2-12-35589/61 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-35589

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu asja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Tsiviilasja hind

11 802,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, XXX

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kruus,

e-post menetlus@vilippus.ee

Kostja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX,

e-post XXX

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX,

e-post XXX

Kostja nõustaja: Erki Casar,

e-post adolfioigus@gmail.com

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 20. jaanuari 2014 taotlus kohustada hagejat esitama

kliendileping ja kinnitused arvete tasumise kohta.

2. Rahuldada

hageja

XXXOÜ

3. jaanuari 2014

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kostjalt XXXOÜ (registrikood 11300461) hageja XXXOÜ (registrikood XXX)

kasuks menetluskulud summas 4 259,72 eurot.

4. Kohustada kostjat XXXOÜ tasuma punktis 3 väljamõistetud menetluskuludelt

summas 4 259,72 eurot hagejale XXXOÜ viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võivad hageja ja kostja esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

2-12-35589

2 (6)

määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (hageja) esitas 7. septembril 2012 hagi XXXOÜ (kostja) vastu asja

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Harju Maakohus lahendas hagi 19. aprilli 2013

otsusega, millega jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 17. detsembril 2013

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2013 otsuse jõustumisega.

2. Hageja esitas 3. jaanuaril 2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

koos vastavate tõenditega. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud

menetluskulusid kokku summas 5 324,72 eurot sh õigusabikulud summas 4 470 eurot 30 h

eest hinnaga 125 eurot tunnis, riigilõiv 550 eurot ning kohtutäituri tasu ja täitmise kulud

summas 304,72 eurot. Hageja selgitas täiendavalt, et hageja õigusabikulud on 4 500 eurot

(3 750 eurot + 750 eurot käibemaks), kuid vähendab neid kuni 4 470 euroni. Hageja esile

toodud õigusabikulud on järgmised:

-

07.09.2012 tutvumine asja materjalidega. Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse

koostamine ja kohtule edastamine (5 h);

-

10.09.2012 tutvumine kohtu 10.07.2012 määrusega. Selgituste esitamine kliendile ja

juhised täiendavate tõendite kogumiseks (1 h);

-

14.09.2012 täiendavate seisukohtade koostamine hagiavalduse ja hagi tagamise

avalduse täpsustamiseks. Menetlusdokumendi edastamine kohtule (2,6 h);

-

17.09.2012 tutvumine kohtu 12.09 määrustega. Hagi tagamise määruse edastamine

kohtutäiturile (1 h);

-

19.10.2012 tutvumine kostja vastusega. Edastamine kliendile koos omapoolsete

seisukohtadega (0,6 h);

-

01.11.2012 kokkulepped vastaspoole esindajaga ja menetlustähtaja pikendamise

taotlus seoses poolte läbirääkimistega kompromisskokkuleppe saavutamiseks (0,8 h);

-

07.11.2012 läbirääkimised kostja esindajaga kompromissi saavutamiseks hageja

esindaja büroos (1 h);

-

19.11.2012 vastavalt kohtu 22.10.2012 nõudele vastuseisukoha koostamine ja kohtule

esitamine kostja hagiavalduse suhtes (3 h);

-

20.11.2012 hagi tagamise asendamise avalduse koostamine ja kohtule edastamine

(1,4 h);

-

20.11.2012tutvumine kohtumäärusega. Seisukohtade esitamine kliendile (0,4 h);

-

27.11.2012 taotlus kohtule tagamise asendamise taotlustest loobumiseks (0,4 h);

-

06.12.2012 hagi tagamiseks täiendava avalduse esitamine kohtutäiturile vara

arestimise korraldamiseks (0,4 h);

-

22.01.2013 hagiavalduse täienduse koostamine ja kohtule esitamine (1 h);

-

06.02.2013 tutvumine kostja täiendavate seisukohtadega ning kohtu poolsete juhiste

edastamine kliendile (1 h);

-

08.02.2013 tutvumine kostja täiendava taotlusega. Koos seisukohtade kliendile

edastamine (0,4 h);

2-12-35589

3 (6)

-

19.02.2013 ettevalmistamine kohtuistungiks ja kliendi esindamine korraldaval istungil

(1,4 h);

-

01.04.2013 ettevalmistamine põhiistungiks (kirjalike teeside koostamine) ja kliendi

esindamine istungil (2,4 h);

-

22.05.2013 tutvumine apellatsioonkaebusega. Seisukohtade esitamine kliendile (0,6 h);

-

19.06.2013 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele. Kooskõlastamine kliendiga ja

kohtule esitamine (2,6 h);

-

21.10.2013

istunguks

ettevalmistamine

ja

kliendi

esindamine

Tallinna

Ringkonnakohtu istungil (1,2 h);

-

23.10.2013 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2013 istungi protokolliga ja

kostja taotlusega protokolli parandamiseks (1 h);

-

29.10.2013 vastavalt kohtu 25.10.2013 nõudele kirjaliku seisukoha koostamine ja

kohtule esitamine seoses kostja taotlusega protokolli parandamiseks (0,8 h).

3. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja taotleb mõista kostjalt väljamõistetavatelt

menetluskuludelt hageja kasuks välja intress menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi

jõustamisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja

kinnitab,

et

ei

ole

registreeritud

käibemaksukohuslasena

(registreering

lõppes

6. septembril 2011), mille kohta on hageja esitanud väljatrüki Eesti Maksu-ja Tolliameti

registrist.

4. Kohus edastas hageja taotluse kostjatele 9. jaanuaril 2014 ja nõudis seisukoha esitamist

20. jaanuariks 2014. Kohus selgitas kostjatele avaldusele vastuväidete esitamata jätmise

tagajärgi ja et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus

võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi

Valitsuse kehtestatud piirmäärast.

5. Kostja edastas 20. jaanuaril 2014 oma seisukoha, mille kohaselt kostja ei ole nõus tasuma

hageja poolt esitatud menetluskulud suuruses. Esitatud menetluskulud on liiga suured,

arvestades seda, millised võiksid sellises asjas olla mõistlikud menetluskulud ning ei vasta

tegelikkusele. Kostja leiab, et menetluskulude kandja ning esindaja peavad kinnitama tehtud

kulud. Seoses sellega taotleb kostja hageja kohustamist esitada advokaadibürooga sõlmitud

lepingu, arved ja arvete tasumise kinnitus. Täitemenetluse toimingute tegemisega seotud

õigusabikulud ei ole menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluses, mistõttu nende väljamõistmine

selles menetluses ei ole põhjendatud. Kostja taotleb vähendada menetluskulude suurust,

esitada hagejal menetluskulude kandmise tõendeid ja maha arvestada täitetoimingute eest

tehtud menetluskulud suuruses 304,72 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid

hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13

p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib

menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus

on seisukohal, et kostja taotlus vastab TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

2-12-35589

4 (6)

7. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama

paragrahvi

neljanda

lõike

alusel

kehtestatud

piirmäärast.

Kui

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

8. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise

esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse

nr 137

„Lepingulise

esindaja

kulude

teistelt

menetlusosalistelt

sissenõudmise

piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul

kuni 12 800 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 4 470 eurot. Hageja lepingulise esindaja

kulud, mille hüvitamist hageja nõuab, vastavad kehtestatud piirmääradele.

9. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010. aasta määrus

tsiviilasjas

nr

3-2-1-132-10,

p 10).

Menetluskuludehüvitamise

kriteeriumiks

on

esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu 12. juuni

2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb

arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega

(Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik).

TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis

reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks

võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse

kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-

13, p 15 viies lõik ja p 16).

10. Kohus tutvunud hageja avaldusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud

dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hageja lepingulise

esindaja kulusid põhjendatuks 22,7 tunni ulatuses. Selles ulatuses hageja lepingulise esindaja

toimingud olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja

tasumäär 125 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Kohtus leiab, et

menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindaja ajakulu

tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.

Kohtu hinnang vajalikule ja põhjendatud ajakulule (märgitud sulgudes) on järgmine:

-

07.09.2012 tutvumine asja materjalidega. Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse

koostamine ja kohtule edastamine (5 h);

-

10.09.2012 tutvumine kohtu 10.07.2012 määrusega. Selgituste esitamine kliendile ja

juhised täiendavate tõendite kogumiseks (0,4 h);

2-12-35589

5 (6)

-

14.09.2012 täiendavate seisukohtade koostamine hagiavalduse ja hagi tagamise

avalduse täpsustamiseks, menetlusdokumendi edastamine kohtule (1,5 h);

-

17.09.2012 tutvumine kohtu 12.09 määrustega. Hagi tagamise määruse edastamine

kohtutäiturile (0,5 h);

-

19.10.2012 tutvumine kostja vastusega. Edastamine kliendile koos omapoolsete

seisukohtadega (0,6 h);

-

01.11.2012 kokkulepped vastaspoole esindajaga ja menetlustähtaja pikendamise

taotlus seoses poolte läbirääkimistega kompromisskokkuleppe saavutamiseks (0,8 h);

-

07.11.2012 läbirääkimised kostja esindajaga kompromissi saavutamiseks hageja

esindaja büroos (1 h);

-

19.11.2012 vastavalt kohtu 22.10.2012 nõudele vastuseisukoha koostamine ja kohtule

esitamine kostja hagiavalduse suhtes (2 h);

-

20.11.2012 hagi tagamise asendamise avalduse koostamine ja kohtule edastamine ei

ole vajalik ajakulu, sest hageja loobus oma taotlusest;

-

20.11.2012 tutvumine kohtumäärusega ja seisukohtade esitamine kliendile ei ole

samal põhjusel vajalik ajakulu;

-

27.11.2012 taotlus kohtule tagamise asendamise taotlustest loobumiseks ei ole samuti

vajalik;

-

06.12.2012 hagi tagamiseks täiendava avalduse esitamine kohtutäiturile vara

arestimise korraldamiseks (0,4 h);

-

22.01.2013 hagiavalduse täienduse koostamine ja kohtule esitamine (1 h), mis on

põhjendatud ja vajalik;

-

06.02.2013 tutvumine kostja täiendavate seisukohtadega ning kohtu poolsete juhiste

edastamine kliendile (0,5 h);

-

08.02.2013 tutvumine kostja täiendava taotlusega. Koos seisukohtade kliendile

edastamine (0,4 h);

-

19.02.2013 ettevalmistamine kohtuistungiks ja kliendi esindamine korraldaval istungil

(1,4 h);

-

01.04.2013 ettevalmistamine põhiistungiks (kirjalike teeside koostamine) ja kliendi

esindamine istungil (2,4 h);

-

22.052013 tutvumine apellatsioonkaebusega. Seisukohtade esitamine kliendile (0,6 h);

-

19.06.2013 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele. Kooskõlastamine kliendiga ja

kohtule esitamine (2 h);

-

21.10.2013

istunguks

ettevalmistamine

ja

kliendi

esindamine

Tallinna

Ringkonnakohtu istungil (1,2 h);

-

23.10.2013 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2013 istungi protokolliga ja

kostja taotlusega protokolli parandamiseks (0,5 h);

-

29.10.2013 vastavalt kohtu 25.10.2013 nõudele kirjaliku seisukoha koostamine ja

kohtule esitamine seoses kostja taotlusega protokolli parandamiseks (0,5 h).

11. TsMS § 174 lg 4 ja 5 sätestavad, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista

see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja

hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid

2-12-35589

6 (6)

tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente

esitama.

Menetluskulude

kindlaksmääramisel

lepingulise

esindaja

kulude

teistelt

menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need

kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

Kohus ei pea vajalikuks hageja kohustamist arvete esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust on

kostja taotlus nõuda hagejalt välja arved ja kliendileping põhjendamatu ning jääb rahuldamata.

12. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138).

Kohtukulu on TsMS § 138 lg 2 alusel muu hulgas riigilõiv, mis tuleb hageja taotluses

märgitud summas 550 eurot (sh 500 eurot hagi esitamisel ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt)

kostjalt välja mõista. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 5 kohaselt kohtutäituri tasu hagi

tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Hageja on selgitanud avalduses, et on

käesoleva tsiviilasja raames tasunud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt hagi tagamisel

väljastatud kohtutäituri tasu seoses hagi tagamisega. Hageja on esitanud avalduse lisana 3 ka

vastavad kulutusi tõendavad dokumendid. Seega on hageja täitmiskulude 304,72 eurot kostjalt

väljamõistmine põhjendatud.

13. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hageja kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui hageja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja teatas, et ei ole

käibemaksukohuslane ja kohus kontrollis hageja esitatud teavet käibemaksukohustuslaste

registrist. Seega ei saa kohus õigusabiteenuselt tasumisele kuuluvat käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata ning see tuleb vajaliku ja põhjendatud kulu osas kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

14. Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

järgmiselt: lepingulise esindaja tasu 3 405 eurot (125 eurot×22,7 tundi + 20% käibemaks);

riigilõiv 550 eurot ja täitemenetluse kulud 304,72 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks

välja kokku 4 259,72 eurot (=3 405 + 550 + 304,72). Rahuldamata jääb hageja taotlus

1 065 euro saamiseks ( = 5 324,72 – 4 259,72).

15. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS

§ 177 lg 1).

16. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada

määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii rahuldatud kui ka rahuldamata osa

ületavad 200 eurot, siis võivad mõlemad pooled esitada määruskaebuse. Menetluskulude

kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik