3-13-1868/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1868 Haldusasi G B e kaebus Tallinna Vangla tegevusetusele Menetlusosalised Kaebaja – G B Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus G B e määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta G B e määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1868 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G B esitas 03.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusetusele. Kaebuse kohaselt ei jõua Tallinna Vangla direktori nimele esitatud kaebused direktorini ja need kogutakse kontaktisiku M K kätte, kes takistab nende edastamist direktorile. Samuti on kaebuses märgitud, et probleemide tekkimisel ei ole võimalik operatiivtöötajate jutule pääseda, kuna neid saab kutsuda kontaktisikute kaudu. Keegi ei soovi tööd teha, probleeme lahendada. Õiguskantsler soovitas kaebajal kohtusse pöörduda.

2. Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2013 määrusega G B e kaebuse käiguta. Kaebusele ei olnud lisatud M. K vastuseid. Kaebuselt oli tasumata riigilõiv, samuti ei olnud kaebaja taotlenud enda vabastamist riigilõivust. Kohus palus kaebajal märkida selgelt kaebuse nõue ning andmed kohtueelse menetluse läbimise kohta.

3. G B esitas 02.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse koos menetlusabi taotlusega. Kaebuse nõuetena on märgitud vangla kohustamine edastama direktori nimele esitatud kaebused läbivaatamiseks vangla direktorile ning kaebaja esitatud kaebuste osas vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja on kirjutanud vangla direktorile

3-13-1868 2(4) kaebusi vanglaametnike peale, kuid neid on arutanud kontaktisik ilma vangla direktori teadmata. Kaebaja ei valda riigikeelt, mistõttu ei ole tal võimalik eesti keeles kaebusi ja taotlusi esitada. Vangla on kaebaja suhtes rikkunud vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 491 lg-d 4 ja 5.

M. K on rikkunud vangla sisekorraeeskirja, kui vastab kaebajale kirjalikult, kuid kaebaja eesti keelt ei mõista. Kaebaja vastuste ja pretensioonide kohta saab esitada päringu M. Kle ja kohtul tuleb avaldada mõju M. Kle. Viimane fikseeris ka arvutis operatiivtöötajate vastuvõtu 07.08.2013 ja 25.09.2013, kuid operatiivtöötajad avaldavad tegevusetust. Tuleb neid mõjutada, et nad teeksid oma tööd kohusetundlikult.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.10.2013 määrusega G B ele kaebuse HKMS § 121 lg

1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kohtueelset menetlust lõpetavaid lahendeid ega esitanud täpseid andmeid, mille järgi kohus saaks kohtueelse menetluse kohta Tallinna Vanglale järelepärimise teha. Kaebaja ei ole käesolevas asjas vastanud ega ka kinnitanud, kas kaebuses viidatud

M. K vastuste all peab kaebaja silmas dokumente, mis on lisatud kaebaja poolt 03.09.2013 esitatud kaebusele võõrkeelse pöördumise tagastamise osas (haldusasi nr 3-13-1874), st dokumendid pealkirjaga „Võõrkeelse pöördumise tagastamine“ 29.07.2013 nr 5-8/13/23966-2 ja nr 5-8/13/23967-2, 07.08.2013 nr 5-18/13/26129-2 ning 14.08.2013 nr 5-18/13/26129-4. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale vaide küsimuses, mida kaebuse nõue puudutab. Kui kaebajal on pretensioonid vangla konkreetsete töötajate tegevuse suhtes, siis kohus selgitab, et kohus ei saa neile nn mõju avaldada, kuna vangla direktoril on õigus ja kohustus jälgida töötajate tööülesannete täitmist.

Kui kohustamisnõude osas ei nähtu kohtueelse menetluse läbimist, siis tuvastusnõuet on võimalik menetleda küll üldjuhul ilma, et selles osas oleks vaidemenetlus läbitud, ent antud juhul tuleb kaebus tagastada ka tuvastusnõude osas. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist, kui isikul ei ole seadusest tulenevalt seda õigust, mille kaitseks ta kohtusse pöörduda soovib. Kaebaja ei jäänud ühegi konkreetse seletuse juurde, missugust õigust ta kaebuses kaitseb. Kohtul pole väidet ja motiive, mille sisu kontrollida. Kohus ei saaks lahendada abstraktselt kaebaja üldistavat pretensiooni vangla vastu, mille kohaselt kõik ametnikud ei täida oma tööd nii nagu seda tuleks teha ja kohus peaks töötajad tööle panema.

Kaebaja ei saa kohtus vaidlustada nn üldist vangla tegevusetust ka siis, kui vangla direktorile kaebaja ei ole oma probleemidest kõnelenud või kirjutanudki (kaebaja viitas kord kontaktisikule, siis operatiivtöötajatele); või siis hoopiski tehes etteheiteid vanglas ja Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele – pidada kinni riigikeelsest asjaajamisest. Kinnipeetava poolt ei saa vangla vastu olla nõudeid seotult riigikeelse asjaajamise korraldamisega ja kaebajal ei saa käesoleval juhul kaebeõigust olla ka siis, kui kaebajal oleks etteheiteid riigikeele kasutamisele Eesti Vabariigis.

Kui kaebaja ise ei soovi kohtule esitada ka emakeeles täpsemaid andmeid, siis ei ole kohtul võimalik esitada nõudeid vanglatöötajatele kaebaja kirjutatud pretensioonide väljastamiseks. Kohus saaks abistada nende nõuete täimisele suunatud tegevust, mis on teada ja asjassepuutuv. M. K või muu isik ei saakski kaebaja eest kohtule teatada, mida võiks kaebaja silmas pidada kaebaja poolt nn kirja pandud pretensioonidena. Kui kohus ei saa kaebust menetleda, siis pole kohtul õigust teiste kirjavahetust välja nõuda ja ametnikul ei ole võimalik kaebaja eest teha ka selliselt valikut, mida ta tohiks vanglast välja esitada, kui kaebaja ise konkreetsemalt midagi ei märgi.

Kohus tagastab kaebuse. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus rahuldamata ka menetlusabi taotluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-1868 3(4)

5. G B palub määruskaebuses ja määruskaebuse täiendustes tühistada halduskohtu määruse ja saata asja materjalid arutamiseks kohtule. Kaebaja on esitanud kaebuse, sest tema kaebused ei jõua vangla direktori kätte (või neid ei loeta), kuna need on kirjutatud vene keeles. Kaebaja jaoks ei ole arusaadav, miks tema kaebusi ei tõlkita ja ei anta neid tõlgituna vangla direktorile. Kaebaja ei nõustu kohtu etteheitega, et kaebaja abstraktselt osutab vanglaametnikele. Kaebaja on üheselt ja selgelt nimetanud oma kontaktisikut M. Kt. Kaebaja peab ebaõiglaseks võtta talt kaebuse esitamise võimalus vaid seetõttu, et ta ei valda eesti keelt. Kaebaja esitatud avaldused kaebuse tõlkimiseks jätab vangla rahuldamata ning M. K tagastab need kaebajale. Kaebaja kinnitab, et kõik M. K vastused pealkirjaga „Võõrkeelse pöördumise tagastamine“ 29.07.2013 nr 5-8/13/23966-2 ja nr 5-8/13/23967-2, 07.08.2013 nr 5- 18/13/26129-2, 14.08.2013 otsus nr 5-18/13/26129-4 kuuluvad kaebuse juurde. Kodukorras pole märgitud, et kaebaja peaks kaebuste tõlkimiseks kirjutama vaide. Kaebaja pole selle kohta saanud mingeid selgitusi kontaktisik M. Klt ega direktori asetäitjalt. Kui kohus leiab, et vangla direktor on kohustatud jälgima töötajate kohustuste järgimist, siis tekib küsimus, kuidas direktor ise saab teada vanglaametnike kuritarvitustest ning kaebaja kaebustest, kui need kaebused ei jõua temani või ei loe ta neid, kuna need on vene keeles. Kaebaja on oma kohtukaebuses selgelt ja üksikasjalikult kirja pannud kaebuse sisu. Kohustada vanglat korralikult ja seadusekohaselt täitma oma ametikohustusi. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla diskrimineerib kaebajat ja teisi kinnipeetavaid, kes ei valda eesti keelt. Samuti takistatakse vangla direktorile esitatavate kaebuste tõlkimist. Sellega takistatakse kohtueelse korra läbimist. Kaebaja ei ole esitanud kohtueelseid dokumente seetõttu, et pole vanglalt mingeid muid vastuseid saanud kui „võõrkeelse pöördumise“ tagastamine. Kaebusele olid lisatud kaebuste eesti keelde tõlkimise plangid. Kaebaja tegi kõik vastavalt seadusele, kuid sellele vaatamata M. K tagastas kaebajale kõik tema kaebused. M. K takistas kaebajat saamast vastust direktorilt. Kuina kaebajal ei lubata esitada direktorile kaebusi, siis pöörduski kaebaja kohtusse.

6. Tallinna Vangla palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kaebuse aluseks saab olla üksnes konkreetne haldusakt või toiming. Halduskohtule ei saa esitada abstraktset kaebust, mille kaebaja on esitanud. Seega kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Olukorras, kus kaebaja leidis, et tema võõrkeelset pöördumist ei oleks vangla tohtinud tagastada, pidi ta enne kohtusse pöördumist esitama vastavasisulise vaide Tallinna Vanglale ning vaidemenetluse käigus oleks vanglal olnud võimalik hinnata, kas kaebaja pöördumine on õiguspäraselt tagastatud või mitte. Kaebaja tema võõrkeelse pöördumise tagastamist vaidemenetluses vaidlustanud ei ole, mistõttu ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammist Delta nähtub, et kaebaja on korduvalt vaidlustanud vangla vastuseid ja haldusakte vaidemenetluses. Seega oli kaebaja kohtueelsest menetlusest teadlik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Kaebusest ja määruskaebusest saab järeldada, et kaebaja ei ole nõus oma võõrkeelsete avalduste tagastamisega, tehes eelkõige etteheiteid inspektor-kontaktisik M K tegevusele.

3-13-1868 4(4) Kohtule on esitatud nimetatud ametiisiku poolt allkirjastatud 29.07.2013, 07.08.2013 ja 14.08.2013 dokumendid, millega on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5 ja lg-le 11 ning haldusmenetluse seaduse § 20 lg-le 1 ja § 21 lg-le 1 tuginedes kaebaja võõrkeelsed pöördumised tagastatud. Kaebaja ei ole rahul, et tema pöördumised ei jõua vangla direktorini ning seejuures tugineb kaebaja VSE § 491 lg-tele 4 ja 5, mis näevad ette, et ka võõrkeelsed vaided edastatakse vanglateenistuja poolt menetlejale, ning juhul, kui kinnipeetaval ei ole rahalisi vahendeid, tasub vaide tõlkimise eest vangla, edastades selle tõlkijale. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et M. K tegevusega mittenõustumisel oleks kaebaja pidanud esitama kaebuses viidatud toimingutele (võõrkeelsete pöördumiste tagastamine) vaide ning kohtusse on võimalik pöörduda alles pärast vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud vaidemenetluse läbimist. Et ei tekiks arusaamatust, kas tegemist on vaidega või avaldusega, tuleks vaie vormistada VSE lisas 12 ette nähtud vormile, milline peab olema kinnipeetavale vangla poolt kättesaadavaks tehtud. Võõrkeelsele vaidele kehtib VSE §-s 491 reguleeritud tõlkimise kord. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et avaldustele ja märgukirjadele VSE § 491 ei laiene.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets