2-12-35715/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-35715

Tsiviilasi

S.N. hagi KÜ Suur Viis Narva vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. septembri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Suur Viis Narva apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): KÜ Suur Viis Narva (registrikood:

80121568), esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja (hageja): S.N. (isikukood: XXXX), esindaja

vandeadvokaat Andres Vinkel

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. septembri 2013 otsus

ja teha asjas uus otsus.

2. Jätta S.N. hagi KÜ Suur Viis Narva vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

S.N. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. S.N. (hageja) esitas hagi KÜ Suur 5 Narva vastu, milles palus kohustada kostjat edastama

kõigile aadressil Suur 5 Narva asuva korteriühistu liikmetele kirjalik teade, millega korteriühistu

kinnitab, et ühistule ei ole teada, et S. N. oleks kunagi kriminaalkorras karistatud, ning seda, et S.

N. ei ole kunagi korteriühistu protokolle võltsinud või panema vastavasisulise avalduse

korterelamu Suur 5 Narva trepikodades asuvatele teadetetahvlitele.

Hagiavalduses märgitu kohaselt elab hageja korterelamus Suur 5 Narvas. Kostja edastas

29.02.2012 Viru Maakohtule dokumendi, milles viidati Riigikohtu esimehele 23.02.2012

edastatud korteriühistu liikmete kirjalikule pöördumisele, mis sisaldas tegelikkusele

mittevastavaid faktiväiteid: „üks ebaaus inimene (varem, 2000-ndate aastate alguses oli

süüdimõistetud kriminaalkohtu poolt Narvas petmise ja dokumentide võltsimise eest), kelle nimi

S.N.on kahjuks meie majanaaber ja korteriomanik“ ning „S. N. valmistas 16.11.2008

üldkoosoleku protokolli teksti (trükitud kujul), mis oluliselt erineb protokolli ehtsast, käsitsi

kirjutatud tekstist. Seejuures selgus, et koosoleku läbiviinud isikute allkirjad on skaneeritud

trükitud tekstile. Loomulikult pole selle protokolli trükitud teksti üldse olemas“. Pöördumise on

allkirjastanud 14 korteriomanikku 18-st.

Hageja leidis, et korteriühistu, keda tuleb lugeda andmete avaldajaks, peab ebaõiged faktiväited

ümber lükkama. Hagejat ei ole kunagi kriminaalkorras süüdi mõistetud ega karistatud kohtu

poolt. Isegi kui korteriühistu 16.11.2008 protokoll on võltsitud, siis puudub alus väita, et seda

tegi hageja. Hageja peab kostja tegevuse tulemusena pidevalt taluma ebamugavust, sest enamus

korteriomanikke peab teda kurjategijaks ja dokumendivõltsijaks. Kostja on avaldanud Suur 5

elamu korteriomanikele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mistõttu ümber tuleb need VÕS

§ 1047 lg 4 alusel lükata samale sihtgrupile suunatult. Kuna KÜS § 2 lg 1 alusel esindab ühistu

liikmete ühiseid huvisid, siis on korteriühistu see isik, kes vastutab andmete ümberlükkamise

eest.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt on ajakirjandusest loetu põhjal väär hageja väide selle kohta, et teda pole

kriminaalkorras karistatud. Kostja on 14 majaelanike kirjalikus pöördumises Riigikohtu

esimehele märkinud, et hageja on tunnistatud süüdi pettuses ja dokumentide võltsimises, mitte et

hagejat on kriminaalkohtu poolt karistatud. Viru Maakohtu 27.05.2008 määruse kriminaalasjas

nr 1-00-25 (96211060) kohaselt ei karistatud hagejat aegumistähtaja möödumise tõttu.

Kirja ei levitanud mitte ühistu, vaid majaelanikud, ja hagi on seetõttu esitatud vale kostja vastu.

Asjaolu, et ühistu selle pöördumise 29.02.2012 maakohtule adresseeritud menetlusdokumendile

lisas,

on

käsitletav

tsiviilasja

menetluse

raames

esitatud

dokumentaalse

tõendina.

Tsiviilkohtumenetluse raames teise poole kohta ebaõigete andmete esitamine ei ole ebaõigete

andmete levitamine VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.

Hageja nõue korteriühistu protokollide võltsimise osas on põhjendamatu. Korteriühistu

16.11.2008 üldkoosoleku protokolli võltsimine on tõendatud kostja tunnistajate ütlustega ning

toimikusse lisatud protokolli käsikirjalise ja trükitud variantide lihtsal võrdlusel. Trükitud kujul

esitatud protokolli teksti erinevus käsikirjalisest oli kasuks üksnes hagejale ja tema perekonnale.

Maakohus võttis hageja poolt kohtule esitatud trükitud üldkoosoleku protokolli vastu tõendina

tsiviilasjas nr 2-10-64231 ja tugines sellele otsuse tegemisel hageja kasuks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 25. septembri 2013 otsusega hagi ja kohustas kostjat avaldama KÜ

Suur Viis Narva liikmetele kolme päeva jooksul otsuse jõustumisest valeandmeid ümberlükkav

kirjalik avaldus: „Käesolevaga korteriühistu kinnitab, et ühistule ei ole teada, et S.N. oleks

kunagi süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt ning S.N. ei ole korteriühistu 16.11.2008

üldkoosoleku protokolli võltsinud“.

Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud faktiväidete, et S. N. on süüdi mõistetud kriminaalkohtu

poolt ning S. N. on valmistanud (võltsinud) ühistu 16.11.2008 protokolli, mis erineb protokolli

ehtsast käsitsi kirjutatud tekstist, tegelikkusele vastavust ja kostja on avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid.

Kohus nõustus hagejaga, et kuna KÜS § 2 lg 1 alusel esindab ühistu liikmete ühiseid huvisid, siis

eksisid kõik väidetavalt iseseisvalt ja ühises huvis tegutsenud ühistu liikmed ning ühistu vastutab

oma liikmete seas valeandmete avaldamise eest ebaõigete andmete ümberlükkamisega. Kostja

vastavus tuleneb avalduse sõnastusest ja kogu avaldatu kontekstist. 24.08.2011 rahuldas Viru

Maakohus S. N. hagi korteriühistu vastu. 30.09.2011 määrusega keeldus Tartu Ringkonnakohus

korteriühistu apellatsioonikaebust menetlusse võtmast. 11.01.2012 määrusega jättis Riigikohus

korteriühistu määruskaebuse menetlusse võtmata. 23.02.2012 pöördumises Riigikohtu esimehe

poole taotles korteriühistu kaebuse menetlusse võtmist. Riigikohtu vastus avaldusele on

adresseeritud korteriühistule. Korteriühistu pöördumise tekstist järeldub üheselt, et väiteid hageja

kohta „üks ebaaus inimene (varem, 2000-ndate aastate alguses oli süüdi mõistetud

kriminaalkohtu poolt Narvas petmise ja dokumentide võltsimise eest), kelle nimi S.N. on kahjuks

meie majanaaber ja korteriomanik“ ning „S. N. valmistas 16.11.2008 üldkoosoleku protokolli

teksti (trükitud kujul), mis oluliselt erineb protokolli ehtsast, käsitsi kirjutatud tekstist. Seejuures

selgus, et koosoleku läbiviinud isikute allkirjad on skaneeritud trükitud tekstile! Loomulikult

pole selle protokolli trükitud teksti üldse olemas“ käsitletakse seoses S. N. ja korteriühistu vahel

hagejale soodsa lahendiga lõppenud vaidluses. Avalduse on allkirjastanud 14 ühistu liiget.

Vaidlus puudub selle üle, et kõik pöördumisele allakirjutanud olid korteriühistu liikmed.

Majaelanikud tegutsesid vaieldamatult ühistu huvides kohtumenetluses ühistule soodsa tulemuse

saavutamise eesmärgil ja selle tegevuse käigus avaldati hageja kohta ebaõigeid andmeid

kolmandatele isikutele, kelleks olid lisaks pöördumisele allkirja andnud ühistu liikmetele ka

muud hagejaga ühes majas elavad isikud.

VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja.

Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse

tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud

kostja 23.02.2012 pöördumises, millele korteriühistu poolt kirjutas alla 14 korteriühistu liiget.

Seega on kostja avaldajaks.

Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma

seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete

andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete

andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel

õiguspäraseks. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses

objektiivse vastutusena sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja süüst (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-63-02 p 26).

Kohus leidis, et kostja 23.02.2012 pöördumises on hageja kohta esitatud faktiväited, kuna nende

tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Kohus leidis, et nimetatud väidetega on korteriühistu

liikmetele avaldatud, et hageja S. N. on süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt ja S. N. valmistas

(võltsis) ühistu 16.11.2008 koosoleku protokolli. Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse

kohta, st kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang sisaldab aga selle

avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta.

Maakohus ei nõustunud kostja arvamusega, et Viru Maakohus on 27.05.2008 määruses

tuvastanud hageja poolt kuriteo toimepanemise. Maakohus on tuvastanud vaid kuriteo

toimepanemise

fakti

1994-1995,

kuid

pole

tuvastanud

kuriteo

toimepanijat,

kuna

kriminaalmenetlus kuulus enne lõpetamisele seoses aegumisega. Kohus möönis, et keskmisele

inimesele võib juriidilise teksti tegelik tähendus jääda ebaselgeks, kuid see asjaolu ei muuda

tõsiasja süütuse presumptsiooni kehtivuse kohta. Hageja S. N. kriminaalkohtu poolt

süüdimõistmise kohta avaldatu on seega alusetu ja käsitletav ebaõige väitena, mis rikub hageja

isiklikke õigusi. Kohalikus ajalehes avaldatu võis käia hageja kohta, kuid ei tõenda, et hageja oli

süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest. Lisaks lükkab kostja väite ümber ka karistusregistri

teatis, mille kohaselt isik ei ole karistusregistrisse kantud.

Kohus leidis, et korteriühistu 16.11.2008 koosoleku protokolli asjakohasus ja usaldusväärsus on

tõendamist leidnud jõustunud kohtuotsusega ja kõik kostja väited ühistu kõnealuse protokolli

„falsifitseerituse“ kohta hageja poolt ei vaja tõendamist.

Põhiseadus ja seadus kaitsevad inimese au ja head nime ning au ja hea nime solvamine on

lubamatu ka juhul, kui see toimub kohtumenetluse käigus. Kohus leidis, et kostja poolt

Riigikohtule adresseeritud pöördumises sisalduvad väljendid „üks ebaaus inimene (varem, 2000-

ndate aastate alguses oli süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt Narvas petmise ja dokumentide

võltsimise eest), kelle nimi S.N. on kahjuks meie majanaaber ja korteriomanik“„ S. N. valmistas

16.11.2008 üldkoosoleku protokolli teksti (trükitud kujul), mis oluliselt erineb protokolli ehtsast,

käsitsi kirjutatud tekstist. Seejuures selgus, et koosoleku läbiviinud isikute allkirjad on

skaneeritud trükitud tekstile!“, on käsitletavad kohtule ja menetlusosalistele valeandmete

esitamisena ning hageja au teotavate faktihinnangutena ja selliste väljendite alusetu kasutamine

kohtumenetluses on taunitav.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-17-05 leidnud, et vabandamine ei ole õiguskaitsevahend,

mistõttu ei saa seda nõuda ka mittevaralise kahju tekitamise korral. Hageja loobus kostja hageja

ees vabandamise nõudest.

Hageja taotleb pöördumises Riigikohtule esitatud valefakte ümberlükkava teadaande edastamist

kostja poolt KÜ Suur Viis Narva kõigile liikmetele, millega lükatakse ümber ebaõiged

faktiväited: a) hageja on süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt petmise ja dokumentide

võltsimise eest ja b) hageja valmistas 16.11.2008 üldkoosoleku protokolli teksti (trükitud kujul).

Teadaande teksti sõnastus võiks seisneda järgmises: „Korteriühistu Suur Viis Narva kinnitab, et

ühistule ei ole teada, et S.N. oleks kunagi süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt ning S.N. ei ole

kunagi võltsinud 16.11. 2008 üldkoosoleku protokolli“. Kostja ei ole hageja taotlusele

vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et on põhjendatud kohustada kostjat lükkama ümber

avaldatud ebaõiged andmed hageja poolt taotletud viisil. Kohus leidis, et kostjat ebaõigeid

andmeid ümber lükkama kohustades ei piisa ainuüksi kohustuse panemisest, vaid tuleb kostjale

anda nimetatud toiminguks kindel ajavahemik, s.o kolm päeva alates otsuse jõustumisest. Kohtu

hinnangul ei ole see kostja jaoks ebamõistlikult koormav ning täidab oma eesmärki sel viisil, et

kolmandaid isikuid teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

maakohus rahuldas hagi, siis jäeti menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. KÜ Suur Viis Narva esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 25. septembri

2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt

välja kostja menetluskulud.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, leides, et KÜ vastutab valeandmete avaldamise

eest. KÜ esindab KÜS § 2 lg l kohaselt kõiki ühistu liikmeid, kuid üksnes korteriomandite

mõtteliste osade haldamise ja majandamise valdkonnas. Eraisikute toimingud on väljaspool maja

majandamise ja haldamise valdkonda. KÜ Suur Viis Narva pole mitte kunagi volitanud

korteriomanikke dokumente koostama, allkirjastama ja saatma Riigikohtu esimehele;

2) on maakohus moonutanud kostja vastuse teksti ja mõtet. Maakohus on põhjendamatult

samastanud mõisted „karistatud kriminaalkorras“ ja „süüdi tunnistatud kriminaalkorras“. Oma

23.02.2012 pöördumises Riigikohtusse nimetasid majaelanikud hagejat süüdi tunnistatuks (aga

mitte karistatuks). Lisaks on maakohus, tuginedes VÕS 1047 lg-le 4, kohaldanud resolutiivosas

terminit „valeandmeid ümberlükkav kirjalik avaldus“, samas on VÕS-is termin „ebaõigete

andmete ümberlükkamise kohustus“;

3) on maakohus rikkunud TsMS § 439 ja väljunud (hagi) nõude piirest. Hageja ei taotlenud

avalduse avaldamise tähtaja määramist. Samas ei teinud maakohus määrust korteriühistu hageja

ees vabandamise nõudest loobumise osas. See omakorda viinuks selleni, et hagi oleks rahuldatud

osaliselt. Kohus jättis otsuse resolutiivosas ka hagi tekstist välja andmete avaldamise

Riigikohtule ja Viru Maakohtule, seega sisuliselt muutis haginõuete sisu;

4) on maakohus kohelnud pooli ebavõrdselt. Maakohus tõstatas korduvalt küsimuse kostja

lepingulise esindaja A. Gamazini volitustest. Maakohus võttis hageja esindajalt vastu kõik

taotlused ja dokumendid, mis olid esitatud TsMS § 330 lg 1 ja 3 rikkumisega. Kohus püüdis

takistada kostja esindajal esitada küsimusi tunnistaja K. . Maakohus jättis tähelepanuta kostja

tõendid: tunnistajad V. , A. ja K. tunnistasid kohtuistungil, et nad ei ole seda protokolli

trükkinud. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja S. N. tunnistuse, et ta justkui võttis protokolli

trükitud variandi kaustast välja ja hoidis seda dokumenti enda juures alates 2010. a kuni 2012. a

detsembrini. Kohus ei saatnud kostja poolele hageja poole kohtumenetlusdokumente viiel või

kuuel juhul;

5) on maakohus ekslikult viidanud maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-10-64231. Mitte üheski

kohtuastmes asjas nr 2-10-64231 ei ole kohus arutanud küsimust KÜ üldkoosoleku protokolli

asjakohasusest ega usaldusväärsusest. Viru Maakohtu 24.08.2011 kohtuotsuses asjas

nr 2-10-64231 puuduvad kohtu arutlused selle kohta, nagu puuduks poolte vahel vaidlus

16.11.2008 koosoleku protokolli osas. Seega on maakohus viidanud kohtuotsusele, milles

puudub kohtuniku tsiteeritud järeldus.

5. S. N. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 25.

septembri 2013 otsuse muutmata jätmist või otsuse muutmist osas, millega kostjat kohustati

avaldama kirjalik avaldus kolme päeva jooksul otsuse jõustumisest, jättes nimetatu otsusest

välja.

Vastuväidete kohaselt:

1) on apellant iseseisev juriidiline isik, ühistu liikmed on aga kogum iseseisvaid füüsilisi isikuid.

Kuna levitatud andmeid kasutas ilmselgelt ühistu, kes ei teinud midagi valeandmete levitamise

tõkestamiseks, siis on ühistu valeandmete avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 lg 1 ja 4

tähenduses. Ühistu loomise eesmärk ja selle funktsioonid ei vabasta ühistut kui juriidilist isikut

vastutusest, sh valeandmete levitamise eest;

2) ei ole apellant selgitanud, milles seisneb sisuline erinevus väljendite „karistatud

kriminaalkorras“ ja „süüdi tunnistatud kriminaalkorras“ vahel ning kuidas see mõjutab

kohtulahendi õigsust. Samuti on sünonüümid „valeandmed“ ja „ebaõiged andmed“. Ebaõiged

andmed on ka valeandmed;

3) on õige apellandi väide, et vastustaja ei ole taotlenud tähtaja määramist kostjale. Muus osas on

apelleeritav otsus seaduslik ja põhjendatud ning vähemalt resolutiivosa muutmiseks puudub alus.

Vabandamise nõue ei olnud iseseisev nõue, vaid osa soovitud olukorrast, mis taastaks hageja

maine valeväidetega rikutud osas;

4) on maakohtu suhtlemine menetlusosalistega olnud avalik (kõik on toimikus) ning

seisukohtade küsimine loogiline ja loomulik. Apellant peab oma õigusi kasutama heauskselt.

Vastustajale ei ole teada, et apellandil oleks jäänud saamata mingid menetlusdokumendid, mis

mõjutanuks tema õigusi menetluses. Apellandil on olnud igal ajal võimalus tutvuda e-toimiku ja

pabertoimiku materjalidega ning esitada TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväide kohtu tegevusele.

Apellandil oli võimalus väidetavatele enne istungit toimunud rikkumistele esitada vastuväide

TsMS § 333 lg 2 alusel kohtuistungil, kuid apellant seda ei teinud. Selles osas on apellant

vastuväidete esitamise õiguse minetanud;

5) nähtub kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-64231, et kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet,

et hagi aluseks oleks olnud võltsitud dokument.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru

Maakohtu 25. septembri 2013 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab S. N. hagi KÜ Suur

Viis Narva vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.

7. Õige on apellandi seisukoht, et KÜ Suur Viis Narva ei ole antud juhul andmete avaldaja ning

seetõttu oleks tulnud jätta hagi tema vastu rahuldamata.

Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 1 isiklike õiguste rikkumine või majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi

andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Hagiavalduses esitatud väite kohaselt on hageja kohta avaldatud ebaõigeid andmeid

14 korteriomaniku pöördumises Riigikohtu esimehe poole 23.02.2012 (I kd tl 7).

Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja.

Andmete avaldaja on isik, kes teeb kolmandale isikule andmed teatavaks. Kuna hageja väite

kohaselt on tema kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldatud 14 korteriomaniku 23.02.2012

pöördumises Riigikohtu esimehe poole, siis on ebaõigesti esitatud hagi KÜ Suur Viis Narva

vastu, sest korteriühistu ei ole VÕS § 1047 mõttes avaldajaks. Korteriomanike poolt

allkirjastatud pöördumist ei ole alust lugeda KÜS § 2 lg 1 järgi korteriühistu pöördumiseks. KÜS

§ 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud

mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

KÜS § 2 lg 1 ei välista korteriomanike õigust soovi korral esitada avaldusi, taotlusi, pöördumisi

kolmandale isikule oma huvide kaitseks, s.o ei ole mingit alust lugeda, et korteriomanike poolt

esitatud iga avaldus, pöördumine või taotlus kolmandale isikule on ühtlasi korteriühistu

pöördumine, avaldus või taotlus. Seega on ebaõige (ja ka arusaamatu) maakohtu seisukoht, et

kuna KÜS § 2 lg 1 alusel korteriühistu esindab ühistu liikmete ühiseid huvisid, siis korteriühistu

vastutab oma liikmete seas valeandmete avaldamise eest ebaõigete andmete ümberlükkamisega.

Sellise maakohtu arusaama juures tekiks olukord, kus kolmas isik (korteriühistu) peaks

väidetavalt

ebaõiges

andmed

ümber

lükkama

avaldajate

(pöördumise

allkirjastanud

korteriomanikud) ees.

Selleks, et lugeda korteriühistu avaldajaks, peaks olema tõendatud, et korteriühistu avaldajana

avaldas hageja kohta kolmandatele isikutele ebaõigeid andmeid. Antud juhul sellised tõendid

asjas puuduvad.

8. Lisaks sellele, et KÜ Suur Viis Narva ei ole andmete avaldaja, ei ole ringkonnakohtu arvates

tegemist ka VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandale isikule teatavaks tegemisega. Asja

materjalidest nähtuvalt pöördusid 14 korteriomanikku Riigikohtu esimehe poole seoses

tsiviilasjaga nr 2-10-64321, sest neid ei rahuldanud olukord, et Riigikohus ei võtnud menetlusse

Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2011 määruse peale esitatud määruskaebust. Tegemist on

konkreetses tsiviilasjas esitatud pöördumisega, mitte aga väidetavate ebaõigete avaldamisega

kolmandale isikule.

Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb jätta hagi rahuldamata.

9. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud

A. Gamazini 18.12.2012 avalduse. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta TsMS § 652 lg 4

alusel apellandi poolt 30.12.2013 ringkonnakohtule esitatud advokaadibüroo Narlex 03.12.2013

ettepaneku ja viimistlustrust OÜ eelarve nr 191.

10. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Samuti jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda menetluskulud apellatsiooniastmes.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson