2-13-53310/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2014.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-53310 Tsiviilasi M.K. i taotlus menetlusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 14. novembri 2013.a määrus menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K. i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja M.K. (isikukood XXXX), elukoht: XXXX Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2013.a määrus muutmata ja M.K. i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.K. esitas 14.10.2013.a Tartu Maakohtule taotluse menetlusabi saamiseks. Taotluses märgitu kohaselt soovis avaldaja menetlusabi Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks notariaalakti täitmiseks Rootsis. Avaldaja märkis, et soovib esitada elatise nõude alaealise lapse vanavanemate vastu, kuna lapse isa ei ole vaatamata täitedokumendi olemasolule täitnud oma kohustust maksta lapsele elatist.

2. Tartu Maakohus jättis 14. novembri 2013.a määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et menetlusabi andmine ei ole võimalik olukorras, kus kohtule ei ole esitatud hagiavaldust või avaldust hagita menetluses, millega kaasneksid isikule menetluskulud. Riigipoolset menetlusabi on võimalik anda menetluses, milles isik on juba kohtu poole pöördunud. Seadus ei võimalda esitada menetlusabi taotlust väljaspool kohtumenetlust ning selles osas puudub analoogia riigipoolse õigusabi andmisega. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et käesoleval juhul saab M.K. ise kohtule esitada avalduse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks

2 (3) notariaalakti täitmiseks Rootsis. Nimetatud avalduse esitamiseks ei ole vaja õigusalaste teadmistega isiku abi, samuti ei tule ka tasuda riigilõivu.

Määruskaebus

3. M.K. vaidlustas maakohtu 14.11.2013.a määruse leides, et määrus on põhjendamatu ja tuleb menetlusõigusnormide rikkumise tõttu tühistada. Taotleja palub teha uue määruse, millega võimaldada talle riigi õigusabi vanavanemate vastu elatisnõude esitamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kohus analüüsinud õigesti esitatud avaldust ning tegemist ei ole määruskaebuse esitaja poolt esitatud taotlusega. Avaldusest selgelt ja üheselt mõistetavalt soov algatada menetlus elatise väljamõistmiseks lapse isapoolsetelt vanavanematelt. Lisaks olid avalduses välja toodud elatise kättesaamiseks läbiviidud toimingud, mille kohaselt ebaõnnestus täitemenetluse läbiviimine Rootsi riigis, kuna Rootsi riigil puudusid andmed lapse isa asukoha kohta. Täitemenetluse läbiviimiseks Rootsi riigis on talle juba riigi õigusabi antud ning Rootsis on tulemusteta täitemenetlus alustatud. Seega on kohus jätnud põhjendamatult läbivaatamata määruskaebuse esitaja poolt tegelikkuses esitatud taotluse ning on lähtunud määruse tegemisel ekslikest asjaoludest; 2) on kohus tõlgendanud vääralt menetlusõigusnorme ning riigipoolse menetlusabi saamiseks ei ole vajalik eelnevalt kohtusse hagi esitamine. Kohaldamisele kuuluvad TsMS

6. jagu ja riigi õigusabi seadus. TsMS § 181 lg 1 p 2 viitab selgelt võimalusele ka enne hagiavalduse kohtule edastamist menetlusabi saada, kuna hinnata tuleb kavandatava menetluses osalemise edukust. Samuti lähtub menetlusabi saamiseks hagi kohtule edastamise mittevajalikkus RÕS § 4 lg 3 punktidest 8 ja 9, mille kohaselt on riigi õigusabi liikideks õigusdokumendi koostamine ning isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Tegemist on õigusabi liikidega, mis ei nõua üleüldse kohtumenetluses osalemist. Seega peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hindama menetluses osalemise edukust ja taotletava eesmärgi saavutamist; 3) on määruskaebuse esitaja kohtule esitatud avalduses piisavalt põhistanud TsMS § 181 lõikest 2 lähtudes asjaolusid, millest nähtub võimalus esitada elatise nõue vanavanemate vastu ning kavandatavas menetluses osalemine on eeldatavalt edukas.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Nimetatud paragrahvi lõikes 1 sätestatakse loetelu riigipoolse menetlusabi andmise võimalikest viisidest. TsMS § 180 lg 1 p 3 kohaselt on üheks menetlusabi liigiks ka isiku osaline või täielik vabastamine menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest tasu maksmisest. TsMS § 180 lg 4 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) TsMS-s sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5. Käesoleval juhul on esitatud avaldus menetlusabi saamiseks, märkimata taotletava menetlusabi liiki. Menetlusabi taotluselt ei nähtu, et isik soovib temale riigi õigusabi korras õigusteadmistega esindaja määramist. Seetõttu sai maakohus lähtuda taotluse lahendamisel eeldusest, et isik soovib muud liiki menetlusabi (nt vabastamist riigilõivu tasumisest vms). Juhul, kui taotluses oleks väljendatud soov saada riigi õigusabi, oleks maakohtul olnud võimalik

3 (3) taotlejale selgitada riigi õigusabi määramisega seonduvat, muuhulgas täiendavate andmete esitamise vajalikkust. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et ülejäänud riigipoolse menetlusabi liikide puhul (peale riigi õigusabi andmise) on menetlusabi andmine võimalik tsiviilkohtumenetluse raames. Menetlusabi andmiseks peab kohtul olema võimalik hinnata, missugustest rahalistest kohustustest isik vabastatakse (nt riigilõivu tasumine kindla suurusega haginõude puhul või hagita menetluses). Asjaolu, et TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt tuleb menetlusabi andmise otsustamisel hinnata muuhulgas kavandatava menetluses osalemise edukust, ei tähenda, et menetlusabi taotluse võiks esitada väljaspool igasugust kohtuvõi kohtuvälist menetlust.

6. Kui avaldaja soovib esitada elatisenõude alaealise lapse vanavanemate vastu ning taotleb sellega seoses menetlusabi, tuleb tal seega esitada kohtule asjaomane hagiavaldus ja sellega koos menetlusabi taotlus. Ringkonnakohus märgib, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei tule elatise nõudmise hagilt tasuda riigilõivu, mistõttu puudub vajadus selles osas menetlusabi taotleda.

7. Tartu Maakohtu poolt ringkonnakohtule edastatud andmetel ja ka kohtu infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja esitanud samaaegselt menetlusabi taotlusega käesolevas asjas (tsiviilasi nr 2-13-53310) maakohtule ka taotluse riigi õigusabi saamiseks (tsiviilasi nr 2-13-48913). Maakohus on oma 11.11.2013.a määrusega jätnud selle taotluse rahuldamata ning taotleja ei ole määrust vaidlustanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates vajadust selgitada avaldajale täiendavalt riigi õigusabi taotlemise eeldusi.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/