2-13-15963/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-13-15963

Tsiviilasi

Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Olesja Ploom vastu

249,20 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

389,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG (rk CH-020.3.020.910-

7, asukoht Alpenstrasse 2, Zug, 6300, Šveitsi), esindaja Reelika

Tagaväli (Intrum Justitia AS, reelika.tagavali@intrum.com);

kostja: Olesja Ploom (endine Kozurjak) (ik 48304032728,

elukoht XXXX)

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Olesja Ploom vastu Ferratum

Estonia OÜ-ga 10.11.2009 sõlmitud laenulepingu nr 89997 alusel tekkinud võlgnevuse

249,20 eurot ja lisanduva viivise nõudes aegumise tõttu.

2. Kostjal menetluskulud puuduvad. Intrum Justitia Debt Finance AG menetluskulud

jätta hageja enda kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

31.07.2013 esitas Intrum Justitia Debt Finance AG Tartu Maakohtule hagi Olesja Ploomi vastu.

Hageja nõue tuleneb kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel 10.11.2009 sõlmitud SMS-

laenulepingust, mille alusel kostja kohustus 25.11.2009 tagastama laenusumma 2000 krooni ja

käsitlustasu 400 krooni. Kuna kostja laenu ei tagastanud, loovutas Ferratum Estonia OÜ oma

nõude hagejale. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse 204.52 eurot (tagastamata laenusumma

127.82 eurot, käsitlustasu 25.56 eurot, meeldetuletuskirjade saatmise teenustasu 19.18 eurot ja

leppetrahv 31.96 eurot), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 44.68 eurot ja

lisanduva viivise väljamõistmist.

13.11.2013 vastuses hagile palub kostja jätta hageja nõue rahuldamata, sest nõude esitamise aeg

on möödas.

05.12.2013 vastuses hageja leiab, et kuna poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste

punkti 13.2 kohaselt leppisid pooled kokku lepingust tulenevate nõuete aegumisperioodi

pikendamises 5 aastani, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist 5 aasta jooksul

kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 26.11.2009. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kohtule 10.04.2013, seega ei ole nõue aegunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ

võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja ei ole oma vastuses

kasutanud aegumise mõistet, kuid sõnastusest nähtuvalt on kostja seisukohal, et nõue on

aegunud: „nõude esitamise aeg on möödas“.

Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS §

145 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat,

pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Hageja tuginebki oma nõudes laenulepingu

üldtingimuste p-s 13.2 sätestatule, mille kohaselt pooled on kokku leppinud lepingust tulenevate

nõuete aegumisperioodi pikendamiseks 5 aastani.

Kohus on seisukohal, et SMS-laenu lepingute puhul on praktikas alati tegemist tüüptingimustega

ja ka antud juhul hageja ei ole viidanud lepingutingimuste või konkreetse vaidlusaluse tingimuse

kostjaga eraldi läbirääkimisele. Hagiavaldusele lisatud Ferratum Estonia OÜ laenulepingu

üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses,

s.o tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei

ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

VÕS § 37 lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu

sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli

võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu

sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada.

Kohus leiab, et antud juhul on laenulepingu üldtingimused saanud lepingu osaks, kuna

laenuandja viitas neile enne lepingu sõlmimist ja laenuvõtjal oli võimalik laenulepingu

üldtingimustega tutvuda. Seda kinnitab asjaolu, et laenu taotlemiseks tuli SMS-sõnumina saata

laenuandja määratud järjekorras andmed taotletava laenusumma ja laenuvõtja isiku kohta, mille

korrektseks esitamiseks oli vähemalt esmakordsel laenu taotlemisel vajalik, et laenuvõtja

külastaks laenuandja kodulehte. Ferratum Estonia OÜ kodulehel www.ferratum.ee oli nii laenu

taotlemisel 10.11.2009 (lehekülg kättesaadav interneti arhiivist aadressil https://archive.org/

05.08.2009 seisuga1) kui on ka käesoleval hetkel laenulepingu sõlmimise protseduuri kirjelduses

viide laenulepingu üldtingimustele koos lepingutingimuste teksti juurde viiva viitega.

Laenutaotlemise protseduuri kohaselt tuli laenajal laenutaotluse positiivsel lahendamisel saata

omapoolne sõnumvastus kujul „SOBIB“ laenulepingu tingimustega nõustumise kohta, seega

laenutaotleja pidi aru saama laenulepingu üldtingimuste siduvusest.

Kuivõrd hageja tugineb aegumise kohaldamata jätmiseks tüüptingimusele, siis kontrollib kohus

ametikohustustest tulenevalt, kas osutatud tüüptingimus on kehtiv VÕS § 42 järgi, isegi kui

pooled ei ole sellele tuginenud.

Nõude esitamise aegumistähtaja pikendamine võrreldes seaduses ettenähtuga ei sisaldu VÕS §

42 lg 3 esitatud nn keelatud tüüptingimuste loetelus, mistõttu kontrollib kohus tüüptingimuste

kehtivust VÕS § 42 lg 1 üldklausli alusel. VÕS § 42 lg 1 (10.11.2009 kehtinud redaktsioonis)

kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige

siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

Kohus leiab, et laenulepingu sõlmimise asjaolusid ja tingimusi ning lepingupoolte huve

arvestades on laenulepingust tulenevate nõuete aegumise tähtaja pikendamisega seaduses

ettenähtud 3 aasta asemel 5 aastani lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja

kahjuks oluliselt rikutud ja antud tüüptingimus kostjat seega ebamõistlikult kahjustav. Kohtu

seisukoht põhineb järgmistel kaalutlustel.

Hagimaterjalide põhjal anti kostjale laenu 2000 krooni ehk 127.82 eurot tähtajaga 15 päeva,

seega oli tegemist laenamise hetkel suhteliselt väikese laenusumma lühiajalise laenamisega.

Kohtu hinnangul ei nähtu hagimaterjalidest mõjuvaid põhjuseid eelnimetatud tingimustel

sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete aegumise tähtaja pikendamiseks. Laenulepingu

üldtingimuste p 13.2 on kasutusele võetud üksnes laenuandja huve silmas pidades, kuna see

annab võlausaldajale võimaluse tekkinud võlgnevusi menetleda pikema aja jooksul ning

arvestada seejuures täiendavat viivist ja võla sissenõudmise kulusid. Esitatud tõendite põhjal

muutus Ferratum Estonia OÜ nõue sissenõutavaks alates 26.11.2009, viimane hoiatus võlgnikule

saadeti 13.04.2010 ning oma nõude kohtusüsteemi vahendusel maksmapanemise asemel

Ferratum Estonia OÜ loovutas selle 21.11.2012 hagejale, kes omakorda esitas alles 10.04.2013

maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus leiab, et

võlausaldaja on laenulepingu üldtingimuste p-le 13.2 tuginedes laenu suurust ja tasumise

tähtaega

arvestades

oma

nõude

maksmapanekuga

põhjendamatult

kaua

viivitanud.

Laenulepingust tulenevate (võlausaldaja) nõuete sedavõrd pikaajalise esitamise võimaldamine ei

arvesta teise poole, s.o kostja õigustatud huve ning ei ole kooskõlas aegumise põhimõtte

eesmärgiga.

Õiguskirjanduse põhjal2 on tsiviilõiguses aegumise eesmärgiks käibekindluse ja õigusrahu

tagamine. Mida kauem võlausaldaja oma nõude teostamisega viivitab, seda raskemaks muutub

õigusliku olukorra selgitamine, mis omakorda võib kaasa tuua uued õiguslikud vaidlused ja

võlgnikul võivad tekkida tõendamisraskused. Kostja ongi maksekäsu kiirmenetluses esitatud

vastuväites muuhulgas märkinud, et: „/…/ ma ei tahaks maksta see summa, mis on 277,09 €, sest

ma ei tea üldse, mis see on.“. Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmiti tarbijakrediidileping

SMS-sõnumite vahetamise teel ning laenutaotlemise protseduuri ja esitatud hagimaterjalide

põhjal laenusaaja ei saanud laenulepingu tingimusi kirjaliku lepinguna või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud teabena kooskõlas VÕS § 404 lg 1, 2 ja § 410 lg 1

sätestatuga, seega sisalduvad ainsad laenu võtmise kohta käivad andmed laenutaotleja (s.o kostja

või tema nimel laenu võtnud muu isiku) 10.11.2009 saadetud SMS-sõnumis.

Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et Ferratum Estonia OÜ laenulepingu üldtingimuste p

1 Kättesaadav veebilehel: http://web.archive.org/web/20090614185934/http://www.ferratum.ee/laenutaotlus_sms-i_teel

2 H. Köhler. Tsiviilseadustik. Üldosa. Tallinn: Juura 1998, § 6 vnr 18.

13.2 on tühine ja ei kuulu kohaldamisele.

VÕS § 41 kohaselt kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks

mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut. Kohus leiab, et nõude aegumise tähtaja pikendamist ettenägeval

lepingutingimusel ei ole sellist määravat tähendust tingimuse kasutajale, et ta ei oleks lepingut

ilma tühise tingimuseta sõlminud. Seega kuulub tühise tingimuse asemel kohaldamisele TsÜS §

146 lg 1 sätestatu, mille järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue muutus kooskõlas TsÜS § 135 lg 1 ja § 147 lg 1, 2

sissenõutavaks 26.11.2009 ja nõue aegus 25.11.2012 kl 24.00. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitas Intrum Justitia Debt Finance Ag laenulepingust tuleneva nõude maksekäsu kiirmenetluses

Olesja Ploomi vastu 10.04.2013, s.o pärast nõude aegumist ja seega ei olnud võimalik ka

aegumise peatumine TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi.

Menetluskulude jaotus

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude

suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada

eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal

tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust oleks võimalik kindlaks määrata ja teiselt

menetlusosaliselt välja mõista (riigilõiv, õigusabikulu vms). Hageja enda menetluskulud jäävad

tulenevalt menetluskulude jaotusest tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik