagajärgi ning seega ei avalda kaebaja õigustele mõju ja kaebajal puudub
kaebeõigus selle vaidlustamiseks tühistamiskaebusega.
Kaebusest nähtuvalt ei pea ka kaebaja oma õigusi rikkuvaks mitte vaidlustatud korralduse
resolutsiooni punktist kaks tulenevat kohustust võimaldada töötajate küsitlemist, vaid asjaolu, et
töötajate küsitlemisel on vastustaja väljunud vaatluse eesmärgi raamidest. Seega peab kaebaja oma
õigusi rikkuvaks vastustaja toimingut – töötajate küsitlemist asjaolude kohta väljaspool vaatluse
eesmärki, mitte korraldusest tulenenud kohustust võimaldada töötajate küsitlemist.
Kohus nõustus MTA 25. oktoobri 2013 vaideotsuses nr 6-1/1746-3 väljendatud seisukohaga, et
käesoleval juhul ei ole tegemist sellise menetlustoiminguga, mille iseseisev vaidlustamine, lahus
maksumenetluses antavast haldusaktist, oleks halduskohtumenetluses lubatav. HKMS § 45 lg 3
järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada
kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust
toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva
haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
Kaebaja suhtes toimuva maksumenetluse tulemus ei ole üheselt määratud kaebaja töötajate
küsitlemisel loodud tõenditega. Vastustajal on uurimispõhimõttest tulenev kohustus arvestada
maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis (MKS § 11 lg 1). Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja
töötajate küsitlemist selliseks menetlustoiminguks, mille õigusvastasus tooks vältimatult kaasa
maksumenetluse antava haldusakti õigusvastasuse. Kaebaja ei ole viidanud oma mittemenetluslikele
õigustele, mida töötajate küsitlemine võinuks riivata.
Kohus osutas, et, kui kaebaja siiski leiab, et MTA 25. septembri 2013 korraldus nr 13-7/383-3
ja/või selle alusel teostatud toiming rikub tema subjektiivseid avalikke õigusi (iseseisvalt), siis tuleb
tal kohtule põhjendada ja selgitada, milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks on kaebus
esitatud, vajadusel selgitada ka seda, miks käesoleval juhul on menetlustoimingu iseseisev
vaidlustamine põhjendatud.
Samuti ei olnud kaebaja tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel.
Kohtu seisukoht
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei
ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja
läbivaatamist.
Kohus andis 14. jaanuari 2014 määrusega kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuses esineva puuduse
kõrvaldamiseks. Kohtumääruse on kaebaja esindaja kätte saanud 14. jaanuaril 2014 (tl 19). Kaebaja
pidi kaebuses esineva puuduse seega kõrvaldama hiljemalt 29. jaanuaril 2014. Kaebaja ei ole kohtu
poolt antud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise
tähtaja pikendamiseks. Kohus on seisukohal, et esitatud kujul ei vasta kaebus nõuetele ja kohus ei
saada seda menetlusse võtta. Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2
alusel.
5. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine
ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
kohtunik