3-13-2396/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-13-2396

Määruse kuupäev

6. veebruar 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Vestenson kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. septembri

2013 korralduse nr 13.7/383-3 osaliseks tühistamiseks.

Resolutsioon

1) Tagastada OÜ Vestenson kaebus haldusasjas 3-13-

2396.

2) Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 25. novembril 2013 OÜ Vestenson kaebus MTA 25. septembri

2013 korralduse nr 13.7/383-3 tühistamiseks osas, milles on osaühing kohustatud võimaldama

vaatluse käigus osaühingu töötajate küsitlemist väljaspool vaatluse eesmärki (resolutsiooni p 2).

2. Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta 14. jaanuari 2014 määrusega.

Kohus selgitas, et vaidlusalune korraldus kaebaja poolt täidetud, kohustusel puudub jätkuv mõju

kaebajale ning tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 on korralduse kehtivus lõppenud.

Korralduse alusel kaebaja poolt täidetud kohustus on iseloomult selline, et korralduse tühistamise

korral ei oleks selle tagasitäitmine võimalik. MTA 25. septembri 2013 korraldus nr 13.7/383-3 ei

oma selles sisalduva ettekirjutuse täieliku ammendumise tõttu enam õiguslikku tähendust, ei loo

enam kaebajale õiguslikke tagajärgi ning seega ei avalda kaebaja õigustele mõju ja kaebajal puudub

kaebeõigus selle vaidlustamiseks tühistamiskaebusega.

Kaebusest nähtuvalt ei pea ka kaebaja oma õigusi rikkuvaks mitte vaidlustatud korralduse

resolutsiooni punktist kaks tulenevat kohustust võimaldada töötajate küsitlemist, vaid asjaolu, et

töötajate küsitlemisel on vastustaja väljunud vaatluse eesmärgi raamidest. Seega peab kaebaja oma

õigusi rikkuvaks vastustaja toimingut – töötajate küsitlemist asjaolude kohta väljaspool vaatluse

eesmärki, mitte korraldusest tulenenud kohustust võimaldada töötajate küsitlemist.

Kohus nõustus MTA 25. oktoobri 2013 vaideotsuses nr 6-1/1746-3 väljendatud seisukohaga, et

käesoleval juhul ei ole tegemist sellise menetlustoiminguga, mille iseseisev vaidlustamine, lahus

maksumenetluses antavast haldusaktist, oleks halduskohtumenetluses lubatav. HKMS § 45 lg 3

järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kaebaja suhtes toimuva maksumenetluse tulemus ei ole üheselt määratud kaebaja töötajate

küsitlemisel loodud tõenditega. Vastustajal on uurimispõhimõttest tulenev kohustus arvestada

maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis (MKS § 11 lg 1). Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja

töötajate küsitlemist selliseks menetlustoiminguks, mille õigusvastasus tooks vältimatult kaasa

maksumenetluse antava haldusakti õigusvastasuse. Kaebaja ei ole viidanud oma mittemenetluslikele

õigustele, mida töötajate küsitlemine võinuks riivata.

Kohus osutas, et, kui kaebaja siiski leiab, et MTA 25. septembri 2013 korraldus nr 13-7/383-3

ja/või selle alusel teostatud toiming rikub tema subjektiivseid avalikke õigusi (iseseisvalt), siis tuleb

tal kohtule põhjendada ja selgitada, milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks on kaebus

esitatud, vajadusel selgitada ka seda, miks käesoleval juhul on menetlustoimingu iseseisev

vaidlustamine põhjendatud.

Samuti ei olnud kaebaja tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei

ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

Kohus andis 14. jaanuari 2014 määrusega kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuses esineva puuduse

kõrvaldamiseks. Kohtumääruse on kaebaja esindaja kätte saanud 14. jaanuaril 2014 (tl 19). Kaebaja

pidi kaebuses esineva puuduse seega kõrvaldama hiljemalt 29. jaanuaril 2014. Kaebaja ei ole kohtu

poolt antud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise

tähtaja pikendamiseks. Kohus on seisukohal, et esitatud kujul ei vasta kaebus nõuetele ja kohus ei

saada seda menetlusse võtta. Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel.

5. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine

ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik