3-12-438/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-438

Haldusasi

Elisa Eesti AS kaebus Tarbijakaitseameti 03.02.2012

ettekirjutuse nr 6-25/12-00939-001 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Elisa Eesti AS, esindajad Piia Laks ja adv

Iivi Otto

Vastustaja – Tarbijakaitseamet, esindaja Katrin Malm

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.11.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10.12.2013

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-438

muutmata ja Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.02.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

3-12-438

2(9)

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitseamet algatas 01.02.2012 Elisa Eesti AS kõnekaardi ZEN reklaami osas

haldusmenetluse ja kohustas 03.02.2012 ettekirjutusega nr 6-25/12-00939-001 reklaamisea-

duse (RekS) § 32 lg 1 p 1 ja tarbijakaitseseaduse (TKS) § 40 lg 1 p 1 alusel Elisa Eesti AS-i

lõpetama RekS § 4 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 3, § 5 lg-ga 1, TKS § 121 lg-ga 2, § 122 lg-ga 9, § 123

lg-ga 2, lg 2 p-ga 4, lg-ga 6 ning lg 8 p-ga 20 vastuolus olevate ZEN kõnekaardi ettekirjutuses

kirjeldatud reklaamide avalikustamise ringhäälingus, veebilehel ja välireklaamina hiljemalt

07.02.2012.

Telekanalis TV3 esitatakse ZEN kõnekaardi telereklaami, mille kõnes esitatav osa on järgmi-

ne: „Astu omade sekka ja hakka elama! Võta ZEN ja 60 eurot on sinu! Lisaks tasuta kõned,

nett, sõnumid, pling ja boonused kõnedelt ning laadimistelt. Zen.“ Tekstis esitletav osa on

järgmine: „60€ Tasuta kõneaega. Tasuta kõned sõpradega, Nett, sõnumid, pling. /Ekraanile

ilmub loetamatult väikeses kirjas tekst/ + Boonus kõnedelt ja laadimiselt. ZEN sõpradega ta-

suta. Zen.ee.“

Elisa Eesti AS kodulehel on avalikustatud reklaam „Võta ZEN ja 60EUR on sinu!“. Veebile-

helt on leitav täiendav teave ehk tingimused, mis tarbijal tuleb täita, et lubatud soodustusi saa-

da. Pakkumine kehtib üksnes uutele klientidele. 60 eurot on tegelikkuses boonusraha, mis

kantakse kõnekaardi kontole ja selle arvelt toimub nende kõnede tasaarvestus, mida ei tehta

teatud tingimustel ZEN-lt ZEN-le. Nimetatud boonusraha saamiseks tuleb 12 kuu jooksul igal

kuul laadida kõnekaardile 10 eurot ja peale seda kantakse igal kuul tarbija kontole 5 eurot

lisaks, millest moodustub kõigi tarbijapoolsete tingimuste täitmisel kokku 60 eurot boonusra-

ha.

Välireklaam „Võta ZEN ja 60€ on sinu“ on järgmise sisuga: “Sulle meeldib sõpradega suhel-

da. Iga kell ja igal pool. ZENiga suhtled sõpradega piiramatult tasuta. Tasuta kõned, sõnumid,

plingimine ja M-internet. Lisaks teenid boonust. Nii kõnedelt kui laadimiselt. ZENiga on sul

kõige rohkem võimalusi sõpradega tasuta suhtlemiseks. Tšekka lähemalt: ZEN.ee.“

Tarbijakaitseameti hinnangul on ülalkirjeldatud reklaamides esitatud järgmised väited eksitava

iseloomuga:

1) „Võta ZEN ja 60€ on sinu!“ – peale täiendavate tingimuste täitmist on tarbijal võimalik

saada boonusraha kõnede tasaarvestuseks, mis ei ole võrdsustatav lubatud 60 euroga;

2) „ZENiga suhtled sõpradega piiramatult tasuta“ – „sõbrad“ reklaami kontekstis on üksnes

teised ZEN kõnekaardi omanikud ehk kindlaks määratud kitsas isikute ring, mitte tarbija enda

poolt määratavad sõbranumbrid;

3) „Suhtled piiramatult tasuta. Tasuta kõned, sõnumid, plingimine, tasuta M-Internet“ – see

kehtib pärast esimese 10 euro laadimist 30 päeva jooksul ZEN kõnekaardile helistades. Tasuta

kõned on piiratud 600 minutiga 30 päeva jooksul. Selleks, et ka see piirang kaoks, tuleb kõne-

aega laadida juba 15 eurot kuus. Teenuseid on kirjeldatud väljendiga „tasuta“ keelatud viisil,

kuna tarbijal tuleb tegelikult nende teenuste eest maksta. „Tasuta“ element peab olema selgelt

eristatav tasulistest elementidest ja „tasuta“ saab pakkuda paketi lisa, mitte aga paketi põhiosa.

Praegusel juhul on pakutud kõnekaardi põhiosa ehk kõnesid „piiramatult tasuta“, kuigi tarbijal

on selle nn soodustuse jaoks vaja täita rahaline kohustus ja lisaks rakenduvad erinevate raha-

summade kõnekaardile laadimisel erinevad piirangud;

3-12-438

3(9)

4) „ZEN-iga on sul kõige rohkem võimalusi sõpradega tasuta suhtlemiseks“ – reklaamides

puudub tõendusmaterjal läbiviidud võrdluse kohta või võrdluse aluseks oleva hinnavõrdluse

teostamise kuupäev, mis kinnitaks väite tõesust. Kuna pakkumine hõlmab üksnes ZEN-lt

ZEN-le helistamist ja seda täpselt reguleeritud tingimuste täitmisel, ning arvestades, et mobiil-

sideoperaatorite reklaampakkumised võivad muutuda igal ajahetkel, on ZEN kõnekaardi teis-

test samaväärsetest toodetest esile tõstmisega rikutud võrdlevale reklaamile seatud nõudeid.

Seda eeskätt seetõttu, et tõendamist ei ole leidnud võrdluse põhinemine võrreldava kauba või

teenuse ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõendataval tunnusel.

Ülaltoodud põhjustel on tegemist eksitava reklaamiga, võrdlevale reklaamile seatud nõuete

rikkumisega ning ebaausa ja eksitava kauplemisvõttega. Reklaamid petavad üldsust ja võivad

oluliselt mõjutada tarbijate majanduskäitumist. Seetõttu ei anna Tarbijakaitseamet Elisa Eesti

AS-le täiendavalt tähtaega asja kohta oma arvamuste esitamiseks, tuginedes haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-le 1.

2. Elisa Eesti AS esitas 01.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tarbijakaitseameti

03.02.2012 ettekirjutuse tühistamiseks.

Ettekirjutus on õigusvastane, kuna haldusmenetluses ei tagatud kaebajale õigust olla ära kuu-

latud. Kaebaja õiguste piiramine HMS § 40 lg 3 p 1 alusel oli põhjendamatu ja ebaproportsio-

naalne. Ettekirjutus ei vasta HMS § 54 nõuetele. Ettekirjutusest ei selgu selle andmise faktili-

ne alus ja motiivid.

Ettekirjutus on ringhäälingus reklaami avalikustamise keelamise osas õigusvastane, kuna kae-

baja ei ole reklaami ringhäälingus avalikustanud. Kaebaja ei oma ega opereeri ühtegi tele- ega

raadiojaama. Reklaami avalikustamisega tegeleb ringhäälingus vastav meediateenuse osutaja,

kas televisioonikanali või raadiojaama omanik. Kui vastustaja soovib keelata ringhäälingus

reklaami avalikustamise, saab sellise ettekirjutuse adressaadiks olla üksnes vastava meedia-

teenuse osutaja. Ettekirjutus ei ole täidetav, sest kaebajat kohustatakse lõpetama tegevust, mil-

lega kaebaja ei tegele.

Ettekirjutus on ZEN-i tingimuste veebilehel ja välireklaamina avalikustamise keelamise osas

õigusvastane, kuna keelab informatsiooni avalikustamise, mida RekS alusel ei loeta reklaa-

miks. Veebilehekülg www.zen.ee on RekS § 2 lg 2 p 1 mõttes teenuse osutamise kohaks. Vii-

datud sättest ei tulene, et silmas peetakse üksnes füüsilisi müügikohti. Välireklaamina ei ole

ZEN kõnekaardi tingimusi kunagi avalikustatud. Ettekirjutuses viidatud välireklaami puhul ei

ole tegemist välireklaamiga, vaid kaebaja esindustesse üles pandud teabega, mida ei ole täna-

valt näha. Teave oli müügiesindusse paigutatud selliselt, et polnud kahtlust teabe suunatusele

müügiesinduses asuvale kliendile. Tegemist oli RekS § 2 lg 2 p 1 välistuse alla mineva teabe-

ga. Teabe avalikustamist ei saa käsitleda keelatud reklaamina.

Ettekirjutus on õigusvastane, sest ettekirjutuses kirjeldatud teadete puhul osas, milles need on

käsitletavad reklaamina, ei ole tegemist keelatud, eksitava ega võrdleva reklaamiga. Ettekirju-

tus põhineb olulises osas sõnade kontekstist väljarebimisel. Reklaamid moodustavad ühtse

terviku kampaaniatingimustega, mille olemasolule ja asukohale reklaamid otsesõnu viitavad.

Reklaamist ega kampaania tingimustest ei saa järeldada, et tarbija ei pea kampaanias osalemi-

seks mingeid tingimusi omalt poolt täitma või pakkumine oleks igavene. Kampaania tingi-

mustes on selgelt märgitud, milliseid tingimusi peab tarbija täitma, et ta saaks vastavaid tee-

nuseid kasutada. Väide, et fraas „kõige rohkem võimalusi“ on võrdlev reklaam, mille kohta

reklaamis tõendusmaterjal puudub, ei ole asjakohane. RekS ei nõua mingi tõendusmaterjali

esitamist otse reklaamis ning see ei oleks enamikel juhtudel objektiivselt võimalik. Tegemist

ei ole võrdleva reklaamiga, vaid teenuse olemuse kirjeldusega.

3-12-438

4(9)

3. Tarbijakaitseamet palus jätta Elisa Eesti AS kaebus rahuldamata. Ettekirjutus on teh-

tud kohases menetluses, on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning selle tühistamiseks pole

alust.

Ettekirjutuse tegemine oli seotud HMS § 40 lg 3 punktis 1 nimetatud asjaoludega. ZEN kõne-

kaardi reklaamikampaania „Võta ZEN ja 60EUR on sinu!“ tingimuste kohta veebilehel

http://www.zen.ee/et avalikustatud teabe kontrollimisel selgus, et kampaania oli planeeritud

kuni 12.02.2012. Ettekirjutuses esitatud seisukohad laiemas mõttes on olnud kaebajale teada

juba pikemat aega, samuti on vastustaja eelnevalt pidanud kaebajaga kirjavahetust ZEN kõne-

kaardi reklaamide osas, viidates reklaamide vastuolule RekS-ga ja TKS-ga. Vastustaja püüdis

kiire tegutsemisega takistada võimalikku tarbija majanduskäitumise moonutamist läbi ebaausa

kauplemisvõtte kasutamise. Varem on sarnastes menetlustes kaebajale antud võimalus oma

arvamuse esitamiseks.

Kaebaja on ZEN kõnekaarti reklaamides rikkunud nii RekS nõudeid kui ka kasutanud keela-

tud ebaausaid kauplemisvõtteid eesmärgiga luua tarbijas ettekujutus tasuta saadavast teenu-

sest. Eksitav reklaam ning ebaausa ja eksitava kauplemisvõtte kasutamine on osundatud rek-

laamides nii 60 euro suuruse rahasumma lubamine, sõna „tasuta“ kasutamine kui ka sõna „sõ-

ber“ kasutamine. Ettekirjutusest selgub üheselt, et tarbija ei saa lubatud raha 60 eurot, igasu-

guse pakutava „tasuta“ teenuse kasutamine eeldab 10 või 15 euro suuruse summa laadimist

ZEN kõnekaardile, mida ei saa pidada tasuta teenuse osutamiseks.

Eksitav ja tegelikkusele mittevastav on väide, et veebilehe näol on tegu kaebaja majandus- ja

kutsetegevuse kohaga ZEN kõnekaartide turustamiseks. Majandustegevuse registri andmetel

puudub kaebajal e-kaubanduse luba. Kohatu on väita, et RekS ei kohaldu kodulehel avalikus-

tatud reklaamile.

Ettekirjutuse tegemisel on tuvastatud välireklaami esitlemine Rocca al Mare kaubanduskesku-

se I korrusel asuva Elisa Eesti AS müügikoha klaasseinal suunaga kaubanduskeskuse üldkasu-

tatavale alale. Välireklaam oli paigaldatud nii, et see oli vabalt nähtav kõigile kaubanduskes-

kuses liikujatele. Seega on kaebaja avalikustanud ZEN reklaami välireklaamina.

Reklaamide avaldamine telekanalis TV3 oli võimalik vaid kaebaja tahte kohaselt ning tema

soovil. ZEN kõnekaardi reklaamimise eesmärgiks on kaebaja kaupade ja teenuste müügi suu-

rendamine ehk otsene majandushuvi, mistõttu on ettekirjutuse adressaat valitud põhjendatult.

4. Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2012 otsusega Elisa Eesti AS kaebuse rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda.

Vastustaja pidas kõnekaardi telereklaami, kodulehel avalikustatud reklaami ja välireklaami

tarbijaid eksitavaks. Vaidlustatud haldusaktis on toodud reklaami kirjeldus (p 1). Haldusaktis

on vastustaja hinnang (p 3). Kaebaja ei ole seda sisuliselt ümber lükanud. Vastustaja on seisu-

kohal, et tarbijatele ei kavatsetud anda ZEN kõnekaardi soetamise järgselt 60 euro suurust

rahasummat, vaid peale täiendavate tingimuste täitmist oli võimalik mingil määral tasaarves-

tust teostada, mis ei ole aga võrdsustatav konkreetselt lubatava rahasummaga. Samuti on vas-

tustaja näidanud ettekirjutuses, et tegelikkuses ei oleks tarbijad saanud oma sõpradega piira-

matult ja tasuta suhelda ning teenuse eest oleks tulnud tasuda. Kohus nõustub vastustaja selle-

kohase hinnanguga. Tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 ei ole vaja kõiki põhjendusi üle korrata.

Vastustaja põhjendab menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ära kuulamata jätmist erandli-

ku olukorraga (reklaamikampaania läbiviimist planeeriti kuni 12.02.2012 ning õigusvastast

kampaaniat ei saanud lasta segamatult lõpule viia) ning viitab HMS § 40 lg 3 p-le 1 ja Riigi-

kohtu 17.06.2011 lahendi nr 3-3-1-37-11 p-le 13. Vastustaja hinnangul oli tegemist tarbijate

majanduskäitumise tõenäolise ja võimaliku moonutamisega läbi ebaausa kauplemisvõtte kasu-

tamise. Kaebaja peab HMS § 40 lg 3 p 1 kohaldamist põhjendamatuks ja ebaproportsionaal-

3-12-438

5(9)

seks ning olukorda tavapäraseks ja rutiinseks, kuid selle väitega ei saa nõustuda. Vastasel kor-

ral ei oleks vastustaja saanud oma ülesandeid eksitava reklaami esitamise tõkestamisel tõhu-

salt täita. Kohus nõustub vastustaja vastava hinnanguga. Eelnevalt on kohus asunud seisuko-

hale, et tegemist oli eksitava sisuga reklaamiga.

Kaebaja väitel ei ole reklaamide ringhäälingus avalikustamise keelamine täidetav, sest kaebaja

ise ei ole reklaami ringhäälingus avalikustanud ning ei opereeri ühtegi tele- ega raadiojaama.

Vastustaja selgitas, et reklaami avaldamine televisioonis saab toimuda lepingute alusel, mis

tähendab seda, et kaebaja võib selle ka lõpetada, tehes vastavasisulise korralduse. Vastustaja

viitas ka sarnasele vaidlusele haldusasjas nr 3-11-1493, milles kohtud asusid seisukohale, et

kaebajal on mõju telereklaami avaldamisele ja ta saab seda pidurdada või lõpetada. Kohus

nõustub vastustaja eelnimetatud seisukohaga.

Kaebaja on seisukohal, et teabe veebilehel avalikustamise ja väidetava välireklaami puhul ei

olnud tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 2 p 1 mõttes. RekS § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei käsitata

reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust,

antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning sama lõike p-s 2 nimeta-

tud teavet. Kaebaja peab veebilehekülge teenuse osutamise kohaks, leides, et füüsilisi müügi-

kohti ei peaks kohtlema erinevalt virtuaalsetest. Ettekirjutuses osutatud välireklaami ei saa

kaebaja hinnangul vaadelda välireklaamina, kuna tegemist oli müügiesindusse ülespandud

teabega, mis paiknes siseruumides ega olnud tänavalt näha. Vastustaja leiab, et veebilehel ei

müüdud ZEN kõnekaarte ning seetõttu ei olnud tegemist kõnekaartide müügiga seotud majan-

dus- või kutsetegevuse kohaga. Samuti toob vastustaja välja, et kaebajal ei ole e-kaubanduse

luba, mis on täiendavaks põhjenduseks sellele, et veebilehe puhul ei saanud olla tegemist ma-

jandus- ja kutsetegevuse kohaga. Neid väiteid ei ole kaebaja ümber lükanud. Välireklaami

osas on vastustaja viidanud RekS § 2 lg 1 p-dele 1 ja 8, mille kohaselt tuleb vaadelda välirek-

laamina avalikus kohas asuvat või avalikust kohast jälgitavat reklaami, kusjuures avalikuks

kohaks on ka ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult

üldkasutatav. Eelnenu taustal ei lükka kaebaja rõhuasetus seoses teabe siseruumides paikne-

misega vastustaja seisukohta ümber. Vastustaja on tuvastanud, et välireklaam oli kaubandus-

keskuse üldkasutatava ala klaasseinal ning paigaldatud nii, et see oli kaubanduskeskuses liiku-

jatele vabalt nähtav. Selle kohta on esitatud ka näitlik materjal (tl 69). Eeltoodust lähtudes

nõustub kohus vastustaja seisukohaga. Antud juhul ei olnud tegemist eranditega RekS § 2 lg 2

tähenduses.

Kaebaja peab haldusakti õigusvastaseks ka seetõttu, et see on olulises osas motiveerimata.

Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Haldusaktis sisaldub põhjendusi piisaval määral ning

kohtumenetluse käigus on vastustaja esitanud ka täiendavaid selgitusi. HMS § 58 kohaselt ei

saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud (väidetavad) rikku-

mised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praegusel juhul nõustus kohus vastustaja põhiväi-

detega ning hinnanguga, mille kohaselt oli tegemist tarbijat eksitava reklaamiga ning seega ei

saa tühistada vaidlustatud ettekirjutust üksnes põhjusel, et seda oleks olnud võimalik ka pare-

mini põhjendada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Elisa Eesti AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus ot-

sus, millega tühistada vaidlustatud ettekirjutus.

Kohus asus ebaõigele seisukohale, nagu oleksid ettekirjutuses kirjeldatud ZEN kõnekaardi

telereklaam, kodulehel avaldatud reklaam ja välireklaam tarbijaid eksitavad. Kohus on tsitee-

rinud ettekirjutuses osutatud sätteid, kuid ei ole neid oma seisukohtadega sidunud. Tsiteeritud

3-12-438

6(9)

norme on kohus kohaldanud ebaõigesti. Otsus ei vasta HKMS § 157 lg 1 ja § 165 lg 1 nõuete-

le. Kohtuotsus on sisuliselt põhjendamata, kuna kohus on tuginenud üksnes vastustaja seisu-

kohtadele ja põhjendustele, lisamata omapoolset analüüsi ja põhjendusi ning kohtu tuvastatud

asjaoludest tehtud järeldusi. Otsus sisaldab üksnes vastustaja põhjendamata seisukohtade kor-

damist, kaebaja väited ja tõendid on jäetud käsitlemata. HKMS § 165 lg 2 kohaldamiseks

puudus alus, sest ettekirjutuses ei ole kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidete ja tõen-

ditega mittenõustumist põhjendatud.

Kohtumenetluses kaebaja väitis, et vastustaja rebis ettekirjutuse tegemisel kontekstist välja

üksikuid sõnu ja jättis arvestamata asjaoluga, et reklaamitegevus eeldabki turundussituatsiooni

lühidalt ja selgelt esitamist ning praktilistel põhjustel ei ole visuaalses reklaamis kunagi või-

malik kõiki termineid esitada ammendavalt ja maksimaalselt täpselt. See on ka põhjus, miks

reklaamidesse pannakse sisse viiteid pakkumise muudele tingimustele, et tarbijad saaksid en-

ne tarbimisotsuse tegemist vajadusel ammendava ülevaate konkreetse toote või teenuse müügi

või osutamise tingimustest. Kõnealused reklaamid moodustavad ühtse terviku kampaaniatin-

gimustega, mille olemasolule ja asukohale reklaamid viitavad. Telereklaamis ja nn välirek-

laamis oli viide, et täpsemad tingimused on saadaval veebilehelt zen.ee. Veebilehel avaldatud

teatele olid täpsemad tingimused juba juurde pandud. Halduskohus jättis sellekohased tõendid

tähelepanuta. Kaebajale teadaolevalt ei ole tarbijad kõnealuste reklaamide peale kaevanud

ning vastupidist pole vastustaja kohtumenetluses väitnud ega tõendanud. Vastustaja ametniku

subjektiivsed hinnangud, kuidas reklaame peaks sõnastama, ei saa olla reklaami eksitavuse

hindamise seisukohast määravad. See, kuidas ettekirjutuses reklaame tõlgendatakse, on vastu-

olus tavapärase tähelepanelikkuse juures tegutseva tarbija poolt tajutavaga. Reklaamid on juba

keelekasutusest nähtuvalt suunatud noorele tarbijale, kellele ei käi veebilehe külastamine

kampaania tingimustega tutvumiseks üle jõu. On tähelepanuväärne, et vastustaja ise on tegeli-

kult hästi aru saanud ZEN kõnekaardi tingimustest, mida ta nimetab eksitavaks.

Vastuseks kõigile ettekirjutuses sisalduvatele etteheidetele on kaebaja esitanud kohtumenetlu-

ses vastuväited, kuid kohus on jätnud need tähelepanuta. Väidetavalt on reklaamid eksitavad,

kuna lubavat 60 eurot, aga tegelikult saab isik tingimuste täitmise korral 60 euro väärtuses

teenust tarbida. Kaebaja osutas, et reklaamid sisaldavad kogu asjakohast infot kas vahetult

reklaami tekstis (nt veebilehel avalikustatud reklaam) või läbi viite, et täpsemad tingimused

leiab veebiaadressilt zen.ee, sh seda, et 60 euro all peetakse silmas 60 euro väärtuses teenuseid

ja tingimusi, mida tuleb täita. Pole alust arvata, et tarbija sellest aru ei saa. Vastustaja on sel-

lest aru saanud. Müügiesindustesse paigutatud teadete puhul saab tarbija ühtlasi ka kohapeal

teavet küsida, st ei pea isegi veebilehele minema. Milles seisneb vastustaja ja kohtu arvates

tarbija eksitamine, jääb arusaamatuks. Väide, et sõna „sõprade“ kasutamine olevat eksitav, on

eesmärgipäratu tähenärimine. Asjaolu, et tasuta kõnesid saab teha teiste ZEN kõnekaardi

omanikega, nähtub veebilehel olevast hinnakirjast. Arvestades ZEN kõnekaardi sihtgruppi

(peamiselt vanuses 15-29 aastat), on termini „sõbrad“ kasutamine antud kontekstis korrektne.

Vastustaja on aru saanud, mida termin „sõbrad“ reklaami kontekstis tähendab. Puudub alus

arvata, et tarbija sellest aru ei saa. Taas pole kaebajale mõistetav, milles seisneb tarbija eksi-

tamine. Etteheited seoses sõnapaari „piiramatult tasuta“ kasutamisega on samuti täiesti põh-

jendamatud. Reklaamidest ega kampaania tingimustest ei saa järeldada, et kampaanias osale-

miseks ei pea tarbija mingeid tingimusi täitma või pakkumine oleks igavene. Tingimustes on

selgelt märgitud, milliseid tingimusi peab täitma, et vastavaid teenuseid piiramatult tasuta

kasutada saaks. Vastustaja on ettekirjutuses need tingimused ise välja toonud, seega ei valmis-

tanud tingimuste leidmine ja neist arusaamine vastustajale probleeme. Pole põhjust arvata, et

tarbijad neid ei leiaks ja/või neist aru ei saaks. Tõele ei vasta väide, et teenus ei olevat tasuta,

kuna kõnekaardi põhiosa ehk telefonikõnede tegemine eeldab rahaliste kohustuste täitmist.

ZEN kasutajalt teisele ZEN kasutajale telefonikõnede tegemine on igal juhul tasuta. Kampaa-

niatingimustes nimetatud 60 eurot ei ole ette nähtud ega kasutatav antud kampaania raames

3-12-438

7(9)

osutatavate tasuta teenuste rahastamiseks, nagu vastustaja ekslikult väidab. Vastavaid raha-

summasid saab klient kasutada üksnes muude, reklaamis nimetamata (s.o tasuliste) teenuste

kasutamiseks. Vastav info on veebilehel, mistõttu pole tegemist tarbija eksitamisega ja/või

ebaausa eksitava kauplemisvõtte kasutamisega. Väide, et fraas „kõige rohkem võimalusi“ on

võrdlev reklaam, mille kohta reklaamis tõendusmaterjal puudub, ei ole asjakohane. Kaebaja ei

anna ZEN reklaamides hinnanguid ühelegi konkurendile ega tema tootele ning ei teosta selles

osas mingeid võrdlusi. Seega puudub ka mistahes vastuolu RekS või TKS nõuetega. Kui ko-

hus oleks kaebaja väiteid analüüsinud, oleks ta jõudnud õigele järeldusele, et ettekirjutuse

seisukohad ei ole õiged ning kaebaja ei ole õigusrikkumist toime pannud.

Kohus asus ebaõigele seisukohale, nagu oleks esinenud HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud alus

kaebaja ärakuulamata jätmiseks. Kohus on omapoolse analüüsi ja põhjenduseta nõustunud

vastustaja sellekohase ebaõige väitega, jättes tähelepanuta kaebaja seisukoha, et HMS-s sätes-

tatud erandi kasutamine on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Haldusmenetluses osalemi-

sega saanuks kaebaja võimaluse haldusakti andmist ära hoida. Kaebaja viitas, et on oma roh-

kem kui 15-aastase tegevuse käigus pidanud vastustajaga pidevalt diskussioone erinevate rek-

laamide sisu üle ning vastustaja on siiani alati kaasanud kaebaja vastavatesse menetlustesse ja

võimaldanud seisukohti avaldada. Kohtule esitatud varasemast kirjavahetusest nähtub, et kae-

baja on vastustaja selgitusnõuetele alati kiiresti ja konstruktiivselt reageerinud. Sisuliselt ainus

menetlusosaline, kes sai haldusmenetluses osaleda ja oma arvamust avaldada, oli AS EMT,

kelle kaebuse alusel 01.02.2012 alustati haldusmenetlust, mis kaks päeva hiljem lõpetati kae-

bajale ettekirjutuse tegemisega. Menetlusosaliste võrdsuse põhimõtet arvestades tulnuks ära

kuulata ka kaebaja. Haldusakt ei sisalda erandi kohaldamise põhjendust. Põhjenduseks ei saa

lugeda ettekirjutuse viidet, et kaebaja tegevus oli vastuolus seadusega, kuna vastasel juhul

saaks alati jätta adressaadi menetlusse kaasamata väitega, et menetluse käigus tuvastati seadu-

sevastane tegevus. Fakt, et kampaania periood on lühike, ei ole HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud

erandi kohaldamise alus ja pealegi ei ole haldusakti põhjendamine alles kohtumenetluse käi-

gus lubatud. Kaebaja kaasamata jätmine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine,

mis sõltumata haldusakti sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti tühistamise.

Kuna kohtuotsus tuleb tühistada juba ainuüksi seetõttu, et kohus tuvastas ebaõigesti, nagu

oleksid ZEN reklaamid tarbijaid eksitavad ja kaebaja ärakuulamata jätmine põhjendatud

erandliku olukorraga, ei pea kaebaja vajalikuks apellatsioonkaebuses analüüsida halduskohtu

samuti ebaõigeid seisukohti, nagu oleks kaebaja ringhäälingus ise reklaame avalikustanud ja

nagu ei oleks müügiesindustes ja veebilehel avaldatud teave käsitletav erandina RekS § 2 lg 2

tähenduses.

6. Tarbijakaitseamet palub Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

Kaebaja on ZEN kõnekaarti reklaamides rikkunud nii reklaamiseaduses sätestatud nõudeid kui

kasutanud oma reklaamis keelatud ebaausaid kauplemisvõtteid, eesmärgiga luua tarbijas ette-

kujutus tasuta saadavast teenusest. Eksitav reklaam ning ebaausa ja eksitava kauplemisvõtte

kasutamine on nii 60 euro suuruse rahasumma lubamine, sõna „tasuta“ kasutamine kui ka sõ-

na „sõber“ kasutamine ZEN kõnekaardi kasutajatele osundades. Ettekirjutusest selgub üheselt,

et tarbija ei saa lubatud raha summas 60 eurot, igasuguse pakutava „tasuta“ teenuse kasutami-

ne eeldab 10 või 15 euro suuruse summa laadimist ZEN kõnekaardile. Kõnekaart ei taga tasu-

ta piiramatut suhtlust sõpradega, vaid ainult teise sama kõnekaardi kasutajatega. Neile isikute-

le emotsionaalse ja isikliku sõbrasuhte omistamine on avalikustatud reklaamides meelevaldne

ja eksitav. Eksitava reklaami või kauplemisvõtte olemasolu tuvastamine ei eelda tarbijakae-

buste olemasolu ega tarbijate eksitamise tuvastamist vastustaja poolt. Nii eksitava reklaami

kui eksitava kauplemisvõtte regulatsiooni sõnastuses on viidatud eksitamise võimalusele ning

konkreetsete tarbijate eksitamise olemasolu tuvastamine ei ole vajalik.

3-12-438

8(9)

Ettekirjutuse tegemine on seotud HMS § 40 lg 3 punktis 1 nimetatud asjaoludega. ZEN kõne-

kaardi reklaamikampaania oli planeeritud kuni 12.02.2012. Vastustaja ettekirjutuses esitatud

seisukohad on laiemas mõttes kaebajale olnud teada juba pikemat aega, samuti on vastustaja

eelnevalt pidanud kaebajaga kirjavahetust ZEN kõnekaardi reklaamide osas, viidates reklaa-

mide vastuolule RekS-i ja TKS-ga. Seisukohad on vastastikuselt olnud mõlemale poolele tea-

da ning enne ettekirjutuse tegemist HMS § 40 lg 1 toodud eelduse täitmisel oleks tagajärjeks

olnud üksnes reklaamikampaania soovitud kujul segamatu lõpule viimine kaebaja poolt.

Menetlusnormi rikkumisena ei saa tõlgendada asjaolu, et halduskohus on nõustunud vastusta-

jaga ja selle kohtuotsuses ära märkinud. HKMS § 165 annab halduskohtule kohtuotsust tehes

sellise võimaluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

Kaebaja osutatud vigu halduskohtu otsus ei sisalda. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud

õigusnorme, tuvastanud ebaõigesti või ebapiisavalt asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega

jätnud kaebaja põhiargumente tähelepanuta. Kohus on otsust piisaval määral põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub ka vaidlustatud haldusaktis sisalduvate seisukohtadega. Vaidlusta-

tud haldusakt vastab vorminõuetele, sisaldades selle andmise faktilist alust (p-s 1 ja 3 on too-

dud ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud – telekanalis TV3, kaebaja kodulehel ja välirek-

laamina reklaami avalikustamise fakt koos reklaamtekstidega, veebilehelt leitav teave reklaa-

mikampaania tingimuste kohta), õiguslikku alust (p-s 2 ja resolutsioonis on toodud ettekirjutu-

se tegemise aluseks olevad õigusnormid ja vahetult enne resolutsiooni volitusnormid) ning

vastustaja poolt faktilistest asjaoludest tehtud järeldused koos põhjendustega (p 3). Haldusme-

netluses ei ole tehtud menetlusvigu ja haldusakt on materiaalselt õiguspärane. Vastuseks apel-

latsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide

kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Vastustaja selgitused, miks haldusmenetlus viidi läbi

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kujutavad endast menetlusliku otsus-

tuse põhjendust, mitte haldusakti (nõue lõpetada ZEN kõnekaardi reklaamide avalikustamine

hiljemalt 07.02.2012) põhjendust. Seetõttu pole asjakohane kaebaja väide, et haldusakti ei saa

kohtumenetluses täiendavalt põhjendada. Vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et tegemist

oli HMS § 40 lg 3 p-s 1 märgitud erandliku olukorraga, ringkonnakohus nõustub. Arvestades

asjaolu, et reklaamikampaania, mille jätkamist soovis vastustaja ettekirjutusega ära hoida, pidi

peatselt lõppema, tuli vastustajal tegutseda viivitama. Kaebajale arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks võimaluse andmine oleks paratamatult toonud kaasa viivituse, mis oleks muutnud

ettekirjutuse tegemise mõttetuks. Oma arvamuse ja vastuväited on kaebaja saanud esitada

kohtumenetluses.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebuses korduvalt ja üldsõnaliselt väitnud, et kohus on jätnud

tõendid hindamata, kuid pole märkinud, milline asjas tähtsust omav faktilise asjaolu on hal-

duskohtul jäänud tuvastamata või on tuvastatud valesti. Faktiline asjaolu, et telereklaam ja

välireklaam sisaldavad viidet veebilehele ja veebilehel on leitavad kampaania tingimused, on

ettekirjutuses selgelt kajastatud ning selle faktilise asjaolu üle ei ole asjas vaidlust. Vaidluse

lahendamiseks olulise faktilise asjaolu, et reklaam oli kaubanduskeskuse üldkasutatava ala

klaasseinale paigaldatud nii, et see oli kaubanduskeskuses liikujatele vabalt nähtav, kohus

tuvastas ja viitas ka sellekohasele tõendile kohtutoimiku lehel 69. Tegemist on välireklaami

järelevalve õiendiga nr 26, millest nähtuvalt kontrollisid vastustaja ametnikud 02.02.2012

3-12-438

9(9)

Rocca al Mare Kaubanduskeskuses Paldiski mnt 102 asuva kaebaja müügiesinduse klaasseinal

avalikustatud välireklaami, mis oli suunatud kaubanduskeskuse vahekoridoris esindusest

möödujatele. Õiendis oleva foto põhjal on võimalik veenduda, et reklaamplakat on tõepoolest

paigaldatud suunaga müügiesindusest väljapoole ja on kaubanduskeskuse vahekoridorist näh-

tav, sest fotol on reklaamplakati kõrvalt näha müügiesinduse sisemust. Reklaami sel viisil

paigutamise puhul on tegemist välireklaamiga. Asjaolu, et sarnaseid reklaamplakateid paigal-

das kaebaja müügiesindusse ka suunaga oma tegevuskoha poole, ei puutu praeguses vaidluses

asjasse, sest ettekirjutus puudutab välireklaami.

10. Kaebaja keskse argumendi võib lühidalt kokku võtta nii, et vaadeldavad reklaamid ei ole

eksitavad, kuna need sisaldavad viidet veebilehele, kus on kampaania tingimused, millest vas-

tustaja on saanud aru ja saavad aru ka teenuse sihtgrupiks olevad noored; lisaks on alati või-

malik müügiesindusest infot küsida, mis tähendab, et veebilehelt ei peagi täiendavat infot ot-

sima. Et reklaamtekstist nähtuv raha saamine tähendakski raha saamist, sõbrad tähendaksidki

sõpru ja piiramatult tasuta suhtlemine tähendakski piiramatult tasuta suhtlemist, kaebaja ei

väida, vaid toonitab, et reklaamid moodustavad ühtse terviku kampaaniatingimustega, mille

olemasolule ja asukohale reklaamid viitavad ning millest selgub reklaamis kasutatud sõnade

tähendus. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arvamust, et vastustaja oleks oma seisukoha ku-

jundanud sõnu reklaami kontekstist välja rebides. Ettekirjutuses kajastatud reklaami kontekst

ei võimalda anda reklaamis kasutatud lihtsatele sõnadele sellist tähendust, mille need oman-

davad juhul, kui veebilehel olevate kampaania tingimustega hoolikalt tutvuda. Kohus nõustub

kaebajaga, et reklaamis ei ole võimalik kõiki termineid esitada ammendavalt ja maksimaalse

täpsusega. See aga ei tähenda, et reklaamis kasutatavad sõnad võiksid lisainformatsiooni han-

kimise korral omandada tavatähendusest sootuks erineva tähenduse. Ettekirjutuses kaebajale

tehtud etteheide seisnebki selles, et kampaania tingimustest nähtub reklaamis kasutatud sõna-

de teistsugune tähendus ning selles seisnebki tarbija eksitamine. Isik, kes kampaania tingimus-

tega ei tutvu ja lähtub üksnes reklaamist, võib teha eksliku tarbimisotsuse. See, kas Tarbija-

kaitseametile ja teenuse sihtgrupile on veebilehe külastamine ja kampaania tingimustest ning

hinnakirjast arusaamine ülejõu käiv või mitte, ei oma tähtsust, sest reklaam ise ei tohi olla

eksitav.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse

kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole kuludokumente ja menet-

luskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse

kulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets