2-13-13827/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-13827

Tsiviilasi

Osaühingu XXXhagi Korteriühistu XXX vastu 20. märtsi

2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valdo Lips,

e-post valdo.lips@borenius.ee

Kostja: Korteriühistu XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX/XXX

Kostja seaduslik esindaja I: juhatuse liige XXX,

e-post XXX

Kostja seaduslik esindaja II: juhatuse liige XXX,

e-post XXX

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Osaühing XXX 20. detsembri 2013 avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt

Korteriühistu XXX (registrikood XXX) välja hageja Osaühing XXX(registrikood

XXX) kasuks menetluskulud summas 3 200 eurot.

3. Kohustada kostjat Korteriühistu XXX tasuma punktis 2 väljamõistetud

menetluskuludelt

summas

3 200 eurot

hagejale

Osaühing

XXX

viivist

võlaõigusseaduse

§ 113

lõike 1

teises

lauses

sätestatud

määras

alates

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võivad pooled esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse

tegemisest.

2-13-13827

2 (4)

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingu XXX(edaspidi „hageja“) esitas 26. märtsil 2013 hagi Korteriühistu XXX

(edaspidi „kostja“) vastu 20. märtsi 2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks. Kohus lahendas hagi 30. oktoobri 2013 otsusega, millega jättis kõik

menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 2. detsembril 2013.

2. Hageja esitas 20. detsembril 2013 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

koos vastavate tõenditega. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud

menetluskulusid kokku summas 5 705 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud

5 355 eurot (4 462,50 eurot + 892,50 eurot käibemaks) 35,5 h eest hinnaga 125 eurot

tunnis + käibemaks. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja esile

toodud õigusabikulud on järgmised:

− äriregistripäringud hagi ja hagi tagamise avalduse esitamiseks (2 eurot + käibemaks);

− kinnistusregistripäringud hagi esitamiseks (23 eurot + käibemaks);

− hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule (21,25 tundi);

− taotluse koostamine kohtule (1,75 tundi);

− kostja vastuse analüüs (0,5 tundi);

− seisukoha koostamine kostja vastusele (2,75 tundi);

− kohtumääruse analüüs (0,5 tundi);

− seisukohtade koostamine ja edastamine kohtule (3,5 tundi);

− täiendava hagi tagamise avalduse koostamine ja edastamine kohtule (2 tundi);

− ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine (3 tundi);

− maakohtu otsuse analüüs (0,25 tundi).

3. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga. Hageja kinnitab, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa seetõttu

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

4. Kohus edastas hageja taotluse kostjale 27. detsembril 2013 ja nõudis seisukoha esitamist

hiljemalt 13. jaanuariks 2014. Kohus selgitas kostjale avaldusele vastuväidete esitamata

jätmise tagajärgi ja et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks

ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad

Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast.

5. Kostja esitas oma seisukoha 10. jaanuaril 2013, milles leiab, et hageja poolt esitatud kulud

ei ole põhjendatud ja vajalikud. Kostja palub kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust. Väidetavalt õigusabile kulutatud aeg on ebamõistlikult suur, sest

tegemist oli suhteliselt lihtsa vaidlusega, mis lõppes esimese astme kohtu otsusega. Riigikohtu

senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga. Hageja juhatuse liige on vandeadvokaat Jaanus-Sanjay Mody, kes on ühtlasi

ka advokaadibüroo Borenius lepinguline esindaja, juhatuse liige ning partner, seega on

tegemist isikuga, kes oma igapäevatöös on pädev juriidilisel maastikul.

2-13-13827

3 (4)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid

hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13

p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib

menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus

on seisukohal, et hageja taotlus vastab TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

7. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama

paragrahvi

neljanda

lõike

alusel

kehtestatud

piirmäärast.

Kui

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

8. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise

esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse

nr 137

„Lepingulise

esindaja

kulude

teistelt

menetlusosalistelt

sissenõudmise

piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata

hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Hageja lepingulise

esindaja kulud vastavad kehtestatud piirmääradele.

9. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri

2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu

12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega

(Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik).

TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis

reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks

võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse

kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-

13 p 15 viies lõik ja p 16).

10. Kohtus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hageja

esindaja tasumäär 125 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Advo-

2-13-13827

4 (4)

kaadi kuulumine hageja juhatusse ei piira hageja õigust palgata endale lepinguline esindaja ja

nõuda kohtuvaidluse kaotanud vastaspoolelt sellega seotud kulutuste hüvitamist. Siiski ei ole

hageja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis

positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine:

− hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule: taotluse järgi 21,25 tundi, millest

vajalik ja põhjendatud oli 8 tundi, sest hagiavaldus ei käsitle keerukaid õigusküsimusi,

selles on käsitletud ka asjassepuutumatuid väiteid ja esineb mittevajalikke kordusi;

− taotluse koostamine kohtule: taotluse järgi 1,75 tundi, millest vajalik ja põhjendatud

oli 1 tund, sest sisu oli tõendi esitamine ja sellega tõendavate asjaolude märkimine;

− kostja vastuse analüüs: taotluse järgi 0,5 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik;

− seisukoha koostamine kostja vastusele: taotluse järgi 2,75 tundi, millest vajalik ja

põhjendatud on 2 tundi, sest vajalik ei olnud kostja väidete tsiteerimine, vaid piisanuks

hageja arvamuse esitamisest;

− kohtumääruse analüüs: taotluse järgi 0,5 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik;

− seisukohtade koostamine ja edastamine: taotluse järgi 3,5 tundi, mis on põhjendatud ja

vajalik, sest eeldas õiguslike seisukohtade kujundamist;

− täiendava hagi tagamise avalduse koostamine ja edastamine kohtule: taotluse järgi

2 tundi, millest vajalik ja põhjendatud on 1 tund, sest hageja oli varem juba koostanud

hagi tagamise taotluse ja lisada tulid üksnes uued asjaolud;

− ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine: taotluse järgi 3 tundi, millest

põhjendatud on 2,25 tundi, sh 1,2 h istungil osalemine ja ülejäänu ettevalmistamine;

− maakohtu otsuse: taotluse järgi 0,25 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik.

11. Kulud päringute tegemiseks ei olnud vajalikud, sest registriandmed äriregistrist on

võimalik saada tasuta ja kinnistusraamatu seisust oleks samuti piisanud tasuta väljatrüki

tegemisest korteriomandite arvu kohta. Vajalik ja põhjendatud oli riigilõivu kulu 350 eurot.

12. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hageja kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui hageja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Hageja kinnitus ja

põhjendus on piisav ja kohus rahuldab hageja taotluse käibemaksu määra osas.

13. Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

järgmiselt: riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2 850 eurot (125 eurot×19 h +

käibemaks 20%). Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja kokku 3 200 eurot.

Rahuldamata jääb hageja taotlus 2 505 euro saamiseks ( = 5705 – 3 200). Vastavalt hageja

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 2 tuleb väljamõistetud summalt maksta viivist.

14. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada

määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii rahuldatud kui ka rahuldamata osa

ületavad 200 eurot, siis võivad mõlemad pooled esitada määruskaebuse. Menetluskulude

kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik