2-08-13794/124 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-08-13794

Tsiviilasi

Ekaterina Kovalenok’i hagi Ekaterina Zaytseva vastu

võlakirja tühiseks tunnistamiseks, lepingust taganemise

õiguspärasuse tuvastamiseks ning varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

OÜ Kuldbis vastuhagi Ekaterina Kovaljonoki vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. oktoobri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ekaterina Zaytseva määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Ekaterina Zaytseva (IK:

XXXX), volitatud esindaja Deniss Matvejev;

Vastustaja (hageja): Ekaterina Kovaljonok (IK: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 18. oktoobri 2013.a

määruse lõppjäreldused ja resolutsioon, muutes osaliselt

kohtumääruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta Ekaterina Zaytseva määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

Ekaterina Zaytseva kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Ekaterina Kovaljonoki hagi OÜ Kuldbis (endine ärinimi

OÜ Igoza) ja Ekaterina Zaytseva vastu võlakirja tühiseks tunnistamise ja lepingust taganemise

õiguspärasuse tuvastamise ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning

OÜ Kuldbis vastuhagi Ekaterina Kovaljonoki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. OÜ Kuldbis

esindaja esitas 24. septembril 2013 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna

OÜ Kuldbis on äriregistrist kustutatud 31. juulil 2013.

Viru Maakohtu 30. septembri 2013 määrusega lõpetas kohus menetluse nii hagi kui vastuhagi

osas TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel seoses õigusjärgluse puudumisega. Kohus jätkas menetlust

E. Kovalenoki hagis E. Zaytseva vastu võlakirja tühiseks tunnistamise, lepingust taganemise

õiguspärasuse tuvastamise ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

4. oktoobri 2013 kohtuistungil loobus hageja hagist, kuna osaühingut enam ei eksisteeri.

Hageja palus jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning vabastada teda nende kulude

kandmisest, millest ta oli vabastatud riigi menetlusabi korras. Kostja esindaja nõustus

menetluse lõpetamisega ning palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohus andis kostja esindajale tähtaja kohtukulude nimekirja esitamiseks kuni 10. oktoobrini

2012 ning hagejale võimalike vastuväidete esitamiseks kuni 16. oktoobrini 2012. Kohus

teatas, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 18. oktoobril 2013.

2. 16. oktoobril 2013 esitas kostja esindaja Deniss Matvejev kohtule vastuväite-taotluse,

milles palub rahuldada käesolev vastuväide; tühistada lõpplahendi tegemise kuupäev; määrata

kostjale uus ja mõistlik tähtaeg menetluskulude (kohtukulude ja kohtuväliste kulude)

nimekirja esitamiseks; määrata hagejale uus tähtaeg vastuväite esitamiseks ning määrata uus

tähtaeg lõpplahendi tegemiseks. Kostja esindaja märgib vastuväites-taotluses järgmist:

„Kohtuistungi protokolli kohaselt, kostjal oli võimalus esitada kohtukulude nimekiri kuni

10. oktoobrini 2013 ehk hiljemalt 9. oktoobril 2013 kell 24.00. Kohtuistung oli 4. oktoobril

2013. Seega oli kostjal ainult kolm tööpäeva kohtukulude nimekirja esitamiseks. Tavaliselt

kohus kohtukorralduse või kohtunõude täitmiseks annab aega vähemalt 7-14 päeva. Kohtu

poolt määratud tähtaeg ei ole mõistlik, mis ei vasta TsMS § 1741 lg 1 teises lauses

sätestatule“.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu 18. oktoobri 2013 määrusega lõpetas kohus tsiviilasja nr 2-08-13794

menetluse E. Kovalenoki hagis E. Zaytseva vastu seoses hageja loobumisega hagist. Kostja

esindaja D. Matvejevi 16. oktoobri 2013 vastuväide-taotlus jäi rahuldamata. Menetluskulud

jättis kohus poolte endi kanda, riigi menetlusabi kulud jäid Eesti Vabariigi kanda.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja

tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja loobus oma hagist E. Zaytseva vastu. Kuna hagist

loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3

võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus andis kostja esindajale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni

10. oktoobrini 2013. Kostja esindaja ei ole kohtu poolt ettenähtud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus selgitas D. Matvejevile 4. oktoobri 2013

kohtuistungil, et kohus määrab vastavalt TsMS § 174 1 lg1 menetluse lõpetamise määruses

kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse, mistõttu tal tuleb esitada kohtule

menetluskulude nimekiri. Asjaolu, et kohtuistungi protokollis on sõna „menetluskulud“

asemel ekslikult märgitud „kohtukulud“, ei kitsendanud kostja esindaja õigusi menetluskulude

nimekirja esitamiseks – protokollis ei ole märgitud, et esindaja võib esitada ainult

„kohtukulude“ nimekirja. Seega ei vasta tegelikkusele esindaja väide, et kohus ei andnud

esindajale tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kui kostja esindaja leidis, et sõna

„kohtukulud“ kitsendab tema õigusi „menetluskulude“ nimekirja esitamiseks, siis oli esindajal

õigus esitada taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Esindaja ei ole sellist taotlust

esitanud.

Esindaja on eksinud ka menetlustähtaja arvestamisega – esindajal oli aega menetluskulude

nimekirja esitamiseks hiljemalt 10. oktoobri 2013 kella 24.00-ni, st 6 kalendripäeva, kohus

leiab, et antud tähtaeg oli piisav menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esindajal oleks

olnud võimalik põhistatud avalduse alusel taotleda tähtaja muutmist TsMS § 64 lg 1 alusel.

Esindaja ei ole märkinud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistasid esindajal

menetluskulude nimekirja õigeaegselt esitamast. Äärmisel juhul oleks võinud esindaja seda

teha hiljemalt 16. oktoobril 2013, st koos vastuväite esitamisega (seega oleks aega olnud 12

kalendripäeva). Kostja esindaja ei ole seda teinud. Antud juhul ole kohus menetlusnorme

rikkunud. Kohus võib menetluskulude nimekirja esitamiseks andma ka lühema tähtaja. Kui

kostja esindaja ei olnud nõus kohtu poolt määratud tähtajaga, siis oli kostja esindajal võimalus

ja ka TsMS § 333 lõikest 2 tulenev kohustus esitada vastuväide 4. oktoobri 2013

kohtuistungil. Kostja esindaja ei ole seda teinud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja E. Zaytseva esitas Viru Maakohtu 18. oktoobri 2013 määruse peale määruskaebuse.

Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja esindaja

taotluse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja palus teha uue

määruse, millega saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks ja panna menetluskulud

määruskaebemenetluses vastustaja kanda.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei olnud D. Matvejevil alust esitada taotlust 4. oktoobri 2013 kohtuistungi protokolli

parandamiseks. TsMS § 53 lg 2 alusel esitatakse taotlus protokolli prandamiseks juhul, kui

protokolli kantud asjaolud ja andmed ei vasta tegelikkusele. Antud juhul vastab protokolli

kantud määrus kohtu sõnadele;

2) on paljasõnaline kohtu väide, et kohtuistungi protokollis on sõna „menetluskulud“ asemel

ekslikult märgitud „kohtukulud“ ning et kohus andis tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks, aga sekretär ekslikult kirjutas sõna „kohtukulude nimekiri“. Protokoll on

allkirjastatud sekretäri ja kohtuniku poolt. See tähendab, et sekretär ja kohtunik lugesid

protokolli ja oma allkirjadega kinnitavad protokolli õigsust;

3) ei saa nõustuda kohtu arvamusega, et asjaolu, et kohtuistungi protokollis on sõna

„menetluskulud“ asemel ekslikult märgitud „kohtukulud“, ei kitsendanud kostja esindaja

õigusi menetluskulude nimekirja esitamisel;

4) ei saa menetlusosaline esitada menetuskulude nimekirja omal algatusel ilma vastava kohtu

korralduseta. TsMS § 1741 lg 1 teisest lausest nähtub, et selleks, et menetlusosalisel tekkis

õigus menetluskulude nimekirja esitamiseks, peab kohus esmalt määrama tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks;

5) oli alates kohtuistungi päevast (4. oktoobril 2013) kuni kohtu pool määratud tähtaja

saabumiseni (10. oktoobril 2013) tõesti kuus kalendripäeva. Kuid kaks kalendripäeva

(5. oktoober 2013 ja 6. oktoober 2013) olid puhkepäevad. Neli tööpäeva ei ole taotluse

esitamiseks mõistlik tähtaeg;

6) ei vasta seadusele kohtu järeldus, et kui kostja esindaja ei olnud nõus kohtu poolt määratud

tähtajaga, oleks tulnud 4. oktoobril 2013 kohtuistungil esitada vastuväide. TsMS § 333 lg 2

sätestab, et menetlusosalisel on õigus esitada vastuväide oma äranägemisel kohtuistungi

lõpuni või esimeses kirjalikus menetlusdokumendis. Antud juhul, kostja esitas vastuväide

esimeses kirjalikus menetlusdokumendis – 16. oktoobril 2013 vastuväide-taotluses;

7) ei ole selge, miks kohus arvab, et esitatud vastuväide-taotlus venitab põhjendamatult

tsiviilasja menetlust. Käesoleva lihtsa vaidluse menetlemine maakohtus on kestnud juba enam

kui neli aastat;

8) ei põhine seadusel kohtu järeldus, et menetluskulude nimekirja oleks võinud esitada

hiljemalt 16. oktoobril 2013, st koos vastuväite esitamisega. Kohtu poolt tehtud vea

vältimiseks ei või menetlusosaline rikkuda sama kohtu poolt määratud tähtaega;

9) on kohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-i 8. Vaidlustatud kohtumäärusest on nähtav, et

kohtumäärus on tehtud TsMS § 333, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465

alusel. Ülalnimetatud normide hulgas ei ole märgitu normi, mille alusel kohus leidis, et kostja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. E. Kovaljonok vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1) teavitati 4. oktoobri kohtuistungil kostja esindajat, et kohtulahend tehakse avalikult

teatavaks 18. oktoobril 2013. Kostja oli teadlik, et kuni kohtulahendi tegemiseni ta peab

esitama kohtule menetluskulude nimekirja. Seda tõendab tema väide kohtuistungil: „Ma ei saa

praegu kohe öelda, kui suured olid menetluskulud, koostasin vastuse, seisukohad koostasin.

Ma ei teadnud, et hageja esitab täna sellise avalduse.“ Samuti tema väited 16. oktoobril 2013

vastuväide-taotluses, kus ta põhjendab oma seisukoha TsMS § 174¹ lg 1 sätetega;

2) ei saa nõustuda kostja väitega, et kohus ei andnud temale õigust menetluskulude nimekirja

esitamiseks, kuna määras tähtaja ainult kohtukulude esitamiseks. Isegi kui lähtuda kostja

tõlgendusest, et kohus määras ainult kohtulahendi tegemise aja, oli kostjal oli õigus esitada

kohtule menetluskulude nimekirja kuni lahendi tegemise kuupäevani. Kostja seda aga ei ole

teinud. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ka koos määruskaebusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust muuta ega

tühistada maakohtu määruse lõppjäreldusi, mille kohaselt kuulus tsiviilasjas menetlus

lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist, jäeti rahuldamata kostja esindaja 16.10.2013.a

vastuväide-taotlus ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus muudab

osaliselt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi seonduvalt menetluskulude jaotamisega

hagist loobumise korral. E. Zaytseva määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Määruskaebuse esitaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jaotas asjas

menetluskulud selliselt, et jättis kummagi poole menetluskulud tema enda kanda ja riigi

menetlusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus

on menetluskulude jaotamisel rikkunud oluliselt menetlusnormi, jättes märkimata, missuguse

TsMS normi alusel on menetluskulud jaotatud.

Ringkonnakohus nõustub, et maakohtu määrus ei sisalda viidet TsMS §-le 168, mis reguleerib

menetluskulude jaotamist hagist loobumise korral. Nimetatud rikkumine ei ole toonud kaasa

ebaõige kohtulahendi tegemist ja ringkonnakohtul on võimalik rikkumine kõrvaldada,

täiendades vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt jäävad hageja poolt hagist loobumise korral nii hageja enda kui

kostja menetluskulud hageja kanda, v.a juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja

menetluskulud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

8. Käesoleval juhul ei loobunud hageja hagist seetõttu, et kostja oleks tema nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist põhjendusel, et algselt kostjaks olnud äriühing

(kostja 1) on äriregistrist kustutatud. Kostja 2 Ekaterina Zaytseva oli kostja töötaja

(peaveterinaararst), s.o kostja 1 majandustegevusega otseselt seotud isik. Asja materjalidest

nähtuvalt põhinesid hageja nõuded varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks sellel, et

pärast kostja 1 veterinaarkliinikus veterinaararst kostja 2 poolt hageja koerale teostatud

operatsiooni koer suri. Hageja leidis, et koerale osutatud veterinaararstiabi oli ebakvaliteetne.

Hageja tugines VÕS § 1054 lg-le 1, mille kohaselt vastutab teist isikut pidevalt oma

majandus- või kutsetegevuses kasutav isik selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest

nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või

kutsetegevusega.

Kostja 1 suhtes lõpetas maakohus menetluse oma 30.09.2013.a määrusega TsMS § 428 lg 1

p 5 alusel seoses OÜ Kuldbis õigusjärgluse puudumisega. Seega puudus hagejal vajadus ja

alus loobuda oma hagist OÜ Kuldbis vastu.

9. Maakohtu 04.10.2013.a istungi protokollist nähtuvalt soovis hageja loobuda hagist kostja 2,

s.o Ekaterina Zaytseva, vastu põhjendusel, et „firmat enam ei eksisteeri“. Ka kohtukulud

palus hageja jätta poolte endi kanda põhjendusel, et „firmat enam ei ole.“ Asja materjalidest

nähtuvalt oli hageja alates kostja 2 kaasamisest (07.10.2009.a) seisukohal, et kostja 2 kui

veterinaararsti võimalik vastutus oli lahutamatult seotud kostja 1 (äriühingu, mille kaudu

kostja 2 tegutses) vastutusega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne

menetluse lõpetamist selgitanud hagejale õiguslikku olukorda ning väljavaateid jätkata

menetlust üksnes kostja 2 suhtes.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, oleks kostja 2

menetluskulude hagejalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Esialgse kostja

(kostja 1) vastu esitatud hagi menetlemine muutus võimatuks mitte hageja, vaid kostja enda

tegevusetuse tagajärjel (äriühing kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata

jätmise tõttu). Hageja oli seisukohal, et kostjate 1 ja 2 vastutus oli omavahel lahutamatult

seotud ning lisaks on hageja läbivalt käsitanud kostjat 1 peamise vastutava isikuna, kelle

kõrval kostja 2 vastutanuks subsidiaarselt. Muuhulgas oli kostjatel 1 ja 2 ka ühine lepinguline

esindaja. Maakohus on korduvalt hinnanud hageja majanduslikku seisundit ja leidnud, et

hageja ei ole maksevõimeline isik. Kolleegiumi arvates on põhjendatud jätta TsMS § 168 lg 4

ja TsMS § 162 lg 4 koostoimes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

10. Kuna maakohus on menetluskulud jaotanud poolte vahel lõpptulemusena õigesti, jättes

kulud kummagi poole enda kanda, siis ei oma ringkonnakohtu arvates tähendust

määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et maakohus määras menetluskulude nimekirja

esitamiseks liiga lühikese tähtaja. Kui kumbki pool kannab oma menetluskulud ise, ei mõista

kohus menetluse lõpetamisel kummaltki poolelt teise poole kasuks menetluskulusid välja ja

menetluskulude suuruse rahaline kindlakstegemine ei ole vajalik.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul oli kohtu poolt

menetluskulude nimekirja esitamiseks antud tähtaeg piisav. Kostja esindajal oli selleks aega

04.10.2013.a kohtuistungist kuni 10.10.2013.a kella 24:00-ni, s.o 6 kalendripäeva. Kuigi selle

ajavahemiku sisse jäi ka 2 puhkepäeva (5. ja 6. oktoober), on ka 4 tööpäeva piisav aeg

esitamaks menetluskulude nimekiri. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 2 kaasatud

menetlusse 07.10.2009.a, kuid sellest ajast kuni menetluse lõppemiseni kulus suurem osa ajast

hageja majandusliku seisundi hindamisele ja veterinaar-arstliku ekspertiisi läbiviimisele.

Kostja 2 on oma esindaja vahendusel teinud menetluses vaid üksikuid menetlustoiminguid

(15.06.2010.a vastus muudetud hagiavaldusele, märtsis 2012.a mõlema kostja nimel

eksperdile suunatud küsimused ja kohtu nõudel dokumentide esitamine, 2013.a märtsis teated

kohtule kompromissiläbirääkimiste pidamise kohta, 23.09.2013.a kostjate arvamused hageja

taotluste ja seisukohtade kohta, osalemine 04.10.2013.a maakohtu istungil). Niisuguses mahus

õigusabi osutamise kohta menetluskulude nimekirja esitamine oli mõistlikult võimalik ka 4

tööpäeva jooksul.

11. Ülejäänud määruskaebuses esitatud väited ei ole ringkonnakohtu arvates asjakohased ja

need ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei rikkunud kostja õigusi

asjaolu, et kohtuistungi protokollis on „menetluskulude“ asemel ekslikult märgitud

„kohtukulud“. Kostja esindaja on õigusteadmistega isik ning ta pidi aru saama, et tal tuli

esitada kohtule asjas kantud menetluskulude nimekiri, mis lisaks kohtukuludele TsMS § 138

lg 2 mõttes hõlmas ka kohtuväliseid kulusid (TsMS § 144, eelkõige lepingulise esindaja

kulud). Soovi korral võinuks kostja esindaja paluda kohtul täpsustada, milline nimekiri tuleb

tal esitada. Ainetud on määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule protokolli koostamise

nõuetekohasuse osas. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda määruskaebuse esitaja

väiteid tema 16.10.2013.a kohtule esitatud vastuväite-taotluse põhjendatuse kohta, kuna

sellega seonduv ei muuda kolleegiumi seisukohta, et kohus andis kostjale piisava tähtaja oma

menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus on jätnud taotluse-vastuväite põhjendatult

rahuldamata.

Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendusi.

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebuse

menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/