Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-13-2438/4 AI generated

3-13-2438/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-13-2438/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Veljo Ahas pöördus 09.12.2013 Tartu Halduskohtusse kaebusega Tartu Vangla vastu, avaldades rahulolematust selle üle, et Tartu Vangla ei ole talle võimaldanud korralikku tööd. Kaebaja sõnul on ta esitanud avalduse tööle saamiseks. V. Ahas leiab, et pakkudes talle majandustööd, mille eest ei maksta, alavääristab vangla teda. Kaebaja selgitab, et sissetuleku puudumise tõttu on takistatud tema võimalused tsiviilkohtusse pöördumiseks, rahaliste nõuete tasumiseks ja raha kogumiseks vabanemise tarvis. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 02.12.2013 vastus märgukirjale nr 6-24/9178-2, 2-3/3604-2.

Legislator headnote

AI generated

3-13-2438/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebusest, sellele lisatud vastusest märgukirjale ja Tartu Vangla vastusest kohtu järelepäringule nähtub, et kaebajal on läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kaebaja selgitab kaebuses, et on esitanud tööle saamiseks avalduse. Kohtule vastustaja poolt edastatud materjalidest ilmneb järgmine. 29.10.2013 taotluses vanglale on kaebaja palunud teha kindlaks, kelle poole peaks ta pöörduma, et maksta ära tsiviilkohtumenetluses nõutavad riigilõivud; 30.10.2013 taotluses teatab kaebaja, et ei võta enam vastu mittetasuvat koridori tööd, avaldab seisukohta, et vangla rikub kaebaja ITK-s ette nähtud kohustusi, ning leiab lõpuks, et kaebaja võimaliku enesevigastamise korral vastutab selle eest vanglateenistuja eraisikuna.

Keywords

AI generated
limited work availability unpaid work temporary loss of work contractor remuneration partial capacity for work work-seeking efforts
AI generated
3-11-2073/12
Veljo Ahas on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb õigusvastasuse tuvastamist järgmiste Tartu Vangla toimingute osas: nõuetele mittevastav toitlustamine Tartu Vanglas ning Tartu Vangla 23.03.2011 käskkirja nr 1-4/824 alusel täies ulatuses tööle mitterakendamine.
3-15-162/9
26. veebruaril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse järgi (tl 4) Veljo Ahase kaebus (tl 1) Tartu Vangla tegevusele. Kaebuse kohaselt teostati 18. jaanuaril 2015 loendust, pärast mida teostati V. Ahase kambris läbiotsimine kõrgema isiku loata. Läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära 3-4 pastapliiatsit. Kaebaja leiab, et vangla ei tohtinud loenduse ajal läbiotsimist teostada ja pastapliiatseid ära visata ning pidi nende eest andma raha, et kaebajal oleks võimalus vajadusel uued osta.
3-14-51719/8
16. mai 2014 käskkirjaga nr 6-3/87 määras Tartu Vangla kinnipeetav Xe tööle vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 19. maist 2014 kuni 31. oktoobrini 2014. Kinnipeetava töötasuks määrati käskkirja punktiga 2 0,64 eurot tunnis. X esitas Tartu Vanglale käskkirja peale vaide, leides, et määratud töötasu ei ole kooskõlas vangistusseaduse (VangS) §-st 41 tuleneva inimväärikuse austamise põhimõttega. 10. juuli 2014 vaideotsusega nr 1-11/278-2 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata.
3-14-50608/22
17.09.2013 käskkirjaga nr 596 (tl 33) otsustas Tallinna Vangla rakendada kinnipeetav K.P.
1-11-4511/20
2 (3) Veljo Ahas on süüdi tunnistatud Rapla Maakohtu 20.01.2004.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 140/03 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2004.a otsusega) KarS § 121 ja § 141 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 10 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.02.2003.a ja lõpeb 21.08.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 01.12.2011.a. Tartu Vangla edastas 29.11.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.01.2012.a seisuga on Veljo Ahase kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust. Veljo Ahas on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 13.09.1996.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 02.11.1998.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 3) 12.09.2002.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 186 päevamäära, s.o 9300 krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-13-2438 Määruse kuupäev

16. jaanuar 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Veljo Ahase kaebus Tartu Vangla vastu seoses kaebajale tasuva töö mittevõimaldamisega Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav Veljo Ahas pöördus 09.12.2013 Tartu Halduskohtusse kaebusega Tartu Vangla vastu, avaldades rahulolematust selle üle, et Tartu Vangla ei ole talle võimaldanud korralikku tööd. Kaebaja sõnul on ta esitanud avalduse tööle saamiseks. V. Ahas leiab, et pakkudes talle majandustööd, mille eest ei maksta, alavääristab vangla teda. Kaebaja selgitab, et sissetuleku puudumise tõttu on takistatud tema võimalused tsiviilkohtusse pöördumiseks, rahaliste nõuete tasumiseks ja raha kogumiseks vabanemise tarvis. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 02.12.2013 vastus märgukirjale nr 6-24/9178-2, 2-3/3604-2.

Kaebaja nõuab, et kui vangla jätkab tema alavääristamist ja mõnitamist, siis peab vangla igakuise raha talle elamiseks arvele kandma.

2. Vastusena kohtu 08.01.2014 järelepäringule teatas Tartu Vangla 13.01.2014, et V. Ahas on esitanud Tartu Vanglale 29.10.2013 ja 30.10.2013 pöördumised, milles avaldab soovi saada vanglas tasuvamat tööd, millele 02.12.2013 saadud vastuse nr 6-24/9178-2, 2-3/3604-2 on V. Ahas koos kaebusega kohtule esitanud. Vanglalt saadud vastuse peale ei ole V. Ahas vanglale vaiet esitanud. Koos vastusega järelepäringule edastas Tartu Vangla ka V. Ahase poolt 29.10.2013 ja 30.10.2013 vanglale esitatud pöördumiste koopiad.

Kohtu seisukoht

3. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kaebusest, sellele lisatud vastusest märgukirjale ja Tartu Vangla vastusest kohtu järelepäringule nähtub, et kaebajal on läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kaebaja selgitab kaebuses, et on esitanud tööle saamiseks avalduse. Kohtule vastustaja poolt edastatud materjalidest ilmneb järgmine. 29.10.2013 taotluses vanglale on kaebaja palunud teha kindlaks, kelle poole peaks ta pöörduma, et maksta ära tsiviilkohtumenetluses nõutavad riigilõivud; 30.10.2013 taotluses teatab kaebaja, et ei võta enam vastu mittetasuvat koridori tööd, avaldab seisukohta, et vangla rikub kaebaja ITK-s ette nähtud kohustusi, ning leiab lõpuks, et kaebaja võimaliku enesevigastamise korral vastutab selle eest vanglateenistuja eraisikuna.

Kohus on seisukohal, et kumbki eelnimetatud pöördumistest ei sisalda vaide tunnuseid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras taotleda haldusakti osaliselt või täies ulatuses kehtetuks tunnistamist või ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebaja pöördumistes ei sisaldu ühtegi vaides esitatavat taotlust. Samuti ei seondu esimeses pöördumises esitatud taotlus riigilõivude tasumiseks kaebaja eest või tema vabanemisfondi arvelt teises pöördumises esitatud avaldustega. Kohtusse esitatud kaebuses on nõudeks tasuva töö mitteandmise korral kohustada vanglat kandma kaebajale elamiseks vajalik raha igakuiselt arvele. Sellise sisuga vaiet ega ka taotlust ei ole kaebaja kohtule teadaolevalt vanglale esitanud. Eelneva alusel järeldab kohus, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus.

4. HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne kord, siis kuulub tema kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

5. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik