Legislator Case Law & Legislation
2-13-35386/9 AI generated

2-13-35386/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-35386/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Natalia Tselikova (avaldaja) esitas 29.07.2013 maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana järgi on täitedokumendiks Tartu kohtutäitur O. Kutšmei 01.04.2013 kordusenampakkumise

Legislator headnote

AI generated

2-13-35386/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kutšmei 01.04.2013 kordusenampakkumise

Keywords

AI generated
authorization to sue lack of entitlement right to be forgotten partial claim right of data access standing against building permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-35386

Tsiviilasi

Natalia Tselikova kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

15. juuli 2013 otsusele täiteasjas nr 084/2013/1801

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. novembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) – kohtutäitur Oksana

Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Vastustaja (avaldaja) – Natalia Tselikova (ik: 47808102735),

esindaja Gunnar Leht

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

28. novembri 2013 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

jätta

kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Natalia Tselikova (avaldaja) esitas 29.07.2013 maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana

Kutšmei tegevuse ja 15.07.2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/1801, milles palus

lõpetada avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus, tunnistada kohtutäituri poolt täiteasjas

nr 084/2013/1801 teostatud täitetoimingu ja otsuse tühisust ning tagasi täita kõik kohtutäituri

poolt täitemenetluse käigus tehtud täitetoimingud.

Kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 05.06.2013 kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille

järgi on täitedokumendiks Tartu kohtutäitur O. Kutšmei 01.04.2013 kordusenampakkumise

akt täiteasjas nr 084/2009/4700, 084/2011/1870, 084/2010/1359. Võlgnikena on teates

nimetatud Argo Põder, Eha Põder, Oskar Põder, Anastasia Tselikova ja Natalia Tselikova.

Nõudele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäitur tasu vastavalt teatele lisatud

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. N. Tselikova esitas 18.06.2013 kohtutäiturile

kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. N. Tselikova leidis, et tema suhtes alustatud kinnisasja

väljaandmise täitemenetluse käigus tehtud täitetoimingud on ebaseaduslikud, kuna tema nimi

ei sisaldu võlgnikuna täitedokumendiks olevas kordusenampakkumise aktis. Aktis on

võlgnikuna nimetatud vaid A. Põder. Sellest tulenevalt on tühine ka N. Tselikova suhtes

koostatud

kohtutäituri

tasu

väljamõistmise

otsus,

sest

selles

tuginetakse

kordusenampakkumise aktile. Kohtutäitur jättis 15.07.2013 otsusega kaebuse rahuldamata.

2. Kohtutäitur leidis, et kaebus ei ole põhjendatud, kuna avaldaja suhtes läbiviidav

täitemenetlus on algatatud kehtiva ja sundtäidetava täitedokumendi alusel. Avaldaja on

kinnisasja endise omaniku A. Põdraga koos elav isik. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2

lg 1 p-st 15 koostoimes § 2 lg-ga 3 järeldub, et üldreeglina võib TMS § 2 lg 1 p-s 15

nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia iga kinnisasja valdaja suhtes, kelle

õigus kinnisasja vallata on lõppenud või lõpetatud sundtäitmise (kinnisasja enampakkumisel

müügi) tõttu. Riigikohus on leidnud (3-2-1-85-12, p 10), et kuna sundenampakkumise akt,

mille

alusel

on

enampakkumisel

kinnisasja

ostnud

isik

kantud

omanikuna

kinnistusraamatusse, on täitedokument kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see

kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole

vaja kohtulahendit, kohtulahendit on vaja üksnes TMS § 2 lg-s 3 nimetatud juhul. Avaldaja ei

ole viidanud sellele, et tal oleks kehtiv õigus kinnisasja registriosa nr XXX vallata. Ka juhul,

kui avaldaja valdaks kinnisasja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud sundtäitmise tõttu, oleks ta

pidanud TMS § 2 lg-st 3 tulenevalt esitama kohtule vastava hagi sissenõudja vastu. Avaldaja

suhtes sundtäitmise läbiviimine on lubatud ka TMS § 180 lg 2 p-st 2 tulenevalt. Väljatõstmine

on võimalik üksnes koos kõigi võlgnikule seadusega tagatud õiguste säilitamisega. Avaldaja

