2-13-45343/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruse peale ei saa kassatsiooni korras Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390 27.09.2013 esitasid OÜ ATI Profiil (hageja I), Osaühing Loode Vara (hageja II), OÜ
Legislator headnote
AI generated2-13-45343/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määruse peale ei saa kassatsiooni korras Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390 27.09.2013 esitasid OÜ ATI Profiil (hageja I), Osaühing Loode Vara (hageja II), OÜ
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
13.12.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-45343
Tsiviilasi
OÜ ATI Profiil, Osaühing Loode Vara, OÜ Delfes
Metall, Osaühing Merona Systems hagi Ktiman
Thulema AS, AKTSIASELTS TALLINNA VESI
vastu
veevarustuse-
ja
kanalisatsiooniteenuse
osutamise jätkamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus hagi tagamise
avalduse lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kitman Thulema AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I OÜ ATI Profiil (registrikood 10681946, asukoht
Tallinna mnt 23A, 90509 Haapsalu, Harju maakond)
Hageja II Osaühing Loode Vara (registrikood 11643818,
asukoht Katusepapi 10A-0, 11412 Tallinn)
Hageja III OÜ Delfes Metall (registrikood 10713921,
asukoht Väike-Sõjamäe 3a, 11415 Tallinn)
Hageja IV OÜ Merona Systems (registrikood 10924455,
asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn)
Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Sander
Kostja I Kitman Thulema AS (registrikood 10093994,
asukoht Kesk-Sõjamäe 3, 11415 Tallinn), seaduslik
esindaja juhatuse liige Ilo Rannu, lepinguline esindaja
advokaat Karmen Turk
Kostja II AKTSIASELTS TALLINNA VESI
(registrikood 10257326, asukoht Ädala 10, 10164
Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390
lg 1).
3. Asjaolud
1. 27.09.2013 esitasid OÜ ATI Profiil (hageja I), Osaühing Loode Vara (hageja II), OÜ
Delfes Metall (hageja III) ja Osaühing Merona Systems (hageja IV) Harju Maakohtule
hagi Ktiman Thulema AS (kostja I) ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI (kostja II)
vastu veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamise kohustamiseks.
2. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks, milles palusid
kohustada kostjat I jätkama hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse
osutamist kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
Hagejad on alates kinnistute ja/või nendel paiknevate ehitiste omandamisest kuni
käesoleva hetkeni ostnud kostjalt I veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust. Kostja I
ostab vastavat teenust omakorda kostjalt II. Hagejate ja kostja I vahel on sõlmitud
veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste leping.
3. Kostja I saatis 13.12.2012 Sõjamäe piirkonna teenuse tarbijatele, sh hagejatele, teated
selle
kohta,
et
kostja I
lõpetab
alates
01.10.2013
veevarustuse-
ja
kanalisatsiooniteenuse osutamise Sõjamäe piirkonna kinnistutele. Seejuures tõstis
kostja I sama teatega alates 01.02.2013 oluliselt teenuste hindu. Kostja I on väidetavalt
alustanud enda tarbeks uue vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamisega ning soovib
seetõttu alates 2013. aasta oktoobrist alustada olemasoleva hagejate kinnistuid
teenindava torustiku likvideerimist. Kostjal I ei ole tekkinud õigust hagejatega
sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingu ülesütlemiseks ega
teenuse osutamise lõpetamiseks. Hageja leiab, et kostja I on vee-ettevõtja ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg-te 1 ja 5 mõttes ja kostjal I on lisaks ka
seadusest tulenev kohustus teenuse osutamiseks.
4. Hagejad rõhutavad, et ilma hagi tagamiseta jääksid hagejad alates 01.10.2013 täielikult
ilma veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenusest. Ühtlasi on kostja I teatanud sellest, et
ta alustab 01.10.2013 tema hallatava veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi
utiliseerimistöödega. Hagejad tegelevad Sõjamäe piirkonnas neile kuuluvatel
kinnistutel majandustegevusega ning vajavad selleks nii tootmisvett kui oma töötajate
tarbeks olmevett ja samuti heitvee ärajuhtimise teenust. Kostja II teenuse osutamise
ülevõtmisest keeldumise tõttu pole hagejatel mingit kindlust selle suhtes, kas ja millal
veevarustuja kanalisatsiooniteenuse osutamine taastuks, kui kostja I teenuse osutamise
1. oktoobriks 2013 lõpetaks. See tähendaks, et hagejate majanduslik tegevus
asjassepuutuvatel kinnisasjadel seiskuks määramata ajaks, mistõttu kannataksid
hagejad olulist kahju. Kostja II on teenuse osutamise ülevõtmise tingimuseks seadnud
uute trasside ja autonoomsete liitumispunktide väljaehitamise, mis tähendaks
hagejatele kulutusi sadade tuhandete eurode ulatuses ning võtaks aega aastaid.
Hagejate
hinnangul
on
selliste
kohustuste
panemine
veevarustuse
ja
kanalisatsiooniteenuse tarbijatele ebaseaduslik. Lisaks sellele tuleks hagejatel
finantseerida kinnistusiseste uute trasside ehitust kuni uute liitumispunktideni.
Selliseid kulutusi pole hagejad võimelised kandma. Eeltoodust tulenevalt puuduks
hagejatel ilma hagi tagamiseta praktiliselt igasugune võimalus tagada veevarustuse ja
kanalisatsiooni olemasolu ja majandustegevuse jätkuvus käesoleva tsiviilvaidluse
kestel.
Esimese astme kohtu määrus
5. Harju Maakohus rahuldas 30.09.2013 määrusega hagi tagamise avalduse ja keelas
kostjal I veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja/või vahendamise
lõpetamise alates 01.10.2012 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistutel Tallinnas
ning kohustas kostjat I osutama või vahendama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
kinnistutel Tallinnas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust senistel tingimustel kuni
käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohus märkis, et
määrus on viivitamata täidetav.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada,
kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle
võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega
hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-74-10 p 12
esimene lõik). Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu,
võib kohus hageja taotlusel TsMS § 377 lg 2 alusel esialgselt reguleerida vaidlusalust
õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli
vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et
hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
7. Kuna hagi ei ole veel menetlusse võetud, siis hindab kohus hagi tagamise avalduse
lahendamisel esmalt seda, kas hagiavaldus vastab hagiavaldusele esitatavatele
nõuetele sisu ja vormi osas (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-04 p 17 kolmas lõik).
Kohtu hinnangul vastab hagiavaldus TsMS § 338 ja § 363 nõuetele. Hagi tagamise
avalduse lahendamisel ei täheldanud kohus TsMS §-s 371 loetletud menetlusse
võtmisest keeldumise aluseid ja märkis, et sisuliselt kontrollib seda asja lahendav
kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Hagi tagamise avalduse lahendamiseks
vastab hagiavaldus piisavas ulatuses hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja
vormi osas.
8. Hageja on kohtu hinnangul oma nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt
põhistanud ja seega vastab hagi tagamise avaldus ka TsMS § 381 lg 2 nõuetele. Kohus
nõustub hagejaga, et käesoleva määruse p-des 2-4 välja toodud asjaolude põhjal võib
hagejate majandustegevus seiskuda ja seega tekib hagejatel majanduslik kahju.
Järgmiseks kontrollis kohus, kas hageja taotletud hagi tagamise abinõu on kohane ja
proportsionaalne. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks
kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu
kohaldamine. Hageja esiletoodu põhjal asus kohus seisukohale, et hagi tagamise
abinõu on kohane ja proportsionaalne. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava
abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd,
kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades
põhjendatuks.
Veevarustuse-
ja
kanalisatsiooniteenuse
puhul
on
tegemist
üldhuviteenusega, mille kättesaadavus peab olema tagatud.
9. Nimetatud põhjustel tuleb hagejate avaldus hagi tagamiseks rahuldada ja hagi
tagamise
abinõuna
kohustada
kostjat I
jätkama
hagejatele
veevarustuse-ja
kanalisatsiooniteenuse osutamist kuni käesoleva tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi
jõustumiseni.
10. Juhindudes TsMS § 387 lg 1 esimesest lausest ja § 310 lg-st 1 toimetab kohus
käesoleva määruse pooltele kätte. TsMS § 387 lg 1 teine lause võimaldaks kohtul
hageja taotlusel hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine edasi lükata, kuid
sellist taotlust ei ole hageja esitanud.
Määruskaebus
11. 16.10.2013 esitatud määruskaebuses palub kostja I tühistada Harju Maakohtu
30.09.2013 määruse või alternatiivselt, asendada maakohtu poolt kohaldatud hagi
tagamise abinõu selliselt, et kohustada kostjat I vahendama xxxxxxxxxxx,
xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx kinnistutel Tallinnas veevarustuse- ja
kanalisatsiooniteenust kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi
jõustumiseni tingimusel, et selleks vajalikud kulutused hüvitatakse hagejate poolt.
12. Kostja I esitab määruskaebuses rea asjaolusid, mis omavad tema hinnangul tähtsust
määruskaebuse lahendamisel. Kinnistute omandamise osas märgib kostja, et ei
vaidlusta hagiavalduses viidatud kinnistute kuulumist hagejatele ja lisab tõendina
kostja I ja hageja I vahel sõlmitud Tallinnas aadressil xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx
asuvate kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepingu p-i 10.1 alusel kostja I müüs
ning hageja I ostis xxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu. Midagi muud, sh liitumist,
lepinguga ei ostetud. Lepingu p 7 aluse seatakse hagejale I müüdavale kinnistule
(xxxxxxxxxxxxxxxx) kostja kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille
sisuks on, et kostjal I on õigus paigaldada kinnistule ja omandada ning kasutada
kinnistul maatükiga püsivalt ühendatud veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikke
koos kaevudega, nende kaudu vee juhtimiseks kinnistule ja vee, sealhulgas heitvee,
ärajuhtimiseks maatükilt. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on kostjal I õigus kolme
(3) kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõppemise päevast kinnistul asuvad
käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõiguse alusel rajatud tehnorajatised ära
vedada ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust.
13. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise osas märkis kostja I, et hagejatel
puuduvad liitumised piirkonnas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise
ainuõigust omava kostjaga II. Kostja I on ajalooliselt vahendanud hagejatele kostja II
veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid, milleks olid kostja I ja osade hagejate vahel
ka lepingud. Osaliselt osutas kostja I teenuseid ka suuliste kokkulepete alusel.
Vahendamise põhjuseks on olnud asjaolu, et kostja I on eeldanud trasside üleandmist
kohustatud ja ainuõigust omavale kostjale II, milleks on toimunud läbirääkimised
alates 2002. aastast, kuid kokkuleppeni jõutud ei ole. 2012. aasta lõpuks oli kostjale I
selge, et kostja II ei kavatse piirkonnas ÜVVKS alusel veevarustuse- ja
kanalisatsiooniteenuse osutamise kohusust kostja I trasse kasutades alustada ega neid
trasse üle võtta. Seoses hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse
vahendamisega märgib kostja I, et vahendab teenust lisaks hagejale veel 4-le
ettevõttele, kes jätavad igakuiselt kostjale I tasu maksmata. Kõik teenuse
vahendamiseks sõlmitud lepingud on sõltumata nende sõlmimise vormist üles öeldud
hiljemalt 01.04.2009. Hagejal on ülesütlemise teatest säilinud vaid wordi formaadis
dokument, mida tõendamiseks esitada ei ole mõtet. Samas tõendab ülesütlemise fakti
asjaolu, et hagejad esitasid omakäeliselt täidetud teated lepingu ülesütlemisest alates
01.04.2009 koos liitumistaotlustega kostjale II. Kostja I on küll faktiliselt jätkanud
teenuse osutamist, kuid seda mitte lepingulise kohustuse, vaid heanaaberlike suhete
hoidmiseks.
14. Kostja I leiab, et hagi tagamise menetluses tuleb hinnata hagi lubatavust, mh TsMS
§ 371 lg 2 p 1 ja 2 ning § 423 lg 2 p 1 ja 2 nimetatud asjaolusid, milline kohustus
tuleneb seadusest ja ka kohtupraktikast. Seejuures viitab kostja I TsMS § 378 lg-le 4, §
3 lg-le 1 ja § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-73-12, 3-2-1-
124-04 ja 3-2-1-86-12.
15. Kostja I märgib, et hageja hagiavaldus on rajatud ebaõigetele fakti- ja õiguslike
põhjenduste kogumile, sest kostjal I puudub mistahes lepinguline või seadusest
tulenev kohustus hagejatele teenust vahendada. Ilma sellise kohustuseta ei saa
hagejatel olla seadusega kaitstud õigust või huvi ja sellist hagi ei saa pidada esitatuks
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kostjal I puudub kinnistute
müügilepingust
tulenev
kohustus
veevarustuse-
ja
kanalisatsiooniteenuse
vahendamiseks, mida tõendavad asjaolud, et hagejate poolt kinnistute ostmisel ei
kaasnenud nendega liitumist ega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise
kohustust. Samuti puudub kostjal I muu lepinguline kohustus veevarustuse- ja
kanalisatsiooniteenuse osutamiseks, sest kõik sellekohased lepingud on üles öeldud
2009. aastal ning teenuse vahendamise lõpetamisest teatati hagejatele ette ligi aasta.
Kostjal
I
puudub
ka
eriseadusest
tulenev
kohustus
veevarustuse-
ja
kanalisatsiooniteenuse osutamiseks, sest puudub ÜVVKS säte, mis kohustaks kostjat I
veeteenust osutama, sest kostja I ei ole veeettevõtja. Vee-ettevõtja on õigustermin, mis
omab seaduses kehtivat legaaldefinitsiooni. ÜVVKS § 7 sätestab, et on olemas kaks
viisi, kuidas isik kvalifitseerub vee-ettevõtjaks - isik on kas kohaliku omavalitsuse
poolt määratud vee-ettevõtja või on ta seda faktiliselt. Kostja I ei ole määratud vee-
ettevõtjaks Tallinna linnas. Kuna kostja I poolt vahendatava teenuse kaudu ei saa
teenust vastavalt ÜVVKS § 2 lg-s 1 sätestatule mitte ükski elanik, siis ei ole võimalik
kehtiva seaduse alusel kvalifitseerida kostjat I faktiliseks vee-ettevõtjaks. Seega on
väited sellest, kas kostja I on vee-ettevõtja, tautoloogilised ja pahatahtlikud. Samuti
puudub üldseadus, mille alusel kohustuks kostja I teenuse vahendamist jätkama.
16. Teenuse vahendamine ei ole kostja I hinnangul reaalselt ega finantsiliselt võimalik
kostja I trasside kaudu selliselt, et tagada teenuse jätkusuutlikkus ja maandada sellest
tulenevad riskid (nt reostusriskid). Isegi kui kostja I sooviks enda põhitegevuse kõrvalt
jätkata teenuse osutamist, ei ole see objektiivselt võimalik trasside amortisatsiooni,
nende suuruse (kilomeetreid trasse mis on algselt ehitatud 50datel sadade
kuupmeetrite vee läbimiseks), nendesse tehtud ebaseaduslike sisselõigete ja
ühenduste, nende peale ehitatud hoonete ja hiljuti Elektrilevi OÜ kaevetöödega seoses
toimunud
trasside
purunemise
tõttu.
Trasside
kasutuse
jätkamine
nõuaks
investeeringuid, mis ületaks kordades kostja, samuti veevarustusteenuse tänaste
alltarbijate investeerimisvõime. Kostja I selgitab, et selline võime saab olla vaid isikul,
kellele on antud ainuõigus teenuse osutamiseks sadades kordades suuremal maa-alal,
võimaldades
selliselt
kasumlike
piirkondade
kaudu
kahjumlikemate
ja
investeeringumahukate piirkondade ristsubsideerimise.
17. Kostja I leiab, et seega puudub hagejatel seadusega kaitstud õigus või huvi, millest
tulenevalt puudub alus hagi tagamiseks.
18. Kostja taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel hagi tagamise abinõu asendamist.
Maakohus on kohustanud mööblitootjat panustama enda käibevahendid mitte ettevõtte
arengusse ning põhitegevusse, vaid teiste ettevõtete äritegevuse võimaldamisesse,
võimaldamaks neil käidelda üheksa inimese tarbimisele vastavat veekogust läbi
kilomeetreid pikkade hooldust vajavate trasside ning tööstusliku pumpla.
19. Maakohus on hagi tagamise abinõu rakendanud kaalumata kostjale I oluliselt
vähemkoormavaid alternatiive, mis ei hõlmaks hagejatele 27 kandi veevarustusteenuse
tagamiseks kilomeetrite pikkuse trasside kogumi ning pumpla ülalpidamist, hooldust
ja opereerimist. Kostja I leiab, et samaväärne, kuid oluliselt vähemkoormav abinõu
oleks veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamine paakautodega. Kostja I eeldab,
et vaidlustatava määruse sõnastuse kohaselt on võimalik veevarustuse- ja
kanalisatsiooniteenuse vahendamine muude vahendite kui trasside kaudu (sh.
paakautod). Samuti ei nõua vaidlustatud määrus eraõiguslikult isikult teenuse
vahendamist tasuta, vaid arvestades olukorda, et puudub kehtiv leping, on kostjal I
õigus nõuda kulude hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel kõigilt teenuse
vahenduse saajatelt.
20. Veevarustusteenuse tagamise osas märgib kostja I, et hagejate igakuine kogutarve on
väiksem 7-liikmelise perekonna poolt kuu aja jooksul koduses majapidamises
kasutatavast. Seega on hagejate väited sellest, et vesi on vajalik tootmiseks, teadlikult
valed või lihtsalt kohut eksitavad. Selge on, et kodutarbimisega võrreldavat veekogust
ei ole võimalik kvalifitseerida hagejate tootmiseks vajalikuks veeks, millest tulenevalt
saab veetarbimine olla muudel eesmärkidel, nt töötajate hügieen ning kohvi keetmine.
Selleks tarbeks on kostja I valmis tagama hagejatele kostja II vee vahendamise, kuid
seda paakaautodega. Selline lahendus oleks optimaalne, kuivõrd hagejad saaksid
kasutada vett ning kostja suudaks määrust täita, st. vahendada veeteenust.
Veetrassidega hageja hilissügise ja varakevade suurvee ning maalihete ajal veeteenust
tagada ei suuda. Kostja I hinnangul ei suudaks olemasolevate trasside kaudu ükski
isik, ka kostja II mitte, veeteenuse olemasolu tagada. Selline teenus oleks hagejatele
kulupõhine.
21. Kanalisatsiooniteenuse tagamise osas märgib kostja I, et teeb endast parima, et hoida
pumplat kevadeni operatiivsena, kuid vajadusel peavad hagejad ning ka kostja I ise
olema valmis, et ka kanalisatsiooniteenuse vahendamine võib toimuda paakautode
kaudu. Ka seda hagejatele ja ka kostjale I kulupõhiselt.
Vastus määruskaebusele
22. Hagejad ja kostja II paluvad jätta rahuldamata kostja I määruskaebus ja taotlus hagi
tagamise abinõu asendamiseks ning menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja I
kanda.
Menetluse edasine käik
23. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu
30.09.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna
alust maakohtu määruse tühistamiseks.
25. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebuses esiletoodud
asjaolude põhjendatuse ja tõendatuse üle saab kohus otsustada asja sisulise
lahendamise käigus, mitte hagi tagamise vajaduse üle otsustades. Hagi tagamise
menetluses saab kohus hinnata seda, kas hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses
esiletoodud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral võib hageja nõue olla
põhjendatud. Seejuures nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejad on veenvalt
põhistanud oma nõuet ja hagi tagamise vajadust, kuivõrd vaidlusaluse õigussuhte
esialgse reguleerimiseta lõpeb hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse
osutamine, mis võib põhjustada hagejate majandustegevuse seiskumise ja tekitada
kahju. Seega on hagejatel õigustatud huvi hagi tagamise korras veevarustuse- ja
kanalisatsiooniteenuse osutamise ja vahendamise lõpetamise keelamiseks.
26. Kuna kostja I poolt esiletoodud asjaolud trasside kaudu teenuste osutamise jätkamise
võimatuse kohta ei ole senises menetlusstaadiumis tuvastamist leidnud, on maakohus
hagi tagamisel õigesti lähtunud eeldusest, et kuivõrd kostja I on teenust sel viisil seni
osutanud, tuleb seda hagejate majandustegevuse jätkumise õigustatud huvides kuni
vaidluse lõpuni või teenuse osutamise võimatuse selgumiseni jätkata. Eeltoodu põhjal
on hagi tagamine vaidluse asjaolusid arvestades kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4.
27. Kostja I poolt taotletud hagi tagamise abinõu asendamist ei pea ringkonnakohus
võimalikuks. Hagejad on hagi tagamise korras palunud keelata kostjal I veevarustuse-
ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja vahendamise lõpetamise ja kohustada kostjaid
jätkama eelnimetatud teenuse osutamist senistel tingimustel, s.o torustikühenduse
kaudu. Kostjatel vastava teenuse osutamise kohustuse olemasolu on käesolevas asjas
vaidlusaluseks asjaoluks. Kostja I ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks põhjust
väita, et hagejate majandustegevuse seisukohast ei ole vahet, kas vesi ja
kanalisatsiooniteenus on tagatud paakautost või tootmishoonete torustikust. Seetõttu ei
sobi hagi tagamiseks ega vasta hagi tagamise eesmärgile kostja I poolt taotletud viisil
veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.
Iko Nõmm
kohtunik