3-13-1766/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-1766

Otsuse kuupäev

10. jaanuar 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Wilawander kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 13. juuni 2013 põllumassiivi piiri

kohapealse kontrolli akti nr 3713004 õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ Wilawander

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Jätta OÜ Wilawander kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 10. veebruaril 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PRIA muutis 2013. aasta alguses põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris

põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 piire ning toetusõiguslikke pindalasid.

Põllumassiivi nr 51858265956 maksimaalse toetusõigusliku pindalana määratleti 7,11 ha ja

põllumassiivi nr 51858237745 maksimaalse pindalatoetusõigusliku pindalana 1,35 ha.

2. OÜ Wilawander esitas 21. mail 2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) pindalatoetuse taotluse nr 11013370715, millega taotles muu hulgas ühtset pindalatoetust

ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust põllumassiivil nr 51858265956 asuval põllul nr 3 8,35

ha-le ja põllumassiivil nr 51858237745 asuval põllul nr 18 1,35 ha-le.

OÜ Wilawander teavitas 5. juunil 2013, et ei nõustu põllumassiivide nr 51858265956 ja

51858237745 toetusõiguslikke pindalade vähendamisega. PRIA märkis vastuses Wilawander OÜ

5. juuni 2013 kirjale, et põllumassiivid nr 51858265956 ja 51858237745 on andmete

täiendamiseks suunatud välikontrolli.

PRIA viis 13. juunil 2013 põllumassiividel nr 51858265956 ja 51858237745 läbi põllumassiivide

piiri kohapeale kontrolli, mille tulemused on vormistatud aktil nr 37 13 004. PRIA 17. juuni 2013

kirjaga teavitati Wilawander OÜ-d sellest, et vastavalt 13. juuni 2013 toimunud kohapealse

kontrolli tulemustele muudeti põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris põllumassiivide

nr 51858265956 ja 51858237745 piire ning põllumassiivide uued maksimaalsed toetusõiguslikud

pindalad on vastavalt 7,69 ha ja 1,27 ha.

3. OÜ Wilawander esitas 17. juunil 2013 PRIA-le muudatusavalduse, millega soovis muuta

taotlusel nr 11013370715 deklareeritud andmeid. Muudatusavaldusega vähendas OÜ Wilawander

põllumassiivil nr 51858265956 asuva põllu nr 3 pindala 8,35 ha-lt 7,69 ha-le ning põllumassiivil

nr 51858237745 asuva põllu nr 18 pindala 1,35 ha-lt 1,27 ha-le.

4. 18. juulil 2013 esitas OÜ Wilawander PRIA-le vaide vaidlustamaks põllumassiivide nr

51858265956 ja 51858237745 toetusõiguslikke pindalade vähendamist. Osaühing taotles, et

selgitataks välja tegelik toetusõiguslik pindala. PRIA selgitas 23. juuli 2013 vastuses Wilawander

OÜ vaidele põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 kontrollimise käiku ning

toetusõigusliku pindala vähendamise põhjuseid.

5. OÜ Wilawander esitas 22. augustil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 17. juuni 2013

otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 27. septembril 2013 määrusega

menetlusse.

Tartu Halduskohus tegi 9. novembril 2013 kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse muutmist

lähtuvalt kaebuse eesmärgist. Sellest tulenevalt soovitas kohus muuta kaebuse nõuet selliselt, et

taotleda PRIA põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli akti nr 3713004 õigusvastasuse tuvastamist.

19. novembril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse Wilawander OÜ avaldus, milles kaebaja taotleb

PRIA põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli akti nr 3713004 õigusvastasuse tuvastamist.

Tartu Halduskohus 21. novembril 2013 rahuldas OÜ Wilawander taotluse kaebuse muutmiseks

ning luges kaebuse nõudeks tuvastada PRIA 13. juuni 2013 põllumassiivi piiri kohapealse

kontrolli akti nr 3713004 õigusvastasus.

Kaebuse põhjendused

6. Põllumassiivide nr 51858265956 ja 51858237745 toetusõigusliku pindala vähendamine on

õigusvastane.

13. juunil 2013 põllumassiividel nr 51858265956 ja 51858237745 põllumassiivide piiri

kohapealset kontrolli läbiviinud PRIA ametnik otsustas, et osa karjamaad, millel kasvas

põõsasmaran, on toetusõiguslik samas kui osa karjamaad, millel samuti kasvas põõsasmaran ei

ole. Kaebaja on seisukohal, et selline tegevus ei vasta haldusmenetlust reguleerivatele normidele,

rikutud on kaalutlusõigust, lähtutud ei ole asjakohastest õigusaktidest ning kontrolli läbiviinud

ametnik on ületanud oma pädevust.

Kaebaja märgib, et põllumassiivid nr 51858265956 ja 51858237745 on läbinud ka varasemalt

pindalakontrolli, mille tulemusena põllumassiivil nr 51858265956 säilis endine pindala ja

põllumassiivi nr 51858237745 pindalaks kinnitati 1,60 ha. Mõlema põllu pinnad loeti

nõuetekohaseks koos seal kasvava taimestikuga.

Kaebaja ei nõustu PRIA väitega, et vaidlusalustel põllumassiividel ei olnud karjatatud loomi.

Põllumajandusamet on teostanud igal aastal kõikide põldude ja karjatavate loomade üle

järelvalvet.

Kaebaja on seisukohal, et tema tegevus võimaldab teostada nõuetekohast karjatamist ning

kaitsealuse taimeliigi säilimist.

Vastustaja vastuväited

7. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. PRIA

toiming, millega on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris muudetud põllumassiivide

nr 51858265956 ja nr 51858237745 piire ja maksimaalseid toetusõiguslikke pindalasid on

õiguspärane.

8. Põllumajandusministri 15. veebruari 2010 määruse nr 8 „Põllumassiivi piiripunktide

määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala

määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“

(määrus nr 8) § 5 lg 1 kohaselt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala

määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide

koordinaatide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 ha suurune

maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik.

Põllumassiivide nr 51858265956 ja nr 51858237745 piiridest ja maksimaalsest toetusõiguslikust

pindalast on välja arvatud alad, mis olid tihedalt põõsasmarana põõsastega kaetud ja kus

põõsasmarana põõsaste vahel puudus rohumaataimestik ning kus ei olnud seetõttu

põllumajanduslikku tootmist määruse nr 8 § 5 lõike 1 mõttes võimalik teostada. PRIA selgitab, et

põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on mitmeaastane heitlehine põõsas, mis kasvab 0,1–1 m, eriti

soodsates oludes kuni 1½ m kõrguseks. Liigtihedalt põõsasmarana taimedega kaetud ala ei ole

võimalik niita, karjatada, sellisele maale ei ole võimalik külvata põllumajanduskultuure ning

sellist maad ei ole võimalik hoida mustkesas.

Samas alad, kus põõsasmarana põõsad ei kasvanud liigtihedalt ning kus põõsasmarana taimede

vahel oli rohumaadele omaseid taimi, s.t alad, mida oli võimalik karjatada, on jätkuvalt

põllumassiivide toetusõigusliku pinna sees.

9. PRIA märgib, et keskkonnaministri 19. mai 2004 määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide

kaitse alla võtmine“ § 1 lõike 2 punkti 48 kohaselt kuulub põõsasmaran (Potentilla fruticosa) III

kaitsekategooria katteseemnetaimede (Angiospermae) nimekirja. Looduskaitseseaduse § 55

lõikest 8 tulenevalt on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja

loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, keelatud. Seega on

välistatud põõsasmaranaga kaetud maa nõuetekohane hooldamine, sellist maad ei saa üles harida,

samuti ei saa sellist ala niita, kuna see sellisel juhul hävitataks kaitsealused põõsasmarana taimed.

Liigtihedalt põõsasmaran põõsastega kaetud alasid ei saa kasutada ka loomade karjatamiseks,

kuna põõsasmaran ei ole loomasöödaks kasutatav kultuur.

10. Vastustaja ei nõustu kaebajaga nagu oleks PRIA väitnud, et põllumassiividel nr 51858265956

ja nr 51858237745 ei ole karjatamist teostatud. PRIA hinnangul on nimetatud põllumassiivide

pinnal karjatamine toimunud nende põllumassiivide toetusõiguslikel pindadel, ent mitte pindadel,

kus põõsasmaran kasvas liigtihedalt.

11. Kaebaja viide 2011. aastal toimunud kontrollile põllumassiividel nr 51858265956 ja nr

51858237745, mille tulemusena säilis põllumassiivil nr 51858265956 endine pindala ja

põllumassiivi nr 51858237745 pindalaks kinnitati 1,60 ha, on asjakohatu. Vastustaja hinnangul ei

ole 2011. aastal ning 2013. aastal põllumassiividel nr 51858265956 ja nr 51858237745 esinenud

olukordi võimalik omavahel võrrelda, kuivõrd kaheaastase perioodi vältel on võimalikud

märgatavad maa seisundi muutused. PRIA leiab, et tõenäoliselt on alad, mis on 2013. aasta

kontrollis tuvastatud liigtihedalt põõsasmaranaga kaetuks, olnud 2011. aastal kaetud

põõsasmarana põõsastega vähemal määral, mistõttu olid sellised alad 2011. aastal

toetusõiguslikud.

Kohtu seisukoht

12. Pooltel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt määranud põllumassiivide nr

51858265956 ja nr 51858237745 pindalad, vähendades neid varasemaga võrreldes. Kaebaja on

21. mail 2013 esitanud pindalatoetuse taotluse nr 11013370715, taotledes muu hulgas ühtset

pindalatoetust ja mahepõllumajandusliku tootmise toetust nimetatud põllumassiividel asuvate

põldude eest. Kaebaja kasutuses olevate põllumassiivide pindala vähendamine riivab kaebaja

õigusi, sest tulenevalt euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) §

14 lg 2 p-st 2 võib ühtset pindalatoetust taotleda vaid sellise põllumajandusmaa eest, mille andmed

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud. Sama põhimõte tuleneb vastavalt ka

põllumajandusministri 21. veebruari 2013. a määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse,

põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise

ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ (määrus nr 10) § 2

lg-st 1 ja põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku

tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus

nr 44) § 2 lg-st 1.

13. Vastavalt ELÜPS § 89 lg-le 3 on põllumassiiv maastikul eristuvate püsivate objektide,

katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb

ühest või mitmest põllust. Põllumassiivi piirid ja tunnused kantakse põllumassiivi kaardile,

kusjuures põllumassiivi kaart on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri osa (ELÜPS §

89 lg 2).

Tulenevalt ELÜPS § 89 lg-st 5 on põllumajandusministri pädevuses põllumassiivi piiripunktide

määramise, põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise ja

toetusõigusliku pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja

nende esitamise korra kehtestamine. Põllumajandusministri 15. veebruari 2010. a määrusega nr 8

ongi kehtestatud „Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning

põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise

kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 8).

14. Määruse nr 8 § 1 lg 2 järgi koostab PRIA põllumassiivi kaardi, korraldab põllumassiivi

piiripunktide ja toetusõigusliku pindala määramise ning annab põllumassiivile numberkoodi.

Tulenevalt määruse nr 10 § 6 lg-test 2 ja 3 on PRIA õigustatud ja kohustatud läbi viima toetuse

taotlejate kohapealse kontrolli kas paikvaatluse või kaugseire korras, selgitamaks kas toetuse

taotlemise nõuded on täidetud. Mahepõllumajandusliku tootmise osas tuleneb sama määruse nr 44

§-st 7.

Seega on vastustajal pädevus nii põllumassiivi piiripunktide, kui ka toetusõigusliku pindala

määramiseks ning põhjendamata on kaebaja väide, et põllumassiivide pindala vähendamisel ületas

vastustaja oma pädevust.

15. Määruse nr 8 § 5 lg 1 järgi põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise

korral võetakse aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide

koordinaatide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 ha suurune

maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupp, kivihunnik jne).

Sättest tuleneb otseselt, et põllumajanduslikuks tootmiseks mittekõlblikud alad tuleb

toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata. Kui tuvastatakse, et osal põllumassiivi kuuluvast

põllumaast ei ole põllumajanduslik tootmine võimalik, siis ei ole PRIA-l õigust seda osa

põllumaast toetusõigusliku pindala hulka arvata. Seega ei ole toetusõigusliku pindala

vähendamisel määruse nr 8 § 5 lg-s 1 nimetatud alusel tegemist vastustaja kaalutlusotsusega.

Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja etteheited kaalutlusõiguse rikkumise kohta kaebaja kasutuses

oleva põllumaa toetusõigusliku pindala vähendamisel.

16. Vastustaja on põhjendanud toetusõigusliku pindala vähendamist sellega, et toetusõigusliku

pindala hulgast välja arvatud põllumaal kasvab põõsasmaran sedavõrd tihedalt, et selle vahel

puuduvad rohttaimed ning seetõttu ei ole põllumaad võimalik karjatamiseks kasutada.

17. Pooltel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluses (s.o toetusõigusliku pindala hulgast välja

arvatud) osas kasvab põllumassiividel nr 51858265956 ja nr 51858237745 põõsasmaran.

Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“

§ 1 lõike 2 punkti 48 kohaselt kuulub põõsasmaran (Potentilla fruticosa) III kaitsekategooria

katteseemnetaimede (Angiospermae) nimekirja. Vastustaja on selgitanud, et põõsasmaran

(Potentilla fruticosa) on mitmeaastane heitlehine põõsas, mis kasvab 0,1–1 m, eriti soodsates

oludes kuni 1½ m kõrguseks (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5%C3%B5sasmaran).

Kaebaja on samuti kinnitanud, et põõsasmaran kasvab vaidlusalusel põllumaal põõsastena, kuid

leidnud, et karjatamine põõsaste vahel on siiski võimalik.

18. Põõsasmaran

on

kantud

III

kaitsekategooria

katteseemne

taimede

nimekirja.

Looduskaitseseaduses § 55 lg-st 8 tulenevalt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja

selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas. Põõsasmarana kaitseks kehtivate looduskaitseliste piirangute tõttu nõustub kohus

vastustajaga selles, et põõsasmaranaga kaetud maad ei ole võimalik nõuetekohaselt hooldada,

sellist maad ei saa üles harida ega niita, kuna see sellisel juhul hävitataks kaitsealused

põõsasmarana taimed. Liigtihedalt põõsasmaran põõsastega kaetud alasid ei saa kasutada ka

loomade karjatamiseks, kuna põõsasmaran ei ole loomasöödaks kasutatav kultuur.

Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktiga (tl 51) on tõendatud, et toetusõigusliku pindala

hulgast on välja arvatud üksnes need alad, millel põõsasmaran kasvab sedavõrd tihedalt, et maa-

ala hooldamine karjatamise või niitmise teel ei ole võimalik. Kohapealse kontrolli tulemust

kinnitavad kohapeal tehtud fotod (tl 52-59). Toetusõigusliku pindala vähendamist on kaebajale

täiendavalt selgitatud 23. juulil 2013 saadetud e-kirjas (tl 8). E-kirjas märgitakse, et

toetusõigusliku pindala hulgast on välja arvatud need alad, millel ei kasva põõsasmarana taimede

vahel teisi taimeliike.

19. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest nähtuv teave lükkaks ümber PRIA

poolt läbiviidud põllumassiivi kohapealse kontrolli tulemused.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et põllumassiividel nr 51858265956 ja nr 51858237745 on võimalik

loomi karjatada. Vastustaja on pidanud karjatamist võimatuks üksnes osal põllumaast.

Kaebaja kinnitusel kasvab põõsasmaran põllumassiividel puhmastena, mida kariloomad söömise

käigus kärbivad ja puhmaste vahel kasvab madalaks söödud rohi. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja

väitest järeldada, et kogu põllumassiivide nr 51858265956 ja nr 51858237745 ala oleks sellisel

viisil karjatatav. Kaebaja on jätnud tähelepanuta toetusõigusliku pindala vähendamise aluseks

olnud asjaolu, s.o põõsasmarana liigtiheduse ega ole selgitanud millisel viisil saab karjatamine

toimuda alal, kus põõsasmarana vahel teisi rohttaimi ei kasva.

Ka asjaolu, et 2011. aastal läbiviidud põllumassiivi kohapealse kontrolli käigus (tl 20, 21) loeti

toetusõiguslikuks põllumassiivid suuremas ulatuses, ei tõenda, et vastustaja oleks 2013. aastal

toetusõiguslikku pindala õigusvastaselt vähendanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et

vaidlusaluste alade taimestik põõsasmarana tiheduse ja teiste taimede osas 2013. aastal oleks

identne kaks aastat varasemaga. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et põõsasmaran, mis ei ole

loomasöödakultuur, võis kasvukohas saavutada soodsama positsiooni rohttaimede ees, mida

loomad karjatamise käigus piirasid.

20. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et vastustaja on toetusõigusliku pindala vähendamisel

rikkunud põhjendamiskohustust.

Toetusõigusliku pindala vähendamine on vastustaja toiming. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §

107 lg 1 järgi toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või

vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Isikul, kelle õigusi toiming piirab on õigus

nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist, teatades sellest haldusorganile kirjalikult viivitamata

pärast toimingust teadasaamist (HMS § 108 lg-d 1 ja 2).

Käesoleval juhul on toetusõigusliku pindala vähendamise faktilisest alusest kaebajat teavitatud nii

põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktiga, kui ka hiljem e-kirjaga. Toimingu õiguslikust

alusest kaebajat eraldi teavitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei muuda see siiski toimingut

õigusvastaseks olukorras, kus toimingu teostamiseks õiguslik alus tegelikult eksisteerib.

Sellelaadne minetus põhjenduskohustuse täitmisel ei tooks kaasa ka haldusakti materiaalset

õigusvastasust ega annaks alust akti tühistamiseks (HMS § 58).

21. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA 13. juuni 2013 põllumassiivi piiri kohapealse

kontrolli akt nr 3713004 on õiguspärane.

Kaebus jääb rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

Kohtunik