2-13-58255/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-58255

Tsiviilasi

K.S. hagi isaduse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. detsembri 2013.a määrus hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.S. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): K.S. (IK: xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2013.a määrus

muutmata ja K.S. ’u määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta

K.S. ’u kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. K.S. pöördus 11. detsembril 2013.a kohtusse hagiavaldusega isaduse vaidlustamiseks.

Hageja märgib, et Viru Maakohtu 15.11.2011.a. otsusega mõisteti temalt välja elatis alaealise

lapse A.S. (S) kasuks. Hageja soovib taotleda isaduse tuvastamist, kuna arvab, et ta ei ole

lapse isa. Lapse ema on varasemalt keeldunud DNA testi tegemisest.

2. Viru Maakohus keeldus 17. detsembri 2013 määrusega hagi menetlusse võtmisest.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei olnud hagiavaldusele lisatud hageja nõuet tõendavaid

dokumente. Hagiavalduses esinevad puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada ja mille tõttu

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

Viru Maakohtu 15.11.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-11-28587 mõisteti K.S. ’ult välja elatis

A.S. ’u ülalpidamiseks. Kohtuotsusest nähtuvalt on K.S. menetluse kestel esitanud

vastuväiteid, milles ei tunnista end A. K.S. ’u isaks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus

jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka juhul, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga

ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PKS § 93 lg-te 1-3 kohaselt võib

isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama

õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tähtaja

kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.

PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg. Viru Maakohtu 15.11.2011.a.

otsusest nähtuvalt on hageja K.S. olnud isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest

teadlik juba aastal 2011. Seega saabus isaduse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg juba

2012. aastal ja tähtaeg isaduse vaidlustamiseks on käesoleval juhul möödunud. Ka Viru

Maakohtu 15.11.2011.a. otsuses märgiti, et elatise väljamõistmine ei välista õigust esitada

hagi põlvnemise tuvastamiseks ühe aasta jooksul isaduse vaidlustamise aluseks olevate

asjaolude teatavaks saamisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. K.S. esitas Viru Maakohtu 17. detsembri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja võtta tema hagi A. K.S. u isaduse vaidlustamiseks

arutlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebusest ei tulene aluseid maakohtu

määruse tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise kohta muutmata.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et laps A.S. on sündinud 15.03.2011.a ning

põlvnemise tuvastamisele ja selle vaidlustamisele kohaldub alates 01. juulist 2010.a kehtiv

Perekonnaseadus.

Maakohus keeldus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

koostoimes PKS § 93 lg-tega 1 – 3. Perekonnaseaduse § 93 lg 1 järgi võib isaduse kohtus

vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on

vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg, Samale

seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites nr 3-2-1-111-12 p 19 ja 3-2-1-48-12

p 14. Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest

teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada.

PKS § 93 lg 3 sätestab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja (sh lapse vanem – isana lapse

sünniakti kantud isik) ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, saab oma põlvnemist isast

edaspidi vaidlustada ainult laps isiklikult ja seda pärast täisealiseks saamist.

Kohtutoimikus olevast Viru Maakohtu 15.11.2011.a otsusest tsiviilasjas nr 2-11-28587

nähtub, et K.S. esitas tsiviilasja menetlemise käigus 2011.a väiteid, mille kohaselt ei ole ta

lapse A. K.S. ’u isa. Seega on maakohus käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmisel

põhjendatult asunud seisukohale, et hageja K.S. oli juba 2011. aastal teadlik isaduse

vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest. Käesolevas asjas on hagi isaduse vaidlustamiseks

esitatud kohtule 11. detsembril 2013.a, seega pärast kahe aasta möödumist kohtuotsuse

tegemisest tsiviilasjas, mille menetlemise käigus hageja eitas oma isadust alaealise lapse A.S.

’u suhtes.

Eeltoodust tulenevalt on K.S. kaotanud õiguse vaidlustada kohtus oma isadust A.S. ’u suhtes

ning hagiavalduse menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/