2-13-45277/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-45277

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus

XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja-võlausaldaja:

Eesti

Vabariik

(Maksu-

ja

Tolliameti kaudu, asukoht Narva mnt 9j, 15176 TALLINN,

lepingulised esindajad Andres Jermošin ja Olivia Kranich,

e-post kohtumenetlus@emta.ee)

Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX

Võlgniku esindaja: XXX(elukoht XXX, e-post: XXX)

Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Mari Männiko

(Advokaadibüroo LEXTAL, asukoht Rävala pst 4 10143

TALLINN, e-post: mari.manniko@lextal.ee).

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida XXXOÜ ja kustutada Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Mari Männikole.

4. Pärast XXXOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Mari Männiko ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata XXXOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks kümneks aastaks juhatuse

liige XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

6. Määrata XXXOÜ ajutise halduri Mari Männiko töötasuks 1 300 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 429 eurot ja hüvitada ajutise halduri vajalike kulutuste

katteks 95 eurot, kokku 1 824 eurot.

7. Ajutise halduri tasu summas 1 824 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks 429 eurot) ning

kulutuste hüvitis 95 eurot välja mõista XXXOÜ juhatuse liikmelt XXX Mari

Männiko

kasuks

(mis

tuleb

kanda

Advokaadibüroo

LEXTAL

OÜ

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX).

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole

XXXXXXXXXX, viitenumbriga 1200000016 tema poolt 08.11.2013 tasutud

deposiit 2 000 eurot.

9. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

27.09.2013 esitas Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu Harju Maakohtule avalduse

XXX OÜ püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks ja pankroti väljaskuulutamise nõudes.

04.10.2013 kohtumäärusega võttis kohus Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti kaudu avalduse

menetlusse. 06.11.2013 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Mari Männiko.

Ajutise halduri aruanne

21.11.2013 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande. Ajutine

pankrotihaldur on seisukohal, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik on asutatud 02.01.2006. Asutajaks ja juhatuse liikmeks

oli perioodil 02.01.2006 kuni 12.02.2008 ning 07.04.2008 kuni 05.01.2010 XXX(isikukood

XXX). Perioodil 02.01.2006 kuni 05.01.2010 oli juhatuse liikmeks XXX(XXX) ja perioodil

05.01.2010 kuni tänaseni on juhatuse liikmeks XXX(isikukood XXX). Äriühingu

registreeritud asukohaks on XXX, Tallinn . Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt võlgnikul

kinnisvara puudub. Maanteeameti andmetel pole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid

ega alla 12- meetriseid väikelaevu. Äriregistrist ei nähtu, et võlgnikule kuuluksid osalused

mõnes äriühingus. Võlgnikul on arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank,

mille saldo on 5,65 EUROT. Muud vara võlgnikul ajutise menetluse käigus välja selgitada ei

õnnestunud. Võlgnikul on maksuvõlg, mis koos intressiga on 201 509,36 eurot, millele

lisandub intress summas 68 684,92 eurot, kokku 270 194,28 eurot; AS EMT ees on võlgnikul

võlgnevus summas 849,53 eurot. Ajutise menetluse käigus on välja selgitatud kohustusi

kokku summas 272 437,21 eurot. Ajutise halduri hinnang majanduslikule olukorrale ja

maksejõulisusele, samuti võlgniku tegevuse jätkamisele ja tervendamise võimalustele.

Käesoleval hetkel ajutise halduri kasutuses olevaid materjale hinnates on ajutine haldur

seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ning maksejõuetus ei ole

ajutise iseloomuga. Analüüsides võlgniku pangaväljavõtet on ajutine haldur seisukohal, et

majandustegevus katkes juba 2010 aasta suvel. Võlgniku 2010 ja 2011 majandusaasta

tulemused olid kahjumlikud. Võlgniku suhtes on täitemenetluse registri andmetel algatatud

järgmised täitemenetlused: AS EMT 849,53 eurot nõudes; Eesti Energia AS 1 393,40 eurot

nõudes. Haldurile on esitatud bilanss seisuga 6.11.2013, mis kajastab kohustusi summas 270

478,28 eurot. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2011 majandusaasta

kohta, ning millest ei nähtu, et võlgnikul oleks 2011 aastal majandustegevus olnud. Samas ei

nähtu 2011 bilansis ka maksuvõlg, mis on EMTA andmetel tekkinud juba 22.10.2010.

Pankrotiavalduse kohaselt on perioodil jaanuar 2010 kuni juuli 2013 esitatud EMTA-le

sotsiaalmaksudeklaratsioone (TSD) kui ka käibedeklaratsioone, mis viitavad sellele, et

äriühingu majandustegevus nendel perioodidel siiski toimus. Halduri järelepärimisele esitas

võlgnik 2013 aasta TSD deklaratsioonid, millest nähtub nagu oleks võlgnikul olnud 2013

aastal olenevalt perioodist 7-8 töötajat. Halduri küsimusele, mille eest maksti töötajatele

palka kui võlgnikul puudus 2009 aastal majandustegevus ning 2011 aastal oli vara 0 eurot ja

tegevus puudub, ei oska võlgnik vastata.

Võlgnik selgitab oma vastuses halduri järelepärimisele 21.11.2013 järgnevat: XXXOÜ

tegeles ehitustegevusega ja palkmajade tootmisega, omades suurt kliendibaasi Eestis. Minu

soov oli laieneda Euroopasse, Aasiasse ja Venemaale, kuid see on teatavasti väga aja ja raha

kulukas. Plaanide elluviimiseks kasutasin paljude erinevate töötajate abi, kuid asjad ei

sujunud ikkagi minu soovide järgi. Töötajate valikul lähtusin keeleoskusest ja kontaktidest

maailmas üldiselt. Samadel põhjustel olen ise samuti elanud mitmes Euroopa riigis viimaste

aastate jooksul. Ma ei arva, et ka praeguses seisus on täiesti võimatu ettevõte raskest

olukorrast välja tuua, kuna suures mahus internetiportaalides ja paberkandjatel olen teinud

väga palju reklaami just firma nimele, kuid see võib võtta mitmeid aastaid. Seega on raske

anda hinnangut, kas ma juhatuse liikmena oleksin tänaseks pidanud esitama ise

pankrotiavalduse, kuna ma jätkuvalt loodan, et tehtud investeeringutest tõuseb kunagi tulu.

Alles hiljuti sain koostööpakkumise Tai investeerimisfirmalt, eelmisel kuul käis minu

äripartner Hong Kongis kaubandus läbirääkimisi pidamas, olen selle konkreetse ettevõtte

juhina saatnud töötaja isegi Pakistani kohapeale suhteid looma jne. Halduri hinnangul ei ole

eluliselt usutav, et äriühing, kellel on 270 000 eurot suurune maksuvõlg oleks võimeline

majandustegevuse taastama. Kuna vara on nii 2011 aastal kui 2013 aastal 0 eurot

(majandusaasta aruandes kajastatud 2 500 eurot suurune vara ei kajastu pangakontol ega

kassas ning haldur eeldab, et see vara puudus juba 2011 aastal), siis ei ole võlgniku selgitused

tehtud investeeringutest eluliselt usutavad. Haldur on seisukohal, et töötajatele palga

maksmine ei ole samuti eluliselt usutav, sest võlgnikul puudus tegevus ja sellest tulenevalt ka

vara, et deklareeritud palku maksta. Raha (palkade) tasumine ei nähtu pangakontodel

(pangakontod on alates 2010 arestitud), samuti kinnitab võlgnik, et tal puudub kassaraamat,

millest võiks nähtuda palkade maksmine sularahas. Halduri käsutuses ei ole dokumente, mis

otseselt lubaksid viidata majandustegevusele, pigem on haldur seisukohal, et tegemist on

näiliselt makstud palkadega. Maksudeklaratsioonide esitamine ei ole vältimatult tõendiks

majandustegevuse toimimise kohta. Ajutise menetluse käigus kogutud informatsiooni põhjal

leiab haldur, et võlgniku raamatupidamine on korraldatud ebarahuldavalt ega vasta kehtivatele

nõuetele. Haldur nõustub pankrotiavalduses toodud väitega, et esitatud majandusaasta

aruanded ei kajasta võlgniku majandustegevust objektiivselt. Majandusaasta aruanne ei

kajasta maksuvõlga ega töötajatele väidetavalt tehtud väljamakseid. Tegemist võib olla KarS

§ 281 sätestatud kuriteoga. Raamatupidamise ebarahuldav korraldamine võib olla KarS § 381¹

sätestatud kuriteoks. Ajutise menetluse käigus ei ole võimalik anda hinnangut asjaolule, kas

2013 aastal tööjõuga seotud maksud on deklareeritud reaalselt tööd teinud isikute eest või on

tegemist fiktiivsete töösuhetega. Kuna võlgnikul puuduvad dokumendid, siis ei saa haldur

anda hinnangut töösuhete olemasolule või nende puudumisele. Juhul, kui võlgnik deklareeris

fiktiivseid makse töösuhete eest, mida tegelikult ei eksisteerinud, võib olla tegemist nii raske

juhtimisvea kui KarS § 384 sätestatud kuriteoga, kuivõrd võlgniku juhatuse liige on

põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmisega põhjustanud

võlgniku maksejõuetuse. Haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22

lõige 5 tähenduses on nii rasked juhtimisvead kui kuriteotunnustega teod. Ajutise menetluse

käigus ei saa anda lõplikku hinnangut tagasivõitmise võimalustele. Haldur ei välista, et kui

leiab kinnitust asjaolu, et võlgnik on deklareerinud fiktiivseid makse võib olla tegemist kahju

nõude alusega võlgniku juhatuse liikme suhtes. Samas märgib haldur, et ei näe kahju nõudel

väga suurt perspektiivi, sest võlgniku juhatuse liige XXXon varatu (avalikest registritest

kättesaadavatel andmetel ja isiku enda kinnitusel) ning EMTA avalduse alusel on tema suhtes

algatatud füüsilise isiku pankrotimenetlus. Seega isegi juhul, kui kahjunõude alused leiaksid

kinnitust ning võimalik kohtuvaidlus oleks edukas puuduvad XXX vahendid võimaliku

kohtuotsuse täitmiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlus läbi viia ja

haldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata

juhindudes PankrS § 29. Võlgniku juhatuse liige on andnud nõusoleku menetluskulude

kandmiseks. Kuna juhatuse liikme suhtes on algatatud pankrotimenetlus, siis läheb ajutise

halduri määramisega kontroll vara käsutamise üle ajutisele haldurile. Haldur palub ajutise

menetluse kulud kanda kohtudeposiidi arvelt.

03.12.2013 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu kohtule taotluse tasutud

deposiidi summas 2 000 eurot tagastamiseks, kuna maksuhaldurile teadaolevalt on XXX ees

02.12.2013 tasunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused XXX OÜ.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab,

XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 272 437,21

eurot ulatuses ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on

kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole

asjas tuvastatud.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi XXXOÜ pankrotimenetlusest

huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXXOÜ pankrotimenetluse

kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul. Teade nimetatud

ettepaneku

kohta

on

avaldatud

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

26.11.2013.

Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

XXXOÜ maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine pankrotihaldur PankrS § 22 lõige 5

tähenduses raskeid juhtimisvigu kui ka kuriteotunnustega tegusid.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes

on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1

ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on 21.11.2013 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 14,27 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 91,10 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1 300 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 429 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (fotokoopiad, muu arvestuslik

bürookulu) katteks palub ajutine haldur hüvitada 95 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri

nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga

ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele

vastu vaielnud. Võlgniku juhatuse liige XXX on 26.11.2013 toimunud kohtuistungil teatanud,

et nõustub ajutise halduri seisukohtadega ning taotlusega ajutise halduri töötasu ja kulutuste

arvestusega ning ta kohustub tasuma ajutisele haldurile kohtu poolt määratud töötasu ja tehtud

kulutused. Võlausaldaja teatas, et ei soovi tasuda ajutise halduri tasu ja kulutusi deposiiti

makstud raha arvelt ning taotleb deposiidi tagastamist.

XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste

katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4, TsMS

§ 146 lg 1 p 2 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 1 300 eurot (millele lisandub

sotsiaalmaks 429 eurot) ning kulutuste hüvitise 95 eurot Mari Männiko kasuks välja võlgniku

juhatuse liikmelt XXX.

PankrS § 30 lg 4 kohaselt tuleb Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu tagastada

08.11.2013 tasutud deposiit summas 2 000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel

Kohtunik