2-13-13278/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2013. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-13278

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu ühisvara osaliseks jagamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX

Hageja lepinguline esindaja: Suido Västra,

e-post suido@hot.ee

Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Valli Murde,

e-post vmurde@gmail.com

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja XXX(isikukood XXX) vaheline

17. detsembri 2013 kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

lõpetada XXXTallinnas asuva korteriomandi (registriosa nr XXX)

ühisomand ja jätta korteriomand kostjale; hageja annab oma osa

ühisomandis kostjale üle ja kostja võtab selle vastu;

1.2.

lõpetada ühelt poolt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kui laenuandja

ning teiselt poolt hageja ja kostja kui laenusaajate vahel 19. juunil 2009

sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaajate kohustuste

ühisomand ja jätta kohustused kostjale; hageja annab oma osa

ühisomandis kostjale üle ja kostja võtab selle vastu;

1.3.

kostja

maksab

hagejale

enamsaadud

ühisvara

arvel

hiljemalt

17. märtsil 2014 ühekordse hüvitise summas 10 000 eurot;

1.4.

pooled avaldavad, et loevad eelnevates punktides 1.1 – 1.3 avaldatuga

jagatuks kogu ühisvara, mis omab puutumust punktis 1.1 viidatud

korteriomandiga, sh korteriomandi reaalosaks oleva korteriga seotud

kulude ja kasutamise nõuded ja kohustused;

1.5.

hagejal on kohustus teha järgmise sisuga tahteavaldus, mis asendada

käesoleva kohtumäärusega: „XXX(isikukood XXX) annab nõusoleku

kustutada Harju Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr XXX teise

jakku tema kui ühisomaniku kohta tehtud kanne ja kanda ainuomanikuna

2-13-13278

2 (3)

sisse XXX(isikukood XXX)”;

1.6.

hagejal on kohustus teha järgmise sisuga tahteavaldus, mis asendada

käesoleva kohtumäärusega: „XXX(isikukood XXX) avaldab, et soovib

lõpetada ühelt poolt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kui laenuandja

ning teiselt poolt XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kui

laenusaajate vahel 19. juunil 2009 sõlmitud laenulepingu nr XXX”.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel

kanda

summa

125 eurot

Suido

Västra

arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Tagastatava riigilõivu laekumise

andmed on järgmised: Suido Västra tasus 22. märtsil 2013 maksekorraldusega

nr 1445 riigilõivu summas 250 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011

viitenumbriga

2900072123

selgitusega

„Riigilõiv:

kostja XXX; hageja: XXX Hagiaval...“.

4. Tagastada kostjale enamtasutud riigilõiv 50 eurot ja pool vastuhagi esitamisel

vajalikust riigilõivust 125 eurot ning selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda

summa 175 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Tagastatava

riigilõivu laekumise andmed on järgmised: XXX tasus 16. septembril 2013

riigilõivu

summas

300 eurot

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv“.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Saata kohtumäärus jõustumisel resolutsiooni punktide 3 ja 4 täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu viie päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hageja 22. märtsi 2013 hagi kostja vastu poolte ühisvarasse kuuluva

Tallinnas aadressil XXXasuva korteriomandi (registriosa nr XXX) ühisomandi lõpetamise

nõudes. Kostja esitas 13. septembril 2013 kohtule vastuhagi avalduse hageja vastu ühisvara

teisel viisil jagamiseks. Pooled soovisid menetluses jagada need ühisvara esemed, mis

seonduvad eelviidatud korteriomandiga. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot ja

kostja vastuhagi esitamisel 300 eurot.

2. Pooled avaldasid 17. detsembri 2013 kohtuistungil kohtule kohtuliku kompromissi ja

paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled lühendasid

kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale.

3. Poolte avalduses sisalduvad riigilõivu osalise tagastamise taotlused. Hageja palub talle

tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 125 eurot. Kostja palub tagastada

2-13-13278

3 (3)

kokku 175 eurot, sh 50 eurot enamtasutud lõivu ja 125 eurot kui poole vajalikust lõivust.

Mõlemad pooled taotlevad lõivu tagastamist samale saajale ja kontole, millelt lõiv maksti.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled

on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi

alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse

lõpetamise tagajärgi.

6. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib

edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

7. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab

selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

8. Kostja taotleb 300 euro suurusest riigilõivust 50 euro tagastamist. Kostja esitas vastuhagi

muul viisil kui e-toimiku kaudu ja lähtus vastuhagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

(RLS) lisast 1. Riigikohus tunnistas 10. detsembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-20-13

(p 76) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 osas, milles

tsiviilkohtumenetluses tuleb avalduse muul viisil esitamisel tasuda riigilõivu suuremas määras

kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega TsMS § 150

lg 1 p 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi põhiseaduspärasest määrast enam

tasutud riigilõiv. Sarnaselt eespool p-s 7 märgitud põhjendustega tuleb kostjale tema taotluse

tagastada pool vajalikust riigilõivust ehk 125 eurot. Kokku kuulub kostjale tagastamisele

175 eurot.

9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kompromissist jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik