3-10-3417/76 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-10-3417

Haldusasi

E Ji õigusjärglase J Ji kaebus Orissaare Vallavalitsuse

30. novembri 2010 korralduse nr 195 tühistamise ja

kaebaja 21. novembri 2010 taotluse uueks läbivaatami-

seks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E Ji õigusjärglane J J, volitatud esindaja

Mihkel Tuus

Vastustaja – Orissaare vald, volitatud esindaja advo-

kaat Indrek Kukk

Kaasatud haldusorgan – Saare maavanem, volitatud

esindaja J Leivategija

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Orissaare valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Istung 18. novembril 2013. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Orissaare valla apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-10-

3417. Teha asjas uus otsus.

3. Jätta J Ji kaebus rahuldamata.

4. Jätta J Ji taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Orissaare vallalt rahuldamata.

5. Mõista J Jilt Orissaare valla kasuks välja menetluskulud summas 15 (viisteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 13. Juaril 2014, välja arvatud

HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

3-10-3417

2(10)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Saare maa-

konnakomisjoni 27.09.1993 otsusega tunnistati omandireformi objektiks Orissaare vallas

Hindu külas asunud 54,43 ha suurune endise xxxxxxxxx maa. Omandireformi õigustatud sub-

jektiks tunnistati selle maa osas E J. E. J esitas 19.08.1997 Orissaare Vallavalitsusele avalduse

(tl 63), et ei soovi endise xxxxxxxxxx Ööriku külas asuvate lahustükkide tagastamist, vaid

soovib, et need asendataks Hindu külas tema maaga piirnevate vabade maadega. Seepeale

koostas Orissaare Vallavalitsus maakorralduskava ning 19.01.1998 sõlmisid E. J ja Saare

maavalitsus maa vahetamise kokkuleppe (tl 66).

2. Orissaare Vallavalitsus tagastas 13.03.2001 korraldusega nr 153 (tl 17) E. Jile Kuusiku nr

106 õigusvastaselt võõrandatud maast 43,35 ha. Korralduse põhjendavas osas märgiti, et eral-

di tagastatakse üks eraldi olev lahustükk.

3. Orissaare Vallavalitsuse 02.04.2001 korraldusega nr 212 (tl 21) alustati maa kompensee-

rimise menetlust xxxxxxxxxx maa osas. Korralduses märgiti, et kompensatsiooni soovitakse

11,08 ha eest. Orissaare Vallavalitsus määras 02.04.2001 korraldusega nr 213 (tl 22) E. Jile

osa endise xxxxxxxxxxx maa (11,08 ha) eest kompensatsiooni summas 24 232 krooni.

4. Orissaare Vallavalitsus tagastas 28.06.2007 korraldusega nr 124 (tl 20) E. Jile Hindu külas

asuva Mulgu maaüksuse suurusega 13542 m2. Nimetatud korralduse põhjendavas osas märgi-

ti, et varem on endise xxxxxxxxxxxxx maast tagastatud 43,35 ha suurune osa ning tagastama-

ta jäi üks lahustükk.

5. E. J esitas 21.10.2010 Orissaare Vallavalitsusele kohaliku omavalitsuse korralduse seadu-

se (KOKS) § 33 lg 1 alusel taotluse muuta Orissaare Vallavalitsuse 02.04.2001 korraldust nr

213 selliselt, et kompenseeritava maa suuruseks oleks 9,73 ha, samuti 02.04.2001 korraldust

nr 212 vähemalt selliselt, et selle p-st 1 jäetaks välja sõnad „ja ülejäänud 11,08 ha eest soovib

kompensatsiooni“, ning 28.06.2007 korraldust nr 124 selliselt, et selle põhjendava osa kol-

mandas lauses („Orissaare Vallavalitsuse 02. aprill 2001. a korraldusega nr 213 kompenseeriti

E J’ile 11,08 ha maad“) asendataks number 11,08 numbriga 9,73. Taotluse esitaja nõustub

taotluses kompensatsioonisumma vähendamisega ja leiab, et kompensatsiooni oleks tulnud

maksta 2952 krooni vähem.

6. Orissaare Vallavalitsus jättis 30.11.2010 korralduse nr 195 p-ga 1 E. Ji taotluse rahul-

damata ja p-ga 2 tegi korralduse vallavalitsuse planeeringute ja maakorralduse peaspetsialisti-

le valmistada ette eelnõu Orissaare Vallavalitsuse 28.06.2007 korralduse nr 124 „Mulgu maa-

üksuse tagastamine“ kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks.

Otsusest nähtuvalt keeldus vallavalitsus E. Ji poolt taotletud haldusaktide muutmisest põhju-

sel, et puudus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-st 3 tulenev alus haldusmenetluse

uuendamiseks. 28.06.2007 korralduses nr 124 nimetatud maa (Mulgu maaüksuse) tagastami-

3-10-3417

3(10)

seks E. Jile puudub alus, kuna see maatükk ei kuulunud õigusvastaselt võõrandatud

xxxxxxxxxx maa hulka ning lisaks oli õigusvastaselt võõrandatud maa selleks ajaks täielikult

kas tagastatud või kompenseeritud. Maakorralduskava plaanide ja seletuskirjaga on E. J nõus-

tunud ja need allkirjastanud. Maakorralduskava ei hõlma tagastamisotsuses toodud maatükki.

Vallavalitsus tunnistab, et 02.04.2001 korralduste nr 212 ja 213 andmisel on rikutud menet-

lusnorme. Antud rikkumised aga ei muuda õigusakti sisu ja õiguslikku tagajärge. Õigustatud

subjektil oli võimalus haldusaktist teada saades kohe tehtud haldusakti vaidlustada. E. J on

nõustunud temale määratud kompensatsiooniga, selle vastu võtnud ja ära kasutanud.

7. E. J esitas 03.01.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Orissaare Vallava-

litsuse 30.11.2010 korralduse nr 195 tühistamist ning Orissaare Vallavalitsuse kohustamist

kaebaja 21.10.2010 taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja ei pea põhjendatuks vallavalitsu-

se viidet haldusmenetluse uuendamise sätetele, kuna kaebaja taotlus oli esitatud KOKS § 33

lg 1 alusel.

Kaebaja viitab Vabariigi Valitsuse 12.07.1993 määrusega nr 216 kinnitatud õigusvastaselt

võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra (edaspidi VVm 1993/216) p-le 10

ning rõhutab, et ta ei esitanud avaldust endise xxxxxxxxxxxx maa osaliseks kompenseerimi-

seks. Kaebaja viitas oma taotluses sellele, et korraldustes nr 212 ja 213 märgitud ulatuses maa

kompenseerimine oli ka vastuolus vallavalitsuse varasema korraldusega nr 153, mille põhjen-

davas osas on märgitud, et lisaks xxxxxxxx maaüksusele kuulub kaebajale edaspidi tagasta-

misele veel üks maatükk. Vaidlustatud korralduses märgiti ebaõigesti, et xxxxxxxxxxx talu

maa koosnes neljast maatükist, kuna 1998. a koostatud maakorralduskava joonistest nähtub, et

talu maa koosnes viiest lahustükist. Vaidlustatud korralduses on ebaõigesti märgitud kaebaja-

le 13.03.2001 tagastatud xxxxxxx maaüksuse maatükkide arvuks kaks, kuna korraldusest nr

153 ning selle juurde kuuluvatest xxxxxxxxxxx maaüksuse plaanidest nähtuvalt tagastati ni-

metatud maaüksus kolme maatükina.

Põhjendamatu on vaidlustatud korralduses esitatud seisukoht, et 28.06.2007 korraldusega nr

124 tagastatud maatükk ei kuulunud tagastatava maa hulka. Juba 1998. a koostatud xxxxxxxx

maaüksuse maakorralduskava jooniste kohaselt kuulub vallavalitsuse poolt 2007. a Mulgu

maaüksusena tagastatud maatükk kaebajale tagastatava maa koosseisu. Selles osas ei ole vaid-

lusaluses korralduses üldse käsitletud neid asjaolusid, millele tuginedes oli vallavalitsus asu-

nud nii 2001. a korralduse nr 153 andmisel kui ka 2007. a korralduse nr 124 andmisel seisu-

kohale, et kõnealune maatükk kuulub taotlejale tagastamisele. Kaebaja viitab seejuures X X ja

X Xi kirjalikele tunnistustele ning asjaolule, et nelja väljaspool vaidlust oleva endise

xxxxxxxxx lahustüki kogupindala on umbes 2 ha võrra väiksem ÕVVTK kohaliku komisjoni

otsuses märgitud talu maa suurusest.

Asjaolust, et kaebaja on kompensatsiooni kätte saanud ja ära kasutanud, ei saa teha järeldust,

et ta on kompenseerimisega nõustunud. Vallavalitsuse korraldusi nr 212 ja 213 ei ole talle

teatavaks tehtud. Kaebaja möönab, et vaidlusaluse taotluse esitamise ajaks oli korralduse nr

213 andmisest möödunud palju aega, kuid seejuures tulnuks arvesse võtta, et taotleja ei tead-

nud kuni 2009. a kevadeni korralduse olemasolust. Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt,

et talle ei olnud teada ega pidanudki teada olema ühe hektari eest määratava kompensatsiooni

suurus ning seega ei saanud ta kuidagi tema arvele laekunud kompensatsiooni summa põhjal

teada, et kompenseeritud on kogu juba tagastatud maa (xxxxxxxx maaüksuse) ja õigusvasta-

selt võõrandatud maa vahe.

Kaebuse täienduses märkis kaebaja, et endine Orissaare Vallavalitsuse planeeringute ja maa-

korralduse peaspetsialist Tiit Põld seletas 23.01.2012 toimunud vallavalitsuse istungil, et maa

kompenseerimise korralduse andmine oli tema viga, mis tähendab, et korraldus anti eksituse

tõttu. T. Põld lubas kaebajale, et vallavalitsus muudab korraldust nr 213 selliselt, et kaebajale

3-10-3417

4(10)

kompenseeritakse 9,73 ha maad, mis vastaks tema soovile, ning esitab Rahandusministeeriu-

mile taotluse õigusvastaselt võõrandatud vara registris paranduse tegemiseks vastavalt rahan-

dusministri 20.02.2007 määrusega nr 8 kehtestatud juhendile.

8. Orissaare vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja poolt viidatud KOKS § 33 lg 1 ei reguleeri haldusmenetluse läbiviimist ning sellest

ei tulene ka kohaliku omavalitsuse volikogule või vallavalitsusele kohustust isiku taotluse

korral tema õigusi kitsendava õigusvastase haldusakti tühistamiseks või muutmiseks. Kaebaja

21.10.2010 taotlus on esitatud pärast HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist. E. J sai

talle kompensatsiooni määramisest teada juba 2001. a, kui kompensatsioon tema arvele kanti.

Korralduse nr 213 muutmiseks tulnuks taotlus esitada hiljemalt 27.12.2007 ehk 30 päeva

jooksul, arvates Maa-ameti Saare katastribüroo poolsest keeldumisest Mulgu maaüksuse re-

gistreerimisel, kuna katastripidaja otsuses on selgelt viidatud korraldusele nr 213. Kuna kae-

baja ei ole kompensatsiooni määramise korraldust pärast sellest teada saamist vaidlustanud

ning on kompensatsiooni ära kasutanud, on ta sisuliselt kompenseerimisega nõustunud.

Kaebaja väidet, et korralduses on ebaõigesti märgitud õigusvastaselt võõrandatud maa maa-

tükkide arvuks neli, ei pea vastustaja õigeks, kuna maakorralduskava seletuskirja kohaselt

koosneski õigusvastaselt võõrandatud maa neljast lahustükist. Tõendamata on maatüki nr 353

kuulumine kaebajale tagastatava maa hulka ning tunnistajate ütlustega seda tõendada ei saa.

Vallavalitsuse 2007. a korraldus ei ole kooskõlas maakorralduskavaga ning kaebajal puudus

õigus selle maatüki tagasi saamiseks.

Kaebaja pole Mulgu maaüksuse suhtes õigustatud subjektiks ning Mulgu maaüksus ei kuulu

kaebajale tagastava maa hulka ka 2000. a koostatud Kuusiku maaüksuse maakorralduskava

kohaselt. Mulgu maaüksuse kuulumist kaebajale tagastamisele kuuluva maa hulka ei kinnita

ka maksualuste maaüksuste nimekirja väljavõte, millest nähtub, et Mulgu maaüksuste omani-

kuks oli X X, samuti ei tõenda seda M. X ja V. Xi ütlused.

9. Saare maavanem leidis, et vaidlusalune korraldus on oluliste kaalutlusvigadega ning õi-

gusvastane. Kaebaja 21.10.2010 esitatud taotluse suhtes ei oleks tohtinud kohalik omavalitsus

keelduda menetluse alustamisest, vaid oleks pidanud taotluse sisuliselt lahendama. Kohtuis-

tungil märkis maavanema esindaja, et käesoleval juhul on omavahel vastuolus 2001. a korral-

dus nr 153 ning 2007. a korraldus nr 124. Vallavalitsus ei tohiks sellise vastuolulise olukorra

kehtima jäämist taluda, mis tähendab, et haldusmenetlus oleks tulnud uuendada ka ilma kae-

baja taotluseta.

Kuusiku maaüksuse tagastamine toimus maakorraldusseaduse § 12 lg 1 alusel koostatud maa-

korralduskava alusel, kuna kaebaja soovis endise Kuusiku talu nr 106 maa tagastamist selli-

selt, et Öörikul asuvad maatükid (lahustükid III ja IV) saaks tervelt või osaliselt asendada

Hindu külas asuva tagastatava maaga (lahustükk I) piirneva maaga. Maavanema hinnangul oli

maakorraldustoimingu eesmärgiks eeskätt kinnisasja koondamine, mille käigus lahustükid III

ja IV vahetati tagastamisele mitte kuuluva vaba maaga nr 363 ja määrati seeläbi kindlaks ta-

gastamisele kuuluva Kuusiku maaüksuse lahustüki I piirid. Kõnealune maakorralduskava kä-

sitles endise Kuusiku talu nr 106 lahustükkide I ja II tagastamist ning sellega ei ole lahenda-

tud ülejäänud lahustükkide tagastamise küsimust. Maakorralduskava plaanil on märgitud ro-

helisega õigusvastaselt võõrandatud maa piirid ja punase joonega tagastamisele kuuluva maa

piirid ning vaidlusaluse maatüki nr 353 piirid on märgitud rohelisega, mistõttu ei käsitletud

seda lahustükki maakorralduskava alusel tagastatava maana. Maakorralduskavas on ilmne

vastuolu seletuskirja ja plaani vahel – seletuskirjas märgitakse, et maaüksus koosneb neljast

lahustükist, plaani kohaselt koosneb õigusvastaselt võõrandatud maa kokku viiest lahustükist,

samas ei selgu maakorralduskavast, mille alusel on lahustükk nr 353 märgitud Kuusiku maa-

üksuse õigusvastaselt võõrandatud maa koosseisus. Maa tagastamise toimikusse ega maakor-

3-10-3417

5(10)

ralduskava juurde ei ole lisatud tõendeid, mis näitaks, et lahustükk nr 353 oleks olnud

xxxxxxx maaüksuse koosseisus enne maa õigusvastast võõrandamist ning samas ei ole valla-

valitsus andnud mingit hinnangut tunnistajate M. X ja V. Xi ütlustele ega võtnud seisukohta,

kas need tõendavad Mulgu maatüki kuulumist xxxxxxxx talu koosseisu või mitte. Maavanem

selgitab, et võib eeldada, et enne 1940. a koostati Hindu külas maakorralduskava ja toimus

maade ümberkruntimine ja seega ei ole ka välistatud, et lahustükk nr 353 oli liidetud

xxxxxxxxxx maaüksuse koosseisu. Pöide valla maaüksuste nimekirja kantud xxxxxxxxxx

maaüksuse nr 106 suuruseks on märgitud 54,43 ha ega ole märgitud, mitmest tükist see koos-

nes, samas kui maa tagastamise aluseks oleva maakorralduse plaanile kantud 5 lahustüki pin-

dade arvestus annab maaüksuse suuruseks kokku 53,45 ha.

Maa kompenseerimise toimikus ei ole kaebaja avaldust maa kompenseerimise kohta ega ka

avaldust määratud kompensatsiooni vastuvõtmise kohta. Maakorralduskava koostamise aval-

dus ei asenda VVm 1993/216 § 10 sätestatud avalduse esitamise nõuet. Kohtuistungil selgitas

maavanema esindaja, et antud juhul ei saa juttu olla maa kompenseerimisest vallavalitsuse

algatusel, kuna see eeldaks seda, et maad, mille tagastamist õigustatud subjekt taotles, ei ole

võimalik tagastada ning selle kohta on tehtud vastav otsus, millega ühtlasi on alustatud kom-

penseerimise menetlust, ent sellist otsust antud asjas tehtud ei ole.

Maavanem ei nõustu vastustaja seisukohaga, nagu oleks kaebaja kompensatsiooni vastu võt-

tes nõustunud maa kompenseerimisega, kuna korralduse nr 153 põhistavas osas märgitu, et

tulevikus kuulub eraldi tagastamisele üks lahustükk, tekitas kaebajas ettekujutuse, et lisaks

juba tagastatud maale tagastatakse veel üks maatükk ja ülejäänud osa kuulub kompenseerimi-

sele.

10. E. J suri 04.02.2012 ning kohus peatas 09.03.2012 määrusega haldusasja nr 3-10-3417

menetluse. Kaebaja esindaja teatas 22.06.2012 kohtule, et vastavalt 04.04.2012 välja antud

pärimisõiguse tunnistusele on E. Ji pärijaks tema poeg J J. Tallinna Halduskohus uuendas

29.06.2012 määrusega haldusasja nr 3-10-3417 menetluse.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.09.2012 otsusega kaebuse ja tühistas Orissaare Val-

lavalitsuse 30.11.2010 korralduse nr 195 resolutiivosa p 1 ning tegi Orisaare Vallavalitsusele

ettekirjutuse E. Ji 21.10.2010 taotluse uueks läbivaatamiseks kolme kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Ühtlasi mõistis kohus Orissaare Vallavalitsuselt J. Ji kasuks välja menet-

luskulud 1600 eurot. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised.

Orissaare Vallavalitsuse 30.10.2010 korraldus nr 195, millega kaebaja poolt 21.10.2010 esita-

tud taotlus rahuldamata jäeti, ei ole kaalutlusõiguse alusel antavatele haldusaktidele esitatava-

te nõuete kohaselt põhjendatud.

Orissaare Vallavalitsuse 30.11.2010 korraldus nr 195 on haldusakt üksnes selle resolutiivosa

p 1 ulatuses. Korralduse p 2, millega pannakse vallavalitsuse planeeringute ja maakorralduse

peaspetsialistile ülesanne valmistada ette eelnõu 28.06.2007 korralduse nr 124 kehtetuks tun-

nistamise menetluse alustamiseks, ei ole haldusakt. Vallavalitsuse ametnikule antud ülesanne

või töökäsk ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on vallavalitsuse sisemist

asjaajamist puudutava ametialase korraldusega ametnikule, millel puudub haldusväliste isiku-

te jaoks õiguslik mõju. Vaidlusaluse korralduse p 2 mittetühistamine ei tähenda kohtu nõus-

tumist vaidlusaluses korralduses esitatud põhjendusega Mulgu maaüksuse tagastamise õigus-

vastasuse kohta. Mulgu maaüksuse tagastamise õiguspärasus ei ole käesoleva vaidluse ese-

meks.

Vallavalitsus on kaebaja taotluse rahuldamata jätnud põhjendusega, et taotlus esitati pärast

HMS § 44 lg-s 3 sätestatud üheaastase tähtaja möödumist. See põhjendus ei ole asjakohane.

Õigus vallavalitsuse haldusaktide muutmist nõuda tuleneb kaebajale KOKS § 33 lg-st 1, kus

sätestatakse, et igaühel on õigus taotleda (kohaliku omavalitsuse) volikogult või valitsuselt

3-10-3417

6(10)

nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nen-

dega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Seisukohale, et KOKS § 33 lg 1 ei sätesta

tähtaega haldusakti muutmise taotluse esitamiseks, on Riigikohus asunud ka haldusasjas nr 3-

3-1-51-02 tehtud otsuse p-s 13. Seega ei piira HMS § 44 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg

isiku õigust taotleda KOKS § 33 lg 1 alusel kohaliku omavalitsuse haldusakti muutmist või

kehtetuks tunnistamist. Seega ei võinud vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata jätmist põh-

jendada haldusmenetluse uuendamise aluse puudumisega.

Orissaare Vallavalitsus ei ole 30.11.2010 korralduses nr 195 võtnud seisukohta küsimuses,

kas vallavalitsuse 02.04.2001 korraldus nr 213, millega määrati E. Jile õigusvastaselt võõran-

datud 11,08 ha suuruse maa eest kompensatsioon, on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi või

mitte. Kaebaja 21.10.2010 taotluse läbivaatamisel on vallavalitsus üksnes märkinud, et valla-

valitsuse korralduste nr 212 ja 213 vastuvõtmisel võib olla rikutud menetlusnõudeid, ent see

ei too automaatselt kaasa nende korralduste kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust.

Seega ei ole vallavalitsus võtnud ka ühest seisukohta, et korraldused nr 212 ja 213 on õigus-

pärased ega riku kaebaja õigusi. Samas on käesoleval juhul selge, et maa kompenseerimise

korraldus piirab kaebaja õigusi, mis tulenevad talle samuti senini kehtivast Orissaare Vallava-

litsuse 28.06.2007 korraldusest nr 124. See, kas viimati nimetatud korraldus on õiguspärane

või mitte, ei muuda seda, et kehtiva haldusaktina annab see kaebajale teatud õigused, mille

realiseerimine on praktikas aga võimatu seetõttu, et samaaegselt kehtib 2001. a korraldus nr

212 11,08 ha suuruse maa eest kompensatsiooni määramise kohta.

Asjaolu, et eelnimetatud korraldused olid nende muutmise taotluse esitamise ajaks pikka aega

kehtinud ning et kaebaja pidi talle kompensatsiooni määramisest samuti tükk aega enne taot-

luse esitamist teadlik olema, ei mõjuta nende korralduste õiguspärasust. Kaebaja viitas

21.10.2010 taotluses sellele, et õigusvastaselt võõrandatud maa on kompenseeritud ilma, et

omandireformi õigustatud subjekt oleks sellekohast tahteavaldust esitanud. Leidnuks vallava-

litsus selle taotluse läbivaatamisel, et kompenseerimine oli siiski õiguspärane, oleks tulnud

seda seisukohta põhjendada ning tuua välja, millisel õiguslikul alusel on kompensatsioon

määratud. Sellekohast seisukohta vallavalitsuse 30.11.2010 korraldus ei sisalda.

Orissaare Vallavalitsuse 02.04.2001 korralduste nr 212 ja 213 põhjendavas osas viidatakse E.

Ji soovile 11,08 ha maa eest kompensatsiooni saada, ent ühtki nõuetekohast dokumenti, mis

sellist soovi kajastaks, omandireformi toimikus ei olnud. Vaidlustatud 30.11.2010 korralduses

esitatud seisukoht, et 2001. a korralduste nr 212 ja 213 näol ei ole tegemist kaebaja õigusi

kestvalt piiravate haldusaktidega, vaid tema kasuks antud haldusaktidega, ei ole samuti täpne.

Asjaolu, et haldusaktiga on määratud isikule kompensatsioon, ei välista tema õiguste rikku-

mist, eeskätt juhul, kui isiku tegelik soov ja eesmärk oli õigusvastaselt võõrandatud maa taga-

si saamine.

Kaebus tuleb rahuldada juba seetõttu, et vallavalitsus, olemata asunud põhjendatult seisukoha-

le, et kaebaja taotluses nimetatud haldusaktid on õiguspärased, ei ole nende haldusaktide

muutmist üldse kaaluma asunudki. Vastustaja seisukoht, et kaalutlusotsuste kohtulik kontroll

on piiratud, on iseenesest õige. Kaalutlusreeglite järgimise kontrollimisel kontrollib kohus

esmalt seda, kas kaalutlusõigust üldse on teostatud. Käesoleval juhul ei ole vallavalitsus seda

teinud ning seega on vallavalitsuse 30.11.2010 korraldus ilmselgelt õigusvastane. Korralduses

esitatud põhjendusi selle kohta, miks vallavalitsus leiab, et õigusvastane on hoopis vallavalit-

suse 28.06.2007 korraldus nr 124, millega kaebajale otsustati tagastada Mulgu maaüksus, ei

saa kuidagi käsitada põhjendusena seisukohale, et 2001. a korraldused nr 212 ja 213 olid õi-

guspärased, ega kaalutlustena selle kohta, et vaatamata võimalikule õigusvastasusele ei tuleks

eelnimetatud korraldusi muuta.

3-10-3417

7(10)

Vaidluse seisukohast ei oma iseenesest tähtsust see, millal sai kaebaja teada talle kompensat-

siooni määramisest, ning kas või millal tehti talle teatavaks vastavasisuline haldusakt. Asja-

olu, et nimetatud korraldus on kehtiv, ei välista võimalust seda muuta ega võta vastustajalt

kohustust KOKS § 33 lg 1 alusel esitatud sellekohane taotlus kaalutlusõiguse alusel läbi vaa-

data.

Seega tuleb vastustajal kaebaja 21.10.2010 taotlus uuesti sisuliselt läbi vaadata, võtta põhjen-

datud seisukoht küsimuses, kas korraldused, mille muutmist 21.10.2010 taotluses sooviti, on

õigusvastased ning kaebaja (praeguseks tema õigusjärglase) õigusi rikkuvad ning kui jah, siis

kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas neid muuta või mitte. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb

vallavalitsusel seejuures silmas pidada kaebaja (tema õigusjärglase) huve ning kaaluda neid

ühes avalike huvide ja kolmandate isikute õigustega. Taotluse uuel läbivaatamisel tehtavast

otsusest peab nähtuma, millistest asjaoludest lähtudes on see otsus tehtud, milliseid asjaolusid

ja huve on kaalutud ning miks on taotluse kohta tehtud just selline otsus. Seejuures kui kor-

ralduse muutmisest keeldutakse avaliku huvi tõttu, peab ka nähtuma, milles see avalik huvi

seisneb ning miks on leitud, et see kaalub üles taotluse esitanud isiku vastupidise huvi.

Kohus nõustub ka maavanema seisukohaga, et lubamatu on, et korraga kehtivad nii vallavalit-

suse 02.04.2001 korraldus nr 212, millega määrati E. Jile kompensatsioon 11,08 ha maa eest

ehk kogu õigusvastaselt võõrandatud endise xxxxxxxxxxx maa pindala (53,43 ha) ning valla-

valitsuse 13.03.2001 korraldusega nr 153 tagastatud maa pindaja (43,35 ha) vahe eest, kui ka

28.06.2007 korraldus nr 128, millega otsustati kaebajale tagastada õigusvastaselt võõrandatud

Kuusiku talu nr 106 maast veel 1,3542 ha. Need haldusaktid on omavahel vastuolus, kuna

nende koosmõjus 13.03.2001 korraldusega nr 153 on tekkinud olukord, kus õigustatud sub-

jektile on otsustatud tagastada ja kompenseerida maad suuremas ulatuses, kui oli õigusvasta-

selt võõrandatud maa pindala. xxxxxxxxxx tagastamine ja kompenseerimine on läbi viidud

märkimisväärselt lohakalt kuni selleni, et asjasse puutuvatest haldusaktidest ei selgu, millisel

õiguslikul alusel need antud on, kuidas ja milliste tõendite pinnalt on tuvastatud asjaolud, mil-

le alusel need aktid antud on jne. Kõiki neid asjaolusid tuleks asja uuel läbi vaatamisel silmas

pidada.

Selleks, et taotluse uuel läbivaatamisel ei tekiks põhjendamatut viivitamist, määrab kohus

selleks tähtaja. Kolmekuuline tähtaeg on piisav. Selle aja jooksul on võimalik välja selgitada

kõik olulised asjaolud ning asjassepuutuvate isikute ning avalikkuse huvid ja teha põhjenda-

tud otsus.

Kaebaja eesmärk käesoleva kaebuse esitamisel oli, et vallavalitsus tema taotluse uuesti läbi

vaataks. Selle eesmärgi kaebaja saavutas. Kaebus tuleb lugeda rahuldatuks 85% ulatuses.

Kaebaja on esitanud taotluse 2061,78 euro suuruse menetluskulu väljamõistmiseks. Menet-

luskulu koosneb 15,98 euro suurusest riigilõivust ning 1674 euro suurusest õigusabikulust ja

37 euro suurusest transpordikulust, mis on seotud kohtuistungil osalemisega. Kohus peab

põhjendatuks 1600 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist vastustajalt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. Orissaare vald palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta kaebaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses kaebaja

kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

Apellandi hinnangul on halduskohus ebaõigesti kohaldanud KOKS § 33 lõiget 1 ning haldus-

akti muutmist ja kehtetuks tunnistamist reguleerivaid norme HMS-s. Riigikohtu otsuse nr 3-3-

1-51-02 p-s 13 toodud seisukoht ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna viidatud otsuses

lahendas Riigikohus haldusmenetluse uuendamise küsimust ajal, mil HMS ei olnud jõustu-

3-10-3417

8(10)

nud. Õige on lähtuda sama lahendi p-st 18, kus Riigikohus märkis, et KOKS-s ettenähtud hal-

dusmenetlusele tuleb kohaldada HMS §-des 64-70 sätestatut. Eeltoodu tuleneb sõnaselgelt ka

KOKS § 1 lg 2 sõnastusest. Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus vaadata läbi isiku

taotlus KOKS § 33 lg 1 alusel haldusakti muutmiseks või tühistamiseks üksnes juhul, kui vas-

tavasisuline taotlus vastab HMS §-des 64-70 sätestatud nõuetele, sh nõudele, mille kohaselt

vastavasisuline taotlus peab olema esitatud HMS § 48 lg-s 3 sätestatud 1-kuulist tähtaega jär-

gides (HMS § 68 lg 1).

Kaebaja pidi teada saama haldusaktist, millega otsustati maa tagastamise asemel kompensat-

siooni määramine juba 2001. a. Nähtuvalt E. Ji EVP arve pangaoperatsioonide väljavõttest (tl

44) kanti kaebaja EVP arvele 02.05.2001 24 232 krooni. Sama summa on kantud edasi teisele

pangakontole 08.06.2001. Seega pidi kaebaja olema teadlik kompenseerimise otsusest ja as-

tuma mõistlike samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse. Juhul, kui mitte lugeda

haldusaktist teadasaamise hetkeks 2001. a, tulnuks esitada taotlus haldusaktide muutmiseks

hiljemalt 27.12.2007, s.o hiljemalt 30 päeva pärast Maa-ameti Saare katastribüroo poolset

keeldumist Mulgu maaüksuse registreerimisest. Kaebaja esitas taotluse haldusmenetluse

uuendamiseks 21.10.2010, so rohkem kui kaks aastat hiljem. Kohtuistungil antud selgituste

kohaselt sai kaebaja teada põhjustest, miks 2007. a korraldusega tagastatud maad ei ole tagas-

tatud, 2009. a kevadel. Ka sellisel juhul on taotlus esitatud HMS § 44 lg-s 3 sätestatud ühe-

kuulist tähtaega ületades. Kaebaja ei ole esitanud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks.

Apellant selgitas vaidlustatud korralduses HMS § 44 lg-s 3 sätestatud korda haldusmenetluse

uuendamise taotluse esitamisel ja selleks ettenähtud tähtaegasid ja põhjuseid, miks ei ole

võimalik haldusmenetlust uuendada. Seega ei ole kohtuotsuses toodud etteheide, nagu oleks

apellant rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust, asjakohane ega õige, mistõttu on koh-

tuotsus juba sel põhjusel õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et apellant ei ole kaalutlusõigust üldse teostanud ja

seega on korraldus ilmselgelt õigusvastane. Olukorras, kus haldusorgan oleks pidanud jätma

taotluse HMS § 14 lg 6 p 1 alusel läbi vaatamata, ent otsustas siiski käsitleda taotluses esita-

tud küsimusi ka sisuliselt, ei ole võimalikud etteheited kaalutlusõiguse teostamisele asjakoha-

sed, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antud otsusega – kaalutlusõiguse alusel antud

otsuseks saab olla üksnes otsustus, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormide kohaselt

haldusakti andma. Olukorras, kus taotlus on esitatud tähtaega ületades, haldusorganil diskret-

sioon puudub ja taotlust ei ole võimalik rahuldada. Seega ei ole halduskohtu poolt korralduse

tühistamine kaalutlusreeglite järgimata jätmise motiivil õiguspärane, kuna HKMS § 158 lg 3

kohaselt ei saa kohus anda hinnangut kaalutlusreeglite järgimisele haldusorgani poolt olukor-

ras, kus vaidlusalune haldusakt ei ole antud kaalutlusõiguse alusel.

13. Saare maavanem leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja vaidleb sellele vastu.

Õige on apellandi väide, et KOKS § 33 lg 1 alusel esitatud haldusakti tühistamise taotluse

lahendamisel kuuluvad rakendamisele HMS §-des 64-70 sätestatud õiguskindluse põhimõtted.

Ekslik on aga apellandi järeldus, et seetõttu kuuluvad rakendamisele ka HMS §-s 44 toodud

haldusmenetluse uuendamise sätted. KOKS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse selles seaduses

ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades KOKS erisusi.

KOKS § 33 lg 1 on erinormiks haldusmenetluse seadusest tuleneva haldusakti kehtetuks tun-

nistamise taotlemise üldregulatsiooni suhtes ja seetõttu ei kuulu menetluse uuendamise sätted

antud juhul rakendamisele. Sellele on osundanud ka Riigikohus haldusasjas 3-3-1-36-04 teh-

tud lahendi p-s 18. Seega ei saa haldusorgan keelduda KOKS § 33 alusel esitatud haldusakti

tühistamise taotluse sisulisest läbivaatamisest põhjusel, et taotlejal ei ole õigus nõuda haldus-

menetluse uuendamist HMS § 44 alusel, samuti ei ole taotlust võimalik tagastada HMS § 14

lg 6 alusel. Haldusmenetluse seadus kuulub kohaldamisele eeskätt kaalutlusõiguse normide ja

õiguskindluse põhimõtete rakendamise osas.

3-10-3417

9(10)

Orissaare Vallavalitsus ei ole kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaadanud. Vaidlustatud korraldu-

sega nr 195 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata eeskätt põhjusel, et haldusmenetluse uuendami-

se tähtaeg on mööda lastud. Vaidlustatud korralduse põhjendavas osas küll märgitakse, et

Orissaare Vallavalitsuse 04.04.2001 korralduste nr 212 ja 213 vastuvõtmisel on rikutud me-

netlusnorme, aga sisulist hinnangut viidatud aktide võimalikule õigusvastasusele antud ei ole.

Ka on jäetud hindamata, kas korraldused nr 212 ja 213 rikuvad taotleja õigusi ning kas nende

kehtetuks tunnistamine on lubatav. Need on aga kriteeriumid, millest haldusorgan peab läh-

tuma KOKS § 33 alusel esitatud taotluse lahendamisel.

14. J. J palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja toetab maavanema seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohalikult omavalitsuselt saab taotleda haldusakti muutmist ja seega menetluse uuenda-

mist HMS § 44 või KOKS § 33 alusel. HMS § 44 lg 1 loetletud aluseid (õigusnormi muutu-

mine, uus oluline tõend või asjas jõustunud kohtuotsus) menetluse uuendamiseks pole kaebaja

esile toonud, kogu menetluse kestel ta väidab, et sellele sättele pole ta tugineda soovinudki

ning ka taotluses viitab taotluse esitamise õigusliku alusena KOKS § 33 lõikele 1. Seega HMS

§ 44 lg 1 alusel haldusmenetluse uuendamine ei ole võimalik. KOKS § 33 lg 1 kohaselt on

igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muu-

datuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigu-

si. Seega on viimati nimetatud normi alusel isikul õigus nõuda haldusaktidesse muudatuste

tegemist siis, kui tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Ka selles küsimuses on menetlusosa-

lised üksmeelel. Vaidlus käib selle üle, kas Orissaare Vallavalitsuse 02.04.2001 korraldus nr

213 oli õigusvastane või mitte. Ülejäänud korraldustes, mille muutmist kaebaja vallavalitsuse-

le esitatud taotluses soovis, ei ole korralduste resolutsioone vaidlustatud ning kaebaja soovib

vaid nende põhjenduste muutmist osas, mis puudutab kompenseeritava maa suurust.

16. KOKS § 33 lg 1 alusel menetluse uuendamiseks on alust vaid juhul, kui haldusakt, mida

muuta soovitakse, on antud ebaõige sisuga. Menetluse uuendamiseks ei piisa selle vormilisest

ebaõigsusest, nt ebaõigetest põhjendustest.

17. E. J esitas 19.08.1997 järgmise sisuga avalduse: „Hindu külas asuva xxxxxxx õigustatud

subjektina palun maade ümberkruntimiskavaga tagastada maad selliselt, et Öörikul asuvad

maatükid saaks tervelt või osaliselt asendatud Hindu külas minu maaga piirneva maaga.

Öörikul asuvate lahustükkide tagastamist ei soovi“. Maakorralduskava seletuskirjas on märgi-

tud, et kinnistu koosnes neljast lahustükist. Maataotleja ei soovi lahustükkide III ja IV tagas-

tamist, vaid soovib selle asemel lahustüki I külge liita maad, mis ei kuulu tagastamisele (vaba

maa nr 363). Maakorralduse tulemusena tagastatakse xxxxxxxxx maaüksus kahes lahustükis,

kusjuures lahustükk II tagastatakse endistes piirides. Maakorralduskava joonisel on näidatud

Ööriku külas paiknevad kaks lahustükki, mida ei tagastata, ja Hindu külas asuvad kolm lahus-

tükki, nende seas Mulgu maaüksus, mis on tähistatud õigusvastaselt võõrandatud maana ja

tagastatava maana, seejuures on ühe lahustüki tagastamine ette nähtud endisest suuremas ula-

tuses, hõlmates ka maatüki nr 363. Kõigil kohtule esitatud maakorralduskava kaartidel on sel-

liselt tähistatud ka Mulgu maaüksus, ent erinevalt kaardi legendil näidatud joontest, millega

tähistatakse õigusvastaselt võõrandatud maa piiri ja tagastatava maa piiri, on Hindi külas vaid

esimese lahustüki piir tähistatud selle joonega; lahustüki II ja Mulgu maaüksuse piirid on tä-

histatud sama värvi, kuid peenema joonega. Endise xxxxxx talu nelja lahustüki pindalade

summa on kokku 52,34 ha (maamõõtja Jus Tahki 23.05.2011 seletuskiri tl 142), kuid õigus-

vastaselt võõrandatud maa kogupindala oli 54,43 ha, seega 2,09 ha suurem.

18. Ringkonnakohtu arvates saab maakorralduskava seletuskirjast järeldada, et xxxxxxx talu

maa tagastamine nähti ette kahe lahustükina nii, nagu see 13.03.2001 korraldusega nr 153 aset

3-10-3417

10(10)

leidis. Maakorralduskava seletuskirjast ei nähtu ühegi teise lahustüki tagastamist ning kaardil

tehtud märgetest Mulgu maaüksuse juures ei saa teha teistsugust järeldust.

19. Kuna maakorralduskavaga maa tagastamist muus osas ette ei nähtud, tuligi endise xxxxxx

talu ülejäänud maa kaebajale kompenseerida. Arvestades, et õigusvastaselt võõrandatud maa

oli 54,43 ha ja tagastamisele kuulus 43,35 ha, tuligi kompenseerida maad 11,08 ha, seda vaa-

tamata sellele, et Ööriku külas asuvate lahustükkide ja lahustükile I juurde lisatud maatüki

suuruste erinevus oli väiksem.

20. Seetõttu ei olnud maa kompenseerimise korraldus õigusvastane. Viited maa kompenseeri-

mise avalduse sisule ja Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2001 otsusele asjas nr 3-3-1-2-01

p 8, milles leiti, et kaitsmaks õigustatud subjekti, näeb maa tagastamise korra p 10 ette, et

kompenseerimise soov peab olema sõnaselgelt ja ühemõtteliselt väljendatud õigustatud sub-

jekti kirjalikus avalduses, ning kuna vara kompenseerimise avalduse suhtes on ette nähtud

kindel vorm, ei või kohus isiku faktilist käitumist võrdsustada kompenseerimise taotlusega, ei

ole seetõttu asjassepuutuvad. Apellatsioonkaebuse lahendamisel ei ole oluline ka see, kas

Mulgu maaüksuse kuulumist endise xxxxxxxx talu maa hulka saab M. X ja V. Xi avaldustele

(Mulgu maaüksuse tagastamise toimikus) tuginedes lugeda vaatamata maksualuste maaüksus-

te nimekirja väljavõttest nähtuvale (tl 91), milles on xxxxxxxx ja Mulgu nr CXXVa loetletud

eraldi ja erinevate isikute omandis olevana, tõendatuks.

21. Kuna vara kompenseerimise korraldus oli õiguspärane, tuli selle uuendamise taotlus

KOKS § 33 lg 1 alusel jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse võimalikud motiveerimis-

vead ei anna HMS § 58 kohaselt alust selle tühistamiseks. Küsimuse üle, kas maa kompensee-

rimise korraldus oli õigusvastane või mitte, ei otsusta vastustaja kaalutlusõiguse alusel. Kuna

nimetatud korraldus oli õiguspärane, ei pidanudki vastustaja asuma teostama kaalutlusõigust

ja otsustama, kas kaebaja taotlus rahuldada ja varasemaid korraldusi muuta või mitte.

22. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kae-

bus rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Seetõttu tuleb

jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Orissaare vallalt. Orissaa-

re vald tasus apellatsioonimenetluses riigilõivu 15 €. See summa tuleb kaebajalt valla kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman