2-13-45343/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-45343

Tsiviilasi

OÜ ATI Profiil, Osaühing Loode Vara, OÜ Delfes

Metall, Osaühing Merona Systems hagi Ktiman

Thulema AS, AKTSIASELTS TALLINNA VESI

vastu

veevarustuse-

ja

kanalisatsiooniteenuse

osutamise jätkamise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus hagi tagamise

avalduse lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kitman Thulema AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I OÜ ATI Profiil (registrikood 10681946, asukoht

Tallinna mnt 23A, 90509 Haapsalu, Harju maakond)

Hageja II Osaühing Loode Vara (registrikood 11643818,

asukoht Katusepapi 10A-0, 11412 Tallinn)

Hageja III OÜ Delfes Metall (registrikood 10713921,

asukoht Väike-Sõjamäe 3a, 11415 Tallinn)

Hageja IV OÜ Merona Systems (registrikood 10924455,

asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Sander

Kostja I Kitman Thulema AS (registrikood 10093994,

asukoht Kesk-Sõjamäe 3, 11415 Tallinn), seaduslik

esindaja juhatuse liige Ilo Rannu, lepinguline esindaja

advokaat Karmen Turk

Kostja II AKTSIASELTS TALLINNA VESI

(registrikood 10257326, asukoht Ädala 10, 10164

Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390

lg 1).

3. Asjaolud

1. 27.09.2013 esitasid OÜ ATI Profiil (hageja I), Osaühing Loode Vara (hageja II), OÜ

Delfes Metall (hageja III) ja Osaühing Merona Systems (hageja IV) Harju Maakohtule

hagi Ktiman Thulema AS (kostja I) ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI (kostja II)

vastu veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamise kohustamiseks.

2. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks, milles palusid

kohustada kostjat I jätkama hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse

osutamist kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Hagejad on alates kinnistute ja/või nendel paiknevate ehitiste omandamisest kuni

käesoleva hetkeni ostnud kostjalt I veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust. Kostja I

ostab vastavat teenust omakorda kostjalt II. Hagejate ja kostja I vahel on sõlmitud

veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste leping.

3. Kostja I saatis 13.12.2012 Sõjamäe piirkonna teenuse tarbijatele, sh hagejatele, teated

selle

kohta,

et

kostja I

lõpetab

alates

01.10.2013

veevarustuse-

ja

kanalisatsiooniteenuse osutamise Sõjamäe piirkonna kinnistutele. Seejuures tõstis

kostja I sama teatega alates 01.02.2013 oluliselt teenuste hindu. Kostja I on väidetavalt

alustanud enda tarbeks uue vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamisega ning soovib

seetõttu alates 2013. aasta oktoobrist alustada olemasoleva hagejate kinnistuid

teenindava torustiku likvideerimist. Kostjal I ei ole tekkinud õigust hagejatega

sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingu ülesütlemiseks ega

teenuse osutamise lõpetamiseks. Hageja leiab, et kostja I on vee-ettevõtja ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg-te 1 ja 5 mõttes ja kostjal I on lisaks ka

seadusest tulenev kohustus teenuse osutamiseks.

4. Hagejad rõhutavad, et ilma hagi tagamiseta jääksid hagejad alates 01.10.2013 täielikult

ilma veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenusest. Ühtlasi on kostja I teatanud sellest, et

ta alustab 01.10.2013 tema hallatava veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi

utiliseerimistöödega. Hagejad tegelevad Sõjamäe piirkonnas neile kuuluvatel

kinnistutel majandustegevusega ning vajavad selleks nii tootmisvett kui oma töötajate

tarbeks olmevett ja samuti heitvee ärajuhtimise teenust. Kostja II teenuse osutamise

ülevõtmisest keeldumise tõttu pole hagejatel mingit kindlust selle suhtes, kas ja millal

veevarustuja kanalisatsiooniteenuse osutamine taastuks, kui kostja I teenuse osutamise

1. oktoobriks 2013 lõpetaks. See tähendaks, et hagejate majanduslik tegevus

asjassepuutuvatel kinnisasjadel seiskuks määramata ajaks, mistõttu kannataksid

hagejad olulist kahju. Kostja II on teenuse osutamise ülevõtmise tingimuseks seadnud

uute trasside ja autonoomsete liitumispunktide väljaehitamise, mis tähendaks

hagejatele kulutusi sadade tuhandete eurode ulatuses ning võtaks aega aastaid.

Hagejate

hinnangul

on

selliste

kohustuste

panemine

veevarustuse

ja

kanalisatsiooniteenuse tarbijatele ebaseaduslik. Lisaks sellele tuleks hagejatel

finantseerida kinnistusiseste uute trasside ehitust kuni uute liitumispunktideni.

Selliseid kulutusi pole hagejad võimelised kandma. Eeltoodust tulenevalt puuduks

hagejatel ilma hagi tagamiseta praktiliselt igasugune võimalus tagada veevarustuse ja

kanalisatsiooni olemasolu ja majandustegevuse jätkuvus käesoleva tsiviilvaidluse

kestel.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 30.09.2013 määrusega hagi tagamise avalduse ja keelas

kostjal I veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja/või vahendamise

lõpetamise alates 01.10.2012 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistutel Tallinnas

ning kohustas kostjat I osutama või vahendama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

kinnistutel Tallinnas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust senistel tingimustel kuni

käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohus märkis, et

määrus on viivitamata täidetav.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada,

kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle

võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega

hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-74-10 p 12

esimene lõik). Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu,

võib kohus hageja taotlusel TsMS § 377 lg 2 alusel esialgselt reguleerida vaidlusalust

õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli

vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et

hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

7. Kuna hagi ei ole veel menetlusse võetud, siis hindab kohus hagi tagamise avalduse

lahendamisel esmalt seda, kas hagiavaldus vastab hagiavaldusele esitatavatele

nõuetele sisu ja vormi osas (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-04 p 17 kolmas lõik).

Kohtu hinnangul vastab hagiavaldus TsMS § 338 ja § 363 nõuetele. Hagi tagamise

avalduse lahendamisel ei täheldanud kohus TsMS §-s 371 loetletud menetlusse

võtmisest keeldumise aluseid ja märkis, et sisuliselt kontrollib seda asja lahendav

kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Hagi tagamise avalduse lahendamiseks

vastab hagiavaldus piisavas ulatuses hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja

vormi osas.

8. Hageja on kohtu hinnangul oma nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt

põhistanud ja seega vastab hagi tagamise avaldus ka TsMS § 381 lg 2 nõuetele. Kohus

nõustub hagejaga, et käesoleva määruse p-des 2-4 välja toodud asjaolude põhjal võib

hagejate majandustegevus seiskuda ja seega tekib hagejatel majanduslik kahju.

Järgmiseks kontrollis kohus, kas hageja taotletud hagi tagamise abinõu on kohane ja

proportsionaalne. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks

kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu

kohaldamine. Hageja esiletoodu põhjal asus kohus seisukohale, et hagi tagamise

abinõu on kohane ja proportsionaalne. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava

abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd,

kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks.

Veevarustuse-

ja

kanalisatsiooniteenuse

puhul

on

tegemist

üldhuviteenusega, mille kättesaadavus peab olema tagatud.

9. Nimetatud põhjustel tuleb hagejate avaldus hagi tagamiseks rahuldada ja hagi

tagamise

abinõuna

kohustada

kostjat I

jätkama

hagejatele

veevarustuse-ja

kanalisatsiooniteenuse osutamist kuni käesoleva tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

10. Juhindudes TsMS § 387 lg 1 esimesest lausest ja § 310 lg-st 1 toimetab kohus

käesoleva määruse pooltele kätte. TsMS § 387 lg 1 teine lause võimaldaks kohtul

hageja taotlusel hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine edasi lükata, kuid

sellist taotlust ei ole hageja esitanud.

Määruskaebus

11. 16.10.2013 esitatud määruskaebuses palub kostja I tühistada Harju Maakohtu

30.09.2013 määruse või alternatiivselt, asendada maakohtu poolt kohaldatud hagi

tagamise abinõu selliselt, et kohustada kostjat I vahendama xxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx kinnistutel Tallinnas veevarustuse- ja

kanalisatsiooniteenust kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni tingimusel, et selleks vajalikud kulutused hüvitatakse hagejate poolt.

12. Kostja I esitab määruskaebuses rea asjaolusid, mis omavad tema hinnangul tähtsust

määruskaebuse lahendamisel. Kinnistute omandamise osas märgib kostja, et ei

vaidlusta hagiavalduses viidatud kinnistute kuulumist hagejatele ja lisab tõendina

kostja I ja hageja I vahel sõlmitud Tallinnas aadressil xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx

asuvate kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepingu p-i 10.1 alusel kostja I müüs

ning hageja I ostis xxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu. Midagi muud, sh liitumist,

lepinguga ei ostetud. Lepingu p 7 aluse seatakse hagejale I müüdavale kinnistule

(xxxxxxxxxxxxxxxx) kostja kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille

sisuks on, et kostjal I on õigus paigaldada kinnistule ja omandada ning kasutada

kinnistul maatükiga püsivalt ühendatud veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikke

koos kaevudega, nende kaudu vee juhtimiseks kinnistule ja vee, sealhulgas heitvee,

ärajuhtimiseks maatükilt. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on kostjal I õigus kolme

(3) kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõppemise päevast kinnistul asuvad

käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõiguse alusel rajatud tehnorajatised ära

vedada ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust.

13. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise osas märkis kostja I, et hagejatel

puuduvad liitumised piirkonnas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise

ainuõigust omava kostjaga II. Kostja I on ajalooliselt vahendanud hagejatele kostja II

veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid, milleks olid kostja I ja osade hagejate vahel

ka lepingud. Osaliselt osutas kostja I teenuseid ka suuliste kokkulepete alusel.

Vahendamise põhjuseks on olnud asjaolu, et kostja I on eeldanud trasside üleandmist

kohustatud ja ainuõigust omavale kostjale II, milleks on toimunud läbirääkimised

alates 2002. aastast, kuid kokkuleppeni jõutud ei ole. 2012. aasta lõpuks oli kostjale I

selge, et kostja II ei kavatse piirkonnas ÜVVKS alusel veevarustuse- ja

kanalisatsiooniteenuse osutamise kohusust kostja I trasse kasutades alustada ega neid

trasse üle võtta. Seoses hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse

vahendamisega märgib kostja I, et vahendab teenust lisaks hagejale veel 4-le

ettevõttele, kes jätavad igakuiselt kostjale I tasu maksmata. Kõik teenuse

vahendamiseks sõlmitud lepingud on sõltumata nende sõlmimise vormist üles öeldud

hiljemalt 01.04.2009. Hagejal on ülesütlemise teatest säilinud vaid wordi formaadis

dokument, mida tõendamiseks esitada ei ole mõtet. Samas tõendab ülesütlemise fakti

asjaolu, et hagejad esitasid omakäeliselt täidetud teated lepingu ülesütlemisest alates

01.04.2009 koos liitumistaotlustega kostjale II. Kostja I on küll faktiliselt jätkanud

teenuse osutamist, kuid seda mitte lepingulise kohustuse, vaid heanaaberlike suhete

hoidmiseks.

14. Kostja I leiab, et hagi tagamise menetluses tuleb hinnata hagi lubatavust, mh TsMS

§ 371 lg 2 p 1 ja 2 ning § 423 lg 2 p 1 ja 2 nimetatud asjaolusid, milline kohustus

tuleneb seadusest ja ka kohtupraktikast. Seejuures viitab kostja I TsMS § 378 lg-le 4, §

3 lg-le 1 ja § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-73-12, 3-2-1-

124-04 ja 3-2-1-86-12.

15. Kostja I märgib, et hageja hagiavaldus on rajatud ebaõigetele fakti- ja õiguslike

põhjenduste kogumile, sest kostjal I puudub mistahes lepinguline või seadusest

tulenev kohustus hagejatele teenust vahendada. Ilma sellise kohustuseta ei saa

hagejatel olla seadusega kaitstud õigust või huvi ja sellist hagi ei saa pidada esitatuks

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kostjal I puudub kinnistute

müügilepingust

tulenev

kohustus

veevarustuse-

ja

kanalisatsiooniteenuse

vahendamiseks, mida tõendavad asjaolud, et hagejate poolt kinnistute ostmisel ei

kaasnenud nendega liitumist ega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise

kohustust. Samuti puudub kostjal I muu lepinguline kohustus veevarustuse- ja

kanalisatsiooniteenuse osutamiseks, sest kõik sellekohased lepingud on üles öeldud

2009. aastal ning teenuse vahendamise lõpetamisest teatati hagejatele ette ligi aasta.

Kostjal

I

puudub

ka

eriseadusest

tulenev

kohustus

veevarustuse-

ja

kanalisatsiooniteenuse osutamiseks, sest puudub ÜVVKS säte, mis kohustaks kostjat I

veeteenust osutama, sest kostja I ei ole veeettevõtja. Vee-ettevõtja on õigustermin, mis

omab seaduses kehtivat legaaldefinitsiooni. ÜVVKS § 7 sätestab, et on olemas kaks

viisi, kuidas isik kvalifitseerub vee-ettevõtjaks - isik on kas kohaliku omavalitsuse

poolt määratud vee-ettevõtja või on ta seda faktiliselt. Kostja I ei ole määratud vee-

ettevõtjaks Tallinna linnas. Kuna kostja I poolt vahendatava teenuse kaudu ei saa

teenust vastavalt ÜVVKS § 2 lg-s 1 sätestatule mitte ükski elanik, siis ei ole võimalik

kehtiva seaduse alusel kvalifitseerida kostjat I faktiliseks vee-ettevõtjaks. Seega on

väited sellest, kas kostja I on vee-ettevõtja, tautoloogilised ja pahatahtlikud. Samuti

puudub üldseadus, mille alusel kohustuks kostja I teenuse vahendamist jätkama.

16. Teenuse vahendamine ei ole kostja I hinnangul reaalselt ega finantsiliselt võimalik

kostja I trasside kaudu selliselt, et tagada teenuse jätkusuutlikkus ja maandada sellest

tulenevad riskid (nt reostusriskid). Isegi kui kostja I sooviks enda põhitegevuse kõrvalt

jätkata teenuse osutamist, ei ole see objektiivselt võimalik trasside amortisatsiooni,

nende suuruse (kilomeetreid trasse mis on algselt ehitatud 50datel sadade

kuupmeetrite vee läbimiseks), nendesse tehtud ebaseaduslike sisselõigete ja

ühenduste, nende peale ehitatud hoonete ja hiljuti Elektrilevi OÜ kaevetöödega seoses

toimunud

trasside

purunemise

tõttu.

Trasside

kasutuse

jätkamine

nõuaks

investeeringuid, mis ületaks kordades kostja, samuti veevarustusteenuse tänaste

alltarbijate investeerimisvõime. Kostja I selgitab, et selline võime saab olla vaid isikul,

kellele on antud ainuõigus teenuse osutamiseks sadades kordades suuremal maa-alal,

võimaldades

selliselt

kasumlike

piirkondade

kaudu

kahjumlikemate

ja

investeeringumahukate piirkondade ristsubsideerimise.

17. Kostja I leiab, et seega puudub hagejatel seadusega kaitstud õigus või huvi, millest

tulenevalt puudub alus hagi tagamiseks.

18. Kostja taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel hagi tagamise abinõu asendamist.

Maakohus on kohustanud mööblitootjat panustama enda käibevahendid mitte ettevõtte

arengusse ning põhitegevusse, vaid teiste ettevõtete äritegevuse võimaldamisesse,

võimaldamaks neil käidelda üheksa inimese tarbimisele vastavat veekogust läbi

kilomeetreid pikkade hooldust vajavate trasside ning tööstusliku pumpla.

19. Maakohus on hagi tagamise abinõu rakendanud kaalumata kostjale I oluliselt

vähemkoormavaid alternatiive, mis ei hõlmaks hagejatele 27 kandi veevarustusteenuse

tagamiseks kilomeetrite pikkuse trasside kogumi ning pumpla ülalpidamist, hooldust

ja opereerimist. Kostja I leiab, et samaväärne, kuid oluliselt vähemkoormav abinõu

oleks veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamine paakautodega. Kostja I eeldab,

et vaidlustatava määruse sõnastuse kohaselt on võimalik veevarustuse- ja

kanalisatsiooniteenuse vahendamine muude vahendite kui trasside kaudu (sh.

paakautod). Samuti ei nõua vaidlustatud määrus eraõiguslikult isikult teenuse

vahendamist tasuta, vaid arvestades olukorda, et puudub kehtiv leping, on kostjal I

õigus nõuda kulude hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel kõigilt teenuse

vahenduse saajatelt.

20. Veevarustusteenuse tagamise osas märgib kostja I, et hagejate igakuine kogutarve on

väiksem 7-liikmelise perekonna poolt kuu aja jooksul koduses majapidamises

kasutatavast. Seega on hagejate väited sellest, et vesi on vajalik tootmiseks, teadlikult

valed või lihtsalt kohut eksitavad. Selge on, et kodutarbimisega võrreldavat veekogust

ei ole võimalik kvalifitseerida hagejate tootmiseks vajalikuks veeks, millest tulenevalt

saab veetarbimine olla muudel eesmärkidel, nt töötajate hügieen ning kohvi keetmine.

Selleks tarbeks on kostja I valmis tagama hagejatele kostja II vee vahendamise, kuid

seda paakaautodega. Selline lahendus oleks optimaalne, kuivõrd hagejad saaksid

kasutada vett ning kostja suudaks määrust täita, st. vahendada veeteenust.

Veetrassidega hageja hilissügise ja varakevade suurvee ning maalihete ajal veeteenust

tagada ei suuda. Kostja I hinnangul ei suudaks olemasolevate trasside kaudu ükski

isik, ka kostja II mitte, veeteenuse olemasolu tagada. Selline teenus oleks hagejatele

kulupõhine.

21. Kanalisatsiooniteenuse tagamise osas märgib kostja I, et teeb endast parima, et hoida

pumplat kevadeni operatiivsena, kuid vajadusel peavad hagejad ning ka kostja I ise

olema valmis, et ka kanalisatsiooniteenuse vahendamine võib toimuda paakautode

kaudu. Ka seda hagejatele ja ka kostjale I kulupõhiselt.

Vastus määruskaebusele

22. Hagejad ja kostja II paluvad jätta rahuldamata kostja I määruskaebus ja taotlus hagi

tagamise abinõu asendamiseks ning menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja I

kanda.

Menetluse edasine käik

23. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

30.09.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks.

25. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebuses esiletoodud

asjaolude põhjendatuse ja tõendatuse üle saab kohus otsustada asja sisulise

lahendamise käigus, mitte hagi tagamise vajaduse üle otsustades. Hagi tagamise

menetluses saab kohus hinnata seda, kas hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses

esiletoodud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral võib hageja nõue olla

põhjendatud. Seejuures nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejad on veenvalt

põhistanud oma nõuet ja hagi tagamise vajadust, kuivõrd vaidlusaluse õigussuhte

esialgse reguleerimiseta lõpeb hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse

osutamine, mis võib põhjustada hagejate majandustegevuse seiskumise ja tekitada

kahju. Seega on hagejatel õigustatud huvi hagi tagamise korras veevarustuse- ja

kanalisatsiooniteenuse osutamise ja vahendamise lõpetamise keelamiseks.

26. Kuna kostja I poolt esiletoodud asjaolud trasside kaudu teenuste osutamise jätkamise

võimatuse kohta ei ole senises menetlusstaadiumis tuvastamist leidnud, on maakohus

hagi tagamisel õigesti lähtunud eeldusest, et kuivõrd kostja I on teenust sel viisil seni

osutanud, tuleb seda hagejate majandustegevuse jätkumise õigustatud huvides kuni

vaidluse lõpuni või teenuse osutamise võimatuse selgumiseni jätkata. Eeltoodu põhjal

on hagi tagamine vaidluse asjaolusid arvestades kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4.

27. Kostja I poolt taotletud hagi tagamise abinõu asendamist ei pea ringkonnakohus

võimalikuks. Hagejad on hagi tagamise korras palunud keelata kostjal I veevarustuse-

ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja vahendamise lõpetamise ja kohustada kostjaid

jätkama eelnimetatud teenuse osutamist senistel tingimustel, s.o torustikühenduse

kaudu. Kostjatel vastava teenuse osutamise kohustuse olemasolu on käesolevas asjas

vaidlusaluseks asjaoluks. Kostja I ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks põhjust

väita, et hagejate majandustegevuse seisukohast ei ole vahet, kas vesi ja

kanalisatsiooniteenus on tagatud paakautost või tootmishoonete torustikust. Seetõttu ei

sobi hagi tagamiseks ega vasta hagi tagamise eesmärgile kostja I poolt taotletud viisil

veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.

Iko Nõmm

kohtunik