suhtes täitemenetluse algatamine ja talle võlgniku staatuse omistamine tagab tõhusama

juurdepääsu täitemenetluse seadustikuga võlgnikule tagatud õigustele. Asjakohatu on kaebuse

viide sellele, et kordusenampakkumise aktis on võlgnikuna nimetatud ainult kinnisasja endine

omanik A. Põder. 01.04.2013 kordusenampakkumise akt on koostatud täiteasjade nr

084/2009/4700, 084/2011/1870, 084/2010/1359 menetluse raames.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 28. novembri 2013 määrusega N. Tselikova kaebuse ja tühistas

kohtutäitur O. Kutšmei 15. juuli 2013 otsuse täiteasjas nr 084/2013/1801 ning jättis

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäitur O. Kutšmei kanda.

Määruse kohaselt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokumendiks muuhulgas ka

sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud

omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Pärast õnnestunud

kordusenampakkumist kanti J. J. kinnistusraamatusse sisse XXX asuva kinnisasja uue

omanikuna. Võlgnik, kinnistu eelmine omanik A. Põder, kohustus kinnisasja välja andma

uuele omanikule. Võlgnik ei andnud kinnisasja välja vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.

TMS § 180 lg 3 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul

vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja

valdusse ning väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. TMS § 5 lg 1 järgi on

võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. Antud juhul oli võlgnikuks A. Põder.

Kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel täitemenetluses toimus A. Põdra

võlgnevuse Versobank AS, AS SEB Pank ja OÜ Arumäe Maja ees katteks. Seega oli

põhjendatud märkida enampakkumise aktis võlgnikuna üksnes A. Põder. TMS § 180 lg

3 võimaldab tõsta välja kõik ruumis olevad isikud ja igaühe nimelist täitedokumendis

märgituse nõuet seadus enam ei sisalda (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura, Tallinn

2010, lk 154). Seega ainuüksi asjaolu, et avaldajat ei olnud märgitud täitedokumendis, ei anna

alust lugeda täitetoimingud ebaseaduslikeks. Siiski oli kohus seisukohal, et eraldi

täitemenetluse algatamine avaldaja väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et TMS § 180 lg 2 p 2 täpsustab väljatõstetavate isikute osas,

et need on võlgnikuga koosolevad isikud. Seadusandja on lihtsustanud kohtutäituril ja

sissenõudjal toimingute tegemist läbi selle, et ruumi omanikul ei ole kohustust tuvastada ja

hageda kõiki isikuid, kes ruumi kasutavad, ning kohtutäituril ei ole vajadust hinnata ruumis

viibimise õigustatust (A. Alekand „Täitemenetlusõigus“, Juura, Tallinn 2010, lk 150). Seega

kuulusid väljatõstmisele kõik võlgnik A. Põdraga koosolevad isikud ja esemed. Kuna

kohtutäituril puudus vajadus hinnata isikute ruumis viibimise õigustatust, puudus täituril ka

vajadus teha kindlaks need isikud, kes võlgnikuga koos kinnistut kasutavad, ja algatada iga

isiku suhtes eraldi menetlus tema väljatõstmiseks. Siinkohal tuleb arvestada kehtiva seaduse

sõnastust, mis ei ole suunatud mitte isikule (enne 01.01.2006 kehtinud TMS väljatõstmist

reguleeriv säte „TMS § 70. Väljatõstmine“) ja vajadusele kohtulahendi olemasolu järele iga

isiku suhtes tema väljatõstmiseks, vaid kinnistule kui asjale, mis tuleb vabastada

(„TMS § 180. Kinnisasja väljaandmine“). Kuna kinnisasja väljaandmise kohustus on

võlgnikul, s.o A. Põdral, siis tema suhtes kordusenampakkumise akti alusel toimuv

täitemenetlus hõlmab temaga koosolevaid isikuid ja esemeid, mis vastavalt TMS § 180 lg-le 3

kuuluvad väljatõstmisele. Olukorras, kus seadus võimaldab esemeid ja isikuid välja tõsta koos

võlgnikuga, on väljatõstetavate isikute suhtes ebaõiglane igalt isikult väljatõstmise tõttu

täitekulude nõudmine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohtutäitur O. Kutšmei esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

28. novembri 2013 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta N. Tselikova

kaebus rahuldamata ja menetluskulud N. Tselikova kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) kohaldas kohus ebaõigesti TMS § 2 lg 1 p 15 koostoimes § 23 lg-ga 1 ja § 7 lg-ga 1.

Sundenampakkumise aktist tulenev sissenõudja kinnisasja valduse üleandmise nõue on

asjakeskne, mitte isikukeskne. Kinnisasja väljaandmine on suunatud kindla ruumi või ala

vabastamisele, mitte konkreetse (täitedokumendis nimetatud) isiku väljatõstmisele. TMS § 5

lg-st 1 tulenevalt esitatakse nõue täitmisele isiku (võlgniku) vastu. Võlgniku suhtes

algatatakse sellisel juhul sissenõudja tahteavalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetlus.

Sundenampakkumise aktist tulenev sissenõudja nõue ja täitedokumendi mõttes kohustatud

isikute (võlgnike) ring tuleneb TMS § 2 lg 1 p 15 ja § 2 lg 3 koosmõjust.

Sundenampakkumise akt kehtib TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendina kinnisasja

valdaja suhtes, kelleks võib, aga ei pea olema kinnisasja endine omanik. Ka juhul, kui

kinnisasja endine omanik on üheks kinnisasja valdajatest, on sundenampakkumise akt

täitedokumendiks ka kõige teiste kinnisasja kaasvaldajate suhtes, arvestades TMS § 2 lg-s 3

sätestatud piiranguid koos nende realiseerimise korraga.

Esitatud seisukohta kinnitab ka TMS § 2 lg 3, mille kohaselt TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud

täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis

ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. TMS § 2 lg 3 täpsustab, millisel juhul kehtib

sundenampakkumise akt TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendina kinnisasja valdaja

suhtes – see kehtib siis, kui valdaja valdus muutus ebaseaduslikuks eelneva kinnisasja

omaniku suhtes toimunud sundtäitmise tulemusena.

Vaidlus puudub selles, et vastustaja on XXX kinnisasja kaasvaldaja ja tema õigus kinnisasja

vallata lõppes kinnisasja endise omaniku suhtes toimunud sundtäitmise tulemusena.

Ülatoodust tulenevalt on 01.04.2013 kordusenampakkumise akt vastustaja suhtes TMS § 2

lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendiks ning TMS § 23 lg 1 ja § 7 lg 1 järgi pidi kohtutäitur

nimetatud akti ja sissenõudja avalduse alusel algatama vastustaja suhtes täitemenetluse;

2) ei ole kinnisasja kaasvaldajate käsitlemine võlgnikuga (kinnisasja endise omanikuga)

koosolevate isikutena TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses põhjendatud. Mõistet „võlgnikuga

koosolevad isikud“ tuleb tõlgendada kitsendavalt. Kohtupraktikas (näiteks Harju Maakohtu

13.01.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-08-76400) on leitud, et kohtutäitur ei saa täitedokumendi

täitmisel otsustada, kes on väljatõstmisele kuuluvad isikud TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt.

Võlgnikuga koosolevateks isikuteks on võimalik pidada nn valduse teenijaid (näiteks

koduabilisi). Võlgnikuga koosolevateks isikuteks TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes ei saa pidada

kinnisasja kaasvaldajaid. Eelistada tuleb olukorda, kus igale väljatõstmisele kuuluvale isikule

on tagatud võlgniku menetluslik positsioon. TMS § 5 lg-st 1 ning § 180 lg-test 1 ja 2

tulenevalt on kohtutäitur kohustatud teavitama kinnisasja üleandmise kohustuse täitmise

vajadusest (sh toimetama kätte täitmisteate koos täitedokumendi ärakirjaga) ja kavandatavast

väljatõstmisest üksnes võlgnikku, mitte aga võlgnikuga koosolevaid isikuid. Euroopa

Inimõiguste Kohus leidis 18.07.2013 lahendis nr 7177/10, et igaühele, kelle vastu on antud

väljatõstmise korraldus, tuleb tagada juurdepääs kohtule selle meetme seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse hindamiseks. Selleks, et kinnisasja kaasvaldajale oleks tagatud juurdepääs

kohtule väljatõstmise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse hindamiseks, peab ta omama

täielikku informatsiooni väljatõstmise korralduse kohta. TMS § 24 ning § 180 lg-te 1 ja 2

kohaselt on väljatõstmise korralduse kohta täieliku informatsiooni saamise õigus tagatud

üksnes võlgnikule. TMS §-s 45 sätestatud avalduse esitamise õigus on üksnes võlgnikul;

3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, mille järgi juhul, kui vastustajat oleks võimalik välja

tõsta kinnisasja endise omanikuga koosoleva isikuna, peaks selline võimalus olema eelistatud,

sest ebaõiglane on vastustaja käest väljatõstmise tõttu täitekulude nõudmine. KTS § 32 lg-st 2

tulenevalt muutub kohtutäituri põhitasu kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) eest

sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Kui kohtutäitur väljatõstmiseks täitetoiminguid

teinud ei ole, ei ole kohtutäituril ka õigust kohtutäituri tasule (v.a menetluse alustamise tasu).

Kinnisasja

väljaandmise

nõude

sundtäitmisel

sõltub

täitetoimingute

arv

otseselt

väljatõstmisele kuuluvate isikute arvust. Iga väljatõstmisele kuuluva isikuga suureneb ka

väljatõstmisele kuuluvate asjade arv. Kinnisasja väljaandmise nõude sundtäitmisel tuleks

kohtutäituril teha toiminguid, mille tegemise vajadus on põhjuslikus seoses sellega, et

vastustaja on kinnisasja kaasvaldaja;

4) tugines kohus lahendis asjaoludele, mida kohus ei ole tuvastanud. Kohus nimetab

võlgnikuks kinnisasja endist omanikku. TMS § 180 lg 3 ja lg 2 p 2 mõttes on võlgnikuks isik,

kelle vastu on täitmisele esitatud kinnisasja valduse väljanõudmise nõue. Kohus ei ole

tuvastanud, et A. Põdra suhtes on kinnisasja valduse väljanõudmise menetlus algatatud.

Kohtutäitur möönab, et 01.04.2013 kordusenampakkumise akti ja sissenõudja J. J. avalduse

alusel on A. Põdra suhtes tõepoolest alustatud täitemenetlus kinnisasja valduse

väljanõudmiseks täiteasjas nr 084/2013/1797. Samas nimetab kohus A. Põtra võlgnikuks

ekslikult tuginedes sellele, et 01.04.2013 kordusenampakkumise akt on koostatud A. Põdra

kui võlgniku suhtes eelnevalt toimunud täitemenetluses (täiteasjades nr 084/2009/4700,

084/2011/1870 ja 084/2010/1359). Ainuüksi asjaolu, et kinnisasja endine omanik A. Põder on

võlgnikuks mingis teises kohtutäituri menetluses olnud või olevas täiteasjas, ei anna alust

käsitleda teda võlgnikuna TMS § 180 lg 3 ja lg 2 p 2 mõttes käesolevas vaidluses.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. N. Tselikova vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt leidis kohus õigesti, et eraldi täitemenetluse algatamine N. Tselikova

väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud. Kuna kohtutäituril puudus vajadus hinnata isikute

ruumis viibimise õigustatust, puudus täituril ka vajadus teha kindlaks isikud, kes võlgnikuga

koos kinnistut kasutavad, ja algatada iga isiku suhtes eraldi menetlus tema väljatõstmiseks.

Olukorras, kus seadus võimaldab esemeid ja isikuid välja tõsta koos võlgnikuga, on

ebaõiglane igalt isikult väljatõstmise tõttu täitekulude nõudmine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

28.11.2013 määrus muutmata.

Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses

esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.

7. Alusetu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 2 lg 1

p-i 15 koostoimes § 23 lg-ga 1 ja § 7 lg-ga 1, asudes seisukohale, et täitemenetluse algatamine

N. Tselikova väljatõstmiseks ei olnud põhjendatud.

TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokumendiks

sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud

omanikuna kinnistusraamatusse.

Iseenesest õige on kohtutäituri seiskoht, et 01.04.2013 kordusenampakkumise akt on

täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 15 alusel. Nimetatud seisukohale ei ole vastu vaielnud ka

maakohus. Samuti on õige kohtutäituri seisukoht, et sundenampakkumise aktist kui

täitedokumendist tulenev sissenõudja nõue (kinnisasja valduse üleandmise nõue) on

kinnisasja väljaandmise nõue.

8. Samas on alusetu kohtutäituri seisukoht, et tulenevalt TMS § 5 lg-st 1 ja § 2 lg 1 p-st 15

koosmõjus § 2 lg-ga 3 on kinnisasja kordusenampakkumise akti alusel läbiviidavas

täitemenetluses võlgnikuks N. Tselikova.

TMS § 5 lg 1 kohaselt on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. TMS § 23

lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel.

TMS § 180 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja,

sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur

võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks.

Sundtäidetav

nõue

(kinnisasja

väljaandmise

nõue)

tuleneb

täitedokumendist

(kordusenampakkumise aktist). Kui enampakkumisel müüdud kinnisasja valdajaks on võlgnik

(endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku

omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega, kui pooled ise ei ole teisiti kokku leppinud.

Lähtudes täitedokumendist (kinnisasja kordusenampakkumise akt) ja TMS § 180 lg-st 1 on

võlgnikuks kinnisasja väljaandmise täitemenetluses A. Põder kui endine kinnisasja omanik,

kes valdas kinnisasja, sest temal lasub TMS § 180 lg-st 1 tulenev kohustus välja anda ja

vabastada kinnisasi ning ta on ka isikuks, kellele kohtutäitur annab tähtaja täitedokumendi

vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnikuks ei ole kinnisasja väljaandmise täitemenetluses

N. Tselikova. Võlgnike ringi laiendamise õigus kohtutäituri poolt ei tulene TMS § 2 lg-st 3,

mille kohaselt selle paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või

sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud

sundtäitmise tõttu; vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel.

N. Tselikova ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt 15.07.2013 tehtud otsuses märgitut, et

N. Tselikova kasutab kinnisasja A. Põdra elukaaslase ja pereliikmena, ega väitnud, et tal on

kõnealuse kinnisasja valdamiseks iseseisev õigus, mis ei pruugi sundtäitmise tõttu lõppeda

(näiteks üürileping). Seega on tegemist võlgnikuga (A. Põder) koosoleva isikuga (TMS § 180

lg 2 p 2), kes kuulub TMS § 180 lg 3 kohaselt väljatõstmisele koos võlgnikuga.

9. Ebaõige on määruskaebuse seisukoht, et A. Tselikova on kinnisasja, asukohaga

xxx, kaasvaldaja. Kuna N. Tselikova ei ole kinnisasja kaasvaldaja, siis on asjakohatu

määruskaebuse arutlus selle kohta, et kinnisasja kaasvaldajate käsitlemine võlgnikuga

(kinnisasja endise omanikuga) koosolevatena isikutena (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses) ei

ole põhjendatud ega lubatud, sest see ei tagaks isikule juurdepääsu kohtule tema suhtes

kavandatava väljatõstmise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse hindamiseks (kaebuse p 3.3).

Kuna tegemist on asjakohatu väitega, siis ringkonnakohus ei vasta sellele.

10. Õige on maakohtu seisukoht, et N. Tselikovat on võimalik välja tõsta võlgnikuga

koosoleva isikuna (TMS § 180 lg 2 p 2 tähenduses) TMS § 180 lg 3 alusel ning

määrusekaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Asjakohatud on

määruskaebuse viited KTS § 32 lg-le 2 ning § 36 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2.

11. Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt on maakohus tuginenud asjaolule, mida kohus

ei ole tuvastanud, sest kohus nimetab korduvalt A. Põtra võlgnikuks, aga ei ole tuvastanud, et

A. Põdra suhtes oleks alustatud täitemenetlust kinnisasja valduse väljanõudmiseks.

Nähtuvalt kordusenampakkumise aktist on võlgnikuks, kes peab kinnisasja TMS § 180 lg 1

alusel välja andma, A. Põder. A. Põder on märgitud võlgnikuna ka toimikus olevale kinnisasja

väljaandmise täitmisteatele (tl 9). Seega on arusaamatu määruskaebuse seisukoht, et

maakohus oleks pidanud veel eraldi tuvastama, et A. Põder on võlgnik täitemenetluses, mis

on alustatud kordusenampakkumise akti täitmiseks.

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja