2-13-32856/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-32856

Tsiviilasi

XXX(X ) hagi XXX AS vastu töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4.4-1/877)

Tsiviilasja hind

4 783,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX X , isikukood XXX , elukoht XXX ,

e-post XXX

Kostja: XXX AS, registrikood XXX, asukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja I: vandeadvokaat Raul Talts,

e-post XXX

Kostja lepinguline esindaja II: advokaat Anna Liiv,

e-post XXX

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja XXX AS 17. detsembri 2013 avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

hagejalt XXX X (isikukood XXX ) kostja XXX AS (registrikood XXX) kasuks

menetluskulud summas 996,67 eurot.

3. Kohustada hagejat XXX X tasuma punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt

summas 996,67 eurot kostjale XXX AS viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võivad hageja ja kostja esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-13-32856

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtus võttis 8. augusti 2013. aasta määrusega menetlusse XXX avalduse XXX

AS vastu pooltevahelise töölepingu nr 131 kostjapoolse 4. aprillil 2013 ülesütlemise tühisuse

tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise 1 283,63 euro nõudes. Kohus lahendas hagi

26. novembri 2013 otsusega, millega jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja

kanda. Otsus jõustus 7. detsembril 2013 (resolutsioonina vormistatud otsuse vaidlustamise

soovist teatamise tähtaeg lõppes 6. detsembril 2013).

2. Kostja esitas 17. detsembril 2013 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

koos vastavate tõenditega. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud

menetluskulusid kokku summas 1 321,67 eurot (õigusabikulud) 10 h ja 10 min eest hinnaga

130 eurot tunnis. Kostja esile toodud õigusabikulud on järgmised:

-

12.06.2013 taotluse koostamine avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks (2 h 30 min);

-

13.06.2013 taotluse koostamine töötaja avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks (1 h);

-

09.07.2013 taotluse täiendamine ja esitamine e-toimiku kaudu (40 min);

-

21.08.2013 kostja täiendavate seisukohtade ja tunnistaja ülekuulamise taotluse

koostamine (1 h 20 min);

-

28.10.2013 kohtu 28.10.2013 korraldava määrusega tutvumine, selgitava e-kirja

koostamine kliendile ja tunnistajale (15 min);

-

30.10.2013 tunnistajatasust loobumise kinnituse edastamine kohtule (10 min);

-

04.11.2013 kohtu 28.10.2013.a korraldavale määrusele vastamine (30 min);

-

08.11.2013 ettevalmistus 11.11.2013.a kohtuistungiks (1 h 30 min);

-

11.11.2013 ettevalmistus 11.11.2013.a kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil (2 h

15 min).

3. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Kohtu kantselei edastas kostja taotluse kohtunikule 9. jaanuaril 2014. Kohus edastas kostja

taotluse hagejale 10. jaanuaril 2014 ja nõudis seisukoha esitamist 20. jaanuariks 2014. Kohus

selgitas hagejale avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi ja et vastuväidete

esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle

kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast.

5. Hageja esitas 20. jaanuaril 2014 oma seisukoha, mille kohaselt kostja poolt nõutav summa

ebaproportsionaalselt suur. Lisaks on oluline fakt see, et kohtu poole pöördus tööandja (kostja)

peale nende jaoks negatiivse otsuse langetamist töövaidluskomisjoni poolt, mitte hageja.

Samuti on tööandja poolt esitatud kulude aruanne subjektiivse iseloomuga. Antud juhul võib

tekkida edaspidiseks pretsedent, kus töötajad ei julge töövaidluskomisjoni poole pöörduda,

sest on võimalus, et töövaidluskomisjoni poole pöördumine tekitab töötajale suuri lisakulutusi,

mille tasumine võib osutuda keeruliseks. Arvestades neid asjaolusid, palub hageja tööandjale

mitte määrata rahalisi summasid menetluskulude katteks. Kui kohus on siiski seisukohal, et

tööandjal on õigus saada menetluskulude hüvitust, siis palub hageja kohtul võtta arvesse

asjaolu, et hageja kuupalk on hetkel 600 eurot neto ning seetõttu vähendada väljamakstavat

summat olulises ulatuses ning võimalusel koostada maksegraafik.

2-13-32856

3 (4)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid

hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13

p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib

menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus

on seisukohal, et kostja taotlus vastab TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

7. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama

paragrahvi

neljanda

lõike

alusel

kehtestatud

piirmäärast.

Kui

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

8. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise

esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse

nr 137

„Lepingulise

esindaja

kulude

teistelt

menetlusosalistelt

sissenõudmise

piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul

kuni 6 400 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 3 200 eurot. Kostja lepingulise esindaja

kulud vastavad kehtestatud piirmääradele.

9. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri

2010. aasta

määrus

tsiviilasjas

nr

3-2-1-132-10,

p 10).

Menetluskuludehüvitamise

kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu

12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega

(Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik).

TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis

reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks

võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse

kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-

13 p 15 viies lõik ja p 16).

10. Kohus tutvunud kostja avaldusega ja kostja poolt menetluse käigus esitatud

dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab kostja lepingulise

2-13-32856

4 (4)

esindaja kulusid põhjendatuks 7 tunni 40 minuti ulatuses. Selles ulatuses kostja lepingulise

esindaja toimingud olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Kostja

esindaja tasumäär 130 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Kohtus

leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindaja

ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides

põhjendatud. Kohtu hinnang vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

-

12.06.2013, 13.06.2013 ja 09.07.2013 taotluse koostamine töötaja avalduse

hagimenetluses läbivaatamiseks, täiendamine ja esitamine Harju Maakohtule, millest

vajalik ja põhjendatud oli 4 h;

-

21.08.2013 kostja täiendavate seisukohtade ja tunnistaja ülekuulamise taotluse

koostamine, millest vajalik ja põhjendatud oli 1 h;

− 28.10.2013 Harju Maakohtu 28.10.2013 korraldava määrusega tutvumine, selgitava

e-kirja koostamine kliendile ja tunnistajale (15 min), mis on põhjendatud ja vajalik;

-

30.10.2013 Tunnistajatasust loobumise kinnituse edastamine kohtule (10 min);

-

04.11.2013 Harju Maakohtu 28.10.2013.a korraldavale määrusele vastamine, millest

vajalik ja põhjendatud oli 15 min;

-

08.11.2013 ja 11.11.2013 ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil, millest

põhjendatud on 2 h, sh 0,55 h istungil osalemine ja ülejäänu ettevalmistamine;

11. Avalduse rahuldamist ei välista sama vaidluse varasem lahendamine töövaidluskomisjonis.

Kohus ei nõustu kostjaga, et niisuguse menetluse puhul on menetluskulude töötajalt

väljamõistmine ebamõistlik või põhjendamatu. Töötaja peab ka töövaidluskomisjoni

pöördumisel arvestama, et vaidlus võib jätkuda kohtus ja sellest võib tuleneda vastuspoole

kulude hüvitamise kohustus. Võttes arvesse väljamõistetavate kulude summat ei pea kohus

põhjendatuks selle ajatamist määruse täitmise korra kindlaksmääramise teel. Pooltel on

võimalik omavahel tasumise tähtajas ja tingimustes kokku leppida.

12. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kostja kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui kostja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Kostja ei ole sellist

kinnitust kohtule esitanud, seega mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta.

13. Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

järgmiselt: lepingulise esindaja tasu 996,67 eurot (130 eurot×7 h 40 min). Kohus mõistab

hagejalt kostja kasuks välja kokku 996,67 eurot. Rahuldamata jääb kostja taotlus 325 euro

saamiseks ( = 1321,67 – 996,67).

14. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS

§ 177 lg 1).

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada

määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii rahuldatud kui ka rahuldamata osa

ületavad 200 eurot, siis võivad mõlemad pooled esitada määruskaebuse. Menetluskulude

kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik