2-12-21348/103 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2014.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-21348

Tsiviilasi

XXXLtd hagi XXX AS-i vastu võla nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XXXLtd (registrikood: XXX, aadress: XXX)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Allar Jõks (e-

post: allar.joks@sorainen.com) ja vandeadvokaadi abi Kädi

Sacik-Korn (e-post: kadi.sacik-korn@sorainen.com)

Kostja: XXX AS (registrikood: XXX, asukoht XXX)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne Ots (e-

post: arne.ots@rln.ee) ja vandeadvokaadi abi Marika Kütt (e-

post: marika.kytt@rln.ee)

Kolmas isik kostja poolel: XXX(isikukood: XXX, elukoht

XXX)

Kolmanda isiku esindajad: vandeadvokaat Allar Jõks (e-post:

allar.joks@sorainen.com) ja vandeadvokaadi abi Kädi Sacik-

Korn (e-post: kadi.sacik-korn@sorainen.com)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja ja kolmanda isiku 18.10.2013 avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja XXXLtd menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

28 222,34 euro ulatuses.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX

AS´ilt välja hageja XXXLtd kasuks menetluskulud kogusummas 14 275 (neliteist

tuhat kakssada seitsekümmend viis) eurot.

4. Jätta rahuldamata XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1289,90 euro

ulatuses.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX

AS´ilt välja XXXkasuks menetluskulud 120 (ükssada kakskümmend eurot) eurot.

6. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-12-21348 hagi 17.09.2013 otsusega ja jättis

menetluskulud kostja kanda, kohtuotsus jõustus 18.10.2013.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest.

18.11.2013 esitasid hagejad ja kolmas isik menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

kogusummas 43 907,24 eurot. Hageja menetluskulude suuruseks on 42 497,34 eurot (s.h

kohtukulud 9520,94 eurot, õigusabikulud 32 129 eurot ja muud kohtuvälised kulud 847,40 eurot).

Kolmanda isiku menetluskuluks on õigusabikulud 1409,90 eurot km-ta.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud

tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab

kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega

kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates

sellele vastuväidete esitamiseks.

Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirjaga kätte vastaspoolele ja andis talle aega 14 päeva avalduse

kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et juhul, kui

antud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust ei saabu, teeb kohus määruse menetluskulude

väljamõistmise kohta.

03.12.2013 esitas kostja vastuväited hageja ja kolmanda isiku menetluskuludele.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva

paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide,

kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 17.09.2013 kohtuotsuses märgitud tsiviilasja hinnaks

206 237,26 eurot. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-171-12

p 12, mille kohaselt peavad pooled juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses

aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui nad

selle hinnaga ei nõustu, peavad nad sellele esitama vastuväiteid või kaebuse juba põhimenetluses.

Antud juhul ei ole kumbki esitanud apellatsioonkaebust 17.09.2013 kohtuotsuses märgitud

tsiviilasja hinnale, seega on menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilasja hinnaks 206 237,26

eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu ning kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1

järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; TsMS § 144 p 2 kohaselt menetlusosaliste

sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega ja

TsMS § 144 p 5 kohaselt kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise

kulud.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele

nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 160 000 eurot maksimaalne sissenõutav kulu

23 000 eurot. Lisaks tuleb antud asjas arvestada § 1 lg-ga 2, mille kohaselt juhul, kui tsiviilasja

hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro

kohta. Seega oleks maksimaalselt sissenõutav kulu 206 237,26 euro suuruselt hagihinnalt

arvutatuna 25 310,40 eurot (46 237,26 / 3200= 14,44 X 160= 2310,40 + 23 000= 25 310,40).

Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 32 129 eurot ning kolmas isik 1409,90

eurot. Seega hageja poolt nõutud lepingulise esindaja kulu ületab lubatud sissenõudmise

piirmäära, samas kolmanda isiku poolt nõutud lepingulise esindaja kulu ei ületa lubatud

sissenõudmise piirmäära. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS

§ 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja

põhjendatud eraldiseisvalt. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised

kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus

võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Teise

esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel

esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on

põhjendatud ja vajalikud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, s.t

hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-11 p 14).

Hageja vastusest nähtuvalt osutas Advokaadibüroo SORAINEN hagejale ja Valeri Roosnale

teenust tunnihindadega vahemikus 60-250 eurot. Harju Maakohus selgitab, et juhindub

põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks määramisel Riigikohtu praktikast, mille kohaselt

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka esindaja tööühiku

hinna (s.o. tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika

kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot

(Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodud asjaoludel ei saa pidada

põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tunnitasu rohkem kui 120 euro

ulatuses.

Hageja menetluskulud on järgmised:

Arve nr 1587/12EE kohaselt kogusummas 13 758,70 eurot (s.h õigusabi 4460 eurot), ajaline

kulu kokku 30h

Kostja vaidleb arve nr 1587/12EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 17,75 töötunnile. Kostja hinnangul ei

ole põhjendatud:

• 14.05.2012 1,9 h, sest hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud avaldus hagi tagamiseks

jäi rahuldamata, põhjendatud on 0,95 h.

• 15.05.2012 0,6 h, sest toimingu kirjeldusest ei selgu, et tegemist oleks antud kohtuasja

menetlusega seotud toiminguga.

• 17.05.2012 5,2 h, sest kahe hagejat esindava advokaadi omavaheline arutelu ei ole selline

toiming, millega saab tekkida kostjalt väljamõistetav menetluskulu.

• 22.05.2012 3,1 h, sest ei ole selge, missuguse võlanõudega on tegemist. Hageja esitas

käesolevas kohtuasjas kostja vastu hagiavalduse ja saab kostjalt nõuda üksnes

hagiavalduse koostamisega seonduva kulu hüvitamist.

• 25.05.2012 1,9 h, sest kostja kanda ei saa jätta kulusid, mis tulenes sellest, et hageja

koostas hagiavalduse selliselt, et hiljem tekkis vajadus hagiavaldust muuta.

• 28.05.2012 1,3 h, kuivõrd sama toiming on arve kirjeldusse märgitud topelt (vt

23.05.2012).

• 29.05.2012 2,2 h, sest „Hagi viimistlemisega“ seonduv kulu ei ole põhjendatud olukorras,

kus arve selgitusest nähtub juba toiming „hagiavalduse koostamine“. „Lisade

komplekteerimisega“ seonduv toiming on arve selgituses kajastatud topelt, mistõttu üks

neist tuleb jätta tähelepanuta.

• 29.05.2012 1,3 h. Kostjal on selle toimingu osas sama vastuväide, mis eelmise toimingu

osas.

• 30.05.2012 1 h, sest vastav toiming on arvel kajastatud topelt.

• 01.06.2012 0,2 h, sest hageja esitas hagi tagamise taotluse põhjendamatult, seega ei saa

selle hagi tagamise taotlusega seonduvaid menetluskulusid jätta kostja kanda.

Kohus ei pea hageja lepingulise esindaja kulu osaliselt põhjendatuks 14.05.2012 toimingu eest,

sest hageja esitatud avaldus hagi tagamiseks jäi rahuldamata, kohus peab põhjendatuks ajakulu

0,95 h ulatuses. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et 15.05.2012 e-mail oleks antud kohtuasja

menetlusega seotud. 22.05.2012 võlanõue on põhjendamatu menetluskulu, kuna kostjalt saab

nõuda üksnes hagiavalduse koostamisega seonduva kulu hüvitamist. Kohus on seisukohal, et

17.05.2012, 25.05.2012 ja 29.05.2012 hagiavalduse (sisuliselt 4 lk) koostamisele ja lisade

komplekteerimisele on põhjendatud ajakulu arvestades dokumentide sisu ja mahtu (18.05.2012 ja

29.05.2012) 8,4 h ulatuses. 30.05.2012 hagiavalduse saatmine kohtusse, koos skaneerimisega ja

kliendi teavitamisega on põhjendatud üksnes 0,5 h ulatuses. 31.05.2012 kohtumääruse puhul on

tegemist hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmisega, määrusega tutvumise toiming

põhjendatud 0,2 h ulatuses. Kohus asus 31.05.2012 kohtumääruses seisukohale, et ei esine

veenvaid ja põhistatud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks olnud vältimatult vajalik hagi TsMS §

377 lg 1 ja § 378 alusel tagada. Põhjendatud ei ole selliste menetluskulude väljamõistmine, mis

on tekitatud kohtu poolt rahuldamata jäetud taotluste esitamisega. Õigusabikuluna on põhjendatud

kokku 10,05 h x 120 = 1206 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja telefonikulule 0,10

eurot ja postikuludele 2,66 eurot, kohus mõistab eelnimetatud kulu TsMS § 144 p 2 alusel kostjalt

välja.

Lisaks nähtub kohtule arvest nr 1587/12EE, et hageja on tasunud antud tsiviilasjas hagi esitamisel

riigilõivu 9267,18 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis

1 sätestatud riigilõivu täismääraga (hagihinna kuni 223 690,76 euro puhul tuli tasuda riigilõivu

9267,18 eurot).

Siinjuures juhib kohus poolte tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13, mille p 22

kohaselt ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mõista teiselt poolelt välja

riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on

tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. [RT I, 15.11.2013, 8 - jõust. 02.05.2013 – Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21,

107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.]

Seega peab kohus antud juhul määrama põhiseaduspärase riigilõivu (vt Riigikohtu üldkogu 11.

juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-13, p 29). Antud juhul tuleb RLS § 57 lg 1 lisa 1

kohaselt hagihinna kuni 250 000 euro puhul tasuda riigilõivu 1900 eurot, seega on põhjendatud

kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1900 eurot ning 7367,18 euro osas tuleb

hageja avaldus jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kuna hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust

rohkem, saab ta nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi,

seejuures tuleb arvestada TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtajaga.

Hagiavalduse esitamisel kehtinud RLS § 57 lg 4 kohaselt tuli hagi tagamise avalduselt tasuda

riigilõivu 28,76 eurot, kuna kohus ei rahuldanud hagi tagamise taotlust ei pea kohus põhjendatuks

riigilõivu summas 28,76 eurot kostjalt välja mõista.

Tsiviilasja materjalidest muid arves viidatud toiminguid ei nähtu, seega tuleb jätta need

rahuldamata põhjendamatuse tõttu.

Arve nr 1953/12EE summas 1075 eurot, ajaline kulu kokku 6 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 1953/12EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 5,9 töötunnile. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud:

• 12.07.2012 1,7 h, sest kohus ei nõudnud hagejalt kostja 2. juuli 2012 menetlusdokumendi

osas vastust, sest tegemist ei olnud kostja vastusega hagile. Tegemist oli ebavajaliku

toiminguga hageja poolt.

• 13.07.2012 2,1 h. Kostjal on selle toimingu osas sama vastuväide kui eelmise toimingu

osas.

• 17.07.2012 0,3 h. Kostjal on sama vastuväide kui kahe eelnevalt nimetatud toimingu osas.

• 18.07.2012 1,1 h. Sama vastuväide kui eelmine.

• 18.07.2012 0,7 h. Sama vastuväide kui eelmine.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja oma 02.07.2012 esialgses vastuses kohtule palunud

hagejat kohustada esitama kõikide hagiavalduse lisade tõlked. Kohus on vastava taotluse

rahuldanud, lisadena esitatud tõlkeid on kohus tsiviilasja lahendamisel pidanud tähtsust

omavateks tõenditeks, seega oli kostja taotlus põhjendatud. Arves nr 1953/12EE 12.07.2012,

13.07.2012, 17.07.2012 ja 18.07.2012 on loetletud toimingud seoses vastusega kohtule, milles

hageja on esitanud seisukohti tõendite tõlkimise vajaduse puudumisele. Kohtu hinnangul ei ole

hageja 18.07.2012 seisukoht kokku 4 lk põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks õigusabi

osutamist 4 h x120 eurot= 480 euro ulatuses.

Arve nr 2302/12EE summas 567,12 eurot, ajaline kulu kokku 1,9 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 2302/12EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 1,7 töötunnile. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud:

• 14.08.2012 0,9 h, sest hageja enda poolt alusetult tekitatud kulu ei saa jätta kostja kanda.

• 15.08.2012 0,4 h. Sama vastuväide kui eelmine.

• 11.09.2012 0,4 h. Kostja kanda ei saa jätta sellise toimingu tagajärjel tekkinud

menetluskulu, mille tegemise vajaduse põhjustas kohtu tegevusetus (vastamistähtaja

määramisega venitamine).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus kohustanud hagejat esitama võõrkeelsete tõendite

tõlked TsMS 33 lg 1 alusel, tegemist on 0,5 lk kohtunõudega. Kohtu hinnangul on antud juhul

põhjendamata ajakulu üksnes suhtlemisel kohtuga 0,4 h, seega on põhjendatud ajakulu 1,5 h x

120 eurot= 180 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tõlkekuludele 257,87 eurot ja

sideteenusele 0,25 eurot, kohus peab põhjendatuks nimetatud kulud hageja kasuks kostjalt välja

mõista TsMS § 144 p 2 alusel.

Arve nr 2716/12EE summas 4984,91 eurot, ajaline kulu kokku 26,5 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 2716/12EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 6,4 töötunnile. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud:

• 23.09.2012 1,2 h. Toiming on kajastatud arvel topelt.

• 08.10.2012 2,2 h. Jääb ebaselgeks, missuguseid dokumente analüüsiti ja kas dokumendid

olid seotud antud kohtuasjaga,

• 09.10.2012 1,1 h. Jääb arusaamatuks, missugust vastust kohtule koostati. Toimingu

vajalikkust ei ole võimalik hinnata.

• 10.10.2012 1 h. Sama vastuväide kui eelmise toimingu puhul.

• 11.10.2012 0,9 h. Sama vastuväide kui eelmise toimingu puhul.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 21.09.2012 esitanud kostja vastuse hagile, mille

analüüsimise ja vastuse koostamisega on arve nr 2716/12EE seotud. Kostja vastus sisaldab

erinevaid vastuväiteid tehingute kehtivuse ja nõudesumma suuruse kohta, ühtlasi on esitatud

avaldus summade tasaarvestuseks s.h fraud traffic kõneliikluse alusel. Hageja 11.10.2012 vastus

ja nõude suurendamise avaldus on koostatud kokku 9 lk, mis sisaldab seisukohti kostja

vastuväidete osas. Kohus märgib, et tehingute kehtetuse s.h esindusõiguse olemasolu

kontrollimine toimus tsiviilseadustiku üldosaseaduses sätestatu alusel. Tegemist ei ole olemuselt

keeruka vaidluse ja probleemistikuga, nimetatu kohta on välja kujunenud kohtupraktika, tarvilik

ei olnud võõrkirjanduse tõlkimine vms. Kohus nõustub samas, et kostja tasaarvestusavalduses

esitatud andmete kontrollimine võis olla ajamahukas töö, samuti haginõude suurendamine ja

tõendamine. Kohus peab põhjendatuks hageja ajakulu õigusabile hagiavaldusele esitatud

vastusega tutvumisele ja kliendiga konsulteerimise osas 5 h ulatuses. Vastuse koostamisele ja

komplekteerimisele ei pea kohus põhjendatuks ajakulu rohkem, kui 9 h ulatuses. Kokku peab

kohus arve nr 2716/12EE õigusabikulusid põhjendatuks 14 h x 120= 1680 euro ulatuses. Kostja ei

ole tõlkekuludele vastuväited esitanud, kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista tõlkekulud

261,91 eurot.

Arve nr 3197/12EE summas 101,21 eurot, ajaline kulu kokku 0,8 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 3197/12EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 0,7 töötunnile. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud:

• 13.11.2012 toimingut 0,7 h. Jääb arusaamatuks, missuguste kirjade tõlkimist on peetud

silmas.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus 15.11.2012 saatnud hagejale kirja, milles on juhtinud

hageja tähelepanu lisana 4 kohtule esitatud väljavõte vene- ja inglisekeelsest e-kirjavahetusest

ning lisana 12 on kohtule esitatud venekeelne e-kiri. Arve nr 3197/12EE on seotud eelnimetatud

kohtunõudele vastuseks tõlgete esitamisega. Kohus on seisukohal, et esitatud arve on põhjendatud

0,8h x 120= 96 eurot ja kuulub kostjalt koos telefonikuluga 96,21 euro ulatuses väljamõistmisele.

Arve nr 193/13EE summas 4610,06 eurot, ajaline kulu kokku 26,1 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 193/13EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul vähendada

väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 2,4 töötunnile. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud:

• 15.01.2013 0,5 h. Toiming on kajastatud arvel topelt.

• 23.01.2013 0,8 h. Toiming on kajastatud arvel topelt.

• 23.01.2013 0,1 h. Väljavõtte tegemine ei olnud vajalik, kuivõrd see seondus hageja

taotlusega kaasata XXX ja XXXasja menetlusse kolmandate isikutena, milline taotlus jäi

rahuldamata.

• 24.01.2013 1,5 h. Toimingu sisu jääb arusaamatuks; selle vajalikkust ei ole võimalik

hinnata.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 05.12.1012 kostja esitanud vastuse hageja haginõude

suurendamise avaldusele sisuliselt 1 lk ning 15.01.2013 täiendavad vastuväited sisuliselt mahus 2

lk. Arve nr 193/13EE seondub eelnimetatud vastustele arvamuse koostamisega. Kostja on oma

vastuväidetes jätkuvalt selgitanud, et XXX ja hageja olid omavahel seotud isikud, seega olid

kostja hinnangul vaidlusalused lepingud ÄS § 307 lõike 3 alusel tühised. Lisaks on kostja

jätkuvalt seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad tasaarvestamisele seoses fraud traffic

kõneliiklusega. Hageja 15.01.2013 vastus on esitatud sisuliselt 2,5 lk, milles hageja on esitanud

selge arvestuse ja seisukoha kostja fraud traffic tasaarvestusavalduse kohta. Kohus nõustub

hageja 05.01.2013 ja 15.01.2013 menetlusdokumendi koostamise ja kliendi teavitamise ajakuluga

kuni 12,2 h. 23.01.2013 toimunud kohtuistung kestis kokku 50 minutit, protokollist nähtuvalt

hageja

täiendavaid

seisukohti

menetluses

ei

esitanud,

arutelu

toimus

varasemalt

menetlusdokumentides esitatu üle. Kohus ei pea põhjendatuks hageja ajakulu kohtuistungiks

ettevalmistamise ja osalemise peale enam, kui 2h ulatuses. Kohtule on esitatud 28.01.2013 hageja

seisukoht 23.01.2013 kostja taotluse kohta XXX kaasamisele kolmanda isikuna, tegemist on

menetlusdokumendiga sisuliselt mahus 3,5 lk. Hageja palus kohtul jätta kostja taotluse

rahuldamata, kuna kostjal ei saa tekkida XXX vastu kahju hüvitamise nõuet ÄS § 315 lg 2 alusel.

Menetlusdokumendi koostamisele, kliendiga konsulteerimisele ja õigusliku positsiooni

analüüsimisele kulunud ajana on kohtu hinnangul õigustatud 6,6 h. Protokolliga (2 lk) ja

31.01.2013 kohtumäärusega (sisuline põhjendus 1 lk) tutvumisele kulunud aega peab kohus

põhjendatuks 0,9 h ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et selleks, et saada teada, kes olid

vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal nõukogu liikmed, kelle seadusest tulenevate kohustuste

hulka kuulus muu hulgas juhatuse üle kontrolli teostamine, esines vajadus päringu teostamiseks

Äriregistrisse, seega peab kohus põhjendatuks ajakulu 0,1 h. Ülejäänud toiminguid kohtule

tsiviilasja materjalidest ei nähtu, seega tuleb hageja taotlus jätta ülejäänud osas rahuldamata.

Kohus peab põhjendatuks arve nr 193/13EE õigusabikulusid 21,8 h x 120= 2616 euro ulatuses,

millele lisandub telefonikulu 0,06 eurot.

Arve nr 397/13EE summas 2934 eurot, ajaline kulu kokku 17 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 397/13EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul vähendada

väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 17 töötunnile. Kostja hinnangul on arve tervikuna

põhjendamatu. Kohus (sh maakohus ning ringkonnakohus) ei pidanud hageja taotlust kaasata asja

menetlusse XXX ja XXX põhjendatuks ja hageja vastav taotlus jäi rahuldamata. Samuti ei

pidanud kohtud võimalikuks rahuldada hageja määruskaebust määrusele, millega asja menetlusse

kaasati Valeri Roosna.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 15.02.2013 esitanud hageja kohtule taotluse XXX ja XXX

kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna, samuti on hageja esitanud taotluse tunnistaja

ülekuulamiseks, kokku sisuliselt 6,5 lk. Kohus jättis hageja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks

rahuldamata 16.05.2013 kohtumäärusega, põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud usutav, et nõude

esitamine kaasuses esitatud asjaoludel VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja TsÜS § 138 lg 2 alusel ja/või VÕS

§ 1045 lg 1 p 8 alusel ja/või VÕS 15 lg 2 alusel kolmanda isiku vastu oleks materiaalõiguslikult

võimalik. Kohus ei pea põhjendatuks hageja ajakulu kolmanda isiku vastutuse analüüsimisele ja

kaasamisele menetlusse rohkem kui 3,5h ulatuses, kuivõrd tegemist oli põhjendamatu taotlusega.

Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et arves nr 397/13EE on osutatud õigusabi seoses

15.02.2013 esitatud määruskaebusega (6 lk) 31.01.2013 kohtumäärusele, millega kohus kaasas

XXX menetlusse kolmanda isikuna. Hageja on asunud seisukohale, et XXX kolmanda isikuna

kaasamise eeldused ei ole täidetud, puudub tema menetluses olekul 1) õiguslik alus, 2) vajadus, 3)

see venitab käesolevalt üksnes menetlust ega anna asja lahendamisele lisaväärtust ning 4) kostjal

ei saa tekkida XXX vastu kahju hüvitamise nõuet ÄS § 315 lg 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus

jättis maakohtu 31.01.2013 kohtumääruse jõusse, seega ei olnud põhjendatud määruskaebuse

esitamine. Kohus ei pea põhjendatuks hageja menetluskulu õigusabile seoses 15.02.2013

määruskaebuse esitamisega rohkem, kui 1h ulatuses. Teisi arves nr 397/13EE nimetatud

toimingud tsiviilasja materjalidest ei nähtu, seega jätab kohus ülejäänud osas hageja taotluse

rahuldamata. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu seoses arvega nr 397/13EE

4,5h x 120= 540 eurot, millele lisaks mõistab kostjalt välja äriregistrikulu 2 eurot.

Arve nr 548/13EE summas 102 eurot, ajaline kulu kokku 0,6 töötundi

Kostjal ei ole selle arve osas vastuväiteid.

Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

on

kostja

esitanud

25.02.2013

kohtule

kaks

menetlusdokumenti, millest esimene on koostatud vastusena hageja taotlusele kaasata

tsiviilprotsessi kolmanda isikuna XXXja XXXning tunnistaja ülekuulamiseks (4 lk) ning teine

vastuseks hageja määruskaebusele 31.01.2013 kohtumäärusele (7 lk). Kohus nõustub hageja

õigusabikulu mahuga eelnimetatud menetlusdokumentidega tutvumisel ja peab 0,6 h x 120= 72

eurot põhjendatuks.

Arve nr 798/13EE summas 2392 eurot, ajaline kulu kokku 13,6 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 798/13EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul vähendada

väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 7,5 töötunnile. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud:

• 27.03.2013 0,6 h. Jääb arusaamatuks, missuguse menetlusdokumendi koostamist on

hageja pidanud silmas.

• 01.04.2013 5,1 h. Selle menetlusdokumendi koostamisega seonduva kulu väljamõistmine

kostjalt ei ole põhjendatud, sest hageja kordas vastavas menetlusdokumendis sisuliselt

täielikult oma varasemaid seisukohti.

• 02.04.2013 0,7 h. Kostjal on toimingu osas sama vastuväide, mis eelmise toimingu puhul.

• 03.04.2013 1,1 h. Kostjal on toimingu osas sama vastuväide, mis kahe eelmise toimingu

puhul.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 22.03.2013 esitanud kostja kohtule taotluse tõendite

kogumiseks ja istungi kinniseks kuulutamiseks (3 lk), millele hageja on omapoolse vastuse

esitanud 04.04.2013 (9 lk). Kohus jättis rahuldamata 07.05.2013 kohtumäärusega kostja taotluse

tõendite kogumiseks TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel, kuivõrd tõendite kogumise vajadust ei olnud

põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja tutvumine kostja taotlusega ning seisukoha

koostamine on ajakuluna põhjendatud mitte rohkem, kui 5,5h x 120= 660 euro ulatuses. Tegemist

oli varasemalt menetluses esitatud seisukohtade kordamisega s.h korduvalt esitatud taotlus

tunnistaja ülekuulamiseks ja kolmanda isiku kaasamiseks. Korduv taotluste esitamine ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud.

Arve nr 1256/13EE summas 757 eurot, ajaline kulu kokku 4,1 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 1256/13EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 3,2 töötunnile. Kostja hinnangul ei ole

põhjendatud:

• 23.04.2013 0,8 h. Arvel on eelnevalt kajastatud täpselt sama toiming. Kostjalt ei saa sama

toiminguga seonduvat kulu välja mõista topelt.

• 26.04.2013 1,6 h. Asjaolu, et mingi dokument ei kajastunud kohtuasja toimikus, ei

tulenenud

kostjast.

Kulu,

mis

seondub

kohtu

teavitamisega

kohtupoolsest

tegematajätmisest, ei saa jätta kostja kanda. Lisaks on arusaamatu, missuguse

kohtuotsusega on hageja tutvunud 26. aprillil 2013. Antud asjas ei ole nimetatud

kuupäeval tehtud ühtegi kohtulahendit.

• 30.04.2013 0,8 h. Täpselt sama toiming on arvel juba eelnevalt kajastatud. Kostjalt ei saa

sama toiminguga seonduvat kulu mõista välja topelt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 30.04.2013 esitanud kostja omapoolse vastuse hageja

04.04.2013 seisukohale (5 lk), milles kordab varasemaid menetluses esitatud seisukohti, samuti

on korduvalt esitatud taotlus menetluse kinniseks kuulutamise kohta. Kohus on seisukohal, et

kliendiga kohtumisele ja kostja 30.04.2013 vastuse analüüsimine on põhjendatud õigusabikuluna

2h x 120= 240 euro ulatuses. Tsiviilasja materjalidest muid arves viidatud toiminguid ei nähtu,

seega tuleb jätta need rahuldamata põhjendamatuse tõttu.

Arve nr 1823/13EE summas 4654,94 eurot, ajaline kulu kokku 25,4 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 1823/13EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 21,8 töötunnile. Kostja hinnangul on

põhjendatud üksnes esimesed kolm toimingut: 20.05.2013, 21.05.2013 ja 22.05.2013 toimingud.

Alates 27.05.2013 toimingust (st perioodi 27.05.2013-28.06.2013) toimingutega seonduv

menetluskulu põhjendamatu ja vastavat kulu ei saa jätta kostja kanda. Kostja selgitab oma

seisukohta järgnevalt:

• 07.05.2013 vastulausega seotud toimingud; 2) kohtumäärusele apellatsiooni (mõeldud on

ilmselt määruskaebust) koostamisega seotud toimingud, 3) esialgse õiguskaitse taotlusega

seotud toimingud ja 4) kohtule haginõude selgituse koostamine. Esimese nimetatud

toiminguga (kostja 07.05.2013 vastulause analüüs ja sellele vastamine) seonduv kulu ei

ole põhjendatud, sest kostja ei ole antud asjas esitanud nimetatud kuupäeval ühtegi

vastulauset ega menetlusdokumenti. Menetluskulude nimekirjas toodud kostja 07.05.2013

vastulausega seonduv menetluskulu, mis vastab 2,5 töötunnile, on seega põhjendamatu.

„Apellatsiooni koostamise“ all on hageja pidanud eelduslikult silmas oma 3. juuni 2013

määruskaebust Harju Maakohtu 15. mai 2013 määrusele, millega kohus jättis rahuldamata

hageja taotluse kaasata asja menetlusse kolmandate isikutena kostja juhatuse liikmed

XXXja XXX. Selle määruskaebusega seotud toimingutest tekkinud menetluskulu (sh

määruskaebuselt tasutud riigilõivu ja volikirja ja e-maili tõlkimise kulu) ei saa jätta kostja

kanda, sest hageja määruskaebus jäi Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2013 määrusega

(vt IV kd tlk 34) rahuldamata. Hageja taotles XXX ja XXX kaasamist asja menetlusse

põhjendamatult ja tekitas vastava taotluse esitamisega asjatult menetluskulusid. Kostjalt

väljamõistetavat menetluskulu tuleb eelnevast tulenevalt vähendada osas, mis vastab 6

töötunnile.

• Arve nr 1823/13EE seondub ka esialgse õiguskaitse taotluse koostamisega, mille hageja

esitas 2. juulil 2013. Selle taotluse koostamisega ja selleks tõendite kogumisega seonduv

menetluskulu ei ole põhjendatud, sest taotlus jäi rahuldamata. Kostjalt väljamõistetavat

menetluskulu tuleb seega vähendada osas, mis vastab 6,9 töötunnile.

• Arvel nr 1823/13EE on lisaks kajastatud toiming „Vastuse koostamine Kohtule seoses

palvega selgitada nõuet“ 6,4 h. Tõenäoliselt on hageja pidanud silmas 12. juunil 2013

esitatud menetlusdokumenti, mille hageja esitas vastuseks kohtu 5. juuni 2013 nõudele

selgitada haginõuet (vt III kd tlk 13). Selle menetlusdokumendi koostamisega seonduvat

kulu ei saa jätta kostja kanda, sest vastava kulu põhjustas hageja suutmatus formuleerida

oma nõue kohtu jaoks selgelt. Kostjalt väljamõistetavat menetluskulu tuleb seega

vähendada osas, mis vastab 6,4 töötunnile.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on arve esitatud seoses õigusabikuludega maakohtu 16.05.2013

kohtumääruse analüüsimisega ja sellele määruskaebuse (ca 3 lk) 03.06.2013 esitamisega. Kohus

jättis hageja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata 16.05.2013 kohtumäärusega,

põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud usutav, et nõude esitamine kaasuses esitatud asjaoludel

VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja TsÜS § 138 lg 2 alusel ja/või VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel ja/või VÕS 15

lg 2 alusel kolmanda isiku vastu oleks materiaalõiguslikult võimalik. Tallinna Ringkonnakohus

jättis hageja määruskaebuse rahuldamata. Kohtu hinnangul on eelnimetatud menetlusulu

väljamõistmine kostjalt põhjendamatu (s.h 06.06.2013 määruskaebuselt tasutud riigilõiv 25

eurot). Kohus peab põhjendatuks 16.05.2013 kohtumäärusega tutvumisel osutatud õigusabi

ajakuluna põhjendatuks 1,7 h ulatuses. Samuti on põhjendatud 21.05.2013 ja 22.05.2013

kulutatud aeg 1,9 h ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 10.05.2013 kostja esitanud

kohtule vastuväite TsMS § 333 lg 1 alusel kohtu tegevuse peale tõendite kogumata jätmisel (0,5

lk). Hageja on eelnimetatud vastuväite kohta esitanud omapoolse seisukoha 28.05.2013 (1 lk).

Kohus jättis kostja vastuväite 17.09.2013 kohtumäärusega rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole

hageja õigusabikulu põhjendatud vastuväite analüüsimisele enam, kui 1h ulatuses. Põhjendatud

on m.h 12.06.2013 volikirja ja e-maili tõlge 0,2 h. Kohus on 05.06.2013 saatnud hagejale kirja (1

lk), milles palus hagejal esitada kokkuvõtliku ja selge ülevaate nõude kujunemise käigust ja

aluseks olevatest arvandmetest, 15.01.2013 esitatud nõuet tuli hagejal kohtule täpsustada viiviste

osas. 12.06.2013 esitas hageja kohtule selge ülevaate nõudest (6 lk). Kohus peab põhjendatuks

12.06.2013 vastuse esitamisel õigusabikulu 4,5 h ulatuses, tegemist oli hagi täpsustamisega ja

selgitamisega (mitte uute asjaolude esitamisega). 28.06.2013 esitas hageja kohtule hagi tagamise

avalduse (4 lk), mille kohus jättis 01.07.2013 kohtumäärusega rahuldamata põhjusel, et hageja ei

esitanud kohtule tõendeid, millest oleks nähtunud TsMS § 377 lg-s 1 märgitud aluste esinemine.

Lisaks oli kohtu hinnangul taotletav abinõu kostja suhtes ülemäära koormav ning seda ei saanud

pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohus

on seisukohal, et eelnimetatud menetluskulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud Alates

01.07.2012 kehtima hakanud RLS § 57 lg 16 kohaselt tasutakse hagi tagamise taotluse esitamisel

riigilõivu 50 eurot, 28.06.2013 hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja panga

teenustasu 0,20 eurot menetluskulu väljamõistmine kostjalt ei ole hagi tagamata jätmisel samuti

põhjendatud. Kohtumäärusega tutvumisele ja kliendiga konsulteerimisele kulutatud aega peab

kohus põhjendatuks 2 h ulatuses. Kohus peab põhjendatuks arve nr 1823/13EE õigusabikulusid

11,3h x 120= 1356 euro ulatuses, millele lisandub tõlkekulu 41,62 eurot, telefonikulu 0,12 eurot.

Arve nr 2256/13EE summas 6156,40 eurot, ajaline kulu kokku 32,1 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 2256/13EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 7,4 töötunnile. Kostja esitab esmalt

vastuväited arve selgitusena toodud toimingute osas perioodil 02.07.2013-17.07.2013 (hageja

poolt koostatud selgitava tabeli esimene pool). Kostja peab selle perioodi toimingutest

põhjendatuks üksnes 15.07.2013 toimingut „Neljanda esialgse õiguskaitse taotluse koostamine“

2,1 h, 16.07.2013 toimingut „Esialgse õiguskaitse taotluse koostamine“ 0,5 h ja 16.07.2013

toimingut „Riigilõivu tasumine“ 0,1 h. Need toimingud on põhjendatud, sest need seonduvad

hageja poolt 16. juulil 2013 esitatud taotlusega hagi tagada (hageja korduv taotlus). Selle taotluse

kohus rahuldas 18. juuli 2013 määrusega. Ülejäänud toimingutega seonduvat ja arvel nr

2256/13EE kajastatud ajakulu perioodil 02.07.2013-17.07.2013 ei pea kostja põhjendatuks. Seda

põhjusel, et ülejäänud toimingud sel perioodil seonduvad hageja poolt 2. juulil 2013 esitatud

taotlusega hagi tagada. Kohus seda taotlust ei rahuldanud. Kostja kanda ei saa jätta neid

menetluskulusid, mis tekkisid seoses hagi tagamise avaldustega, mida kohus ei pidanud

põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt väljamõistetavaid menetluskulusid seoses

perioodiga 02.07.2013-17.07.2013 vähendada osas, mis vastab 5,8 tunnile. Mis puudutab perioodi

18.07.2013-26.08.2013 toiminguid, siis nendest toimingutest ei pea kostja põhjendatuks

31.07.2013 toimingut „Riigilõivu tasumine“ 0,1 h ja 15.08.2013 toimingut „Kohtuistungiks

valmistumine ja istungil osalemine“ 1,5 h. Esimese nimetatud toiminguga seoses jääb

arusaamatuks, millega seoses riigilõivu tasuti. Esialgse õiguskaitse taotlusega (mille kohus

rahuldas) seonduv riigilõiv ei saanud see olla, sest vastava lõivu tasumise toiming oli kajastatud

juba varasemal arvel. Teine nimetatud toiming – istungil osalemine – on arve toimingute

nimekirjas kajastatud topelt. Ühe ja sama toiminguga seonduvat kulu ei ole põhjendatud mõista

kostjalt välja topelt. Perioodil 18.07.2013-26.08.2013 tehtud toimingutega seonduvat kulu tuleb

eelnevast tulenevalt vähendada osas, mis vastab 1,6 töötunnile.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi korduvate hagi tagamise

avalduste esitamisel. Hageja on esitanud maakohtule korduvalt hagi tagamiseks avalduse

maakohtule (lisaks arves nr 1823/13EE nimetatud 28.06.2013 hagi tagamise avaldusele)

02.07.2013 esitas hageja maakohtule taotluse hagi tagamiseks, mille maakohus jättis 03.07.2013

kohtumäärusega rahuldamata. Samuti esitas hageja hagi tagamise avalduse maakohtule

08.07.2013, mille kohus jättis samuti 09.07.2013 kohtumäärusega rahuldamata. Kohus leidis,

kõikidel eelnimetatud juhtudel, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks TsMS §

377 lg-s 1 märgitud aluste esinemine. Põhjendatud ei ole m.h kohtukuluna 02.07.2013 ja

08.07.2013 tasutud riigilõivu summas 100 (50+50) eurot ja panga teenustasu 0,20 eurot

väljamõistmine kostjalt.

Samas peab kohus põhjendatuks 03.07.2013 toiminguna kohtumääruse analüüsimist 0,1h, samuti

09.07.2013 toiminguna kohtumääruse analüüsimist 0,1h ulatuses.

16.07.2013 (6 lk), mille kohus rahuldas 18.07.2013 kohtumäärusega. Kohus peab põhjendatuks

15.07.2013 ja 16.07.2013 õigusabi ajakulu kokku 2,7 h ulatuses. Samuti on põhjendatud

17.07.2013 kohtumääruse analüüsimine 0,2 h ulatuses. Seoses hagi tagamise avalduse

rahuldamisega maakohtu poolt 18.07.2013 on põhjendatud kohtukuluna välja mõista kostjalt ka

16.07.2013 tasutud riigilõiv 50 eurot ja panga teenustasu 0,20 eurot.

Kohus on seisukohal, et põhjendatud on 18.07.2013 toimingud 0,6 h ulatuses, 19.07.2013 0,8 h

ulatuses, 31.07.2013 0,1 h ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada kostjale, et 18.07.2013

kohtumääruse kohaselt kohustus hageja kohtumääruse täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole.

Seega on 31.08.2013 teostatud toimingu ”Riigilõivu tasumine” puhul tegemist kohtutäituri tasu

maksmisega summas 278 eurot (km/ta) kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel täiteasjas nr

022/2013/4682, mis tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 144 p 5 alusel välja mõista.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 24.07.2013 avalduse (2 lk), milles soovis asendada

maakohtu 18.07.2013 määruse punktiga 2 kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtu deposiitkontole

makstud summaga. Nimetatud avalduse analüüsimisele 29.07.2013 kulutatud aeg 0,4 h on kohtu

hinnangul põhjendatud.

06.08.2013 esitas kostja maakohtu 18.07.2013 kohtumäärusele määruskaebuse, millest

02.10.2013 loobus. 12.08.2013 ajakuluna märgitud määruskaebusega tutvumine on kohtu

hinnangul põhjendatud 0,5 h ulatuses.

15.08.2013 toimus kohtuistung kestvusega 20 minutit, kohus on seisukohal, et kohtuistungiks

ettevalmistamiseks, osalemiseks ja protokolliga tutvumiseks kulunud aeg kokku 3,3 h ei ole

põhjendatud, kohus peab põhjendatud ajakuluks 1,5 h. Protokollist (1 lk) nähtuvalt ei esitatud

uusi asjaolusid ega tõendeid.

23.08.2013 lõpliku seisukoha (7 lk) koostamine kohtule on põhjendatud 6 h ulatuses, kuna

tegemist on kokkuvõtliku ja asjaolusid kordava tekstiga.

Hageja on esitanud kostja 06.08.2013 määruskaebuse kohta 26.08.2013 arvamuse (6 lk), kohus on

seisukohal, et 12.08.2013 ajakulu on 5 h ulatuses põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks arve nr

2256/13EE õigusabikulusid 18 h x 120= 2160 euro ulatuses, millele lisaks tuleb kostjalt välja

mõista äriregistri kulud 2 eurot.

Arve nr 2621/13EE summas 404 eurot, ajaline kulu kokku 2,2 töötundi

Kostja vaidleb arve nr 2621/13EE menetluskulude põhjendatusele vastu ja palub kohtul

vähendada väljamõistetavat menetluskulu osas, mis vastab 0,6 töötunnile. Arve aluseks olnud

teenuse kirjelduses on üks toiming – Harju Maakohtu otsuse analüüsimine – toodud kaks korda.

Esimese toiminguna on märgitud „Harju Maakohtu otsuse analüüsimine. Kolmandale isikule

Valeri Roosnale ülevaate koostamine“, millega seonduv ajaline kulu oli 1 h. Teine teenuse

kirjelduses toodud toiming oli samuti „Kohtuotsuse analüüsimine“, kusjuures ajalise kuluna on

märgitud 0,6 h. Kostja on seisukohal, et sama toimingu topelt tegemisega seonduvat kulu ei ole

põhjendatud jätta kostja kanda. 0,6 töötunni osas on arve nr 2621/13EE seega põhjendamatu.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohus teinud lõpplahendi 17.09.2013 (15 lk), mille kohaselt

rahuldas kohus hagi. Hageja on õigusabikuluna märkinud kohtuotsuse analüüsimist, kohus on

seisukohal, et lõpplahendi puhul, millega rahuldata hagi täielikult on ajakuluks pigem sellega

tutvumine, milleks ei kulu aega rohkem, kui 1h. 01.10.2013 esitas kostja kohtule taotluse (0,5 lk),

milles palus kanda XXX AS-i poolt kohtu deposiitkontole tasutud 229 995,82 euro suurusest

tagatisest 226 011,42 eurot XXXLtd pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX (Unicredit Bank

Czech Republic, SWIFT: XXX) 17. septembril 2013 tsiviilasjas nr 2-12-21348 tehtud

kohtuotsuse täitmiseks. 14.10.2013 esitas hageja eelnimetatud taotlusele omapoolse seisukoha,

mille ajakulu 0,6h on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks arve nr 2621/13EE

õigusabikulusid 1,6h x 120= 192 euro ulatuses.

Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud kogusummas 11 478 eurot,

millele lisaks kohtuvälise kuluna riigilõivu 1950 euro, kohtutäituri kulud 278 euro (km/ta) ja

telefoni, tõlke jms kulud 569 euro ulatuses.

XXXmenetluskulude arve nr 400/13EE summas 1409,90 eurot km-ta, ajaline kulu kokku

10,20 töötundi

Kostja peab XXXpoolt nõutavaid menetluskulusid põhjendamatuks kogu ulatuses ja vaidleb neile

vastu. XXXkaasati asja menetlusse kostja poolel kolmanda isikuna. Kohtud pidasid

XXXkaasamist

põhjendatuks

–

ringkonnakohus

jättis

rahuldamata

hageja

ja

XXXmääruskaebused

maakohtu

määrusele,

millega

XXXkaasati

asja

menetlusse.

XXXmenetluskulud seondusid ainuüksi tema kaasamise vaidlustamisega. Kuivõrd need

menetluskulud olid põhjendamatud, ei saa XXXnõuda kostjalt nende kulude hüvitamist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kolmanda isiku menetluskuludeks 25.01.2013 kohtule

esitatud seisukoht (3 lk) ja 15.02.2013 määruskaebus maakohtu 31.01.2013 määrusele (6 lk).

Kostja on seisukohal, et XXX menetluskulude väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu kogu

ulatuses. Kohus on seisukohal, et XXX 25.01.2013 menetluskulud on põhjendamatud, kuna

kohtule ei nähtu esitatud menetlusdokumendist lepingulise esindaja olemasolu. Kohus juhib

kolmanda isiku tähelepanu, et menetluskulude tekkimine peab olema vastaspoolele ettenähtav ja

arvestatav,

seega

esindaja

olemasolul

peavad

olema

märgitud

vastavad

andmed

menetlusdokumendis. Mis puutub 15.02.2013 määruskaebusega seotud menetluskuludesse, siis

siinjuures asub kohus sarnasele seisukohale, mis arve nr 397/13EE puhul, milles on osutatud

hagejale õigusabi seoses 15.02.2013 esitatud määruskaebusega (6 lk) 31.01.2013 kohtumäärusele,

millega kohus kaasas XXX menetlusse kolmanda isikuna. Tallinna Ringkonnakohus jättis

maakohtu 31.01.2013 kohtumääruse jõusse, seega ei olnud põhjendatud määruskaebuse

esitamine. Kohus ei pea põhjendatuks sarnaselt hagejale ka kolmanda isiku menetluskulu

õigusabile seoses 15.02.2013 määruskaebuse esitamisega rohkem, kui 1h ulatuses. Kohus peab

põhjendatuks arve nr 400/13EE õigusabikulusid 1h ulatuses.

TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd

vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kuna 17.09.2013

kohtuotsusega jättis kohus menetluskulud kostja kanda, siis TsMS § 167 lg 1 alusel tuleb kostjalt

kolmanda isiku kasuks välja mõista õigusabikulu 1h ulatuses s.o 120 euro ulatuses.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt

VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kolmas isik esitanud kohtule TsMS § 177 lg 2

kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 2 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest,

s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS §

113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kohus peab vajalikuks märkida, et antud tsiviilasjas oli esitatud võlaõiguslik lepingu täitmisnõue.

Kuigi hageja on asunud seisukohale, et keskmisest keerukamat võlanõuet kinnitab kahe esindaja

olemasolu tsiviilprotsessis mõlemal poolel ei ole kohtu hinnangul tegemist keskmisest keerukama

tsiviilasjaga, mistõttu ka mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused ei olnud osaliselt

põhjendatud. Kohus möönab, et vaidluse aeganõudvaks osaks oli kahtlemata korrektse nõude

arvestuse esitamine ja tõendite maht.

Lisaks juhib kohus poolte tähelepanu, et Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-11-30285

asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatuse hindamine

tähendab seda, et kohtul tuleb kontrollida, kas avaldus on esitatud tähtaegselt ja kas avaldus

vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seejärel tuleb kohtul kontrollida, kas menetlustoimingud,

mille eest esindaja tasu väljamõistmist vastaspoolelt taotletakse, on reaalselt sooritatud ja kas

need olid vajalikud. Nii tuleb kohtul kontrollida, kas menetlustoimingud üleüldse tehti. Seejärel

tuleb kohtul hinnata, kas vastavate menetlustoimingute tegemine oli vajalik ja põhjendatud.

Näiteks juhul, kui pool koostab esindaja vahendusel menetlusliku taotluse, mida kohus peab

põhjendamatuks või mis jäetakse rahuldamata, siis tuleb tõsiselt kaaluda vastava toimingu

põhjendamatuks lugemist ja selle eest vastaspoolelt menetluskulu välja mõistmata jätmist isegi

siis, kui põhjendamatu taotluse esitanud pool saavutab lõppkokkuvõttes temale positiivse lahendi

tegemise ja menetluskulude vastaspoole kanda jätmise. Vastaspoolelt väljamõistmisele saavad

kuuluda üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik