3-11-1504/84 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1504

Haldusasi

T. T. kaebus metsateatiste nr 1337006801 ja nr

1338006801 alusel tehtud Keskkonnaameti otsuse

„Raietööde teostamine Rongu maaüksusel“ 04.03.2011

kirja nr PV 13-7/11/8631 tühistamiseks osas, millega

keelati raie teostamine eraldistel nr 7, 13, 14 ja 15 ning

piirati raie teostamise aega

Menetlusosalised ja nende esinda-

jad

Kaebaja: T. T. , esindaja Aleksander Sven Esse

Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Madina Talu,

Murel Merivee ja Indrek Tammekänd

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. detsembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T. T. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta T. T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. detsembri

2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-1504 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 17.01.2014, välja arvatud

HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

3-11-1504

2(11)

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. T. esitas 14.12.2010 Keskkonnaametile XXXXXX kinnistul (registriosa XXXXXX,

katastritunnus 78201:005:0047) kavandatavate raiete kohta metsateatised nr 1337006801 ja nr

1338006801. Metsateatisega nr 1337006801 kavandati raiete tegemist XXXXXX kinnistul

eraldistel nr 1, 3, 4, 5, 13, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, 10, 15. Metsateatisega nr 1338006801

kavandati raiete tegemist XXXXXX kinnistul eraldistel nr 11 (0,4 ha lageraiet ja 0,7 ha har-

vendusraiet), 7 ja 14 (0,1 ha lageraiet ja 0,5 ha aegjärkset raiet).

2. Keskkonnaamet tagastas metsateatised 07.03.2011 T. T. osaliselt tööd lubavate ja osa-

liselt tööd mittelubavate märgetega (I kd, tl 81-82). Keskkonnaamet ei lubanud metsateatisega

nr 1337006801 kavandatud raiete tegemist eraldisel nr 13 (0,5 ha lageraie) ja eraldisel nr 15

(0,5 ha lageraie). Raiete tegemist lubati eraldistel nr 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18 ja

10. Metsateatisega nr 1338006801 kavandatud raietest ei lubanud Keskkonnaamet kavandatud

raiet eraldisel nr 7 (0,9 ha lageraie) ja eraldisel nr 14 (0,1 ha lageraie). Raiete tegemist lubati

eraldistel nr 11 (0,4 ha lageraie, 0,7 ha harvendusraie) ja 14 (0,5 ha aegjärkne raie).

Keskkonnaameti (piirkondliku metsanduse spetsialisti L. A.) kuupäevata kirjaga „Põhjendus

kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ teatati vastuseks T. T. 14.12.2010 esitatud metsa-

teatistele nr 1337006801 ja nr 1338006801, et metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801

alusel ei lubata XXXXXX kinnistul eraldistel 7, 13, 14 ja 15 teostada lageraiet, kuna

XXXXXX kinnistu asub Jäärja hoiualal, mistõttu tuleb lähtuda looduskaitseseaduse (LKS) §

32 lg-tes 2, 3, 4 toodud kaitsekorrast ja hoiualade kaitse alla võtmise määruses nimetatud

hoiuala kaitse-eesmärgist (I kd, tl 11).

Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjaga nr PV 13-7/11/8631 teatati T. T. , et metsateatiste nr

1337006801 ja nr 1338006801 alusel on lubatud teostada raietöid eraldistel 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9,

19, 21, 20, 22, 18, 14 ja 11 ajavahemikul 01.09-14.03 ja soovitati eraldisel 9, 11 ja 10 teostada

raiet ajavahemikul 01.09-31.01. Põhjenduse kohaselt asub XXXXXX kinnistu Jäärja hoiualal,

mille üheks kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse ja neile soodsate elutingimuste säilitami-

ne. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu

maakonnas“ § 1 lg 1 p 4 kohaselt on Jäärja hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi

79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on laanepüü (Bonasa

bonasia), metsis (Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium

passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus

canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn

(Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Kinnistul asuvad metsad on olu-

liseks elupaigaks laanepüüle, metsisele, värbkakule, händkakule, hallpea-rähnile, musträhnile,

valgeselg-kirjurähnile, laanerähnile ja väike-kärbsenäpile. Kõik nimetatud liigid elavad reeg-

lina vanades metsades, minimaalne elupaigavajadus eeldab vähemalt vanade puude ja rohke

surnud puidu olemasolu, lisaks on neist mitme jaoks oluline nt laialehiste puude, haabade,

kuuskede ja sanglepa olemasolu puistus. Nende liikide jaoks on olulisemaks ohuteguriks lage-

raie ja kriitiliselt oluline püsimetsana majandamine. Uuendusraietest sobib vaid aegjärgne

raie, seejuures tuleb aegjärgse raie viimane järk jätta raiumata. Hoiduma peab vähemalt sur-

nud puude raiest ja säilitama peab puistu suurimad puud. Puistu koosseisus ei tohiks väheneda

3-11-1504

3(11)

laialehiste puude, haabade, kuuskede ja sangleppade osakaal. Õiguslikuks aluseks on märgitud

LKS § 32 lg 2 lg 4 p 1 (I kd, tl 12-13).

3. T. T. esitas 06.04.2011 Keskkonnaametile vaide metsateatistega nr 1337006801 ja nr

1338006801 eraldistel 13, 15, 7 ja 14 raiete keelamise ja raiete teostamise aja piiramise osas

tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks (I kd, tl 15). Keskkonnaameti 17.05.2011 vaideotsuse-

ga nr 1-4.1/11/171 jäeti T. T. vaie rahuldamata ning loeti vaideotsuse seisukohad Keskkonna-

ameti 04.03.2011 kirja nr PV13-/7/11/8631 osaks. Vaideotsuses täpsustatakse, et eraldistel 10,

9 ja 11 on Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik. Lisaks otsesele elupaikade hävimisele

on lageraiel ka kaitstavate liikide elupaiku killustav mõju, mille tõttu kaob sidusus kaitse-

eesmärgiks olevate liikide elupaikade vahel juba laiemal alal (I kd, tl 78-79).

4. T. T. esitas 16.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 18.05.2007

määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ tühistamiseks osas, millega

võeti XXXXXX kinnistu, katastritunnusega 78201:005:0047, Jäärja hoiuala koosseisu, samuti

metsateatistele nr 1337006801 ja 1338006801 tehtud märgete tühistamiseks osas, millega kee-

lati raie teostamine eraldistel nr 13, 15, 7 ja 14 ning piirati raie teostamise aega.

5. Tallinna Halduskohus jättis 27.01.2012 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse Va-

bariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 osalise tühistamise nõudes rahuldamata ning lõ-

petas selles osas haldusasja menetluse. Määrus jõustus Riigikohtu 07.06.2012 määrusega.

6. Kaebust põhjendatakse järgmiste väidetega.

Keskkonnaministeerium teatas vastuses kaebaja teabenõudele 29.03.2011, et Jäärja hoiuala on

moodustatud linnukaitsealana. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides moodustati linnualad

rahvusvahelise tähtsusega linnualade (nn IBA alade) alusel ning ornitoloogilisi kriteeriume,

mida järgiti, on kirjeldatud linnuekspertide koostatud väljaandes „Euroopa Liidu tähtsusega

linnualad Eestis“ (Kuus A, Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühing 2003, Tartu, kättesaadav:

http://www.eoy.ee/projektid/iba2003.pdf), mida loetakse ekspertarvamuseks. Kaebaja on sei-

sukohal, et metsateatiste nr 1337006801 ja nr 1338006801 alusel tehtud otsus on õigusvasta-

ne, sest akti aluseks olev määrus nr 154, millega võeti XXXXXX kinnistu Jäärja hoiuala

koosseisu, on õigusvastane. Metsateatiste menetlemise otsuses ja vaideotsuses on märgitud, et

XXXXXX kinnistu on hoiualale jäävas osas elupaigaks järgmistele II kaitsekategooria linnu-

liikidele: valgeselg-kirjurähn, laanerähn ja III kaitsekategooria linnuliikidele: laanepüü, värb-

kakk, händkakk, hallpea-rähn, musträhn ja väike-kärbsenäpp. Keskkonnaamet ei ole viidanud

ühelegi ekspertarvamusele ega inventuuriaktile, millest nähtuks, et XXXXXX kinnistu on

elupaigaks eelpool loetletud liikidele.

Keskkonnaamet on jätnud metsateatiste ja vaide lahendamisel tähelepanuta asjaolu, et

XXXXXX kinnistul ei paikne metsise elupaika. Metsise elupaiga osas on Keskkonnaministee-

rium 26.11.2007 kirjaga nr 38-3-1/55565-2 teatanud T. T. , et XXXXXX maaüksusel metsise

püsielupaika ei ole.

Kaebaja on seisukohal, et metsateatiste menetlemisel tehtud otsuse puhul on tegemist diskret-

siooniotsusega, kuna haldusakti andjal oli võimalus kaaluda erinevate lahendite vahel. HMS §

4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse ees-

märgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud

huve. Antud juhul ei ole Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon teostanud kaalutlusõigust

HMS § 4 lg-s 2 sätestatud printsiipidest lähtuvalt. Metsateatiste menetlemisel tehtud otsuses

puuduvad kaalutlused, millest Keskkonnaamet lähtus.

7. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited kaebusele on järgmised.

3-11-1504

4(11)

Eraldised nr 13, 15, 7 ja osaliselt eraldis nr 14, mille osas Keskkonnaamet tegi raiet mitteluba-

va otsuse, paiknevad XXXXXX kinnistu osal, mis paikneb Jäärja hoiualal. Tulenevalt LKS §

32 lg-st 2 on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,

mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,

mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi, lg 3 kohaselt on

hoiualal metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone

ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist ning kooskõlas lõikega 4 tuleb metsasea-

duse kohase metsateatise menetlemisel arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala va-

litseja võib kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ja kasutama

kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.

LKS § 10 lg 1 alusel kehtestatud määruse nr 154 § 1 lg 1 p 4 kohaselt on Jäärja hoiuala kaitse-

eesmärk nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstak-

se, on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus), rukkirääk (Crex crex), värbkakk

(Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hall-

pea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Jäärja hoiu-

ala ja seal kaitstavad liigid on kantud ka Keskkonnaregistrisse, mis on riigi põhiregister.

Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt on sellised andmed õigusliku tähendusega. Liikide

elupaigainfot täiendatakse pidevalt erialaspetsialistide poolt ja kogutud andmed kantakse

Keskkonnaregistrisse, mis on aluseks otsuste tegemisel.

Keskkonnaministeerium on 26.11.2007 kirjaga nr 38-3-1/55565-2 teatanud kaebajale, et

XXXXXX maaüksusel metsise püsielupaika ei ole. Eristada tuleb liigi (metsise) püsielupaika

ja (metsise) elupaika. Liigi kaitset reguleerib LKS 8. ptk, püsielupaikade kaitsekorra sätestab

LKS § 50. Jäärja hoiualast jäävad välja XXXXXX kinnistu eraldis nr 10 ja osaliselt eraldised

nr 9 (ca 0,3 ha ulatuses) ja nr 11 (ca 0,1 ha ulatuses). Eraldistel nr 10, 9 ja 11 on Keskkonna-

registrisse kantud metsise elupaik. Keskkonnaamet ei ole seadnud piiranguid metsise püsielu-

paiga kaitsekorrast tulenevalt. Keskkonnaamet selgitas 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7/11/8631

metsaomanikule, et nimetatud eraldistel on Keskkonnaregistri andmetel metsise elupaik ning

andis sellest tulenevalt ja juhindudes LKS §-st 55 soovitusi raie tegemise aja osas, et vältida

lindude tahtlikku häirimist. Kinnisasja omaniku kohustus looduslikult esinevaid linde tahtli-

kult mitte häirida tuleneb looduskaitseseadusest.

Isegi kui kohus leiab, et põhjendamiskohustus ei olnud metsateatise tagastamisel piisavas ula-

tuses täidetud, siis vaide lahendamisel esitas Keskkonnaamet täiendavad kaalutlused, mistõttu

on vaidlustatud haldusaktid piisavalt põhjendatud ning kaalutlusõiguse teostamisel arvesse

võetud asjaolud välja toodud.

Keskkonnaministeerium on saatnud kaebajale 27.06.2008 vastuse nr 16-1/26948-2 kaebaja

26.05.2008 kirjale, milles on selgitatud veelkord hoiuala kaitse-eesmärke ja moodustamise

põhjusi. Samuti selgitati detailselt metsamajandamiskavaga seonduvat ja märgiti, et hoiualal

on kooskõlastatud metsamajandamiskavast lähtuvalt keelatud lageraied ja sanitaarraied, luba-

tud on harvendus-, valik- ja aegjärkne raie ning erandjuhtudel sanitaarraie. Keskkonnaminis-

teerium on kaebajat teavitanud asjaolust, et lähtuvalt hoiuala kaitse-eesmärkidest ja kaitsere-

žiimist ei ole võimalik XXXXXX kinnistu hoiualasse jääval osal lageraiete tegemine, sama on

väljendanud ka Keskkonnaameti õiguseellane Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkon-

nateenistus 30.01.2008 XXXXXX maaüksuse metsamajandamiskava kooskõlastamisel.

XXXXXX kinnistu kaitsekord ei ole muutunud.

3-11-1504

5(11)

XXXXXX kinnistu on arvatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 1 alusel Põhja-Liivimaa

linnualasse. Nimetatud korraldusega on esitatud Natura 2000 alad kinnitamiseks Euroopa

Komisjonile. Euroopa Komisjoni poolt alade kinnitamisel peab riik nendel aladel tagama loo-

dusväärtuste kaitse. Antud juhul on kaitse tagatud ala kaitse alla võtmisega hoiualana. Natura

2000 aladel, sealhulgas hoiualadel, on ette nähtud Natura 2000 toetus erametsamaale. Vastava

toetuse taotlemiseks ja saamiseks kehtestab nõuded põllumajandusministri määrus (kuni 2010.

aastani põllumajandusministri 16.04.2008 määrus nr 36 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa

kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem

kord“, alates 2010. aastast samanimeline põllumajandusministri 11.03.2010 määrus nr 26).

Kaebaja on taotlenud Natura 2000 toetust erametsamaale 2010. ja 2011. aastal. 2010. aastal

esitatud taotlus on rahuldatud ja 2011. aasta taotluse rahuldamise otsustab SA Erametsakeskus

hiljemalt 30.04.2012. Eeltoodu näitab, et kaebaja on teadlik tema kinnistul paiknevatest loo-

dusväärtustest, kinnitab XXXXXX kinnistu vastamist Natura 2000 alal asuva erametsamaa

kohta toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning kasutab riigi poolt saadavaid toetusi. Riikliku

toetuse maksmise üks eesmärk on metsa omanikule kompenseerida tema metsas kehtivate

piirangute kehtestamine.

8. Tallinna Halduskohus jättis 31.12.2012 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p

1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Kohus põhjendas

otsust järgmiselt.

Metsaseaduse (MS) § 41 lg 1 p 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonna-

ametile kavandatavate raiete kohta metsateatise. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kontrollib

Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel: 1) kavandatud uuendus-, harvendus- ja

valikraie vastavust õigusaktide nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele; 3) kavandatud

valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise, samuti metsa uuendamise vastavust

õigusaktide nõuetele. Vastavalt MS § 41 lg-le 8 kontrollib Keskkonnaamet MS § 41 lg 7 ko-

haselt 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsateatise saamisest arvates kavandatud tegevuse

õiguspärasust ja kui tegevus vastab nõuetele, teeb metsateatisele märke „lubatud“, ning kui

tegevus ei vasta nõuetele, märke „ei ole lubatud“. Kui tegevus ei ole lubatud, põhjendab

Keskkonnaamet seda kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevuse vastavusse viimiseks õigus-

aktidega. Seega pidi Keskkonnaamet metsateatistele märke tegemisel kontrollima kavandata-

va raie vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ega saanud lubada sellist raiet, mis oleks

nende nõuetega vastuolus.

Jäärja hoiualast jääb välja XXXXXX kinnistu eraldis 10 ja osaliselt eraldised 9 ja 11 (I kd, tl

118). Vastavalt LKS § 32 lg-le 1 moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja

seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega nr 154 määratud kogu hoiuala on määruses

nimetatud linnuliikide elupaigaks ning metsateatiste menetlemisel ei pidanud vastustaja kont-

rollima ja tõendama konkreetsete lindude asumist XXXXXX kinnistul.

Vastustaja on õiguspäraselt LKS § 32 lg-tele 2, 3 ja 4 tuginedes keelanud XXXXXX kinnistul

Jäärja hoiualal lageraie, kuna lageraie toob kaasa XXXXXX kinnistul asuvate kaitstavate lii-

kide elupaikade hävimise ja seab ohtu Jäärja hoiuala kaitse eesmärgiks olevate liikide soodsa

seisundi.

LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud kaitstavate liikide oluline häirimine, LKS § 55 lg

61 p-de 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti tahtlik häirimine, eriti pesitsemi-

se ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega on eeltoodud sätetega ja LKS § 32 lg-ga 4 kooskõ-

las Jäärja hoiuala piires eraldistel 1, 3, 4, 5, 16, 8, 9, 19, 21, 20, 22, 18, 14 (0,5 ha aegjärkne

3-11-1504

6(11)

raie) ja 11 metsateatistega kavandatud raiete tegemise aja kindlaksmääramine ajavahemikul

01.09-14.03 seoses lindude pesitsusajaga.

Kuna Jäärja hoiualast välja jääval XXXXXX kinnistu eraldisel nr 10 ja osaliselt välja jäävatel

eraldistel nr 9 ja 11 paikneb Keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik (II kd, tl 8-9), siis

tulenevalt LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 ning LKS § 48 lg-st 4, mille kohaselt liikide soodsa

seisundi tagamiseks piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub

isendi kaitse, on õiguspärane ka Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7/11/8631 olev

soovitus teostada eraldisel 9, 11 ja 10 raiet ajavahemikul 01.09-31.01.

Vastustaja on käesoleval juhul teinud metsateatistele vastavalt MS § 41 lg-le 7 märked „luba-

tud“ ning „ei ole lubatud“ ning põhjendanud tegevuse mittelubamist ja ajaliselt piiramist

Keskkonnaameti (piirkondliku metsanduse spetsialisti L. A.) kirjaga „Põhjendus kavandatud

tegevuse mittelubamise kohta“ (I kd, tl 11), Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjaga nr PV 13-

7/11/8631 (I kd, tl 12-13) ja ka Keskkonnaameti 17.05.2011 vaideotsuses (I kd, tl 78-79). Va-

rem on kaebajale selgitatud hoiuala kaitse-eesmärke ja hoiuala piires lageraiete ja sanitaarraie-

te keeldu ka Keskkonnaministeeriumi 27.06.2008 kirjaga nr 16-1/26948-2 ja Pärnumaa Kesk-

konnateenistuse 30.01.2008 kirjaga nr 38-3-1/6282-3 (I kd, tl 135-136). Kaebaja on vastustaja

põhjendustest aru saanud ja oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud. Seega ei saanud väide-

tav ebapiisav motiveerimine kaebajale takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigikohtu halduskol-

leegiumi praktika kohaselt ei ole ka motiveerimispuudused alati haldusakti tühistamise alu-

seks. Kohus on käesolevas kohtuotsuses leidnud, et vastustaja on kaebaja metsateatised lahen-

danud õiguspäraselt. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vor-

minõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. T. T. palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.12.2012 otsuse tühistada ja

uue otsusega kaebuse rahuldada.

Põhiseaduse § 3 lg-st 1 tuleneb avaliku võimu seaduslikkuse põhimõte. Riigikohus leidis la-

hendi nr 3-3-1-57-09 p-s 23, et määruse nr 154 andmise menetluses on oluline menetlusrik-

kumine – puudus LKS § 8 nõuetekohane ekspertiis. Järelikult ei saa kohaldada HMS § 58,

millest tulenevalt menetlus- ja vorminõuete rikkumised ei ole haldusakti tühistamise aluseks,

kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul mõjutab õigusvastane Vaba-

riigi Valitsuse määrus nr 154 oluliselt metsateatiste väljastamist. Viidatud Riigikohtu lahendi

p-s 16 on märgitud, et Eesti Ornitoloogiaühingu 2003. a väljaannet „Euroopa Liidu tähtsusega

linnualad Eestis“ ei saa pidada LKS § 8 lg-s 3 nimetatud ekspertiisiks. Määrus nr 154 on vastu

võetud LKS §-s 8 sätestatud menetlust eirates ilma seaduses nõutava ekspertiisita. Õigusvasta-

se akti täitmine on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega, sellised aktid ei ole täitmiseks ko-

hustuslikud ja kohus ei saa otsuse põhistamisel sellele tugineda.

Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-57-09 p-s 12 leidnud, et piisavaks põhjenduseks ei saa pidada

määruses esitatud loetelu linnuliikidest, kelle kaitseks hoiuala luuakse. Määruses ei ole esita-

tud põhjendusi hoiuala piiride kohta, puuduvad viited tõenditele nimetatud linnuliikide elami-

se kohta kaitse alla võetaval alal, määruses puuduvad ka kaalutlused, millest vastustaja hal-

dusakti andmisel lähtus. Halduskohtu seisukoht, et määrusega nr 154 määratud kogu hoiuala

on määruses nimetatud linnuliikide elupaigaks ning metsateatiste menetlemisel ei pidanud

vastustaja kontrollima ja tõendama konkreetsete lindude asumist XXXXXX kinnistul, ei tugi-

ne Riigikohtu seisukohale. Halduskohtu eeltoodud seisukoht on vastuolus ka HMS §-s 6 sätes-

tatud uurimispõhimõttega.

3-11-1504

7(11)

LKS § 8 lg 3 kohaselt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusob-

jekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi,

kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Jäärja hoiuala moodustamisel ei ole eksper-

tiisi tänaseni teostatud. XXXXXX kinnistu osas ei ole teostatud ühtegi ekspertiisi, millest näh-

tuks kaitstavate liikide elupaigad. Kuna hoiuala moodustamisel ei teostatud ekspertiisi, siis

oleks äärmiselt oluline esitada XXXXXX kinnistu looduskaitselist väärtust ja kaitstavate liiki-

de elupaiku käsitlev ekspertiis metsateatiste menetlemisel.

Keskkonnaamet ei ole viidanud ühelegi ekspertarvamusele ega inventuuriaktile, millest näh-

tuks, et XXXXXX kinnistu on elupaigaks metsateatiste menetlemise otsuses märgitud linnu-

liikidele. Internetist kättesaadava info põhjal ei ole hall-lepikud Keskkonnaameti otsuses loet-

letud liikide elupaigaks.

Keskkonnaameti 08.08.2012 edastatud kaardi järgi on laanepüü pesapaik XXXXXX kinnistul

ja öösorri elupaik RMK-le kuuluval metsamaal. Kaardile märgitud laanepüü asukoht jääb aga

Jäärja hoiuala piiridest välja. XXXXXX kinnistu kaitstavate linnuliikide kaardil puudub ka

metsise elupaik. 08.08.2012 esitatud teabe kohaselt asub XXXXXX kinnistu eraldisel nr 22

määruse nr 154 § 1 lg-s 4 loetletud liikidest ainult väike-kärbsenäpi elupaik. Metsateatiste

menetlemise otsuses esitatud väide kaitsealuste linnuliikide kohta ei ole tõene ning ei tugine

ameti poolt hiljem antud selgitustele. Kohus ei ole Keskkonnaameti 08.08.2012 väljastatud

informatsiooni asja lahendamisel hinnanud.

Keskkonnaministeeriumi 26.11.2007 kirja nr 38-3-1-55565-2 kohaselt ei asu XXXXXX kin-

nistul metsise püsielupaika. Vastustaja on andnud metsise elupaiga osas erinevaid seisukohti.

Kaebajat ei ole metsise elupaiga olemasolust teavitatud. Vaidlustatud akt sisaldab mittetõeseid

kaalutlusi metsise elupaiga osas.

Keskkonnaameti 04.03.2011 kirjas nr PV 13-7-11-8631 on märgitud, et eelnimetatud linnulii-

gid elavad reeglina vanades metsades. Ebaõige on samastada mõistet „vana mets“ metsama-

jandamist käsitletava mõistega „valmivad ja küpsed metsad“. Metsa majandamise eeskiri ei

reguleeri looduskaitselisi ega liigikaitselisi küsimusi. Mõiste „vana mets“ sisustamisel on õi-

gem lähtuda loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendist (koostaja A. P.), mil-

les on kirjeldatud Natura 2000 elupaigatüübid. Nimetatud juhendis on kirjeldatud loodusdirek-

tiivist tulenevalt Natura 2000 elupaigatüüpi 9010, mida võib samastada mõistega „vana mets“

– elupaigatüüp hõlmab looduslikke vanu metsi, aga ka looduslikke häiringute aladel uuene-

vaid igas vanuseastmes puistuid. Elupaigatüüp 9010 Eesti vastesse tuleks arvata mitmete kas-

vukohatüüpide metsad – nii okasmetsad, kaasikud kui haavikud, mida inimtegevus võib olla

mõjutanud, kuid mis vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele. Vana metsana ei

saa käsitleda 50 aasta vanuseid hall-lepikuid.

Paljasõnaline ja tõendamata on vastustaja seisukoht, et looduskaitsebioloogi poolt on

XXXXXX kinnistu korduvalt üle vaadatud ka kohapeal ning kinnitust on leidnud ala metsade

vastavus Jäärja hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate kaitstavate liikide elupaigaks kvalifitseeru-

mise kriteeriumitele. Vaidlustatud otsuses puuduvad vastavad viited koostatud aktidele, inven-

tuuridele ja ekspertiisidele.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon ei ole teostanud kaalutlusõigust HMS § 4 lg-s 2 sä-

testatud printsiipidest lähtuvalt. Tuginetud on õigusvastasele Vabariigi Valitsuse määrusele

ning puuduvad ekspertiisid. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esita-

takse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis vii-

datud. Metsateatiste nr 1337006801 ja 1338006801 osas tehtud otsus on motiveerimata ja an-

3-11-1504

8(11)

tud kaalutlusveaga, ei ole antud kehtiva õiguse alusel ega sellega kooskõlas ja proportsionaal-

ne. Järgitud ei ole võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

10. Keskkonnaamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

kohtukulud kaebaja kanda.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 154 tühistati üksnes Audru poldri hoiuala koosseisu jäänud mõ-

nede kinnistute osas ning ülejäänud osas kehtib määrus edasi. Kuna määrust nr 154 ei ole

XXXXXX kinnistu osas kehtetuks tunnistatud ning XXXXXX kinnistu asub valdavas osas

määrusega nr 154 kaitse alla võetud Jäärja hoiualal, siis on õiguspärane, et Keskkonnaamet

lähtus määrusest nr 154, kui ta otsustas kinnistul kavandatavate raiete lubamist (vt HMS § 54

ja § 61 lg 2). Järelikult on halduskohus otsuses õigesti tuginenud määrusele nr 154.

Käesolevas kohtumenetluses ei käi vaidlus määruse nr 154 õiguspärasuse, vaid metsateatiste

osas tehtud otsuse üle. Kuna tegemist on kahe erineva õigusaktiga, millel on erinev eesmärk ja

otstarve, siis on ka nende põhjendused erinevad.

Ekspertiis hoiualal esinevate lindude, kaitseala piiride ning vajaliku kaitsekorra kohta tehakse

ala kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise menetluse käigus ning selle ekspertiisi tege-

mise korraldamine on LKS § 8 lg 3 ja § 9 lg 1 järgi Keskkonnaministeeriumi pädevuses.

Lindude elupaik ei tähenda üksnes nende pesitsuspaika, vaid hõlmab ka toite- ja varjeala, mis

ei piirdu ühe kinnistuga. Viimastel aladel võib linde näha vaid läbilennul lühikese ajahetke

jooksul, mistõttu hinnatakse lindude olemasolu pigem neile sobiva elupaiga järgi. XXXXXX

kinnistu sobivust elupaigana on vastustaja kohtule selgitanud. Seega ei pidanud kohus hanki-

ma tõendeid selle kohta, et kõiki vastavaid liike oleks XXXXXX kinnistul nähtud.

Raie keelamisel ei pea viitama ekspertarvamusele või inventuuriaktile, sest looduskaitsesea-

duses ei ole vastavat nõuet sätestatud. Kuna Jäärja hoiualal kaitstavad linnud on loetletud

määruses nr 154, siis ei pea hoiuala valitseja iga üksiku loa menetlemisel enam tegema täien-

davaid ekspertiise lindude olemasolu tõendamiseks. Kuna linde kaitstakse nende elupaikade

säilitamise, mitte isendite kaitse kaudu, siis ei ole oluline, kas XXXXXX kinnistult on leitud

mõne liigi pesitsuskoht või isend.

Keskkonnaamet ei ole andnud metsise elupaiga kohta erinevaid seisukohti. Kaebaja on võrd-

sustanud metsise püsielupaiga ja elupaiga. Keskkonnaamet selgitas, et tegemist on erineva

kaitsekorraga aladega. Elupaik on keskkonnaregistris registreeritud kanne ega too maaomani-

kule mingeid piiranguid kaasa. Seetõttu esitaski vastustaja kaebajale soovitused raie tegemise

aja kohta, mitte ei keelanud raieid. Kaebaja viitab metsise kaitsekorralduskavale ja väidab, et

alal ei ole metsisele sobivaid elupaiku. XXXXXX kinnistule osaliselt ulatuv metsise elupaik

on eksperdi poolt piiritletud 2003. aastal teostatud inventuuri käigus, järgides seejuures metsi-

se kaitsekorralduskavas toodud põhimõtteid.

Kaebaja viitab ekslikult Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) metsaelupaikade inventee-

rimise juhendis kirjeldatud Natura 2000 elupaigatüüpidele. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüübid on kaitse-eesmärgiks nn Natura loodusaladel, mis on moodustatud haruldaste

elupaigatüüpide kaitseks. XXXXXX kinnistu asub aga nn Natura linnualal, mis on moodusta-

tud Euroopa Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirek-

tiiv) I lisas nimetatud linnuliikide elupaikade kaitseks.

Mõiste „vana mets“ defineerimisel ei ole kohane viidata keskkonnaministri 16.01.2009 mää-

ruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (määrus nr 2) lisale 8, mis kirjeldab metsa korraldami-

se käigus leitavate bioloogiliselt vanade üksikpuude vanuse kriteeriumeid, mis on metsamaas-

3-11-1504

9(11)

tikus muutunud sedavõrd haruldaseks, et nende olemasolule on vajalik metsade majandamisel

tähelepanu pöörata. Metsa ehk puistu vanus on metsaseaduse ja selle alamaktide (keskkonna-

ministri 27.12.2006 määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“) tähenduses puistu enamus-

puuliigi puude keskmine vanus. Üksikpuud ei ole puistu enamuspuuliigiks ja metsa vanuse

määramise aluseks. Määruse nr 2 lisa 1 ja üldise metsade majandamise praktika käigus jaga-

takse metsad vanuse järgi järgmiselt: lagedad metsad; noorendikud; latimetsad; keskealised

metsad; valmivad ja küpsed metsad. Nendest valmivaid ja küpseid metsi võib nimetata

koondnimetusega „vanad metsad“. Kõik XXXXXX kinnistu metsaosad, millel Keskkonna-

amet lageraie lubamist võimalikuks ei pidanud või seadis uuendusraietele täiendavaid tingi-

musi, kvalifitseeruvad valmivateks ja küpseteks metsadeks. Seejuures ei võtnud Keskkonn-

amet piirangute aluseks metsakorralduslikke tunnuseid, vaid lähtus ala kaitse-eesmärgiks ole-

vate kaitstavate liikide elupaikadest. Metsateatiste alusel tehtud otsuses selgitati taotlejale alal

kaitstavate liikide elupaigavajadust – lageraiega hävivad XXXXXX kinnistul küpsed ehk va-

nad metsad ja nii ka alal kaitstavate liikide elupaigad. Looduskaitsebioloog I. T. on XXXXXX

kinnistu korduvalt üle vaadanud ka kohapeal, kinnitust on leidnud ala metsade vastavus Jäärja

hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate kaitstavate liikide elupaigaks kvalifitseerumise kriteeriumi-

tele.

Kaebaja väidab, et XXXXXX kinnistul asuvad metsad, või vähemalt seal osaliselt esinevad

hall-lepikud ei ole Jäärja hoiualal kaitstavate linnuliikide jaoks sobivaks elupaigaks. Vastusta-

ja märgib, et XXXXXX kinnistu 17,06 hektarist metsamaast moodustavad hall-lepikud 4 hek-

tarit. XXXXXX kinnistul asuvad metsad on väga mitmekesised, hall-lepikuid esineb alal vaid

laiguti muude puistute keskel. Nii võib XXXXXX kinnistu metsi alal kaitstavate liikide elu-

paikade seisukohast käsitleda ühe tervikliku elupaigakompleksina.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad Euroopa Komisjonile regulaarselt esitama Natura aladel

kaitstavate väärtuste seisundi raporti, mille esitamise kohustus on käesoleval aastal ka Eestil.

Selleks on Põhja-Liivi Natura linnualal, mille kooseisus asub ka Jäärja hoiuala ja XXXXXX

kinnistu, 2013. a aprillist kuni juuni alguseni toimumas linnustiku kordusinventuurid, millest

on kaebajat suusõnaliselt teavitatud. Kaebajale on pakutud võimalust tulla kohapeale veendu-

ma, et Jäärja hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid asustavad jätkuvalt XXXXXX kinnistut.

Kaebaja ei ole oma huvist teada andnud.

Keskkonnaameti metsateatiste alusel tehtud otsus ei ole motiveerimata. Isegi kui pidada hal-

dusakti põhjendust ebapiisavaks, siis on kohus õigesti selgitanud, miks ei ole antud juhul põh-

jendatud vaidlustatud haldusakti tühistamine.

Vastustaja kontrollib kavandatud uuendus-, harvendus- ja valikraie vastavust õigusaktide

nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele (MS § 41 lg 7 p 1). Inventeerimisandmeid

jälgib Keskkonnaamet keskkonnaregistri metsaregistri osast. Isegi kui lugeda XXXXXX kin-

nistul tehtud vaatlusi mittetõendatuks, siis inventeerimisandmed (esitatud halduskohtule

05.11.2012) annavad metsa kohta kõik vajalikud andmed. Nende andmete üle vaidlust ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. MS § 41 lg 8 näeb ette metsateatise Keskkonnaametile esitamisel 15-päevase tähtaja te-

gevuse lubamise või mittelubamise otsustamiseks. Hoiualal soovitud raietööde lubamisel ei

ole sellest tähtajast erandeid ette nähtud. MS § 41 lg 12, mis näeb ette 30-päevase tähtaja te-

gevuse lubatavuse üle otsustamiseks, ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Sellise lühikese täht-

aja jooksul ei ole vastustajal võimalik ulatuslik tõendite kogumine raie lubatavuse hindami-

seks, sh ekspertiiside tegemiseks. Jäärja hoiuala kaitse-eeskiri on XXXXXX kinnistu osas

kehtiv ning HMS §-d 60 ja 61 ei võimalda selle tühistamise, kehtetuks tunnistamise või tühi-

suse tuvastamiseta kaitse-eeskirja metsateatisele märke tegemisel mitte arvestada. Kaitse-

3-11-1504

10(11)

eeskirja § 1 lg 1 p 4 sätestab, et Jäärja hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi

79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on laanepüü (Bonasa bonasia), metsis (Tetrao urogallus),

rukkirääk (Crex crex), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr

(Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valge-

selg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus) ja väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva). LKS § 32 lg 2 sätestab, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvu-

kohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide

oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liiki-

de soodsa seisundi. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et hoiualal on metsaraie keelatud, kui see

võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste

liikide säilimist. Ringkonnakohtu arvates saab neist sätetest üheselt järeldada, et määrusega nr

154 on hoiuala määratletud kaitstavate liikide elupaigana kogu ulatuses ning nende elupaikade

olemasolu metsateatiste menetluses enam tuvastada ei tule. Metsateatisele märke tegemisel

tuleb vastustajal piirduda elupaikade säilimise küsimuses üksnes hinnangu andmisega, kas

soovitud raie on kooskõlas LKS § 32 lõigetega 2 ja 3.

12. Apellatsioonkaebuse lahendamisel ei ole oluline – kuna vaidlust hoiuala kaitse-eeskirja üle

ei käi – selgitada, kas hoiualal asuv mets on kaitsealuste liikide elupaigaks sobiv. Seetõttu ei

ole vajalik ka hinnata, millised puistud kinnistu hoiualale jääval osal asuvad ning kas need on

sobivad kaitsealuste linnuliikide elupaikadeks ja seetõttu õigesti hoiuala hulka arvatud. Seetõt-

tu pole ringkonnakohtu arvates vajalik ka tuvastada, kas Keskkonnaamet on õigesti väitnud

alal vana metsa olemasolu ja millistest kriteeriumitest lähtudes vana metsa tuleb määratleda.

Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et kuna ala ei kaitsta loodusdirektiivi alusel,

ei ole õige vana metsa mõistet, mis on sobilik kaitsealuste liikide elupaigaks, määratleda läh-

tudes loodusdirektiivi mõistetest, vaid seda tuleb teha tavatähendusest lähtudes: mets on

Keskkonnaameti põhjendustest nähtuvalt vana, kui seal on kaitsealuste linnuliikide elutsemi-

seks vajalikul hulgal surnud puitu ja sobivaid pesitsus- ja varjekohti, mida metsateatises näi-

datud soovitud raie läbinud metsades (ega ka noorendikes, latimetsades ja keskealistes metsa-

des) ei ole.

13. Osas, milles soovitud raietöid ei lubatud, asub mets hoiualal. Nendel eraldistel kavandati

lageraiet. Vaideotsuses on vastustaja selgitanud, et XXXXXX kinnistu hoiualale jääv osa on

elupaigaks valgeselg-kirjurähnile, laanerähnile, laanepüüle, värbkakule, händkakule, hallpea-

rähnile, musträhnile ja väike-kärbsenäpile. Nimetatud linnuliigid kasutavad XXXXXX kinnis-

tu metsi toite-, varje- ja pesitsuspaikadeks. 2004.-2005. a läbi viidud linnustiku uuring (selle

kaardimaterjal I kd tl 237-238) ei lükka vaideotsuses väidetut ümber. Teoses „Euroopa Liidu

tähtsusega linnualad Eestis“ kirjeldatud andmed ei ole tõepoolest LKS § 8 lg-s 3 nimetatud

ekspertiisiks, ent kinnitavad kaitstavate lindude elupaikade asukohti. Eelnimetatud kaitstavad

linnuliigid on metsalinnud, kellele sobivaks elupaigaks ei saa pidada lageraieala. Seetõttu oli

lageraie mittelubamine õiguspärane.

14. Hoiualast välja jääval kinnistu osal – eraldisel 10 ja osaliselt eraldistel 9 ja 11 – on metsa-

teatisele tehtud lubav märge ning täiendavalt soovitatud teha raiet ajavahemikul 01.09.-31.01.

Metsaseadus ega looduskaitseseadus ei näe ette Keskkonnaameti soovituse siduvat tähendust.

LKS § 32 lg 4 p 1 tuleb mõista nii, et kohustus teha raiet Keskkonnaameti poolt näidatud ajal

lasub raie teostajal vaid juhul, kui Keskkonnaameti nõue on haldusaktis näidatud kohustaval

viisil. Soovitusena sellise nõude sõnastamine võimalik ei ole ning soovitus ei pane isikule

õiguslikke kohustusi.

15. Metsateatisele lisatud kirjaga piirati hoiualale jääval XXXXXX kinnistu osal raie teosta-

mise aega, lubades seda perioodil 01.09.-14.03. LKS § 32 lg 4 p 1 sätestab, et metsaseaduse

3-11-1504

11(11)

kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala

valitseja võib kohustada tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal.

16. Ringkonnakohus selgitas, et hoiualal paiknevad alad on kaitstavate linnuliikide elupaigaks.

Piirang on kehtestatud lindude pesitsusajaks. Vaideotsuses on märgitud, et pesitsusperioodil

kaitstavate liikide elupaikades toimuv metsaraie toob kaasa hoiuala kaitse eesmärgiks olevate

liikide olulise häirimise, pesapaikade otsese hävimise ja nii hoiuala kaitse eesmärgiks olevate

väärtuste soodsa seisundi kahjustamise. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kesk-

konnaameti poolt 08.08.2012 kaebajale saadetud teabest (I kd, tl 236-238) tõepoolest ei nähtu,

et XXXXXX kinnistu hoiualale jääv osa oleks kogu ulatuses kaitstavate linnuliikide elupai-

gaks, ent ala kaitsmisel hoiualana tuleb tagada, et kogu hoiuala on võimalik kaitsealustel lin-

dudel elupaigana kasutada. See on võimalik vaid juhul, kui raietöid ei viida läbi pesitsuspe-

rioodil.

17. Olukorras, kus nii metsateatistele tehtud keelduva märke, raietööde teostamise ajalise pii-

rangu kui vaideotsuse on andnud Keskkonnaamet, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjust piira-

ta vaideotsusega algsete haldusaktide põhjenduste täiendamist. Ringkonnakohtu arvates on

vaideotsuse põhjendused üksnes selgitava ja täpsustava iseloomuga ning algselt välja toodud

põhjendused ei olnud ekslikud. Seetõttu tuleb nõustuda halduskohtu otsuse põhjendustega, et

vaidlusaluste haldusaktide tühistamist ei saa nõuda pelgalt ebapiisavate põhjenduste tõttu.

Metsateatisest enesest keelduva märke tegemise põhjendusi ei nähtu, ent eraldi kirjades too-

dud põhjendused esitas kaebaja kohtule ise koos kaebusega; neist kirjadest saab üheselt järel-

dada, et kirjades on põhjendatud nii keelduvate märgete tegemist kui 04.03.2011 kirjas toodud

ajalise piirangu kehtestamist. Asjaolu, et kirjadest nähtub, nagu asuks kogu XXXXXX kinnis-

tu hoiualal, ei ole oluline, sest nii lageraie mittelubamine kui raietööde ajalised piirangud puu-

dutavad vaid neid eraldisi, mis asuvad hoiualal.

18. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Poo-

led ei taotle apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman