3-11-2935/80 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2013. a, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2935

Haldusasi

E. M. M. A. E. S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

12.12.2011 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise

otsuse nr 15.3-04/617 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E. M. M. A. E. S, volitatud esindajad Kris-

tiina Raie ja Külli Aas

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Haldus-

kohtu 20.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-2935 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.01.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-11-2935

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Egiptuse kodanik E. M. M. A. E. S (sünd XX.XX.XXXX) ja Eesti Vabariigi kodanik K. R

(sünd XX.XX.XXXX) abiellusid 19.08.2006. Abielu sõlmiti Egiptuses, ühiseid lapsi abikaa-

sadel pole. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA, alates 01.01.2010 Politsei- ja Piirival-

veamet (PPA)) 01.02.2007 otsusega anti E. M. M. A. E. S tähtajaline elamisluba kehtivusega

kuni 31.01.2008 elama asumiseks abikaasa K. R juurde. Tähtajalist elamisluba pikendati kor-

duvalt kuni 31.01.2014.

K. R esitas 09.05.2011 PPA-le avalduse, milles märkis, et tema abielu E. M. M. A. E. S on

lõppenud, abikaasad koos ei ela ja neil puudub ühine majapidamine.

PPA tunnistas 08.06.2011 otsusega nr 15.3-4/203 E. M. M. A. E. S tähtajalise elamisloa vä-

lismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 1 p 1 ja § 146 lg 1 p 1 alusel kehtetuks. E. M. M. A. E. S

esitas selle otsuse peale vaide, mille PPA jättis 10.08.2011 otsusega nr 15.3-08/256 rahulda-

mata. E. M. M. A. E. S ja K. R esitasid 15.08.2011 vaideotsuse peale kaebuse ja esialgse õi-

guskaitse taotluse lahkumisettekirjutuse peatamiseks. 18.08.2011 määrusega haldusasjas nr 3-

11-2005 tagastas halduskohus kaebuse, leides, et kaebusel puudub eduväljavaade, ning jättis

kaebuse perspektiivituse tõttu ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

17.08.2011 esitas E. M. M. A. E. S PPA-le uue tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 137 lg 1

alusel elama asumiseks abikaasa K. R juurde.

PPA 12.12.2011 otsusega nr 15.3-04/617 keelduti E. M. M. A. E. S tähtajalise elamisloa

andmisest VMS § 123 p 2 alusel põhjendusega, et taotleja ei vasta tähtajalise elamisloa and-

mise tingimustele. Tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal esines mitmeid episoode, mis annavad

alust kahelda E. M. M. A. E. S ja K. R abielu püsivuses. 19.07.2007 pöördus K. R Kaitsepolit-

seiametisse (KAPO) konsultatsiooni saamiseks abielu jätkamise osas. 19.10.2007 esitas K. R

avalduse KMA-le, märkides, et soovib kooselu abikaasaga lõpetada ja kutse abikaasale ela-

misloa taotlemiseks tagasi võtta. Samas avalduses märkis K. R, et abikaasa on agressiivne,

mis teeb kooselu võimatuks. 27.10.2007 avalduses palus K. R oma varasema avalduse tühis-

tada, selgitades, et erimeelsused on lahendatud ja abikaasad soovivad kooselu jätkata. Samas

esitas ta 09.05.2011 PPA-le järjekordse avalduse, väites, et abielu ei toimi ning kooselu on

lõppenud. PPA-le teadaolevalt lahkus E. M. M. A. E. S 05.05.2011 Soome Vabariiki ning K.

R puudusid andmed tema asukoha kohta. 28.06.2011 vestles PPA ametnik K. R telefoni teel

ning telefonivestlusest ilmnes, et E. M. M. A. E. S elab oma sõbra juures, kelle aadressi K. R

ei tea. 11.07.2011 PPA-s toimunud küsitluse käigus selgitas K. R, et nad elavad abikaasaga

koos aadressil XXX XX-XX XXX, kuid märkis samas, et PPA-l tuleb abikaasade elukoha

külastamise soovi korral selleks eelnevalt aeg kokku leppida. 27.07.2011 vestlusel PPA-s

möönas K. R, et ei ole vastu, kui tema abikaasa tähtajalist elamisluba ei ennistata ning ta on

nõus asuma elama abikaasa kodumaale, samuti on nõus abielu lahutama, kui abikaasa ei taga

talle ja lastele sobivaid tingimusi Egiptuses elamiseks ja õppimiseks. Samal kuupäeval toimus

vestlus E. M. M. A. E. S, kes avaldas, et kui tema vaiet PPA 08.06.2011 otsuse nr 15.3-4/203

kehtetuks tunnistamiseks ei rahuldata, siis naaseb ta oma kodumaale. Seda on kaebaja ka tei-

nud. Seega leidis vaidemenetluses kinnitust asjaolu, et E. M. M. A. E. S ja K. R abielu ei vasta

seaduses sätestatud tingimustele. PPA poolt korduvalt läbiviidud külastuste ja vestluste käigus

on tuvastatud, et perekonnaelu ei ole püsiv. PPA andmetel on E. M. M. A. E. S tähtajaliste

elamislubade kehtivusajal viibinud korduvalt Egiptuses. Kaebajal on võimalik oma kodakond-

susjärgses riigis elada või taotleda seaduslikku viibimisalust riigis, kuhu ta soovib elama ja

tööle asuda. Ka halduskohus leidis 18.08.2011 määruses haldusasjas nr 3-11-2005, et E M M

A E Si ja K. Raie abielu ei vasta VMS-s sätestatud tingimustele. Elamisloa andmisest keeldu-

misega ei sekkuta oluliselt E M M A E Si perekonnaellu ning keeldumine ei riiva tema õigusi.

3-11-2935

3(8)

20.12.2011 kaebuses ja 29.02.2012 kaebuse täpsustustes palus E. M. M. A. E. S (esindaja K.

Raie) PPA 12.12.2011 otsus nr 15.3-04/617 tühistada. Täites lahkumisettekirjutust, lahkus

kaebaja 19.08.2011 Eestist ega saanud kätte PPA kirja, millega määrati tähtaeg tähtajalise

elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevate asjaolude kohta arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks. Seetõttu esitas kaebaja oma kirjalikud seisukohad PPA antud tähtajast hiljem.

Samuti esitas PPA-le kirjalikult oma arvamuse kaebaja abikaasa K. Raie. Mõlemad abikaasad

kinnitasid, et nende abielu on püsiv, nad armastavad üksteist, on tihedas kontaktis ning nende

ühine soov on kooselu jätkata. PPA jättis põhjendamatult kaebaja ja tema abikaasa selgituste-

ga arvestamata ja kaebajale tähtajalise elamisloa andmata. PPA otsuses toodud järeldused on

vastuolus vestluste ja uurimise käigus tuvastatud ja dokumentaalselt tõendatud asjaoludega,

samuti VMS ja perekonnaseaduse põhimõtetega. PPA jättis tähelepanuta, et abielu on kestnud

pikka aega ja abikaasad ei soovi lahutada, mida nad on PPA-le kinnitanud korduvalt. Abikaa-

sad soovivad jätkuvalt koos elada, K. Raie kahte last kasvatada ja saada ka ühise lapse. Kae-

baja elas ja saab ka edaspidi elada Räga tn 10-39, Tallinn abikaasa K. Raie juures, kelle sisse-

tulek tagab perekonna ülalpidamise Eestis. Puuduliku eesti keele oskuse tõttu on kaebajal küll

raskendatud töökoha leidmine, kuid vajadusel saab K. Raie kindlustada teda kindlustuskaitse-

ga ja töökohaga oma firmas. Tülisid tuleb ette igas perekonnas. Tänaseks on kaebaja ja tema

abikaasa omavahelised probleemid lahendanud, seistes samas silmitsi uue probleemiga – kae-

baja on Eestist välja saadetud ja seetõttu on abikaasad sunnitud lahus elama.

Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Haldusasja juurde esitatud materjalidest nähtub, et K. Raie on korduvalt pöördunud erinevate

riigiasutuste poole avaldustega, näidates soovi kooselu kaebajaga lõpetada. Kaebaja eelnev

tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks põhjusel, et K. Raie esitas 09.05.2011 PPA-le aval-

duse, milles teatas kaebajaga kooselu katkemisest. Pärast tähtajalise elamisloa kehtetuks tun-

nistamist esitas kaebaja uue elamisloa taotluse. Kuigi PPA-s 14.10.2011 toimunud vestluse

käigus ja 09.11.2011 kirjalikus seletuses PPA-le väitis K. Raie, et erimeelsused abikaasaga on

lahendatud ja nende ühine soov on perekonnana koos edasi elada, ei saa tähelepanuta jätta K.

Raie korduvaid avaldusi julgeolekuasutustele ja tema süüdistusi kaebajast lähtuvast ohust talle

ja tema lähedastele. PPA ei saa suhtuda nendesse avaldustesse kui lihtsalt abikaasade vahelis-

se lahkarvamusse. Arvestades selle suhte varasemat ajalugu, ei ole kaebaja abikaasa järje-

kordne ümbermõtlemine usutav ja see võib olla ähvardustega saavutatud. PPA on hinnanud

kaebaja ja tema abikaasa K. Raie käitumist ja nende pereeluga seonduvat läbi aastate, so alates

aastast 2007. Arvestades K. Raie korduvaid ümbermõtlemisi ja tema süüdistuste tõsisust, on

kujunenud selge muster, mille alusel saab põhjendatult järeldada, et perekond ei ole püsiv ega

toimiv.

Tallinna Halduskohus rahuldas 20.03.2013 otsusega kaebuse, tühistas Politsei- ja Piirivalve-

ameti 12.12.2011 otsuse nr 15.3-04/617 ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kaebajale anti tähtajaline elamisluba esmakordselt 2007. a, pikendati seejärel korduvalt ning

tunnistati 08.06.2011 kehtetuks. Kohus nõustub vastustajaga, et elamisloa andmise nõuded

peavad olema jätkuvalt täidetud kogu elamisloa kehtivusaja jooksul. Käesoleval juhul nähtu-

vad PPA vaidlusalusest otsusest ja asja materjalidest järgmised asjaolud:

19.10.2007 KMA-s toimunud küsitlusel väitis K. Raie, et abielu on lõppenud ja abikaasa on

lahkunud Eestist; samal päeval esitas K. Raie KMA-le ka kirjaliku avalduse, milles märkis, et

abikaasa agressiivse käitumise tõttu on kooselu muutunud võimatuks. Järgnevalt esitas K.

Raie KMA-le avalduse, milles märkis, et käis jaanuaris 2008 Egiptuses, leppis abikaasaga ära

ning soovib peret koos hoida ja kooselu jätkata. Samas avalduses märkis K. Raie, et on käinud

ka KAPO-s konsulteerimas, kas tasub E M M A E Siga suhet jätkata. 09.05.2011 esitas K.

Raie PPA-le avalduse, milles teatas kaebajaga kooselu katkemisest. 14.10.2011 küsitlusel

3-11-2935

4(8)

PPA-s andis K. Raie selgitusi enda ja kaebaja abieluliste suhete ja perekonnaelu kohta ning

märkis oma kirjalikus seletuses, et pereelu kaebajaga toimib ning erimeelsused abikaasade

vahel on lahendatud. Sama kinnitas K. Raie halduskohtu istungil. Samuti on K. Raie avalda-

nud soovi kaebajaga perekonnaelu jätkamiseks, kinnitades nii haldus- kui ka kohtumenetluses,

et kaebaja ei ole teda tähtajalise elamisloa taotlemisega seonduvalt emotsionaalselt mõjutatud,

hüvitist pakkunud ega ähvardatud. Samuti esitas K. Raie 09.11.2011 PPA-le selgituse, milles

märkis, et kuna perekond kuulub ühiskonna ja riigi kaitse alla, siis ta pöörduski oma problee-

miga ametiasutuste poole, kuid on praeguseks aru saanud, et see polnud kõige ratsionaalsem

viis oma probleemide lahendamiseks, käesolevaks ajaks on abikaasade vahelised erimeelsused

lahendatud ja mõlema kindel soov on pereelu jätkumine, mis on aga takistatud kaebaja Eestist

väljasaatmise tõttu. 07.11.2012 kohtuistungil selgitas K. Raie, et tema ja kaebaja abielu on

kestnud juba 7 aastat ja on püsiv, ta on käinud korduvalt Egiptuses abikaasal külas, neid seob

armastus pere ja K. Raie laste vastu, kellega kaebaja palju tegeles ja kellega lastel oli väga hea

läbisaamine; abikaasade vahelised erimeelsused ja tülid olid tingitud kultuurilistest erinevus-

test (algusaastatel) ja majanduslikest raskustest, kuna K. Raie laste bioloogiline isa oma lapsi

materiaalselt ei toeta. K. Raie kinnitas kohtuistungil, et tema ja kaebaja kindel soov on jätkata

pereelu ning K. Raie selgitusel ei soovi ta laste pärast Eestist lahkuda ja abikaasa kodumaale

elama asuda.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-52-06 märkinud, et selleks, et elamisloast keeldumine saaks

rikkuda isiku õigust perekonnaelule, peab olema vahetu seos elamisloast keeldumise ja pere-

konnaelu elamise võimatuse vahel. Käesoleval juhul on see seos olemas. Kaebaja ei saa pere-

konnaelu elada Eestis, kuna on Eesti Vabariigist välja saadetud. K. Raie ei saa kaebaja juurde

Egiptusesse elama asuda, kuna tema alaealised lapsed elavad Eestis, käivad siin koolis ja suht-

levad oma bioloogilise isaga, kelle nõusolek oleks vajalik laste välismaale elama viimiseks.

Seega oleks kaebaja ja K. Raie perekonnaelu elamine väljaspool Eesti Vabariiki üsnagi prob-

lemaatiline. K. Raie erinevatest ja vastuolulistest avaldustest järeldub, et abikaasadel võisid

olla lahkhelid/erimeelsused, mida üks abikaasadest (K. Raie) on püüdnud lahendada riigiorga-

neid kaasates, kuid nende alusel ei saa üheselt väita, et perekond ei ole püsiv ja abielu on fik-

tiivne. Abielu sõlmiti juba 2006, abikaasadel on olnud ühine elukoht Räga tn 10-39, Tallinn

ning mõlemad kinnitavad, et ei kavatse lahutada. K. Raie kinnitas kohtule, et vajadusel saab ta

kindlustada kaebaja töökohaga enda firmas ning teha kindlustuskaitse ravikulude katmiseks.

Täidetud on VMS §-des 139 ja 140 toodud tähtajalise elamisloa andmise nõuded - K. Raiel on

püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, ning abikaasadel on ole-

mas ühine elukoht ja tegelik eluruum. Üksnes K. Raie vastuoluliste avalduste põhjal ei ole

võimalik üheselt tuvastada ühise perekonnaelu puudumist ega seda, et kaebaja ja K. Raie pe-

rekonnana ei toimi; võimalikud lahkhelid, erimeelsused ja leppimised abikaasade vahel on üks

osa peresuhetest. PPA ei peaks nii intensiivselt sekkuma perekonnaellu, kui on teada, et üks

abikaasadest teeb PPA-le korduvalt avaldusi ja siis loobub nendest. Praegusel hetkel on ühine

pereelu võimatu seetõttu, on kaebaja on Eestist välja saadetud ja kaebaja ei saa Egiptusesse

tema juurde elama asuda.

Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kaebaja ja K. Raie abielu ei ole püsiv. K. Raie on küll

korduvates pöördumistes erinevate riigiasutuste poole avaldanud soovi oma kooselu kaebaja-

ga lõpetada, kuid samas on ta neist avaldustest loobunud ja vastupidist väitnud. Põhjendatud

pole vastustaja arvamus, et abikaasade kooselu jätkamine ja probleemide lahendamine ilma

riigiasutuste poolse sekkumiseta on antud perekonna puhul võimatu. Abikaasade kooselu jät-

kamine ja nendevaheliste probleemide lahendamine on eelkõige nende endi, mitte PPA otsus-

tada. K. Raie ei ole oma avaldustes abielu fiktiivsusele viidanud ega väitnud, et abikaasa hir-

mutaks või ähvardaks teda, sunniks loobuma avaldustest jms. Asjaolu, et abielu on fiktiivne ja

3-11-2935

5(8)

perekond ei ole püsiv, tuleb vastustajal tõendada, mitte pelgalt eeldada seda ühe abikaasa vas-

tuoluliste avalduste põhjal, nagu käesoleval juhul seda tehtud on.

Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine riivab mõlema abikaasa õigusi ja huve, milleks

on õigus elada koos perekonnaelu. Kuigi oma õigust elada perekonnaelu ei pea abikaasad rea-

liseerima just Eestis, on antud juhul mujale elama asumine problemaatiline. Juhul, kui abikaa-

sad otsustavad oma abielu lõpetada, võivad nad koos või üks abikaasadest esitada avalduse

abielu lahutamiseks ning sellisel juhul oleks abielulahutus aluseks tähtajalise elamisloa kehte-

tuks tunnistamisel (või vähemasti abielu lahutamise avalduse esitamine, millest tulenevalt

võiks järeldada, et kooselu/pereelu on lõppemas/lõppenud).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Politsei- ja Piirivalveamet palub 18.04.2013 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühis-

tada ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Halduskohus nõustus PPA-ga selles, et tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamis-

loa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud, jättes aga tähelepanuta asjaolu, et lisaks keh-

tivale abielule tuleb täita ka teisi nõudeid lähtuvalt VMS § 138 lg-st 1. Abikaasade vahel peab

olema tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond peab olema püsiv ja abielu

ei tohi olla fiktiivne. PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetluse käigus kogutud

andmete põhjal leidnud, et kaebaja ja K. Raie perekonnaelu ei ole püsiv, mis on üks tähtajalise

elamisloa andmise tingimustest. Kaebaja suhtes keelduva otsuse tegemisel on lähtutud nelja

aasta jooksul kogutud tõenditest ja andmetest, mitte ei tehtud otsust pelgalt K. Raie vastuolu-

liste avalduste põhjal, nagu ekslikult järeldas kohus. Halduskohus on andnud liiga suure kaalu

kaebaja ja tema abikaasa väidetele, et nüüd siiski soovitakse kooselu jätkata, ning ennatlikult

jõudnud järelduseni, et tegemist on püsiva perekonnaga. Kaebaja on Eestist vabatahtlikult

lahkunud juba 2011. a ning dokumentide esitajaks on olnud K. Raie. Seega ei saanudki K.

Raie jätta kohtule muljet, et kaebaja teda mingil moel ähvardab.

Halduskohus on ekslikult eeldanud, et PPA on keeldunud tähtajalise elamisloa andmisest abi-

elu fiktiivsuse tõttu. PPA ei ole abielu fiktiivsust kunagi väitnud, kuna selle tuvastamiseks ei

ole piisavalt tõendeid. PPA on leidnud, et abielu ei ole püsiv ning on oma sellekohast järeldust

piisavalt põhjendanud. Halduskohus ei ole arvestanud Tallinna Halduskohtu 18.08.2011 mää-

rusega haldusasjas nr 3-11-2005, milles kohus leidis, et kaebaja ei soovi elada perekonnaelu

K. Raiega, on elamisluba kasutanud vaid selleks, et elada teistes Euroopa Liidu liikmesriiki-

des ning kaebaja ja K. Raie abielu ei vasta VMS tingimustele. K. Raie on PPA-le ja teistele

riigiasutustele korduvalt väitnud, et kaebaja kasutab tema suhtes füüsilist vägivalda ning on

ähvardanud tema lapsi ja lähedasi. Nende avalduste kohta, mille sisu pole K. Raie eitanud ega

kummutanud, pole kohus isikult selgitusi küsinud ega neid avaldusi arvesse võtnud. Kohus ei

ole kaalunud PPA kohustust hinnata elamisloa andmise otsustamisel muuhulgas ka K. Raie ja

tema laste õigusi ja huve.

Riik ei ole kohustatud aktsepteerima välismaalase elukohariigi valikut ning välismaalase pe-

rekonnaelu elamine ei pea vältimatult teostuma Eesti territooriumil. Ka Tallinna Halduskohus

on 15.08.2007 otsuses haldusasjas nr 3-07-1043 leidnud, et iseenesest asjaolu, et isikul elab

Eestis abikaasa ja laps ning ta elab perekonnaelu, ei anna talle seaduslikku alust Eestis viibi-

miseks.

E M M A E Si volitatud esindajate poolt 17.05.2013 esitatud vastuses paluti jätta PPA apel-

latsioonkaebus rahuldamata, anda kompromissi sõlmimise võimalus PPA esitatud tingimustel

ning vastava kompromissi sõlmimisel teha uus otsus või saata asi uue otsuse tegemiseks hal-

duskohtusse. Kaebaja ja K. Raie abielu vastab VMS nõuetele ja tingimustele. Abielu on kehtiv

3-11-2935

6(8)

ning abikaasade vahel on psühholoogiline sõltuvus, mida kinnitab asjaolu, et pärast abikaasa

lahkumist Eestist 19.08.2011 on K. Raie käinud tal Egiptuses kolmel korral külas, viibides

kohapeal kahel korral kuu aega ning ühel korral nädala. Kaebaja on kiindunud K. Raie lastes-

se, soovides püsivalt osaleda nende kasvatamises ja hooldamises. Samuti on K. Raie lapsed

kiindunud kaebajasse. Kui kaebaja ja K. Raie abielu ei oleks püsiv ja kui neil ei oleks kooselu

jätkamise soovi, ei pingutaks kaebaja nii pika aja möödumisel pärast Eestist lahkumist uuesti

tähtajalise elamisloa saamise nimel.

PPA on tõendeid hinnanud ebaõigesti ning jätnud arvestamata abielu ja lähisuhete, samuti

abikaasade rahvusliku eripära. PPA on takerdunud K. Raie 19.10.2007 küsitlusel antud seletu-

sele ja 09.05.2011 avaldusele. Rohkem pole K. Raie avaldusi ametivõimudele teinud. Nii kae-

baja kui K. Raie on emotsionaalsed inimesed, millest tulenevalt on mõlemad teinud korralikult

läbimõtlemata otsuseid, olles mõjutatud isiklikest emotsioonidest, millel ei ole midagi pistmist

tegeliku olukorraga. Abielu algaastatel oli lahkarvamusi majanduslikel teemadel, kuid juba

mõnda aega on K. Raiel hästi toimiv ettevõtlus, kus oleks rakenduse ja piisava sissetuleku

saamise võimalus Eestisse naastes ka kaebajal. K. Raie on oma 19.10.2007 ja 09.05.2011

avaldused tagasi võtnud, mis kinnitab tema hetkelist ülereageerimist. PPA küll rõhutab, et on

otsuse tegemisel lähtunud nelja aasta jooksul kogutud tõenditest ning K. Raie avaldused on

vaid üks osa nendest, kuid ei ole muid tõendeid kohtutele esitanud. PPA keeldumine tähtajali-

se elamisloa andmisest ei ole proportsioonis põhiseaduse § 26 riive ulatusega. Inimsuhted ei

ole staatilised, vaid on oma olemuselt pidevalt muutuvad ning arenevad läbi tõusude ja mõõ-

nade. Just abielu kriisiolukorrad on tegelikkuses kaebaja ja K. Raie abieluliitu oluliselt tugev-

danud. Nad ei ole oma abielu lahutanud, suhte taasühendamise nimel tehakse tööd, mida kin-

nitab ka käesolev kohtuvaidlus. Abielu on kestnud pea seitse aastat, mis kinnitab, et tegemist

ei ole põgusa suhtega. Pereelu püsivuse saab kõige toimivamalt üles ehitada vaid abikaasade

elamisega ühes elukohas. Kaebaja on valmis tõendama pereelu püsivust ning esmalt võiks

kompromissina anda talle elamisloa ettenähtust lühemaks perioodiks kohustusega taluda PPA

küsitlusi, nõudeid ja perekonna külastust.

Politsei- ja Piirivalveamet leidis 07.10.2013 kirjalikus vastuses, et kompromissi sõlmimine

pole asjas võimalik ning jäi apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde.

E M M A E Si esindaja K. Raie märkis 09.10.2013 täiendavas kirjalikus vastuses apellat-

sioonkaebusele, et on esitanud ametiasustustele vaid kaks avaldust, viimati 09.05.2011, mille

ta soovis koheselt tagasi võtta. Oma avaldustes ei ole K. Raie kordagi rääkinud ohust oma

perekonnale ja eelkõige lastele, vaid vastupidi on suulistes vestlustes selgitanud PPA-le, et

kaebaja pole lastele kunagi ohtlik olnud, neid ähvardanud või nende peale häält tõstnud. Ain-

sana on algaastatel olnud keerulised abikaasade omavahelised suhted, kui kaebaja alles õppis

tundma oma uut elukeskkonda, kombeid ja tavasid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

PPA keeldus E M M A E Sile tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel. VMS §

123 sätestab tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldalused, nähes p-s 2 ette, et tähtaja-

lise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise

tingimustele.

Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa

juurde. Elamisloa andmiseks elama asumiseks abikaasa juurde peavad olema täidetud VMS §-

des 138 (perekonnaelule esitatavad nõuded), 139 (perekonna legaalse sissetuleku nõue) ja 140

(perekonna registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõue) sätestatud tingimused. Haldus-

kohus leidis, et kaebaja vastab VMS §-des 139 ja 140 sätestatud tingimustele ning PPA ei ole

apellatsioonkaebuses halduskohtu sellele seisukohale vastu vaielnud. VMS § 142 lg 1 näeb

3-11-2935

7(8)

ette, et elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde võib lugeda põh-

jendamatuks juhul, kui Eestis elaval abikaasal on võimalik elama asuda oma abikaasa koda-

kondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel on võimalik elama asuda mõnda teise

riiki. Kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel pole vastustaja VMS § 142 lg-le 1

tuginenud. Vastuseks PPA väitele, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine kaebaja õi-

gusi ja huve ei riiva, sest abikaasad ei pea oma perekonnaelu just Eestis elama, selgitas kohus

piisavalt ja asjakohaselt, mis põhjustel käesoleval juhtumil perekonna, kuhu kuuluvad ka K.

Raie eelmisest suhtest sündinud alaealised lapsed, kaebaja kodumaale elama asumine proble-

maatiline on. Apellatsioonkaebuses pole kohtu sellele seisukohale vastuväiteid esitatud.

PPA vaidlusalusest otsusest ja apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vasta kaebaja PPA hinnan-

gul VMS § 138 lg-s 1 sätestatud tingimusele - elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde

võib anda, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus,

perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne. E M M A E Si ja Kristiina Raie vahelise abielu

fiktiivsusele pole PPA tuginenud, kuid on asunud seisukohale, et perekond ei ole püsiv.

Alusetu on apellandi väide, et halduskohus tühistas PPA otsuse, eeldades ekslikult, et PPA

keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest abielu fiktiivsuse tõttu. Halduskohus küll

leidis, et asjas kogutud tõendid abielu fiktiivsust ei näita, kuid kohtuotsusest ei tulene, et PPA

vaidlusalune otsus tühistati seetõttu, et abielu fiktiivsus pole tõendatud. Samuti ei tulene koh-

tuotsusest, et kohtu hinnangul tegi PPA oma keelduva otsuse üksnes K. Raie vastuoluliste

avalduste põhjal. Kohtuotsuse tühistamist tingivaks oluliseks menetlusnormi rikkumiseks ei

saa lugeda ka asjaolu, et halduskohus ei ole eraldi hinnanud 18.08.2011 määrust asjas nr 3-11-

2005, mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 tähenduses. HKMS § 61 järgi ei ole ühelgi

tõendil ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vas-

tastikuses seoses. Käesoleval juhul on halduskohus uurinud kõiki kohtule esitatud materjale

ning tõendite kogumis leidnud, et PPA otsuses kirjeldatud asjaolude põhjal ei saa üheselt väi-

ta, et perekond ei ole püsiv ning PPA vastupidine seisukoht on ennatlik ja tõendamata. Nõus-

tudes halduskohtu seisukoha ja otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid

korrata.

Tallinna Halduskohtu 18.08.2011 määruse asjas nr 3-11-2005 osas märgib ringkonnakohus, et

PPA on seda määrust kui tõendit üle hinnanud. Tegemist ei ole kohtumenetluses tuvastatud

asjaoludel põhineva lahendiga, vaid kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega,

mille tegemisel tugines kohus üksnes vastustaja antud informatsioonile, seejuures ka sellisele,

mida käesolevas asjas vastustaja enam ei väida - E. M. M. A. E. S kasutab oma abikaasa juur-

de antud Eesti tähtajalist elamisluba mitte pereelu elamiseks, vaid viibimaks teistes Euroopa

Liidu liikmesriikides.

Vaidlusaluses haldusaktis (p-d 9 ja 10) on märgitud, et PPA on korduvalt läbi viidud külastus-

tel ja vestlustel kaebajaga ja K. R tuvastanud mitmeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et pere-

konnas puudub tihe majanduslik side ja perekond ei ole püsiv, kuid märgitud pole, millal kü-

lastused toimusid ning millised konkreetsed perekonna mittepüsivust näitavad asjaolud vest-

luste ja kodu külastuste käigus tuvastati. PPA otsuses esile toodud asjaolude - 05.05.2011

suundus E. M. M. A. E. S Soome ja K. R polnud tema asukoht 09.05.2011 PPA-le avalduse

kirjutamise ajal teada; 28.06.2011 telefonivestluses PPA ametnikega väitis K. R, et abikaasa

on sõbra juures, kelle aadressi ta ei tea; 11.07.2011 küsitlusel märkis K. R, et abikaasade elu-

koha (XXX XX-XX) külastuses tuleb eelnevalt kokku leppida; 27.07.2011 vestlusel märkis

kaebaja, et vaide mitterahuldamise korral lahkub ta kodumaale ning K. R märkis, et on nõus

abikaasa kodumaale elama asuma, talle ja lastele elamiseks ja õppimiseks sobivate tingimuste

tagamata jätmise korral on ta nõus abielu lahutama - põhjal ei saa ringkonnakohtu hinnangul

abikaasade vahel majanduslike sidemete puudumist ja perekonna mittepüsivust väita. Kuna

3-11-2935

8(8)

kaebaja lahkus Eestist 19.08.2011 talle tehtud lahkumisettekirjutuse, mis muutus sundtäideta-

vaks 20.08.2011, täitmiseks, siis ei saa lugeda põhjendatuks apellandi väidet, et kaebaja on

Eestist vabatahtlikult lahkunud. PPA otsuses väidetud asjaolu, et kaebaja on kasutanud abi-

kaasa suhtes vägivalda ning on seetõttu ka lastele ohtlik, asja materjalide juurde võetud do-

kumendid, sh K. R eelpoolviidatud avaldused ei kinnita.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.

Pooled ei taotle apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask