2-11-534/98 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-534

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi KOHIMO hagi AVA SPA investment OÜ

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas nr xxxxxxxxxxx

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

29.10.2013

määrus

menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AVA SPA investment OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts KOHIMO (registrikood 10048137,

asukoht Punane 24, 13619 Tallinn), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Valdmaa

Kostja: AVA SPA investment OÜ (registrikood 11458437,

asukoht Kärberi 14-22, 13812 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29.10.2013 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta

rahuldamata.

2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 12.09.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus Aktsiaseltsi KOHIMO (hageja) hagi

AVA SPA investment OÜ (kostja) vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.03.2013 otsusega Harju Maakohtu 12.09.2012

otsuse, jättis hagi rahuldamata ning esimese astme ja apellatsioonimenetluse kulud

hageja kanda. Riigikohus jättis 27.05.2013 määrusega kasstasioonkaebuse menetlusse

võtmata

ning

kassatsiooniastme

menetluskulud

hageja

kanda.

Tallinna

Ringkonnakohtu otsus jõustus 27.05.2013.

2. 26.06.2013 esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks,

milles palus määrata hüvitatavate menetluskulude summaks 14 093,65 eurot, mis

koosneb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1500 eurot ja

õigusabikuludest 12 593,65 eurot.

3. Vastavalt avaldusele lisatud arve nr 242 spetsifikatsioonile on kostja esindaja

ajavahemikul 21.12.2010-21.01.2011 toimingutele Harju Maakohtus kulutanud kokku

10,2 tundi tunnitasuga 122,40 eurot (koos käibemaksuga), s.o 1248,48 eurot.

Ajavahemikul 22.01-26.08.2011 on kostja esindaja vastavalt arve nr 255

spetsifikatsioonile kulutanud toimingutele Harju Maakohtus 23,43 tundi (2867,83 eurot

koos käibemaksuga). Arve nr 259 spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindaja

ajakuluks ajavahemikus 07.09-29.11.2011 teostatud toimingutele Harju Maakohtus

21,16 tundi (2589,98 eurot koos käibemaksuga) ning toimingutele Harju Maakohtus ja

Tallinna Ringkonnakohtus on kostja esindaja ajavahemikul 01.12.2011-06.06.2013

vastavalt arve nr 270 spetsifikatsioonile kulutanud 40,88445 tundi tunnitasuga 144

eurot (koos käibemaksuga), s.o 5887,36 eurot.

4. Vastuseks hagejale märkis kostja, et õigusabileping kostja ja advokaadibüroo vahel

sõlmiti 12.01.2011 ning asjaolu, et kuni 20.10.2011 allkirjastas ja esitas

menetluskulude dokumente kostja seaduslik esindaja, ei tähenda, et selle ajani oli

advokaadibüroo nõustajaks. Kliendiga suhtlemist ning nõupidamist ei saa pidada

taunitavaks, kuna see ongi õigusnõustamise sisu. Kostja ei pidanud õigeks hageja

seisukohta, et menetlus käesolevas tsiviilajas algas pärast 13.01.2011, märkides arve nr

242 osas, et seoses hagiavalduse esitamisega esitas hageja kohtutäitur Kaire Põltsile

avaldusi 29.12.2010 alustatud täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks.

Kohtutäitur palus hageja taotluste osas kostja seisukohti ning kostja esitas need. Kõik

spetsifikatsioonides märgitud kostja esindaja toimingud on olnud vajalikud ning

põhjendatud. Samuti ei nõustunud kostja hageja seisukohaga, et kostja esindaja

tunnitasu hind ei võiks olla suurem kui 122,40 eurot. Hageja esindaja on osutanud oma

kliendile õigusabi tunnitasuga 145 eurot + käibemaks.

Hageja vastuväited

5. Hageja vaidles kostja avaldusele vastu ning palus avalduse rahuldada mitte suuremas

ulatuses kui 3455,35 eurot, s.o 28,23 töötundi tunnihinnaga mitte üle 122,4 euro.

6. Hageja leidis, et kostja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonid ei võimalda veenduda

selles, kas ja missuguseid menetluse seisukohalt põhjendatud ja vajalikke toiminguid

on täpselt tehtud. Samuti kajastavad spetsifikatsioonid käesoleva tsiviilasjaga

mitteseotud kulusid ning hüvitamiskõlbmatuid kulusid. Kuna kostja ei ole kohtule

esitanud õigusabikulude arveid, ei ole kostja tõendanud, et tal on tekkinud õigusabi

eest tasumise kohustus, mis on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-13 kohaselt eelduseks

õigusabi tasu väljamõistmiseks. Kostja osales menetluses esimest korda esindaja

vandeadvokaadi Andres Hallmägi osavõtul 20.10.2011 toimunud eelistungil. Enne

nimetatud kuupäeva esindas kostjat seaduslik esindaja juhatuse liige A. Vain. Kõik

menetlusdokumendid esitas kostja nimel A. Vain ning lepingulise esindaja olemasolu

kohta puudusid mistahes viited. Eelnevat arvestades oli hageja seisukohal, et kuni

20.10.2011 oli advokaadibüroo nõustaja rollis ning seetõttu ei kuulu advokaadibüroo

poolt kuni nimetatud ajahetkeni tehtud töö eest kostjale esitatud õigusabi arved (s.o

arved nr 242 ja 255 täielikult ning arve nr 259 osaliselt) hageja poolt hüvitamisele.

7. Arve nr 242 spetsifikatsiooni osas märkis hageja, et hagi võeti menetlusse Harju

Maakohtu 11.01.2011 määrusega, mistõttu ei ole nimetatud spetsifikatsioonil

kajastatud kanded real 1-67 (tegevused ajaperioodil 21.12.10-18.01.11) seotud

kõnealuse kohtuvaidlusega ega kuulu seetõttu hageja poolt hüvitamisele. Kandeid

ridadel 68-78, kokku 3,25 h ehk 397,8 eurot (sh km) pidas hageja põhjendatuks, välja

arvatud kostjal ja tema esindajal kohtumise aja kokkuleppimise eesmärgil peetud

kirjavahetusele kulunud ajakulu 0,45 h osas.

8. Arve nr 255 spetsifikatsioonil kajastatud tegevustest pidas hageja põhjendatuks töömahtu

kokku 4,2 h ulatuses (514,08 eurot koos käibemaksuga) ja seda üksnes juhul, kui kohus

leiab, et advokaadibüroo oli arvel 255 käsitletud ajaperioodil kostja esindaja, mitte

nõustaja. Arve nr 255 spetsifikatsiooni ridadel 28 ja 32 07.02.11 kostja esialgse vastuse

koostamise ja täiendamise osas leidis hageja, et arvestades dokumendi sisu ja mahtu

(ca 1,5 lk), ei saa pidada põhjendatud ajakuluks rohkem kui 1,5h. Real nr 47 kajastatud

hageja 02.03.11 vastuse analüüsi (0,8h) osas leidis hageja, et ca 5 lk pikkuse

dokumendiga tutvumiseks ei ole põhjendatud kulutada rohkem kui 0,5h. Ridadel 81 ja

105 kajastatud 22.03.11 vastuse koostamiseks hageja hagiavaldusele (3,92h) ei

pidanud hageja põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1,5h, kuna dokumendi maht on ca 2

lk ja see kordab osaliselt juba kostja poolt 07.02.2011 esitatud dokumenti. Hageja

26.04.11 vastuse analüüsile (rida 136, 0,6h) on hageja hinnangul põhjendatud kulutada

0,2 tundi. Ridadel 141 ja 142 kajastatud vastuse projekti koostamiseks hageja 03.05.11

vastusele (2,2h) ei saanud hageja hinnangul arvestades dokumendi sisu ja mahtu

kuluda rohkem kui 0,5h. Ülejäänud arve nr 255 spetsifikatsioonis kajastatud

toimingute kulu pidas hageja põhjendamatuks.

9. Arve nr 259 spetsifikatsioonil kajastatud tegevustest pidas hageja põhjendatuks

töömahtu kokku 6,4 tundi ehk 783,36 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud arve

spetsifikatsiooni osas pidas hageja põhjendatuks ajakulu 3,8h 20.01.11 istungiks

ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Osaliselt põhjendatuks pidas hageja vastava

spetsifikatsiooni ridadel 82 ja 93-95 kajastatud kohtuistungi protokolli analüüsi ja

protokolli parandamise avalduse kohtusse saatmise ajakulu (1,9h), pidades

põhjendatud ajakuluks 0,5h. 08.11.11 kostja seisukohtade koostamise ja sellega seotud

tegevuste ajakuluks pidas hageja arvestades dokumendi mahtu (napilt 2 lk) mitte

rohkem kui 2h. 18.11.11 kostja lisade edastamiseks ei kulu hageja hinnangul enam kui

0,1h. Ülejäänud tegevuste ajakulu arve nr 259 spetsifikatsioonil pidas hageja

põhjendamatuks.

10. Arve nr 270 spetsifikatsioonil kajastatud tegevustest pidas hageja osaliselt

põhjendatuks töömahtu kokku 17,63 tundi ehk 2157,91 eurot (koos käibemaksuga)

järgmiselt: HMK-st saadud Lerol Grupi materjalide analüüs (rida 54) – 0,5h; kostja

taotluse projekti koostamine ja sellega seotud formaalsused (read 75-90) – 0,15h;

hageja seisukoha analüüsimine (rida 92) – 0,2h; kostja vastuse projekti koostamine

hageja 09.03.12 seisukohale ja sellega seotud formaalsused (read 96-119) – 1,5h;

kostja taotluse sisulise arutamise lõpetamiseks kohtule saatmine ja vastuse saatmine

Harju Maakohtule (read 120-122) – 0,1h; 05.06.12 kostja vastuse projekti saatmine A.,

Vainile ja kohtule (read 163-167) – 0,15h; Harju Maakohtu 23.08.12 istungiks

ettevalmistumine ja osalemine istungil (read 212-213) – 3h; kohtuistungi protokolli

analüüs (rida 215) – 0,3h; Harju Maakohtu 12.09.12 otsuse analüüs ja kostja

apellatsioonkaebuse

koostamine

(read

216-218)

–

7,23h;

08.11.12

hageja

apellatsioonkaebuse vastuse analüüs (rida 219) – 1h; Ringkonnakohtu istungiks

valmistumine (rida 220) – 0,5h; kostja esindamine Tallinna Ringkonnakohtu istungil

(rida 221) – 0,5h; Ringkonnakohtu 19.02.13 istungiks valmistumine (rida 223) – 0,5h;

osalemine ringkonnakohtu istungil ja ringkonnakohtu otsuse analüüs (read 224-225) –

1,7h; hagi tagamise tühistamise taotluse koostamine (read 226-227) – 0,3h. Real 228

kajastatud kohtukulude nimekirja ja taotluse koostamise kulu osas märkis hageja, et

isegi kui vastav kulu oleks põhjendatud, võiks sellise dokumendi koostamisele kuluda

maksimaalselt 0,3h. Ülejäänud arve nr 270 spetsifikatsioonil kajastatud kulusid ei

pidanud hageja põhjendatuks.

Esimese astme kohtu määrus

11. 29.10.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks ja

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 5 711,21 eurot. 8 382,44

euro osas jättis kohus kostja avalduse rahuldamata.

12. Viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 märkis kohus, et kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Samuti tugines

kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. Ühtlasi märkis kohus, et

menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-11 p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas

rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-

65-13 p 14). Kohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks

ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja

vajalikkus.

13. Kohus leidis, et kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 eurot

(II kd, tl 197) on põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb hagejalt välja mõista.

14. Määruse punktis 16 leidis kohus, et kostja esindaja ajakulu arvetel nr 242, 255 ning

osaliselt ka arvel nr 259 ei ole põhjendatud ega kuulu hageja poolt hüvitamisele. Arve

nr 242 spetsifikatsioonist nähtub, et arve on esitatud ajavahemikul 21.12.2010-

21.01.2011 tehtud toimingute eest. Arve nr 255 spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve

esitatud ajavahemikul 25.01.2011-26.08.2011 tehtud toimingute eest. Ave nr 259

spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve esitatud ajavahemikul 07.09.2011-29.11.2011

tehtud toimingute eest. Hagi on kohtule esitatud 06.01.2011 ning väljastusteatest

nähtuvalt on see kostjale edastatud 14.01.2011 (I köide, tlk 128). Kohus leidis, et

kostja taotlus mõista hagejalt välja kostja poolt kohtueelses menetluses, st

ajavahemikul 21.12.2010-18.01.2011 (kuni hagiavalduse saamiseni) tehtud toimingute

eest kantud kulud ei ole põhjendatud. Seejuures viitas kohus Riigikohtu lahendis nr 3-

2-1-63-10 märgitule, mille kohaselt menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga,

st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses

kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise

regulatsiooni alusel.

15. Samuti ei pidanud kohus määruse punktis 17 põhjendatuks mõista hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulusid ajavahemikul 18.01.2011 kuni arve nr 259

spetsifikatsiooni kirjeni nr 76 (19.10.2011 Harju Maakohtu 20.10.2011 istungiks

ettevalmistumine) märgitud toimingute eest. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja

esialgsed vastused allkirjastanud ja kohtule edastanud kostja seaduslik esindaja

Aleksander Vain. Kostja esialgsetes vastustes puuduvad igasugused viited lepingulise

esindaja olemasolule. Esimest korda on vandeadvokaat Andres Hallmägi esinenud

kostja esindajana Harju Maakohtu 20.10.2011 eelistungil. Kohus nõustus hageja

seisukohaga,

et

kuivõrd

enne

20.10.2011

kostja

poolt

kohtule

esitatud

menetlusdokumendid on kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ning neis

puuduvad igasugused viited lepingulise esindaja olemasolu kohta, siis ei ole

põhjendatud lepingulise esindaja tasu väljamõistmine kuni 19.10.2011 toiminguni.

16. Määruse punktis 18 nõustus kohus, et kostjal on õigus ise menetlusdokumente

allkirjastada, samuti pole tal kohustust kohut temale õigusnõustamist osutavast

esindajast teavitada, kuid sellisel juhul puudub tal ka alus nõuda lepingulise esindaja

tasu hüvitamist vastaspoolelt, kuivõrd ta ei ole põhistanud, et ta lepingulise esindaja

teenust üldse kasutanud on. Kohus viitas Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-112-

11 p-s 17, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb

arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kohus selgitas, et toimikust

peab nähtuma, et lepinguline esindaja, kelle kulude hüvitamist taotletakse, ka reaalselt

menetluses osaleb. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna

välja mõista üksnes siis, kui lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja

kohtu poolt kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et arvetel nr 242 ja 255

kajastatud lepingulise esindaja tasu kokku summas 4 116,31 eurot tuleb jätta täies

ulatuses välja mõistmata ning samuti pole põhjendatud arve nr 259 spetsifikatsioonis

kuni kirjeni 76 märgitud esindaja ajakulu.

17. Määruse punktis 19 ei pidanud maakohus põhjendatuks ka arvele nr 259 lisatud

spetsifikatsioonis kirjena nr 78 märgitud ajakulu 0,6 tundi, mis kulus kohtusse

minemiseks ja tulemiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 märkinud, et TsMS

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja

hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS §

217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise

käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks

menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu.

Samuti ei pidanud kohus määruse punktis 20 põhjendatuks arvele nr 259 lisatud

spetsifikatsioonis kirjetena 79-81, 83-92 ja 97-112 märgitud ajakulu A. Vaini e-kirjade

teadvustamiseks ja analüüsimiseks ning neile vastuste koostamiseks, kuna

menetluskulude nimekirjast ei nähtu ning samuti pole kostja selgitanud sellise

õigusnõustamise vajalikkust, sisu ega seotust käesoleva asjaga. Kohus selgitas, et

kohtumenetluse ajal saab pidada põhjendatud ja vajalikuks ainult sellist õigusabi, mida

tehakse seoses mingite konkreetsete menetlustoimingutega. Üldist konsultatsiooni,

mida ei saa seostada mitte ühegi konkreetse menetlustoimingu tegemisega, ei saa

pidada põhjendatud ja vajalikuks ning seetõttu vastaspoolelt väljamõistmisele

kuuluvaks.

18. Maakohtu määruse punktis 21 ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks ka arvele

nr 259 lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 93 ja 95 märgitud ajakulu kokku 1,1 tundi

kohtuistungi protokolli parandamise avalduse koostamiseks, täiendamiseks ja kohtusse

saatmiseks. Toimikust nähtuvalt on istungiprotokolli parandamise taotlus (I köide, tlk

218-219) sisuliselt pool lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse avalduse sisu ja

mahtu, on sellise dokumendi koostamise ning e-posti teel kohtule edastamise

mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 0,5 tundi. Spetsifikatsioonis

kirjena 94 märgitud ajakulu 0,4 tunni ulatuses istungi protokolli täiendava

parandamistaotluse saatmiseks on kohtu hinnangul põhjendamatu, kuna kohtutoimikust

ei nähtu, et kostja oleks 28.10.2011 kohtule esitanud täiendava protokolli parandamise

taotluse.

19. Spetsifikatsioonis kirjena 96 märgitud ajakulu 0,01 tunni ulatuses kohtu

saamiskinnituse teadvustamiseks on kohus määruse punktis 22 samuti pidanud

põhjendamatuks, kuivõrd kostja taotlusest jääb arusaamatuks sellise menetluskulu

vajalikkus ja põhjendatus. Määruse punktis 23 ei pidanud kohus täies ulatuses

põhjendatuks spetsifikatsioonis kirjetena 113, 116-117 märgitud ajakulu kokku 2,5

tunni ulatuses kostja seisukohtade koostamiseks ja saatmiseks. Kohtutoimikust

nähtuvalt on kostja 08.11.2011 seisukohad (II köide, tlk 5-8) sisuliselt 2 lehekülge

pikk. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu, pidas kohus sellise

dokumendi koostamise ja edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 2

tundi.

20. Spetsifikatsioonis kirjetena 118-130 ning 132-152 märgitud ajakulu erinevate e-kirjade

teadvustamiseks, e-kirjade koostamiseks, e-kirjadele vastamiseks, järelepärimise

koostamiseks ja A. Vainile erinevate dokumentide edastamiseks ei pidanud kohus

põhjendatuks, kuna menetluskulude nimekirjast ei nähtu ning samuti pole kostja

selgitanud sellise õigusnõustamise vajalikkust, sisu ega seotust käesoleva asjaga.

Kohus selgitas, et kohtumenetluse ajal saab pidada põhjendatud ja vajalikuks ainult

sellist õigusabi, mida tehakse seoses mingite konkreetsete menetlustoimingutega.

21. Spetsifikatsioonis kirjetena 154, 161, 178 ja 181 märgitud ajakulu 21.11.2011 ja

22.11.2011 järelepärimiste ja vastuse projektide koostamiseks ja saatmiseks ning

parandatud vastuse koostamiseks ja saatmiseks ei pidanud kohus samuti põhjendatuks,

märkides, et kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostja 21.11, 22.11, 28.11 ega 29.11.2011,

samuti mitte vahetult pärast nimetatud kuupäevi, saatnud kohtule ühtki vastust ega

järelepärimist. Kostja on oma 13.08.2013 seisukohas märkinud, et kostja esindaja küll

koostas vastuse projekti, kuid otsustas selle kohtule esitamata jätta, kuna tema

seisukohad kattusid suures osas OÜ Lerol Grupp vastusega. Kuivõrd kostja ise ei

pidanud vastuse esitamist kohtule vajalikuks, siis ei saa nimetatud vastuse projekti

koostamisele ja saatmisele märgitud ajakulu lugeda põhjendatuks ning sellega seotud

kulu vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaks.

22. Arvele nr 259 lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 162-177 ja 179-180 ja arvele nr 270

lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 1-53, 55-74, 78-82 ja 84-85, 87-91 ja 94-95, 98-112

ja 114-119, 121-129, 131-138, 140, 141-162, 164, 166-211 ja 214 märgitud ajakulu A.

Vainiga e-kirjavahetuse pidamiseks ning erinevate e-kirjade ja saamiskinnituste

teadvustamiseks ei pidanud kohus samuti põhjendatuks arvestades eelnevalt selgitatut,

et kohtutoimikust ei nähtu nimetatud õigusnõustamise vajalikkust, sisu ega seotust

käesoleva asjaga.

23. Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjena nr 54 märgitud ajakulu kokku 2,2 tunni

ulatuses kohtust saadetud Lerol Grupi materjalide analüüsimiseks ei pidanud kohus

täies ulatuses põhjendatuks. Kohtutoimikust nähtuvalt on OÜ Lerol Grupp esitanud

kohtule 02.12.2011 vastuse (II köide, tlk 43-56), mis on sisuliselt 3 lehekülge pikk.

Vastusele on lisatud 6 lisa kokku 10 lehel. Võttes arvesse kõnealuse vastuse ning

sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul nimetatud dokumentide

analüüsimise mõistlik ja põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund. Samuti ei pidanud

kohus täies ulatuses põhjendatuks ka arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjena nr

75-77, 83 ja 86 märgitud ajakulu kokku 0,76 tunni ulatuses kostja taotluse projekti

koostamiseks ning edastamiseks. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja 10.01.2012

vastus (II köide, tlk 68-69) sisuliselt pool lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse

vastuse sisu ja mahtu pidas kohus selle koostamise ning kohtule edastamise

mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,15 tundi.

24. Kohus ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis

kirjetena 92-93 märgitud ajakulu 0,83 tunni ulatuses hageja seisukoha analüüsimiseks

ning selle edastamiseks A. Vainile. Arvestades, et hageja 09.03.2012 seisukoht (II

köide, tlk 72-75) on sisuliselt 2,5 lehekülge pikk ning arvestades ka vastuse sisu ja

mahtu, pidas kohus selle dokumendi analüüsimise ja edastamise mõistlikuks ja

põhjendatud ajakuluks kokku maksimaalselt 0,5 tundi. Arvele nr 270 lisatud

spetsifikatsioonis kirjetena 96-97 ja 113 märgitud ajakulu kokku 1,47 tunni ulatuses

kostja vastuse projekti koostamiseks hageja 09.03.2012 seisukohale ning selle

edastamiseks ei pidanud kohus samuti täies ulatuses põhjendatuks. Kohtutoimikust

nähtuvalt on kostja vastus (II köide, tlk 78-80) sisuliselt 1,5 lehekülge pikk, millise

dokumendi koostamise ja edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on kohtu

hinnangul maksimaalselt 1,5 tundi.

25. Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjena 212 märgitud ajakulu 5,2 tunni osas

Harju Maakohtu 23.08.2012 kohtuistungiks ettevalmistamiseks nõustus kohus hageja

seisukohaga, et nimetatud ajakulu on ebamõistlikult suur, arvestades, et kohtuistungiks

ettevalmistamine ei sisaldanud endas kohtukõne teeside koostamist, kuivõrd need

esitas kostja esindaja kohtule alles pärast kõnealust kohtuistungit. Kohus leidis, et

mõistlik ja põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg on maksimaalselt 2 tundi.

26. Täies ulatuses ei pidanud kohus põhjendatuks ka arvele nr 270 lisatud

spetsifikatsioonis

kirjena

märgitud

ajakulu

1,6

tundi

hageja

poolt

apellatsioonkaebusele

esitatud

vastuse

analüüsimiseks.

Hageja

vastus

apellatsioonkaebusele (III köide tlk 2-8) on sisuliselt 5 lehekülge pikk ning sellele on

lisatud lisasid kokku 41 lehel. Võttes arvesse esitatud vastuse ning sellele lisatud

dokumentide sisu ja mahtu, pidas kohus apellatsioonkaebusele esitatud vastuse

analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund.

27. Määruse punktis 33 ei pidanud maakohus täies ulatuses põhjendatuks arvele 270

lisatud spetsifikatsiooni kirjes nr 223 märgitud ajakulu 0,9 tundi Tallinna

Ringkonnakohtu 19.02.2013 istungil osalemiseks. Istungiprotokollist (III köide, tlk

101-102) nähtub, et kõnealune kohtuistung kestis kokku 40 minutit. Seega pidas kohus

istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,7 tundi.

28. Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsiooni kirjes nr 225 märgitud ajakulu 0,8 tundi Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse analüüsimiseks ei pidanud kohus määruse punktis 34 samuti

täies ulatuses põhjendatuks, märkides, et toimiku materjalidest nähtuvalt on Tallinna

Ringkonnakohtu 05.03.2013 otsus (III köide, tlk 126-136) 11 lehekülge pikk, mille

analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidas kohus 0,5 tundi.

29. Samuti ei pidanud kohus määruse punktis 35 täies ulatuses põhjendatuks arvele nr 270

lisatud spetsifikatsiooni kirjes nr 226 märgitud ajakulu 0,8 tundi hagi tagamise abinõu

tühistamise taotluse koostamiseks. Kõnealune taotlus (III köide, tlk 167) koosneb

sisuliselt 5 lausest ning sellise taotluse koostamise põhjendatud ajakulu on kohtu

hinnangul 0,2 tundi.

30. Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsiooni kirjes nr 228 märgitud ajakulu 4,3 tundi

kohtukulude nimekirja ja kohtukulude hüvitamise taotluse koostamiseks ei pidanud

kohus põhjendatuks. Viidates seejuures TsMS § 174 lg-le 1 märkis kohus, et

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude

jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist.

Ülejäänud kostja esindaja toimingute kestvuse luges kohus põhjendatuks ning

tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kokku pidas kohus põhjendatud ja

vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks 30,29 tundi.

31. Võttes arvesse, et kostjat esindas käesolevas vaidluses vandeadvokaat, siis ei

nõustunud kohus hageja seisukohaga, et tunnitasu määr 144 eurot oleks ebamõistlikult

suur. Seega on kostja põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 4211,21 eurot (6,97 x

122,40 + 23,32 x 144). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude

sissenõudmise piirmääradest. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele

menetluskulu 5 711,21 eurot (1 500 + 4211,21).

Määruskaebus

32. Kostja vaidlustab määruskaebuses maakohtu määruse 8382,44 euro välja mõistmata

jätmise ja palub avalduse nimetatud summa osas rahuldada.

33. Maakohtu määruse p-i 16 osas märgib kostja, et õige on kohtu väide, nagu oleks hagi

kohtule esitatud 05.01.2011 ning kostjale esitatud 14.01.2011, kuid kostja sai

hagimaterjalid 10.01.2011 e-kirjaga kell 14:36 kohtutäitur Kaire Põltsilt. Seetõttu

sõlmiti 12.01.2011 kostja ja advokaadibüroo vahel õigusabileping. Eeltoodust lähtudes

ei saa ajavahemikku 21.12.2010 kuni 18.01.2011 lugeda kostja jaoks kohtueelseks

menetluseks, nagu seda on teinud kohus määruse p-s 16 ja selle ajavahemiku eest

õigusabikulude väljamõistmata jätmine on alusetu.

34. Vaidlustatud määruse p-de 17 ja 18 osas leiab kostja, et asjaolu, et esialgsed vastused

on allkirjastanud ja kohtule edastanud kostja seaduslik esindaja A.Vain, ei tähenda, et

need dokumendid on koostanud A.Vain. Kõik kostja poolt kohtule esitatud

menetlusdokumendid on koostatud lepingulise esindaja poolt ja esitatud ühtses

vormingus, mistõttu ei saa olla mingit kahtlust, et lepinguline esindaja on menetluses

algusest peale osalenud. Menetlusdokumentide allakirjutamine menetluse algul

A.Vainu poolt ei tähenda, et tema on ka need koostanud. Viide Riigikohtu lahendi nr 3-

2-1-112-11 p-le 17 on kostja hinnangul asjakohatu, kuna antud juhul pole tegemist

hüvitamise piirmääradega. Seetõttu peab kostja arve nr 259 spetsifikatsiooni kirjeni 76

kulude rahuldamata jätmist summas 4116,31 eurot alusetuks.

35. Maakohus on määruse p-s 19 korduvalt viidanud asjaolule, et lepingulise esindaja

sõidukulu ei hüvitata ja viidanud seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-65-13. Kostja

märgib, et ta ei palu hüvitada lepingulise esindaja sõidukulu, mida mõeldakse ühest

asustatud punktist teise sõitmisega, vaid Tallinna linnas kohtusse mineku ja sealt

tuleku ajakulu. Kostja osundab, et sõna otseses mõttes kohtus käimine oli seotud

hageja sooviga pidada nii esimeses kui teises astmes kulukaid istungimenetlusi.

36. Vaidlustatud määruse p-s 20 märgitud kirjed on seotud menetlusdokumentide

projektide esitamise kooskõlastamisega kostja seadusliku esindaja A. Vainiga.

Tegemist ei olnud üldise konsultatsiooniga nagu märgib kohus.

37. Kohus on määruse p-s 21 väitnud, et arve nr 259 spetsifikatsiooni kirjetena 93 ja 95

märgitud ajakulu 1,1 tundi on liialdatud, kuivõrd istungiprotokolli parandamise taotlus

on sisuliselt pool lehekülge pikk. Kostja märgib, et tegelikult on parandamise taotlus

1,6 lehekülge pikk, mida kinnitab ainuüksi asjaolu, et see paikneb kahel leheküljel.

Selle dokumendi koostamise ja saatmise ajakulu 1,1 tundi ei ole kostja hinnangul

liialdatud.

38. Kostja ei nõustu kohtuga määruse p-s 22 esitatud seisukoha osas, milles kohus ei

tunnistanud kirjet 0,01 tundi (36 sekundit) kohtu saamiskinnituse teadvustamisena.

Kostja märgib, et kõikidele kohtute menetlusaadressidele saadetavatele kirjadele

järgneb kohtu serveri automaakinnitus dokumendi saamise kohta. Ilma saamiskinnituse

saamiseta ei loeta dokumenti saadetuks. Kui automaatkinnitust ei järgne, peab

dokumendi saatja võtma kohtuga ühendust ja selgitama välja saamiskinnituse

mittesaamise põhjuse. Iga saabunud automaatkinnituse osas tuleb teadvustada, mis

dokumendi saamise kohta see järgnes ning paigutada saabunud saamiskinnitus

elektroonilisse kausta. Nendeks toiminguteks kulutatud aeg 36 sekundit ei ole ülemäära

suur, mistõttu palub kostja selle ajakulu hüvitada.

39. Vaidlustatava määruse p-s 23 on kohus märkinud, et kostja ajakulu 2,5 tundi 2

lehekülje seisukohtade koostamiseks on ülemäära suur. Kostja märgib, et tegelikult on

dokumendi (II kd tl 5-8) pikkus 3,5 lehekülge ja ajakulu 2,5 tundi ei ole ülemäära suur,

mistõttu palub kostja selle kulu hüvitada.

40. Kohus on eksinud, väites määruse p-s 33, et arve nr 270 spetsifikatsiooni kirjes nr 223

märgitu ajakulu 0,9 tundi Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2013 istungil osalemiseks on

ülemäära suur, kuna istung kestis kokku 40 minutit. Kirje nr 223 käsitleb

kohtuistungiks valmistumist, mille puhul ajakulu 0,9 tundi on mõistlik ja põhjendatud.

Seetõttu palub kostja selle kulu hüvitada.

41. Kostja ei nõustu maakohtu määruse p-s 34 leituga, mille kohaselt on mõistlikuks ja

põhjendatud ajakuluks Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2013 otsuse analüüsimiseks 0,5

tundi 0,8 tunni asemel, kuna mõistlik ja põhjendatud on ühe lehekülje mõttega

lugemisele kulutada 3-4 minutit.

42. Samuti ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, mille kohaselt pidanuks hagi tagamise

abinõu tühistamise taotlus valmima 0,8 tunni asemel 12 minutiga. Kostja leiab, et

taotluse koostamise, allkirjastamise ja saatmise ajakulu 0,8 tundi on mõistlik ja

põhjendatud ja palub selle kulu rahuldada.

Vastus määruskaebustele

43. Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

44. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju

Maakohtu 29.10.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

45. Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja

analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning mõistnud vastavalt TsMS § 175 lg-le 1

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus

on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel

juhul ette heita ei saa ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks

võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

46. Erinevalt määruskaebuses väidetust on õiged ka maakohtu järeldused arve nr 259

spetsifikatsiooni kirjetena 93 ja 95 märgitud istungiprotokolli parandamise taotluse ja

kirjetena 113 ja 116-117 märgitud kostja seisukohtade koostamise ja saatmise sisulise

mahu ja ajakulu osas. Vaatamata asjaolule, et kohus on arve nr 270 spetsifikatsiooni

kirjes 223 märgitud ajakulu 0,9 tundi pidanud ekslikult Tallinna Ringkonnakohtu

19.02.2013 istungil osalemise kuluks, ei anna see põhjust maakohtu määrust muuta.

Maakohus on nimetatud ajakulu vähendanud 0,7-le tunnile ja selline ajakulu on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka siis, kui aeg kulus istungil osalemise asemel

selleks valmistumiseks.

47. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud

kulusid.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav