2-13-35307/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-35307

Tsiviilasi

AS

VKG Soojus

hagi

J. Azbukovi, A. Pruunsi,

A. Stružia ja V. Škaleta vastu võlgnevuse tasumise

nõudes

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus

1817,80 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. novembri 2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Allan Pruuns’i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant: Allan Pruuns (IK XXX, elukoht: XXX );

Vastustaja: AS VKG Soojus (RK 10160791, asukoht:

Ritsika 1 31027 Kohtla-Järve), lepinguline esindaja Silver

Peepmaa

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Allan Pruuns’i poolt tsiviilasjas nr 2-13-

35307 Viru Maakohtu 14. novembri 2013 otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

tagastada apellatsioonkaebus Allan Pruuns’ile.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Allan Pruuns on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

14. novembri 2013 otsuse peale, millega rahuldati AS VKG Soojus hagi ja mõisteti

A. Pruunsilt VKG Soojus AS-i kasuks välja võlgnevus 144,77 eurot. Ülejäänud kostjad

J. Azbukov, A. Stružia ja V. Škaleta ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust

esitanud. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Apellant vaidlustab maakohtu otsuse temalt 144,77 euro väljamõistmise osas ning samuti

osas, millega kohus mõistis kaaskostjalt A. Stružialt välja 120,31 eurot. Apellant on

seisukohal, et võlgnevus on tekkinud üksnes seetõttu, et A. Stružia on jätnud hageja

(vastustaja) teenuste eest nõutavas ulatuses tasumata. Apellant tugineb asjaolule, et kasutab

vastustaja teenuseid üksnes osaliselt ning tema korteris kaugkütte elementide demonteerimine

toimus kõigi korteriomanike kirjalikul nõusolekul. Seega on apellant seisukohal, et maakohus

on ebaõigesti jaotanud korteriomanike vahel vastustaja poolt tarnitud soojusenergia kulud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Allan Pruuns-i poolt Viru Maakohtu 14. novembri 2013 otsuse

peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt

hageja põhinõude suuruseks 534,41 eurot, hageja ei nõudnud kostjatelt viivise tasumist. Viru

Maakohtu 14. novembri 2013 otsuses on hagi hinnaks märgitud 1817,80 eurot, kuid sellise

hagihinna kujunemine ei ole asja materjalide põhjal jälgitav. Ringkonnakohus leiab, et TsMS

§-de 122 ja 124 alusel tuleb hagihinnaks lugeda 534,41 eurot. Seega on tegemist

lihtmenetluse asjaga.

Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis

ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks.

Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest

tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et

tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba

andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule

ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud

menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa

tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi

või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on põhjendatud ja motiveeritud.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et AS VKG Soojus ja kostjate vahelisi suhteid

reguleeris 11.04.2011.a leping, mille sõlmis kostjate nimel korteriomanike ühisuse valitseja

J. Legzdina. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et asjas ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid sõlminud korterelamu kaasomanikena ja

korteriomanikena kokkuleppe, millega oleks kaldutud kõrvale KOS § 13 lg-s 1 sätestatud

regulatsioonist. Korteriomanikel oli kohustus tasuda soojusenergia eest võrdeliselt neile

kuuluva kaasomandi osa suurusega.

Eeltoodust ei anna alust kõrvale kalduda kostja (apellandi) esitatud dokumendid, mille

kohaselt on temale kuuluv korter nr 2 lülitatud 2005. aastal keskküttesüsteemist välja ning

teised korteriomanikud on 18.11.2005.a andnud selleks nõusoleku. Leping, millest tulenevad

Ahtme mnt 68 korteriomanike kohustused AS VKG Soojus ees, on sõlmitud 11.04.2011.a.

Hagejal on õigus tugineda lepingule ning hageja õigusi ei mõjuta see, kas ja kuidas on

korteriomanikud omavahelises suhtes otsustanud soojatarbimise kulud jaotada. Samuti ei ole

ainuüksi

nõusoleku

andmine

korteri

küttesüsteemist

väljalülitamiseks

käsitatav

korteriomanike kokkuleppena soojatarbimise kulude KOS § 13 lg-s 1 sätestatust erineva

jaotamise kohta.

5. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS §

638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/