3-11-1791/131 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1791

Haldusasi

XXXXXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-

ja tollikeskuse 08.04.2011 maksuotsuse nr 12.2-

3/1808-51 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: XXXXXX

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-1791. Te-

ha asjas uus otsus.

3. Jätta XXXXXX kaebus rahuldamata.

4. Jätta XXXXXX taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksu- ja Tolliametilt

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 21. jaanuaril 2014. a,

välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastukassatsioonkaebuse

võib

esitada

päeva

jooksul

kassatsioonkaebuse

vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

3-11-1791

2(16)

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lääne maksu- ja tollikeskus (LäMTK) kontrollis

09.02.2010 korralduse nr 12.2-3/1808-1 alusel XXXXXX vedelkütuse (bensiin, diiselkütus,

eriotstarbeline diiselkütus, kerge kütteõli) tehinguid ja tehingutest tuleneva käibe- ja tulumak-

su arvestamise ja tasumise õigsust perioodil juulist kuni oktoobrini 2008. a. LäMTK koostas

06.12.2010 kontrollakti nr 12-3/1808-46. XXXXXX esitas 21.12.2010 ja 17.01.2011 eriarva-

mused kontrollaktile.

2. LäMTK määras 08.04.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/1808-51 XXXXXX täiendavalt

tasumisele käibemaksu 191 833,43 eurot ja tulumaksu 104 088,17 eurot. Maksuotsuse põh-

jendused olid järgmised.

Kontrolli käigus tuvastati, et XXXXXX arvestas perioodil juulist kuni oktoobrini 2008 tehin-

guid OÜ Premium Masters, OÜ ASW Baltic ja OÜ ASW Invest rekvisiitidega vormistatud

arvete alusel, arvestades arvetel märgitud käibemaksu summad sisendkäibemaksu hulka, ja

tegi arvete alusel väljamakseid. XXXXXX raamatupidamises kajastatud OÜ Premium

Masters, OÜ ASW Baltic ja OÜ ASW Invest rekvisiitidega vormistatud dokumentide alusel

pole tehinguid toimunud. XXXXXX juhatuse liige oli teadlik, et kütust pole soetatud arvetel

märgitud isikutelt ja juhatuse liikme nõusolekul olid arved vormistatud varifirmade nimele.

OÜ Premium Masters, OÜ ASW Baltic ja OÜ ASW Invest nimel vormistatud kütus on

XXXXXX poolt soetatud Läti äriühingutelt. XXXXXX tõi Lätist kütuse oma transpordiga,

paigutas kütuse endaga soetud OÜ-sse Viljandi Naftabaas, tegi OÜ Premium Masters, OÜ

ASW Baltic ja OÜ ASW Invest pangakontodele rahalisi väljamakseid, et nimetatud äriühin-

gute pangakontode kaudu oleks võimalik maksta aktsiisimaksu ja kütuse transpordi- ja laoku-

lu eest. OÜ ASW Invest arvetel märgitud kütuse osas on tõendatud, et kütust pole OÜ-lt ASW

Invest soetatud ja samuti ei ole tuvastatav, kelle käest ja millistel tingimustel kütus tegelikult

soetati. OÜ Premium Masters, OÜ ASW Baltic ja OÜ ASW Invest ei tegutsenud iseseisvate

majandusüksustena, neil polnud vahendeid ettevõtluse jätkamiseks ja rahalised ülekanded on

tehtud XXXXXX laekunud summade arvelt.

3. MTA 29.06.2011 vaideotsusega nr 6-1/248-3 jäeti LäMTK 08.04.2011 maksuotsus jõus-

se ja tehti LäMTK-le ettekirjutus väljastada vaide esitajale OÜ Premium Masters, OÜ ASW

Baltic ja OÜ ASW Invest maksudeklaratsioonid ning otsused osades, millele on vaide esitaja-

le maksu määramisel tuginetud või millele on maksuotsuses viidatud.

4. XXXXXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus LäMTK 08.04.2011 mak-

suotsuse nr 12.2-3/1808-51 tühistada ja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Kae-

buse põhjendused olid järgmised:

1) vaidlust ei ole selle üle, et kaup on saadud ja kauba eest on tasutud just neile äriühingutele,

kes on arved kauba eest väljastanud. Raha jõudmine nende äriühingute kontodele ei ole kaht-

luse all. OÜ Premium Masters juhatuse liige J. U. ning ASW Baltic OÜ ja ASW Invest OÜ

3-11-1791

3(16)

juhatuse liige E. K. kinnitavad tehingute toimumist. Samuti kinnitab tehingute toimumist ja

enda seotust nende tehingutega OÜ Premium Masters volitatud isik A. A. . Kinnitused on

allkirjastatud notari juures, mistõttu on tõendatud allkirjastaja isik, samuti see, et allkirjasta-

mine on toimunud vabatahtlikult. Kinnituste koostamine toimus kinnituste andjate ja kaebaja-

ga koostöös. Kinnituseks tehingute toimumise kohta tuleb pidada ka tehingutest tuleneva käi-

be deklareerimist käibedeklaratsioonides müüjate poolt. Enamikel juhtudel on müüjad dekla-

reerinud käivet oluliselt suuremas summas, kui on müüdud kaebajale, st müüjatel pidi olema

ka teisi kliente. Vaid ühel korral ASW Invest OÜ puhul on deklareeritud täpselt see summa,

millises summas on kaebajale müüdud kütuse eest arve esitatud (2008 september). Lisaks

kinnitavad tehingutega vahetult kokku puutunud muud isikud nende tehingute toimumist. Rii-

gikohtu praktikast tuleneb üheselt, et kui kaup on saadud, selle eest on tasutud ja pooled kin-

nitavad tehingu toimumist, siis ei saa maksuhaldur tugineda ainuüksi hoolsuskohustuse rik-

kumisele, võimalikele muudele puudustele või müüja käitumisele. Seega kui maksuhaldur

soovib kahtluse alla seada müüja kinnitust tehingute toimumise kohta, peab ta viitama mingi-

tele muudele, kaalukamatele asjaoludele. Selliseid kaalukaid põhjusi maksuotsuses ei ole too-

dud;

2) kaebaja arvates viitavad kõik asjas kogutud tõendid, sh e-kirjad, sellele, et poolte vahel

toimus tavapärane ostja-müüja vaheline suhtlus. Ei ole võimalik esitada kõiki e-kirju, kuna

need ei ole säilinud. Samuti ei ole võimalik tagantjärele tõendada, et lisaks e-kirjadele suheldi

veel telefoni teel, täpsustati või täiendati tellimust. Selline tegevus on aga kütuse valdkonnas

tavapärane;

3) maksuhaldur väidab kõigi kolme tehingupartneri puhul, et kaebaja oli teadlik, et arvetel

näidatud äriühing ei ole tegelik müüja. Olukorras, kus arvetel näidatud äriühingute esindajad

kinnitavad, et nad olid tegelikud kauba müüjad, on võimalik väita, et arvetel näidatud äriühin-

gud siiski ei olnud tegelikud müüjad vaid väga kaalukate tõendite olemasolul, mis sisuliselt

tähendaks maksupettuses osalemise tõendamist. Selliseid tõendeid käesolevas asjas ei ole;

4) maksuhaldur on kaebajale ette heitnud, et kaebaja on jätnud hoolsuskohustuse järgimata.

Kauba väljastamise volituse olemasolu nõuet kusagilt ei tulnud ja maksuhaldur on seejuures

viidanud lepingule, mille pooleks kaebaja ei ole. ASW Invest OÜ-ga tehtud tehingute kohta

on puuduvad saatelehed esitatud koos eriarvamusega (need saadi ASW Invest OÜ-lt). Saate-

lehe T ja arvete kõrvutamisel on kogu antud tehingutega seonduv õigusaktides nõutav infor-

matsioon tuvastatav. Kaebaja ei pidanud CMR-de säilitamist vajalikuks, samuti ei tulene nen-

de säilitamise kohustust õigusaktidest. Samuti on kaebaja selgitanud, et kõik antud vedudega

seonduvad andmed on olemas ka aktsiisiladude vahelise kaubaliikumise saatelehtedel AAD,

mis on maksuhaldurile esitatud. Kaebajal ei peagi olema näidata kütuse vastavussertifikaati,

kuna temale seda kunagi ei esitata, ta ei pidanud vastavussertifikaadiga midagi tõendama ega

selle olemasolu kontrollima, piisas vaid sellest, et müügidokumendil oleks märgitud sertifi-

kaadi number. Kaebajal ei ole säilinud autojuhtide töökäsud ja autode sõidumeerikud, kuna

töökäskude kirjalikku olemasolu ja nende säilitamist ükski õigusakt ei nõua. Kaebaja nõustub,

et dokumentidel esinesid teatud puudused. Samas kui mõni allkiri dokumentidel puudus, siis

nüüdseks on kõigi oluliste dokumentide osas puudused kõrvaldatud: J. U. ja E. K. on lisanud

dokumendid allkirjastatult nimetatud kinnitustele. Oluline on see, et nii J. U. kui ka A. A.

kinnitavad tehingute toimumist ja dokumentide vormistamist. Alusetud on maksuhalduri väi-

ted andmete puudumise kohta dokumentidel;

5) kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et arvetel näidatud müüjad on iseseisva majanduste-

gevuseta varifirmad. Puuduvad tõendid, et kaebaja teadis, et tegemist on iseseisva majandus-

tegevuseta äriühingutega. Kaebaja on ajakirjanduses tõstatatud küsimustest tulenevalt pöör-

dunud 2009. a maksuhalduri poole küsimustega, kas kaebaja taustauurimismeetodid on piisa-

3-11-1791

4(16)

vad. Maksuhaldur on oma vastuses pidanud piisavaks avalikest andmebaasidest saadavaid

vastuseid. Kaebaja ei teadnud ega osanud kahtlustada, et üks müüjaist on esitanud majandus-

tegevuse registris vedelkütuse müüjana registreeringu saamiseks valeandmeid. Selle eest, et

oluline registreering on võimalik saada valeandmeid esitades ja selle registreeringuga ka pik-

ka aega tegutseda, ei pea vastutama kaebaja;

6) asjaolu, et kütus toodi kaebaja autodega, ei tõenda, et kaebaja teadis, et arvetel näidatud

äriühingud ei ole tegelikud müüjad. Tegemist oli transporditeenuse osutamisega müüjale, mil-

les ei ole midagi tavatut. Kirjaliku lepingu puudumine on veoteenuse puhul küllaltki tavapä-

rane ning autojuhtide teadmatus täpsest tehingupartnerist samuti, kuna autojuhi tööülesandeks

on vedada kaup ühest kohast teise, olenemata sellest, kes on kauba omanik, kes valdaja, kes

täpselt on korralduste või juhiste andja;

7) maksuhaldur on kaebajale ette heitnud, et kaebaja oli teadlik, et nii madala hinnaga, nagu

müüsid müüjad, ei olnud võimalik kütust müüa. Kaebaja märgib, et samal tasemel hindadega

müüsid ka teised müüjad kaebajale kütust. Samuti oli tegemist tavapärase hinnatasemega ter-

ves Eestis, mille põhjustas see, et turul oli palju 2007. a madalama aktsiisiga ettevarutud kü-

tust. See asjaolu, et kaebaja sai kütust osta odavamalt kui müüjaga kokkulepitud hind, ei

tõenda iseenesest, et kaebaja teadis, et arvetel näidatud äriühingud ei ole tegelikud müüjad.

Kaebaja selgitab, et leping ei kohustanud kaebajat konkreetse hinnaga ostma, iga partii puhul

oli hind kaubeldav ja kuna kütuse hind muutub kiiresti, siis ei viida muudatusi sisse lepingus-

se. Ka OÜ-le Premium Masters ilma tagatiseta ettemaksu tasumise ja maksetähtaegadest mit-

tekinnipidamise osas märkis kaebaja, et tagatiseks oli käendus ja maksetähtaegade sellistes

piirides ületamine on äris tavapärane;

8) põhjuseid, miks oli kaebaja kontrollitaval perioodil ühenduses Läti püsi- ja mobiilivõrgu-

ga, selgitas kaebaja maksumenetluses. OÜ Viljandi Naftabaas juhatuse liikmele A. O. , kes on

ka kaebaja juhatuse liige, helistati vaidlusalusel perioodil Läti aktsiisilaost pidevalt küsimus-

tega, kas OÜ Viljandi Naftabaas ikka ootab Lätist OÜ Premium Masters tellimusel teele pan-

dud kaupa, kuna Läti pool pidi olema kindel, et kaup Eestis aktsiisilattu jõuab;

9) asjaolu, et müüjal ei ole hea maine, ei tähenda veel, et tegemist ei ole tegutseva äriühingu-

ga. Maksuhalduri väljatoodud OÜ Premium Masters kahjumi suuruse puhul tuleb arvestada,

et see on arvestatud vaid tehingutelt kaebajaga, seega pole tegemist äriühingu tulemiga tervi-

kuna. Kahjumi tekkimist J. U. ei eitanud. ASW Invest OÜ esindajaks oli varasem ASW Baltic

OÜ esindaja E. K. , mistõttu kontaktid olid olemas ja lepingute sõlmimise järjekord ei saa

omada asjas mingit tähtsust. Vastustaja väidab, et kaebaja müüs kütust edasi mitmete krooni-

de võrra odavama liitrihinnaga, kui ta ASW Invest OÜ-lt ostis. Vastustaja ei ole tähele pan-

nud, et hinnad ASW Invest OÜ arvetel on näidatud koos käibemaksuga, seejärel on eraldi

toodud kogusumma ilma käibemaksuta ja käibemaks, kusjuures käibemaksu juures on märge

„sh“ (sealhulgas). Ajutine kahjumiga müük on kütuseäris paratamatu klientide hoidmiseks.

5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastuväited kaebusele:

1) vastustaja jääb maksuotsuses toodud seisukoha juurde, et kaebaja ei soetanud kütust OÜ-lt

Premium Masters ja ASW Baltic OÜ-lt, vaid soetas selle ise Lätist, omades selleks vajalikke

teadmisi ja sidemeid. OÜ-lt ASW Invest ei ole kaebaja kütust saanudki. Nimetatud kütuse

tarneahelas osales kaebaja kütuse toomisel Läti aktsiisilaost Eesti aktsiisilattu algusest peale,

s.t kaebaja transportis paljudel kordadel Lätist kütuse oma transpordiga, kütus paigutati kae-

bajaga seotud aktsiisilattu, edasi väljastati kütus väidetavate kaubaomanike allkirjastamata

volituste alusel kaebajale. Kuigi kaebaja on teinud pangaülekandeid temale väidetavalt kütust

3-11-1791

5(16)

müünud isikute pangakontodele, ei tõenda ülekande tegemise fakt veel arvel näidatud tehingu

reaalset toimumist. Vastustaja on veendunud, et ettemaksete tegemine oli vajalik seetõttu, et

väidetav vahendusfirma oleks võimeline omakorda tegema ülekande Läti firmale eesmärgiga

tasuda kütuse eest ning tasuma aktsiisimaksu, transpordi- ja laokulude eest. Väidetavate te-

hingupartnerite juhatuse liikmete ütlustes esineb märkimisväärseid vastuolusid, mis kogumis

hindamisel seab nende ütlused tehingute tegeliku toimumise osas kahtluse alla. Samuti kinni-

tavad asjas kogutud muud tõendid, sealhulgas osapoolte vaheline dokumentatsioon või kohati

selle puudumine, et dokumendid olid koostatud vaid ettekujutuse loomise eesmärgil, mitte

aga selleks, et dokumendis kokkulepitut täita;

2) vastustaja ei pea väidetavate tehingute toimumist tõendatuks kaebaja esitatud notariaalsete

kinnitustega, kus J. U. , E. K. ja teised isikud kinnitavad tehingute toimumist. Vaatamata as-

jaolule, et selgitused on kinnitatud notariaalselt, on tuvastatud notari juures käinud isik, mitte

väidetavate tehingute tegelik sisu. Vastustaja arvates ei saa olla suuremat kaalu hiljem antud

ütlustel, seda enam olukorras, kus ütlused on koostanud kaebaja ise. Pole kahtlust, et varem

antud seletustes mäletab isik minevikus toimunud tehingute asjaolusid paremini kui hiljem;

3) maksumenetluses on leidnud kinnitust, et väidetavad vahendusfirmad olid tegelikkuses

sisuliselt varatud ning puudusid toimivat äriühingut iseloomustavad tunnused. Kõik äriühin-

gud on olnud suhteliselt lühiajaliselt tegutsevad. Äriühingud ei korraldanud raamatupidamist

ega säilitanud dokumente. Alates oktoobrist 2008 ei ole OÜ Premium Masters esitanud ve-

delkütuse aruandeid ega ka maksudeklaratsioone, alates juulist 2008 ei ole esitanud vedelkü-

tuse aruandeid ASW Baltic OÜ. Kõigil äriühingutel puudus töötajaskond, tasumata on jäetud

käibemaks kontrollitavatelt tehingutelt. Äriühingud on välja arvatud käibemaksukohustuslaste

registrist, kuna äriühingud ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Ei ole eluliselt usutav, et

kaebaja kui aastatepikkuse kogemusega kütusefirma tasub märkimisväärseid ettemakseid

tundmatule isikule, lootes saada kütust soodsamalt, kuid riskides samaaegselt ettemakstud

summa osas. Ettemaksed tehti juba enne seda, kui väidetav kütusevahendaja polnud veel kü-

tuse omanikuks saanud. Kuigi oli vormistatud väidetava vahendusfirma juhi nn isiklik käen-

dus ettemakstud summa osas, ei ole usutav, et kaebaja kui sarnaseid tehinguid arvukalt teinud

äriühing ei veendu, kas isikliku käenduse taga ka reaalselt midagi on, st kas isikul on näiteks

register- või kinnisvara. Kuigi pooled fikseerivad lepinguga, et iga kaubapartii kohta peab

olema arve ja saateleht või kauba üleandmise-vastuvõtmise akt, siis enamuse kaubapartiide

kohta saatelehed või kauba üleandmist-vastuvõtmist kinnitavad aktid üldse puudusid. Tähele-

panuväärne on see, et kütuse väljastamine OÜ Viljandi Naftabaas aktsiisilaost kaebaja sõidu-

kitele pidi toimuma kauba omaniku volituste alusel, kuid maksuhaldurile esitatud volitustel

puudusid isegi kaubaomaniku ehk volitaja allkirjad. Seega sisuliselt ei olnud kaebajal väide-

tavalt teise isiku kauba saamiseks aktsiisilaost isegi volitust vaja. See kinnitab, et kauba tege-

lik omanik oligi kaebaja. T saatelehtedele kantud kütuse kogused ja kuupäevad ei ühtinud

kaebajale esitatud arvetel märgituga;

4) Läti kütusemüüja sõnade kohaselt käis koos J. U. Lätis kohapeal ka teine (tuvastamata)

isik. Kaebaja raamatupidamises kajastatud telefoniarvete kohaselt oli kaebaja kontrollitaval

perioodil telefoniühenduses Läti püsi- ja mobiilvõrguga. Eeltoodu kinnitab vastustaja järel-

dust, et kaebaja ostis tegelikkuses ise kütuse Läti äriühingutelt. Kuigi kaebaja juhatuse liikme

A. O. , kaebaja töötajate M. O. ja J. K. ning teiselt poolt OÜ Premium Masters juhatuse liikme

J. U. ütlustest tulenevalt toimus arvete edastamine valdavalt elektroonselt, ei ole kummalgi

osapoolel säilinud ühtegi e-kirja, mis oleks kinnitanud üleüldse mingisugust e-kirjavahetust

kaebaja ja OÜ Premium Masters vahel. Samuti on vastuoluline see, et osade OÜ Premium

Masters arvete väljastajaks on märgitud K. P. , kuid 23.03.2010 maksuhaldurile antud selgi-

tustes ütles K. P. , et ta ei ole OÜ Premium Masters nimel ühtegi tehingut teinud, ühtegi do-

kumenti koostanud ega arvet allkirjastanud ega ole nende elektronpostiaadressi kunagi kasu-

3-11-1791

6(16)

tanudki. Samuti kinnitasid kaebaja alluvuses töötanud autojuhid, et korraldusi said nad kütuse

veoks kaebajalt ning selliseid firmasid nagu ASW Baltic OÜ, OÜ Premium Masters või ASW

Invest OÜ nad ei tea. Ükski maksumenetluse raames kontrollitud kaebajale OÜ Premium

Masters, ASW Baltic OÜ ja ASW Invest OÜ poolt esitatud kütusemüügi arve ei kajasta pool-

te vahel tegelikult asetleidnut;

5) ASW Baltic OÜ kauples kahjumiga ega katnud isegi oma kulusid. Samuti kauples OÜ

Premium Masters suure kahjumiga. Ükski reaalselt tegutsev äriühing sellisel moel ei kauple.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.06.2012 otsusega kaebuse ja tühistas LäMTK

08.04.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1808-51. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud summas 14 032,27 eurot. Kohtuotsuse põhjendused:

1) maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kahelnud kauba reaalses olemasolus. Sellise

kahtluse esitas maksuhaldur alles kohtus eelistungil. Kaebaja esitas kauba olemasolu kinnitu-

seks analüüsi ja tõendid (II kd, tl 26-57), mis kohtu hinnangul ei anna alust kahelda, et kaup

reaalselt eksisteeris ja OÜ Texor selle kauba ostis. Vastustaja kinnitab (II kd, tl 65-68), et ei

ole kahtluse alla seadnud OÜ ASW Baltic arvetel näidatud kütuse olemasolu. Vastustaja on

nõus, et OÜ-lt ASW Baltic ostetud kütus oli olemas ja kaebaja sai selle enda omandisse. Vas-

tustaja seadis kahtluse alla OÜ-lt Premium Masters soetatud kütuse puhul üksnes arve nr 10

alusel ostetu. Kohtu hinnangul ei saa L. T. vastuoluliste ütluste ja kütuse vastavussertifikaadi

järgi järeldada, et kaupa üldse ei olnudki. L. T. pole ka oma 19.10.2010 esialgses seletuses

maksuhaldurile (maksuhalduri seletuse lisa 67, lisade toimiku lk 408-409) tegelikult eitanud

kütuse vedu Lätist XXXXXX. Selles seletuses kinnitab ta, et oli ühel korral autojuht R. L.

palvel ning tõi kütust Lätist Viljandisse. Kohtu arvates on usutav, et autojuhina teisele isikule

teenet osutades ei tunne isik huvi, kes oli kauba ostja, kes müüja, kes klient ja kes teenuse

osutaja. Võrreldes L. T. allkirja 10.02.2012 notariaalsel kinnitusel 18.08.2008 saatekirjal nr

10/08 (maksuhalduri seletuse lisade toimik lk 410) olevaga, võib visuaalsel vaatlusel pigem

asuda seisukohale, et allkirjad on väga sarnased. 10.02.2012 on L. T. kinnitanud, et tema va-

rasemad ütlused maksuhalduri juures olid vähemalt osaliselt mittetõesed. L. T. 10.02.2012

kinnitustega lähevad kokku ka A. A. 28.03.2012 kohtuistungil antud ütlused (II kd tl 124):

„Mina viisin paberid Pärnu piirile, siis nende paberitega sõitis auto XXXXXX, laeti kütus

maha”. Kohus lisas isiklikust kogemusest, et Lätist Vencpilsist (kust L. T. oma teekonda alus-

tas) Viljandisse sõitmises mööda Riia-Pärnu maanteed (ja mitte Valga kaudu) ei ole midagi

imelikku, tegemist on lihtsalt lühema ja mugavama teega, mis tähendab ka võitu sõiduajas.

Arvestades siia juurde R. L. poolt maksuhaldurile 11.09.2009 antud selgitused (maksuhalduri

seletuse lisa 68, lisade toimiku lk 411-413), kus isik kinnitab, et tema äriühing OÜ Ühemehe

Trans osutas OÜ-le Premium Masters kütuseveo teenust, võib tõendeid kogumis hinnates

asuda seisukohale, et ainuüksi L. T. 19.10.2010 antud vastuolulised seletused ei anna alust

kahelda selles, et arve nr 10 alusel ostetud kütus oli olemas;

2) kohus nõustus kaebaja esindajate selgitustega (II kd, tl 128-129), et kütuse vastavussertifi-

kaat tõendab kütuse kvaliteeti, kuid mitte selle olemasolu kui sellist. Seetõttu ei saa ka kütuse-

sertifikaadi nr VSD 71867 kuupäeva alusel väita, et seda kütust pole olnud. Välistada ei saa,

et soetatud kütus oligi algselt Eestist pärit (sertifikaat tehti kütusele Eestis) ning see müüdi

edasi Lätti, kust see müüdi jälle tagasi Eestisse. Võimalik on aga ka, et saatelehele on eksli-

kult lihtsalt märgitud vale sertifikaadi number. Igal juhul ei saa sellest järeldada, et kütust

üldse ei olnudki;

3) kohus ei nõustunud maksuhalduri väitega (II kd, tl 65-68), et kütuse olemasolu OÜ ASW

Invest arvetel kajastatud kogustes ei ole tõendatud. Vastustaja tugineb oma kahtluses üksnes

asjaolule, et OÜ ASW Invest müüs XXXXXX 18.-19.09.2008 kütust, mille OÜ ASW Invest

3-11-1791

7(16)

ise ostis alles 24.-26.09.2008 AzerTac OÜ-lt. Kohtu hinnangul ei tõenda see, et kütust olemas

ei olnud. Võimalik, et OÜ ASW Invest müüs eelnevalt kokku lepitud ja etteplaneeritud, kuid

veel AzerTac OÜ-lt laekumata kaupa laos olnud kütusevarust (mingit OÜ ASW Invest fiksee-

ritud laoseisu konkreetse ajaga esitatud ju ei ole) või lihtsalt on eksitud arvete või saatelehtede

kuupäevadega. Arvetel ja saatelehtedel näidatud kogustes erinevust ei ole ning kokkuvõtvalt

nähtub sellest ajaperioodist, et OÜ AzerTac on OÜ-le ASW Invest müünud rohkemgi kütust,

kui OÜ ASW Invest müüs edasi OÜ-le Texor. OÜ Premium Masters, OÜ ASW Baltic ja OÜ

ASW Invest arvetel näidatud kütus oli reaalselt olemas ning XXXXXX ostis selle. Seda kin-

nitavad kaebaja viidatud ja kirjeldatud dokumentaalsed tõendid (II kd, tl 26-57) ning ka tun-

nistajate E. K.ja J. U. ütlused 02.04.2012 toimunud kohtuistungil (II kd, tl 109-121);

4) see, et kaup on soetatud nendelt äriühingutelt, mis arvetel kirjas, nähtub kaebaja poolt esi-

tatud tabelitest (II kd, tl 54-57), kus on viited arvetele, saatelehtedele ja volitustele, millest

nähtub, milline äriühing oli kauba müüjaks, milline ostjaks ning kes võtsid kaupa vastu. Keegi

müüjatest ei ole kunagi eitanud tehinguid XXXXXX.

Maksuhaldurile esimest korda seletusi andes on nii E. Kivikangur kui ka J. U. kinnitanud, et

tehingud XXXXXX toimusid. J. U. on 16.09.2009 maksuhaldurile antud seletuses (vastustaja

seletuse lisa 16, lisade toimiku lk 42-44) pikalt selgitanud, kuidas ja kellelt OÜ Premium

Masters Lätist kütust ostis ning märkis, et OÜ Premium Masters müüs kütust XXXXXX. Sa-

muti kinnitab ja kirjeldab ta tehinguid XXXXXX 14.04.2010 maksuhaldurile antud seletuses

(lisade toimiku lk 40-41). Sama kinnitas isik ka kohtulikul ülekuulamisel (II kd tl 116-121).

Mis puudutab OÜ Premium Masters 08.09.2008 arvet nr 17 (lisade toimiku lk 31), 12.09.2008

arvet nr 19 (lisade toimiku lk 32), 15.09.2008 arvet nr 20 (lisade toimiku lk 34) ning väljas-

tusvolitust nr PM-09 (lisade toimiku lk 37), kus on koostajaks märgitud K. P. , siis selle kohta

on J. U. andnud ütlusi 02.04.2012 toimunud kohtuistungil (II kd, tl 116-121). Need ütlused

lähevad kokku K. P. maksuhaldurile 23.03.2010 antud seletustega (maksuhalduri seletuse lisa

17, lisade toimiku lk 45-46), kus isik kinnitab, et ostis septembris 2008 OÜ Premium Masters

ning tehing vormistati notari juures. OÜ Premium Masters äriregistri väljavõttest nähtuvalt sai

Kristo Piirits OÜ Premium Masters ainuosanikuks 05.09.2008 ning juhatuse liikmeks

16.07.2009, mis kinnitab J. U. poolt kohtuistungil antud ütlusi. Kütuse ostu ja transportteenu-

se müügi tehingute kohta OÜ Premium Masters (J. U.) ja XXXXXX (J. K.) vahel on osaliselt

säilinud ka e-kirjavahetus (maksutoimiku lk 221-224). Kohtutoimikus puuduvad igasugused

tõendid selle kohta, et XXXXXX oleks ise ostnud kütust Lätist. Et OÜ Premium Masters oli

see, kes ostis kütuse Lätist, tõendavad OÜ Premium Masters ostuarved (maksutoimik lk 47-

61) ning arved OÜ-le Premium Masters transpordi eest SIA-lt Tine (maksutoimik lk 62-64).

See, et Lätist ostis kütust OÜ Premium Masters, nähtub ka SIA Tine juhataja V. G. ütlustest.

Nii on ta 23.11.2009 Läti Maksuametile antud seletuses (lisade toimiku lk 450) kinnitanud, et

toimusid tehingud OÜ-ga Premium Masters ning äriühingut esindas J. U. . 28.03.2012 kohtu-

istungil antud ütlustes (II kd tl 97-100) kinnitas isik samuti, et OÜ Premium Masters ostis

2008. a SIA-lt Tine kütust. XXXXXX ei olnud tunnistaja midagi kuulnud, tema oli A. O. su-

helnud ainult läbi Viljandi Naftabaasi;

E. K. on 21.05.2010 andnud maksuhaldurile seletuse (maksuhalduri seletuse lisa 25, lisade

toimiku lk 74-77), kus isik kinnitab OÜ ASW Baltic ja OÜ ASW Invest tehingute toimumist

XXXXXX. Sama kinnitas isik ka 02.04.2012 toimunud kohtuistungil tunnistajana (II kd tl

110-114). OÜ ASW Baltic 04.07.2008 arve nr EE-8081 ja 15.07.2008 arve nr 8085 (maksu-

halduri seletuse lisa nr 23, lisade toimiku lk 69-70) kohta ei eitanud isik kategooriliselt juba

algselt seda, et tema võis olla need koostanud, vaid ütles 21.05.2010 maksuhaldurile: „Arvete

kohta ei ole ma teadlik, minu nimi ei ole arvetel kajastatud, ei tea sellest midagi”. 02.04.2012

kohtuistungil andis isik samas küsimuses järgmiseid ütlusi: „Need on minu väljastatud arved.

Maksuhalduri juures tekkis seetõttu kahtlus, et seal polnud minu allkirja. Saatsin arved alati

3-11-1791

8(16)

meili teel. Need on minu väljatöötatud blanketid.” Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli E. K.

OÜ ASW Baltic juhatuse liige kuni 21.07.2008, mis kinnitab, et E. K. oli äriühingu seaduslik

esindaja arvete väljastamise ajal. Isik ise kinnitab arvete väljastamist. OÜ ASW Baltic poolt

tõendavad kütuse ostu ja transporti Lätist arved OÜ-le ASW Baltic transpordi eest Xoil AS-lt

koos CMR-dega (maksutoimiku lk 70-74, 1062-1073), OÜ Texor transpordiarved OÜ-le

ASW Baltic koos CMR-dega (maksutoimiku lk 184-188) ning CMR-d (maksutoimiku lk 346,

348-349). ASW Invest poolt kütuse soetamist AzerTac OÜ-lt ja transpordi ostmist tõendavad

I. K. (kes osutas OÜ-le ASW Invest 2008 raamatupidamisteenust) vastus koos väljavõtetega

raamatupidamisest (maksutoimiku lk 76-80), OÜ AzerTac arved OÜ-le ASW Invest (maksu-

toimiku lk 1035-1047 ja 1049-1055) ning E. K. kirjavahetus I. S. (maksutoimiku lk 1048), kes

oli äriregistri väljavõttest nähtuvalt sel ajal OÜ AzerTac juhatuse liige. Et kütus oli olemas ja

XXXXXX ostis selle just OÜ-lt ASW Invest, nähtub mh ka E. K. ja J. K. säilinud e-

kirjavahetusest (maksutoimiku lk 189-198), kus isikud perioodil 17.09.2008-22.10.2008 lep-

pisid kokku kütuse koguseid ja hindu. Seega nähtub asja materjalidest, et OÜ ASW Invest

ostis kütuse, mille ta XXXXXX edasi müüs, OÜ-lt AzerTac. Puuduvad igasugused tõendid

selle kohta, et OÜ ASW Invest oleks samas mahus kütust müünud hoopis kellelegi teisele,

mitte XXXXXX . Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et ostetud kütus oleks OÜ ASW

Invest poolt pikaks ajaks kuhugi hoiustamisele jäetud. Kaebaja on õigesti viidanud, et tõen-

diks selle kohta, et kauba müüsid kaebajale just arvetel näidatud äriühingud, tuleb pidada ka

18% määraga maksustatava käibe deklareerimist käibedeklaratsioonides müüjate poolt. OÜ

ASW Baltic on deklareerinud vaidlusalusel perioodil (juulis 2008) 18% määraga maksustata-

vat käivet summas 6 822 745 kr, mis ületab XXXXXX esitatud arvetel sisalduvat summat (tl

144). OÜ ASW Baltic pangakontolt (maksuhalduri seletuse lisa 29, lisade toimiku lk 88-92)

nähtuvalt on samal perioodil tehinguid tehtud ka teiste äriühingutega, mistõttu on käibe suu-

rus arusaadav. OÜ ASW Invest on deklareerinud septembris 2008 18% määraga maksustata-

vat käivet summas 2 275 144 kr, mis on täpselt XXXXXX esitatud arvel nr 9181 näidatud

summa, ja oktoobris 5 125 254 kr, mis ületab XXXXXX esitatud arvetel sisalduvat summat

(tl 138). OÜ ASW Invest pangakontolt (maksutoimiku lk 717-719) nähtuvalt on äriühing ok-

toobris 2008 teinud tehinguid ka teiste äriühingutega. OÜ Premium Masters on deklareerinud

vaidlusalusel perioodil (septembris 2008) 18% määraga maksustatavat käivet summas

14 029 634 kr, mis ületab XXXXXX esitatud arvetel sisalduvat summat (I kd tl 132). OÜ

Premium Masters pangakontolt (maksutoimiku lk 720-726) nähtuvalt on samal perioodil teh-

tud tehinguid ka teiste äriühingutega.

Arvestades asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, maksumenetluses üle kuulatud isikute ja

kohtus ütlusi andnud tunnistajate seletusi ning ütlusi, on kohus seisukohal, et kütuse müüja-

teks XXXXXX olid OÜ Premium Masters, OÜ ASW Baltic ja OÜ ASW Invest. Asja mater-

jalidest ei nähtu tõendeid, et XXXXXX oleks kütuse soetanud kellegi teise käest;

5) vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja tasus OÜ Premium Masters, OÜ ASW Baltic ja OÜ

ASW Invest pangakontodele nende äriühingute rekvisiitidega arvete alusel. See nähtub ka

nimetatud äriühingute pangakontode väljavõtetest. Vastustaja on püüdnud tehingute mittetoi-

mumist argumenteerida väidetega, et teinekord maksti raha rohkem, kui arvel oli näidatud,

ning samuti ei peetud kinni arvetel märgitud arve tasumise tähtpäevadest, maksega hilinemi-

sel ei rakendatud viivist ning maksuhaldurile on ebaselgeks jäänud ka ettemaksete tegemisega

seonduv. Kohtu arvates võib eelnev viidata küll tehingupoolte vahelisele usaldusele või siis

vabale suhtumisele raamatupidamislikku täpsusesse, kuid ei viita, et tehinguid tegelikult ei

toimunud. Tehingupooled on kohtule selgitanud, kuidas toimus kütuseäris hindade ja koguste

kokkuleppimine ning kütusehinna muutumine ja selle jälgimine. Valdav suhtlus toimus tele-

foni ja meili teel, kuna ärivaldkond nõudis pidevat kiiret reageerimist. Usutavaks võib pidada

kaebaja väidet, et kütuseäris on tavapärane, kui arve maksmisel nõutakse ettemakset, arve

3-11-1791

9(16)

tasutakse osade kaupa või makstud summa ei kattu ühel või teisel põhjusel täpselt arvel esita-

tuga (kas on juba sooritatud ettemaks või makstakse ilma arveta ette juba kokkulepitud, kuid

veel vormistamata tehing või on kütuse hind vahepeal juba muutunud vms);

6) maksuhaldur on hoolsuskohustuse rikkumise osas kaebajale ette heitnud, et kaebaja ei ole

esitanud kütuse vastavussertifikaate, osaliselt on puudu CMR-d ning osaliselt on arved ja vo-

likirjad allkirjastamata. Maksuhaldur on sertifikaatidele omistanud tähendust, mida neil ei ole.

Kütuse vastavussertifikaat on kütuse kvaliteedi tõend, mis läheb kaasa koos kütusega ja mille

säilitamise kohustust ei ole. Tegemist ei ole kütuse olemasolu tõendava dokumendiga ega ka

raamatupidamisliku tõendiga. Samamoodi ei tulene ühestki õigusaktist kohustust säilitada

CMR või e-kirjavahetus. Mis puudutab arvete ja volituste allkirjastamist, siis kaebaja on sel-

gitanud, et kuna mõlemad dokumendid saadeti tihtipeale e-kirjaga, on need osaliselt allkirjas-

tamata. Kohtutoimikusse on esitatud tõendid, et tänaseks on kaebaja kõik puudustega arved

parandanud ja allkirjastanud. Kaebaja kontrollis lepingut sõlmides teise poole isikusamasust,

käibemaksukohustuslaseks olemist, registreeringut majandustegevuse registris ja andmeid

äriregistrist. Tehingupartnerite taust oli tehingute tegemise ajal eeskujulik: kõik registreerin-

gud olid kehtivad, maksuvõlgu polnud ning majandusaasta aruanded olid kas esitatud või pol-

nud nende esitamise tähtaeg veel saabunud. Samuti ei saa kaebajale ette heita asjaolu, et OÜ

ASW Baltic oli esitanud valeandmeid registreeringu saamiseks majandustegevuse registris.

Kaebaja järgis tehinguid tehes piisavalt äris tavapärast hoolsust, seda nii oma tehingupartneri-

tele taustakontrolli teostades kui ka oma raamatupidamisdokumente korraldades. Kohtutoimi-

kus ja maksutoimikus on palju viiteid, millest nähtub, et kaebaja tehingupartnerid ei olnud

paariks tehinguks ja maksupettuse läbiviimiseks kasutusele võetud äriühingud, vaid reaalset

majandustegevust omavad ettevõtted. Seda saab järeldada eelkõige äriühingute pangakontode

väljavõtetest, kust nähtub tehingute tegemine ja arvlemine mitmete erinevate äriühingutega.

Nii nähtub ka maksutoimiku lk-lt 570 OÜ ASW Baltic tehing Linnakütus OÜ-ga; lk-lt 675

Kredinaator OÜ vastus OÜ-ga Premium Masters raamatupidamise korraldamise lepingu sõl-

mimise kohta; lk-lt 677 – Tavid AS vastus OÜ-ga Premium Masters lepingu olemasolu kohta;

lk-lt 679-685 leping AS Tavid ja Premium Masters OÜ vahel, lk-lt 758-759 OÜ Premium

Masters leping OÜ-ga Rekkur; lk-lt 760 OÜ Premium Masters taotlus kliendile, et kanda arve

alusel tõendid OÜ Premium Masters poolt büroo rentimise kohta jne;

7) maksuotsuses on leitud, et kaebaja osales maksupettuses. Maksuhaldur oleks pidanud

tõendama kaebaja teadlikkust sellest, et tema tehingupartnerid ei olnud tegelikud kauba müü-

jad. Kohtu hinnangul maksuhaldur seda teinud ei ole. Vaadeldes nii seda, kuidas kaebaja teos-

tas oma tehingupartnerite taustakontrolli, kui ka seda, et tegemist ei olnud ilmselgete varifir-

madega, ei nähtu ühestki tõendist kaebaja teadlikkust. Seega tuleks esitatud tõendite kohaselt

asuda kaebaja teadlikkuse ja tahtluse osas eitavale seisukohale ka siis, kui oleks põhjendatud

kahtlus nende tehingute toimumises. Kaevatud maksuotsus on õigusvastane, kuna maksuhal-

dur ei ole tõendanud maksupettuse toimepanekut kaebaja poolt ega tehingute mittetoimumist

äriühingute vahel. Ka kütuse ostmine XXXXXX poolt odavamalt kui lepingutes kokku lepi-

tud, erinevad viiviste suurused lepingutel ja arvetel ning arvete maksmisega hilinemine ei

tõenda, et tehinguid tegelikult toimunud ei oleks. Kohtu hinnangul on maksuhaldur jäänud

kinni detailidesse ja asunud nendele detailidele andma kaalu, mida neil ei ole. On selge, et

kaebajal ei ole maksuhaldurile olnud ette näidata suurepärast raamatupidamist, kuid kohtu

arvates on jäänud kaebaja eksimused äris tavapäraselt aktsepteeritava piiridesse. Kaebaja on

suutnud esitada loogilise seletuse kõigile maksuhalduri etteheidetele;

8) kaebaja on kohtule menetluskulude väljamõistmiseks esitanud kuludokumendid ja menet-

luskulude nimekirja vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 (II kd tl 154-163). Nende dokumentide

kohaselt koosnevad kaebuse esitaja menetluskulud järgnevast: riigilõiv kaebuse esitamiselt ja

3-11-1791

10(16)

esialgse õiguskaitse taotluselt kokku summas 971,45 eurot (kviitung I kd tl 154), suulise tõlke

tasu 28.03.2012 kohtuistungil summas 19,17 eurot (maksekorraldus II kd tl 64) ning õigus-

abikulud kokku summas 13 041,65 eurot (arved koos töö spetsifikatsioonidega ja tasumist

kinnitav kontoväljavõte II kd tl 154-161). Kokku moodustavad kaebaja menetluskulud

14 032,27 eurot. Kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlus kuulub rahuldamisele tervikuna

ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kantud menetluskulud kokku summas

14 032,27 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus täies

ulatuses ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta kaebus rahulda-

mata ning jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) apellant ei nõustu kohtu väitega, et maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kahtluse

alla seadnud kauba reaalse olemasolu. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur kahtluse alla

seadnud OÜ Premium Masters arve nr 10 ja OÜ ASW Invest arvete alusel soetatud kauba

reaalse olemasolu. Maksuhaldur viitab siinkohal maksuotsuse lehekülgedele 3, 9, 22, 48, 53-

54, kus on märgitud, et kütust vastavussertifikaadiga VSD 71867 ja VSD 61983 pole Pre-

mium Masters soetanud ja seega on välistatud ka selle edasine müük XXXXXX. OÜ ASW

Invest ei ole kütust soetanud, järelikult ei saanud seda ka XXXXXX edasi müüa;

2) kohus möönis, et autojuht L. T. on andnud vastuolulisi ütlusi. Samas on arusaamatu kohtu

käsitlus, et autojuhina teisele teenet osutades ei tunne autojuht huvi, kes oli kauba ostja. Auto-

juht, kes võtab peale koorma, vastutab koorma eest, seda enam, et tegemist on kütusega. Au-

tojuhile antakse reeglina kaasa ka CMR, saatelehed jm dokumendid, kus on saatja, saaja ja

omaniku andmed. Kohus, märkides, et 10.02.2012 notariaalselt antud selgituses L. T. kinni-

tab, et tema varem antud ütlused ei olnud tõesed, on jätnud põhjendamatult analüüsimata nota-

riaalse kinnituse andmise tagamaad ajalises seoses kontrolli tulemusega. Juhul, kui pidada

normaalseks, et maksumenetluses antud seletustest tuleks kõrgemalt hinnata hiljem notariaal-

ses vormis antud allkirja kinnitust, siis puuduks maksumenetluses antud ütlustel üldse mõte.

Kohus, sidudes L. T. ütlusi A. A. 28.03.2012 kohtuistungil antud ütlustega, on jätnud tähele-

panuta, et nimetatud tunnistajate ütlused ongi omavahel n-ö klapitatud, sest mõlemad ütlused

on antud väljaspool maksuhalduri ruume, ajaliselt hiljem ja kaebaja juuresolekul/kontrolli all.

Kohus oleks pidanud nimetatud tõendite esitamise aega ja tekke allikasse oluliselt kriitilise-

malt suhtuma. Kohtuotsust ei tee mõjusamaks kohtu isiklik kogemus teedest ja vahemaadest,

sest antud juhul ei ole maksustamise aluseks mugavuse aspekt, vaid tehingute tegelik faktiline

toimumine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 19.10.2010 maksuhaldurile antud seletuses ütles

L. T. , et autojuhtide vahetus toimus Pärnus Tallinna maanteel, 10.02.2012 seletuse järgi käis

ta Lätis kütuse järel.

3) täiesti arusaamatu ja mitte ühelegi materiaalõiguslikule alusele tuginev on kohtu selgitus,

et kütuse vastavussertifikaat tõendab kauba kvaliteeti, mitte aga olemasolu. Maksuhaldur

osundab, et kütuse vastavussertifikaat antakse välja olemasolevale kaubale. Maksuhaldur on

seisukohtades (II kd, tl 140) kirjeldanud, miks ta leiab, et sertifikaadi numbri järgi on võimalik

kütuse liikumist jälgida. Kohus ei ole selles osas seisukohta võtnud. Ka vedelkütuse seaduse

seletuskirjas (eelnõu nr 1159 SE) on märgitud, et seaduse eesmärgiks on, et oleks tagatud

nõuetele vastava kütuse jõudmine tarbijani ja oleks võimalik jälgida kütuse liikumist turul.

Samuti on arusaamatu kohtu selgitus, mille kohaselt ei saa välistada, et soetatud kütus oli alg-

selt Eestist pärit (sertifikaat tehti kütusele Eestis) ja see müüdi edasi Lätti, kust see müüdi ta-

3-11-1791

11(16)

gasi jälle Eestisse. Kohtumenetluses ei ole kaebaja selliseid tõendeid esitanud, mistõttu on

kohus väljunud kaebuse raamidest ja rajanud oma otsuse meelevaldsetele oletustele;

4) maksuhaldur ei nõustu kohtu väitega, justkui oleks kütuse olemasolu tõendatud lisaks

dokumentaalsetele tõenditele ka E. K. ja J. U. ütlustega kohtuistungil. Nimetatud isikute ütlu-

sed näitavad pigem seda, et isikud on kohtus valetades soovinud luua muljet tehingutest, kuid

antud ütlused ei ole veenvad ja koostoimes varasemate maksuhaldurile antud ütlustega näita-

vad seda, et tehinguid pole toimunud;

5) kaebaja poolt eraldi tabelina esitatud dokument ei saa olla tõendiks selle kohta, kellelt

kaup on saadud. Kaebaja on koostanud tabeli ise ja see ei ole koostatud reaalajas nagu puu-

dustega arved, saatelehed, kvaliteedi sertifikaadid jms dokumentatsioon, vaid see tabel on

koostatud tagantjärele. Vastupidiselt kohtu poolt märgitule ei kinnita J. U. ütlused kauba fakti-

list müüki. Jutt kütuse hankimisest ja tehingute alustamisest ei lähe kokku V. Grigorjeva sele-

tustega. Alusetu on kohtu etteheide, et kohtutoimikus puuduvad tõendid sellest, et kaebaja

ostis ise kaupa Lätist. Maksuhaldur märgib, et maksupettuse ahelas (tasumine pangakontode

kaudu ja sealt edasi) ei olegi selliseid otseseid tõendeid, tõendite hindamisel saab aga vastava-

sisulise järelduse teha. Tõendeid ei ole esitatud selle kohta, miks oli variühingutel võimalus

broneerida kütusekogused, enne kui nad hakkasid kaupa kaebajale müüma (J. U. ega E. K. ei

ole selliseid lepinguid ja garantiisid väitnud olevat, sama ei ole väitnud ka V. G.). Apellandi

hinnangul ei ole V. G. ütluste analüüsimisel oluline, kas ta midagi XXXXXX teab, vaid asja-

olu, et V. G. rõhutas tunnistuses läbivalt, et suhtles kogu aeg A. O. , sest teadis, et kaup läheb

A. O. . Mis puudutab E. K. ütlusi, siis oleks pidanud talle ka maksuhalduri juures meenuma, et

saatis arveid e-kirjaga. Müüjate poolt käibe deklareerimist ei saa pidada tõendiks tehingute

kohta seetõttu, et neid summasid pole kõikidel juhtudel deklareeritud ja kui ongi deklareeri-

tud, ei ole riigile makse tasutud. Samuti ei saa deklaratsioon olla eraldiseisvaks tõendiks te-

hingute toimumise kohta arvel näidatud poolte vahel, sest sinna ei märgita tehingu osapoole

andmeid;

6) kohtuotsuses ei ole märgitud, millest tulenevalt on tõendatud äriühingute vaheline nn

usalduslik suhe miljonitesse kroonidesse ulatuvate ettemaksude korral ja millest tulenevalt

tuleks sellist usalduslikku suhet aktsepteerida. Kohtus on A. O. tunnistanud, et tema annab

õiguslikku nõu raamatupidamise ja hankeosakonnas, kuidas kontrollida tausta ja milliseid

andmeid kontrollida, samas on ta sõlminud lepinguid, milles märgitud juhatuse liikme isikliku

vastutuse tagamaid ei ole hinnanud. A. O. vastav seletus näitab selgelt seda, et tegelikult tea-

dis ta hästi, et kogu tehingut kontrollib tema, sest vastasel juhul ei jätaks ta kõigi muude re-

gistrite kõrval kontrollimata äriühingu juhatuse liikme varanduslikku olukorda, kas ta on või-

meline temale tekkivaid kohustusi täitma. A. O. tegevus näitab, et tegemist ei olnud äris tava-

pärase hoolsuse järgimisega;

7) kohtuotsus on vastuoluline ja kuulub juba seetõttu tühistamisele. Ühelt poolt on kohtuot-

suses viidatud küll tehingupoolte vahelisele usaldusele või siis vabale suhtumisele raamatupi-

damislikku täpsusesse, teiselt poolt on leitud, et kaebaja on igati korrektne tehingupartnerite

taustakontrolli ja raamatupidamisdokumentide korralduses;

8) arusaamatud on kohtu viited, et müüjad on reaalsed äriühingud. J. U. ja K. selgitustest

nähtub, et tegemist ei olnud reaalselt tegutsevate ettevõtetega. Leping Tavid AS-ga näitab juba

iseenesest, et selle kaudu võetakse raha välja. Selline käitumine ei ole tavapärasele majandus-

tegevusele omane. Kui ettevõte ei ole kaupa saanud ja kajastab arveid sisendkäibemaksu hul-

gas ning teeb nende alusel väljamakseid, siis ei saagi olla tegemist muu olukorraga kui mak-

supettusega;

3-11-1791

12(16)

9) kohus on kaebaja esindaja töö spetsifikatsioone analüüsides leidnud, et kaebaja õigusabi-

kulud (13 041,65 eurot) on taotletud mahus olnud vajalikud ja põhjendatud. Maksuhaldur ei

nõustu kohtu seisukohtadega ja viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-55-00. Kaebaja

esitatud 19.07.2011 arvele nr 110701 ei ole juurde lisatud spetsifikatsiooni, mistõttu ei ole

võimalik kontrollida, millal õigusabi osutati ja kas esitatud arve ei sisalda õigusabi osutamist

vaidemenetluses. Vaidemenetluses õigusabile tehtud kulutused ei kuulu hüvitamisele (Riigi-

kohtu lahend nr 3-3-1-93-04). Esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus rahuldati osaliselt.

Seega peaks õigusabikulusid, mis on seotud esialgse õiguskaitsega, vähendama. Kaebaja

31.08.2011 arve nr 110802 sisaldab kulutusi, mis on seotud maksuvõla tasumise korralduse

vaidlustamisega. Seega need kulud ei ole seotud maksuotsuse vaidlusega ja seetõttu ei kuulu

väljamõistmisele. 31.08.2011 arve alusel on mõistlik kulu 1,5 tundi summas 187,50 eurot.

Samuti on 04.11.2011 arvele nr 111102, 31.01.2012 arvele nr 120101, 29.02.2012 arvele nr

120201, 29.03.2012 arvele nr 120301 ning 03.05.2012 arvele nr 120501 lisatud spetsifikat-

sioonis näidatud töömahud põhjendamatult suured. Mõistlik töömaht arve nr 111102 alusel

oleks kokku 10 tundi summas 1250 eurot, arve nr 120101 alusel oleks 13 tundi ja summas

1625 eurot, arve nr 120201 alusel oleks 10 tundi summas 1250 eurot, arve nr 120301 alusel

oleks 26,17 tundi summas 3271,25 eurot ja arve nr 120501 alusel oleks 7,12 tundi summas

890 eurot. Seega juhul, kui ringkonnakohus ei peaks rahuldama maksuhalduri apellatsioon-

kaebust, on põhjendatud vähendada halduskohtu poolt maksuhaldurilt väljamõistetud õigus-

abikulusid 4567,90 euro võrra.

Maksuhaldur selgitas täiendavalt järgmist. Kaebaja on nii maksumenetluses kui ka kohtume-

netluses rõhutanud, et kütuse vastavussertifikaat näitab üksnes kütuse kvaliteeti ja arvetele

võib märkida suvalise numbri. Riigikohtu 12.02.2013 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-75-12

leiti, et kütuse saatedokumendid peavad vastama VKS § 6 sätestatud nõuetele. XXXXXX ja

OÜ Premium Masters vahel 18.08.2008 sõlmitud lepingu nr 2 p 1.2 kohaselt pidi iga kauba-

partii kohta olema koostatud arve ja saateleht. Saatelehti OÜ Premium Masters arvetele ei

olnud lisatud. Samuti puudusid saatelehed tehingutes OÜ-ga ASW Baltic. Osaliselt olid saate-

lehed tehingutes OÜ-ga ASW Invest, kuid need saatelehed olid puudulikult täidetud. Kaebajal

ei olnud maksumenetluses apellandile esitada OÜ Premium Masters, OÜ ASW Baltic ja OÜ

ASW Invest arvetel märgitud vastavussertifikaate. Kaebaja oli teadlik, et ta ei soetanud kütust

OÜ-lt Premium Masters ja OÜ-lt ASW Baltic, vaid soetas selle ise Lätist. OÜ Premium

Masters 18.08.2008 arve nr 10 ja OÜ ASW Invest arvete alusel kütuse soetust ei toimunudki

ja sellepärast ei pööranudki ta dokumentide vormistusele mingisugust tähelepanu, sest min-

geid pretensioone ja nõudeid tulevikus tekkida nagunii ei saa.

8. XXXXXX vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista apellandilt

välja kaebaja poolt apellatsioonmenetluses kantud menetluskulud. Vastuväited apellatsioon-

kaebusele:

1) õige on kohtu järeldus, et kauba olemasolu ei vaidlustata. Sellisel seisukohal oli ka maksu-

haldur kogu maksumenetluse aja ja sellisel eeldusel esitati kaebus kohtusse. Maksumenetluses

on maksuhaldur rõhutanud, et kahtlustab, et kaup saadi kelleltki teiselt, mitte seda, et kaupa

pole üldse olemas olnudki. Väide, et kaupa pole olemas olnudki, on ka kummaline, sest kauba

edasimüük on toimunud. L. T. ütlusi on kohus õigesti hinnanud. On loogiline, et autojuht te-

geleb eelkõige kauba nõuetekohase ja õigeaegse kohaletoimetamisega ettenähtud sihtpunkti ja

ei tunne eriti huvi kauba ostja isiku vastu. Etteheide notari juures allkirjastatud seletuse and-

mise tagamaade analüüsimata jätmise kohta jääb arusaamatuks. Kohus on lähtunud ütluste

sisust ja sellest, kuidas need haakuvad teiste tõenditega. Kui alati tuleks eelistada maksume-

netluses kogutud tõendeid, siis muutuks mõttetuks kohtumenetlus. Kohtumenetluses saavad

tõendeid esitada mõlemad pooled ja kohus hindab tõendeid lähtuvalt nende sisust, mitte sel-

lest, kumma poole poolt on tõend esitatud. Kohus on leidnud, et L. T. ütlused maksumenetlu-

3-11-1791

13(16)

ses ja kohtumenetluses ei ole niivõrd suures vastuolus. Ka oma 19.10.2010 esialgses seletuses

maksuhaldurile (maksuhalduri seletuse lisa 67, lisade toimik lk 408-409) ei eitanud L. T. kü-

tuse vedu Lätist XXXXXX . Kui pidada ütlusi niivõrd vastuolulisteks, et vastuolu ei saa isikut

üle kuulamata kõrvaldada, tuleks ringkonnakohtul L. T. üle kuulata või jätta L. T. ütlused

tõendite hulgast välja. Kummaline on ka väide, et L. T. ja A. A. ütlused on omavahel „klapita-

tud“, kuna need on antud väljaspool maksuhalduri ametiruume. Sel põhjusel tuleks pidada

kõiki kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlusi „klapitatuks“, sest alati toimub kohtu poolt tun-

nistaja üle kuulamine kohtu ruumides, mitte maksuhalduri ruumides;

2) arusaamatuks jääb apellandi etteheide kohtu poolt esitatud seisukohale, milline tee

Vencpilsist Viljandisse on mugavam ja millise valik tõenäolisem. Tegemist on tõendi hinda-

mise protsessiga, mida kohus on otsuses ka kajastanud;

3) maksuhaldur omistab kütuse vastavussertifikaadile tähendust, mida sellel ei ole. Seda on

õigesti mõistnud ka kohus. Maksuhaldur eksib, kui leiab, et sertifikaadi numbri järgi on või-

malik kauba kogust ja selle liikumist jälgida. Tegelikult see nii ei ole. Jälgida saab ainult serti-

fikaadi numbri liikumist ja abstraktse kaubakoguse liikumist. Konkreetselt sertifitseeritud kü-

tuse liikumist saab jälgida ainult terminalis, kus see kaup sertifitseeriti ja ka ainult siis, kui

tegemist on eraldi ladustamisega. Segatult ladustamise korral pole see võimalik;

4) kohus ei ole väljunud kaebuse raamidest, samuti ei ole kohus rajanud otsust oletustele.

Maksuhaldur peab oletuseks kohtu seisukohta selle kohta, et välistada ei saa, et soetatud kütus

oli algselt Eestist pärit ja see müüdi edasi Lätti, kust see müüdi jälle tagasi Eestisse. Nimeta-

tud lause ei tähenda, et kohus loeb tõendatuks, et kütus oli müüdud Eestist Lätti ja siis Eestisse

tagasi. Kohus leiab, et selliste asjade käiku ei saa välistada ja seda ei välista ka kaebaja. Seega

ei ole tegemist otsuse oletusele rajamisega ja HKMS § 157 lg 2 rikkumist ei ole toimunud;

5) kohus on nõustunud kaebajaga selles, et võimalik on, et OÜ ASW Invest müüs eelnevalt

kokkulepitud ja etteplaneeritud, kuid veel AzerTac OÜ-lt laekumata kaupa laos olnud kütuse-

varust või lihtsalt on eksitud arvete või saatelehtede kuupäevadega. Selline väheoluline küsi-

tavus ei ole piisav asumaks seisukohale, et kaupa üldse olemas ei olnudki. Kaebaja arvates

kinnitavad E. K. ja J. U. ütlused, et kaup oli olemas ja nende juhitavad äriühingud selle kauba

kaebajale müüsid. Nimetatud isikute ütlused haakuvad muude tõenditega ja on loogilised;

6) ekslik on maksuhalduri väide, et kohus peab peamiseks tõendiks selle kohta, kellelt kaup

on saadud, kaebaja koostatud tabelit. Tabel on koostatud info kokkuvõtlikult esitamiseks vas-

tavalt kohtu nõudmisele, kuid selles ei sisaldu uut informatsiooni võrreldes maksumenetluses

kogutud tõenditega. Kohus on tabelis viidatud tõendeid hinnanud kogumis tunnistajate ütluste

ja muude tõenditega ning teinud järelduse, et kaup on saadud äriühingutelt, mis on näidatud

arvetel. Maksuhaldur eksitab kohut V. G. ütluste osas, märkides, et V. G. rõhutas tunnistusi

andes läbivalt, et suhtles A. O. , kuna teadis, et kaup läheb A. O. . Tunnistust lugedes on täies-

ti selge, et V. G. pidas silmas seda, et A. O. on Viljandi Naftabaasi juht ja ühest aktsiisilaost

(SIA Tine) teise (OÜ Viljandi Naftabaas) saatmisel läheb kaup, sõltumata ostjast n-ö A. O. ,

kuna A. O. juhitav aktsiisiladu võtab kauba vastu;

7) kohus ei leidnud, et tegemist oli tehingupoolte usaldusliku suhtega, vaid toob selle välja

kui ühe võimaliku põhjuse (teiseks on raamatupidamislik ebatäpsus), miks maksed toimusid

mõnikord suuremas summas ja mitte tähtaegselt. Kaebaja märgib täiendavalt, et äris ja eriti

kiiret reageerimist vajavas kütuseäris asjad niimoodi käivadki ja kahtlust võiks tekitada hoopis

see, kui maksed on tehtud alati väga täpselt nii summade kui tähtaegade osas. Kütuseäris on

tavaline, et tehakse ettemakse suurtes summades. Maksuhalduri järeldus, et A. O. seletusest

nähtub, et ta teadis hästi, et tegemist on üksnes vormistusliku dokumendiga ja kogu tehingut

kontrollib tema, on põhjendamata. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ja sellise kahtluste

3-11-1791

14(16)

esitamine ilma igasuguste tõenditeta on kohatu. A. O. on rõhutanud, et tegemist oli tavapäras-

te tehingutega, mis müüjate ebakorrektse käitumise tõttu hiljem maksuhalduris huvi tekitama

hakkasid;

8) tehingupartnerite taustakontroll ja maksete tegemine erinevad üksteisest;

9) kohtuasja materjalide hulgas on hulgaliselt tõendeid, et müüjate puhul oli tegemist reaal-

selt tegutsevate äriühingutega. Ühegi tunnistaja ütlusest ei saa järeldada, et äriühingud olid

mittetegutsevad;

10) kaebaja ei nõustu apellandi väitega, et kohtukulusid tuleks vähendada 4567,90 euro võrra.

Eraldi lehel kuupäevalise täpsusega spetsifikatsiooni esitamine arve juurde ei ole kohustuslik,

oluline on, et arvelt nähtuks teenuse sisu. Arve 110701 puhul on see nähtav arve selgitusest.

Kõige selle peale on kulunud 11,5 tundi. Vaide koostamist arve kommentaarist ei nähtu, seega

ei kajastu sellel arvel vaidemenetluses osutatud õigusabi. Esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati

osaliselt ning maksuotsuse täitmine peatati. See, et kohus lubas sooritada MKS § 130 lg 1 p 1-

51 nimetatud täitetoiminguid, on tavaline praktika. Seetõttu ei ole alust vähendada väljamõis-

tetud kulusid, mis sisalduvad arvel nr 110701. Maksuvõla tasumise korralduse vaidlustamine

on otseselt seotud esialgse õiguskaitse taotlemisega. Kaebajale tehti hoolimata esialgsest õi-

guskaitsest korraldus maksuotsusega määratud maksuvõlg tasuda. Seega on kulud seotud an-

tud asjaga. Seetõttu ei ole alust vähendada kulusid, mis on välja mõistetud arve nr 110802

alusel. Arvete nr 111102, 120101, 120201, 120301 ja 120501 osas kaebaja kinnitab, et tege-

mist on tegeliku töömahuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebajale määrati tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu seetõttu, et kaebaja raamatupi-

damises ja deklaratsioonidel kajastatud tehinguid OÜ-ga ASW Baltic, OÜ-ga Premium

Masters ja OÜ-ga AWS Invest ei ole toimunud. Maksuotsusest nähtub, et tulumaksu on mää-

ratud kaebajale neilt väljamaksetelt, mis tehti nende arvete alusel, mille alusel tegelikult kaupa

ei saadud, ja ülejäänud tehingute puhul kohaldati hindamist ja võeti arvesse summad, mis väi-

detav müüja tasus Läti äriühingule (lisaks veokulud). Halduskohus maksuhalduri järeldustega

tõendite hindamisel ei nõustunud.

10. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus tõendeid kogumis hinnates jõudnud ebaõigetele

järeldustele. Maksuotsuse põhjendused on tõendite hindamise osas õiged ega vaja kordamist.

11. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et OÜ ASW Baltic arvetel näidatud kütus on tegeli-

kult soetatud, vaidlus käib selle üle, kas müüjaks oli arvel näidatud isik või muu isik.

12. OÜ Premium Masters arvetel näidatud kütuse soetamises ei ole menetlusosaliste vahel

vaidlust muus osas peale arve nr 10/08 (II kd tl 53). Ülejäänud arvete osas käib vaidlus selle

üle, kas müüjaks oli arvel näidatud isik või muu isik. Arvel nr 10/08 kajastatud väidetava te-

hingu osas on väidetav vedaja L. T. andnud erinevaid ütlusi. Maksumenetluses selgitas ta, et

juhtis sõidukit Pärnu lähedalt, kuhu oli vedajaks R. L. , Viljandisse, ning seal andis auto taas

R. L. üle. Kütuse üleandmise-vastuvõtmise juures ta ei viibinud. L. T. kinnituskiri (II kd tl 52)

kirjeldab tehingut oluliselt teisiti: L. T. sõitis ise Lätisse kütust tooma ja viis kütuse Eestisse

terminali, allkirjastades vajalikud dokumendid. Olukorras, kus kütuse vastavussertifikaat

VSD71867, mis on märgitud arvele nr 10/08, puudutab kütust, mida müüjal ei olnud, ei saa

ringkonnakohtu arvates tõendite kogumis hindamisel teha järeldust, et maksumenetluses veo-

kijuhi antud ütlused oleks ebaõiged ning kaebaja näidatud tekst, mille L. T. on allkirjastanud

ning mille kohta L. T. pole täiendavalt selgitusi andnud, oleks õige. Puudused tehingu kajas-

tamisel kogumis on sellised, mis ei võimalda asuda seisukohale, et tehing on toimunud. Kütu-

3-11-1791

15(16)

se vastavussertifikaat tõendab kütuse olemasolu ning on tehingu olemasolu kinnitav tõend.

Kui tõepoolest oleks arve juures kajastatud vale vastavussertifikaati, oleks maksu- või kohtu-

menetluses kaebaja pidanud näitama tegeliku vastavussertifikaadi olemasolu.

13. OÜ ASW Invest arvetel näidatud tehingud ei ole maksuhalduri arvates aset leidnud. Mak-

suhaldur tugineb maksuotsuses mitmetele asjaoludele. Halduskohus leidis, et kauba mittesaa-

mist ei kinnita asjaolu, et müüjal ei olnud tehingu tegemise ajal kütust olemas, sest AzerTac

OÜ müüs talle kütust hiljem. Halduskohtu seisukoht, et müüjal võis olla kütus olemas vara-

semast laojäägina, ei ole ringkonnakohtu arvates tõenditel põhinev. Maksukohustuslane peab

ära näitama, et kaup saadi. Käesoleval juhul ei olegi oluline, kas OÜ-l ASW Invest oli laos

kütusevaru või mitte, sest nii tema ostutehingutes kui müügitehingutes kajastatud vastavusser-

tifikaatide numbrid on kokkulangevad, ent kütust osteti enne, kui see kaebajale müüdi (vt

kaebaja esitatud tabel II kd tl 57, kauba liikumist kinnitavad tõendid asjas esitatud). Tõepoo-

lest, tehingute puhul võib tekkida kahtlus, et ebaõiged võivad olla vaid esimesi tehinguid ka-

jastavad arved, sest AzerTac OÜ müüs ASW Invest OÜ-le sama kütust (nt 18.-19.09.2008

osteti kokku 64000 l ja müüdi edasi 4x36600 + 17800 l kütust), ent olukorras, kus maksuotsus

tugineb ka teistele tõenditele ja seletuste vastuolulisusele, ei ole selle valguses alust pidada

tehingute toimumist tõendatuks. Maksuotsusest nähtuvad vastuolud ka kütuse transporti ja

üleandmist puudutavates seletustes, mitte üksnes asjaolu, et AzerTac OÜ ega ASW Invest OÜ

pole vastavussertifikaadiga nr SGS Eesti AS Sert. P1 1710.1/31.07.08 KP 052-3809-08 kütust

soetanud. Ringkonnakohtu arvates saaks kütuse soetamist tõendada vaid vastavussertifikaadi

olemasolul. Tunnistajate ütlused ja esitatud dokumentaalsed tõendid ei ole seetõttu usaldus-

väärsed.

14. Seonduvalt küsimusega, kas kauba, mille kaebaja soetas, müüjaks saab pidada arvetel

näidatud isikuid, märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohtu poolt viidatud e-kirjavahetus

OÜ Premium Masters esindajaga (maksutoimiku lk 221-224) ei ole ringkonnakohtu arvates

usaldusväärne. E-kirjaga kirja saatmisele järgnevaks päevaks kütuseveokite (ühel juhul kahe

kütuseveoki) tellimine Lätisse ei ole äris mõistlik, sest ei taga tehingute aset leidmist. Usutav

ei ole ka see, et kaebaja osutas müüjatele transporditeenust, selle asemel et ise Lätist kütust

soetada. A. O. ütlustest (II kd tl 81) nähtub, et ta helistas G. Lätisse, et saada teada, kas kaeba-

ja saaks osta kaupa otse Lätist. G. ütles, et nad ei saa kaebajale kütust müüa, kuna neil ei ole

sellist mahtu. Nad soovitasid pöörduda Mazeiku Nafta poole, ent nendel ei lubatud kütust otse

Eestisse müüa ja Mazeiku Eesti esindus ei pakkunud sobivat hinda. J. U. ütlustest (II kd tl

119) nähtub, et kütusevaldkond ei ole talle tuttav. „See ei ole väga raske äri, see, mida teha,

räägib nii ostja kui müüja. Seal on regulatsioon, mida peab järgima. Sõitsin Lätis ringi, jõud-

sin SIA-sse Tine, küsisin, kas saan kütust osta. Nad ütlesid jah. Seal mulle seletati, kuidas see

äri käib.“ Ringkonnakohtu arvates ei ole need ütlused J. U. tegelikust osalemisest tehingute

tegemisel veenvad. Pole mõistlikku põhjust arvata, et müüja Lätis võimaldab J. U. , kes kütu-

seärist midagi ei tea, broneerida kütusekogused, samal ajal mitte võimaldades seda kaebajale.

SIA Tine juhatuse liige V. G. kinnitas halduskohtus tunnistajana ütlusi andes (II kd tl 97-101)

muu hulgas järgmist. Vastuseks küsimusele „Kas te mäletate, millega seoses te 2008 O. suht-

lesite?“ vastas ta: „Seoses naftasaaduste ostu-müügiga. Rääkisime läbi telefoni mahtudest

ning hindadest. Nt läbi telefoni korrigeeriti hindasid, kui see ostja poolt ei rahuldanud. Läbi

telefoni suhtlesime auto liikumise ajal, kuhu auto liigub, kas nad on kauba kätte saanud“.

Järgmisele küsimusele „Selgitage suhtlemist seoses autode liikumisega. Kas see puudutas ka

sellist kütust, mida ei ostnud O. seotud äriühing? Kas mõtlete seda, et ühest aktsiisilaost teise

saadeti kütust?“ vastas tunnistaja: „Ei, me suhtlesime O. ainult selle kauba osas, mis ta ostis.“

Edasised tunnistused ei kinnita, et V. G. need ütlused oleks antud seetõttu, et ta kõiki tehin-

guid ei mäleta. Tunnistaja kinnitas, et oli juhtumeid, kus ta ei saanud kaebajale kütust müüa

defitsiidi tõttu. Tõepoolest kinnitas tunnistaja, et müüs kütust lepingu alusel ka OÜ-le Pre-

3-11-1791

16(16)

mium Masters, kellega Läti müüjal oli leping, ent ringkonnakohtu arvates ei kinnita see, et

tegelikud tehingud olid SIA Tine ja OÜ Premium Masters ning viimase ja kaebaja vahel, mitte

vahetult SIA Tine ning kaebaja vahel, kuigi lepingu sõlmimisega ja kütuse üleandmisega tege-

lenud isikud esitlesid end OÜ Premium Masters esindajatena. Ringkonnakohus ei pea vajali-

kuks korrata maksuotsuses toodud põhjendusi ka selles osas ning peab J. U. ja A. A. kohtu-

menetluses antud ütlusi, nagu ka dokumentaalseid tõendeid tehingute tegemise kohta läbi OÜ

Premium Masters, ebausaldusväärseteks. On ebausutav, et kaebajal ei olnud võimalik kütuse-

koguseid Läti müüjalt broneerida, samas OÜ-l Premium Masters see võimalus oli. Seda kinni-

tavad mh müüja käitumine maksude tasumisel kui ka kaebaja ja väidetava müüja vahelised

maksed, mis, arvestades tagatisteta ettemaksu tasumist, CMR-de ning laost kütuse väljastus-

volituste puudumist, ei ole ringkonnakohtu arvates äris tavapärased ja eluliselt usutavad.

15. OÜ ASW Baltic 04.07.2008 ja 15.07.2008 arvete osas nähtub maksuotsusest, et maksu-

menetluses ei võtnud E. K. endise äriühingu osanikuna ega uus osanik A. G. arvete koostamist

omaks. Õige on maksuhalduri seisukoht, et eluliselt ei saa pidada usutavaks, et E. K. loobus

30-40 tuhande krooni eest osalusest äriühingus 03.07.2008, kui 02.07.2008 oli müüdava äri-

ühingu nimel toodud 132 600 l kütust, mille eest ei olnud raha veel laekunud. Maksumenetlu-

ses kinnitas OÜ ASW Baltic juhatuse liige E. K. , et vaidlusalused arved ei olnud tema koos-

tatud, sest need pole allkirjastatud. Pole usutav, et isik oleks andnud selliseid seletusi, kui ta

tegelikult esitas arveid vaid elektrooniliselt (allkirjastamata). Eluliselt usutavaks ei saa pidada

E. K. seletusi ja ütlusi – mis on vastuolus algselt maksuhaldurile avaldatuga –, et ta jätkas

juhatuse liikmena tegutsemist nende tehingute tegemisel kuni 21.07.2008.

16. Eeltoodud põhjustel tuleb MTA apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühista-

da ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

maksuhaldurilt rahuldamata. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda ka apellat-

sioonkaebuse väidetel ja sellele esitatud vastuväidel seoses menetluskulude suurusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman